IsiTatimende somHlangano weKhabinethi Wamhlana ama-21 kuMgwengweni 2017

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu, mhlana ama-21 kuMgwengweni 2017, e-Tuynhuys, eKapa.

1. Iindaba ezingundabamlonyeni

1.1. IKhabinethi iyelele iimemezelo zamhlapha zama-ejensi amakhulu wokukala izinga lomnotho. Womathathu lama-ejensi wamazinga womnotho atshwaye amaphuzu afanako njengamatjhuguluko akhamba kabuthaka wokuqinisa ukukhula komnotho, indlela amabubulo wombuso asebenza ngayo (ama-SOC) nobungozi bezombanganarha, hlangana nokhunye.

IKhabinethi itjengise ukuzithemba ngamahlelo wokungenelela ekurarululeni iintjhijilo zomnotho welizwe nomsebenzi owenziwako wokuqinisa ukusebenza kwama-SOC.  Urhulumende usendleleni yokutjheja itlhatlha lokulawulwa kweemali, nokuqinisekisa umthethomgomo nokusebenzela ukukhula komnotho okuhlanganyelweko nokutjhugululwa komnotho.

IKhabinethi ibuyelela iphuzu lokobana isisekelo somzila ophakemeko wokukhuliswa kwezehlalakuhle nezomnotho sele utlanyiwe. Kunqotjhwe ngaso ukuthuthukisa ukuzethemba kwabasisimali namakhastama ngokurhabisa ukuphunyeleliswa kwamatjhuguluko wokukhula komnotho.

UMengameli u-Jacob Zuma uhlele isifundobandulo somKhandlu oLuleka ngokuThuthukiswa kwabaNzima ngokomNotho ngeLesibili wamhlana ama-20 kuMgwengweni womnyaka wee-2017, egade sinqophene namatjhuguluko anamandla wezehlalakuhle nezomnotho. Lesisifundobandulo, hlangana nokhunye, satjheja ihlelo leentjhijilo lokuphunyeleliswa komThetho wokuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho (i-BBBEE), (umThetho Nomboro 53 womnyaka wee-2003) neentjhukumiso ezethuliweko ukufikelela eminqopheni karhulumende yokutjhugululwa ngamandla kwezehlalakuhle nezomnotho.

Itjhebiswano hlangana norhulumende, amabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi nomphakathi liqakathekile ekukhuphuleni ukunzinza nokuzithemba komnotho kobana nasisebenzisanako singabuyisa amazinga afaneleko womnotho.

1.2. Njengombana iNyanga yeLutjha iya ngekupheleni nje, iKhabinethi ithokoza yoke imikhakha ehlanganyele eminyanyeni yokuyigidinga ngelizweni zombelele. Ukuzibandakanya kweenkulungwana zelutjha eminyanyeni yeNyanga yeLutjha egade ibanjwe minyango, amaziko wombuso namakhamphani wangeqadi kuyakhuthaza.

Lomnyaka ungewama-41 wesikhumbuzo semiTjhagalo yabaFundi be-Soweto ngomnyaka wee-2017 lokhu kusikhumbuzo sokobana ilutjha lelizwe lalikhamba phambili kezomZabalazo.
IKhabinethi ikhombela ilutjha ukusebenzisa loke isekelo neensetjenziswa
ezinikelwa ngurhulumende ngokuthuthukisa ikghonakalo labo lokufaka isandla kezomnotho.

1.3. IKhabinethi inyefula inturhu nokuthuselwa kwabakhweli okwenziwe mhlapha bosoonteksi lokha nabatjhagalako. Lezizenzo azamukeleki emphakathini wentando yenengi. Isizo kinanyana ngibuphi ubujamo lizakuhlala linepumelelo emahlangothini athintekako.
 
Isivumelwano hlangana neHlangano yamaTeksi yeliZweloke (i-SANTACO) ne-Taxi Finance Holdings kusiqiniseko semikhulumiswano enokuthula engalungisa imiraro ngaphandle kokuphazamisa abantu abanganamlandu nokuphazamisa umnotho. IKhabinethi yemukela lesisiqunto, esizokuzuzisa abakhweli nebubulo lamateksi.

IKhabinethi yemukela imikhulumiswano ephakathi komNyango wezokuThutha nobudosiphambili bebubulo lamateksi ekufumaneni ipengu yasafuthi. Umnyango uzokukhulumisana namaziko wokugalimisa ngeemali bonyana kufunyanwe amanye amano wokusiza abosoonteksi ngeemali.

1.4. IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo okuphuma emrajini wehliziyo kibo boke abalahlekelwe ziinthandwa zabo ngenca yeenhlekelele zamhlapha; yeTjingalanga Kapa neyePumalanga Kapa ngokuhlukana kwazo. Isibalo esithile sezakhamuzi silahlekelwe yipahla neenkumba zabo.

IKhabinethi ibuka ukweqa msinyana ngokuhlanganyela kukarhulumende, amabhizinisi namaSewula Afrika ngokusiza imindeni elahlekelweko. IKhabinethi ithulela ingwani abacimimililo abebazinikele, u-Bradley Richards omtjhayeli wetrogo u-John Blaaw abasize abacimimililo ngamanzi abalahlekele maphilo wabo lokha nabalinga ukuphulukisa umphakathi wekhabo.

IKhabinethi ibuka godu ngokukhethekileko isiqhema se-Working on Fire esilwe ngesibindi nemililo engalawulekiko. Baligugu lethu! IKhabinethi ibafisela ukuphola kwamsinyana abacimimililo ababili abakhubeleko, kufaka hlangana no-Ian Barnard, okhubele nakalinga ukuphulukisa u-Bradley Richards.
 
UMengameli uZuma uvakatjhele imiphakathi ye-Wit Lokasie ne-Knysna Heights ethinteke khulu ngemililo. UMengameli uZuma ukhambele ikonzo yesikhumbuzo kaNom. u-Richards.  Ngommoya wamambala wabacimimlilo, uNom. U-Barnard uphumelele ukukhambela ikonzo yesikhumbuzo somsebenzisanakhe uNom.Richards. 

UMengameli uthumele isiqhema sesizo eendaweni ezivelelwe yihlekelele. Lokhu kuhlanganiswe sisakhiwo seZiko leliZweloke  eliLawula iHlekelele ngokuHlanganyela, ngokusebenzisana noRhulumende wesiFunda weTjingalanga Kapa neenqhema zesiFunda eziLawula iHlekelele.

IKhabinethi ithokoza zoke iinhlangano ezizijameleko, amakhamphani wangeqadi, abacimimililo besikhatjhana nemiphakathi esekele imiphakathi ethintekileko.

1.5. IKhabinethi ikhuthaza imiphakathi ye-Limpopo esemkhawulweni we-Zimbabwe ukuyelela ngeenkukhu zabo. Ngemva kwemibiko yomulwani womgomani weenyoni neenkukhu obuwileko i-H5N8. UkuRhwebelana ngemikhiqizo yeenyoni neenkukhu ne-Zimbabwe kusajanyisiwe. Ummulwani we-H5N8 unengogwana ebangela amalwele begodu iyingozi ngokutshwayelana, begodu ubulala ngobunengi. Abalimi abathengisako bayakhuthazwa ukuqinisa amagadango wokuvikela amasimabo ngamakhemikhali.

1.6. IKhabinethi yemukele isiQunto seKhotho ePhakemeko esithi isiGaba se-18 somthetho weKambiso yemiLandu, wee-1977 (umThetho nomboro 51 womnyaka wee-1977) utjhayisana nomthethosisekelo, kupheliswe isikhathi seminyaka ema-20 sokukhandela ukuvulwa kwemilandu kilabo abasolwa ngobulelesi bezomseme. Lesisiqunto sizakusiza khulu ekuqiniseni ikghono lehlelo lethu lezobulungiswa kilabo abaphehla inturhu eqaliswe kibomma nabantwana.

1.7. IKhabinethi yemukela ikundla yomPhakathi ye-Internet for All ebanjwe mhlapha e-Kliptown, eSoweto. Ikundla le – ebeyidoswa phambili nguNgqongqotjhe wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso uSiyabonga Cwele, ngokutjhebisana neForamu yezomNotho yePhasiloke (i-WEF) amakhamphani wangeqadi nomphakathi – kwaphumelela ngokubandula  ilutjha elipheze libe ma-500 ngamakghonofundwa wethekhnoloji yelwazithintano (i-ICT). Isimemezelo se-Internet for All semukele ubujamo bobudosiphambili satshwaya neminqopho ezokuphunyeleliswa eenyangeni ezisithandathu.

yemukele godu isizo lomNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso ngokusebenzisa  iBandla lezokuthintana eliziJameleko leSewula Afrika nomNyango wezokuthuthukiswa kwezomNotho neKomitjhini yezePhaliswano, ukutjheja intengo ye-data ehlala isiqabo ekukhuliseni umthamo wokufikelela i-ICT.

1.8. IKhabinethi itshwenyekile ngemibiko yokuphazamiseka komsebenzi emakhazeni weGauteng ngemibango engapheliko yabasebenzi. Ngebangelo, imindeni ehlongakalelweko ibhalelwa kufuma iindumbu zeenini zabo. Kinanyana ngiwuphi umndeni ukufa kuletha ukuphelelwa mamandla nobuhlungu kilabo bomndeni abaseleko. Akunambango ongathathwa njengesizathu sokutlhoga izwelo ngalendlela. IKhabinethi ikhombela woke amahlangothi athintekako ukobana akhulumisane gomnqopho wokufumana ipengu yemibango yabo ngaphandle kokulimaza imindeni yabahlongakalelweko.

1.9. IKhabinethi yemukela ukutlanywa kweForamu yokuThuthukiswa kweLutjha kiboRhulumende beKhaya. Leforamu inqophe ukuba liphimbo lelutjha elizwakalako ekuphunyelelisweni kwamahlelo welutjha kurhulumende wekhaya.  Leforamu ibambe ikhonferensi yayo yokuthoma mhlana ama-20 ukufikela nakama-21 kuMgwengweni e- Muldersdrift ngeTlhagwini yeJwanasbhege.

2. Iinqunto zekhabinethi

2.1. IKhabinethi ivumele umBikomthethokambiso weTjhorensi yezamaPhilo yeliZweloke (i-NHI), ukufakwa kugazede njengomtlolo womthethokambiso. LeliPhepha litjhideza  ilizwe ekuqinisekiseni kwamaSewula Afrika ukufumana zamaphilo, kungayi ngobujamo bezomnotho bomuntu.

I-NHI ilihlelo lokusekela zamaphilo ngeemali elifaka iimali ngomnqopho wokunikela ngesizo lezamaphilo.

Lokhu kukhambisana nomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) onqophe bonyana woke umuntu afikelele isizo lezamaphilo kungaqalwa isikhwama sakhe.

UmNyango wezamaPhilo uzakubamba umhlangano wokuhlathulula mhlana ama-29 kuMgwengweni womnyaka wee-2017 ngomnqopho wokunikela ihlathululo ezeleko ngaleliPhepha.

2.2. IKhabinethi ivumele iQhinga eliBuyekeziweko lokuThuthukisa ukuQatjha ukufikela ku-2030. Leliqhinga elibuyekeziweko liqala iintjhijilo ezitshwayiweko kileminyaka emihlanu edlulileko eengcenyeni zehlelo lokufunda nokubandula nokutlhayela kwetjhebiswano eengcenyeni ezihlukileko zalelihlelo.

Leliqhinga lihlanganiswe ne-NDP kunye neTlhatlha leQhinga leSabelo seeMali lesiKhathi esiPhakathi somnyaka wee-2014-2019.
Litjheja godu abahlanganyeli abakhambisanako (urhulumende, iinhlangano zabasebenzi, iinhlangano zomphakathi namakhamphani wangeqadi) ngeendingo zomnotho nokuqakatheka kokusekela iqhinga lezamabubulo ukufikelela emnothweni ofaka hlangana woke umuntu.

2.3. IKhabinethi ivumele ukukhutjhwa kwemiphumela yerhubhululo yomnyaka wee-2015/16 yehlolomazizo lesekelo ngeemali likarhumende lemiSebenzi  yezeSayensi neThekhnoloji. UmBikomthethokambiso womnyaka we-1996 weSayensi neThekhnoloji utlhoga bonyana umNyango wezeSayensi neThekhnoloji utjheje isekelo likarhulumende emikhakheni yesayensi nethekhnoloji nesizo layo ekukhuleni netuthukweni yeSewula Afrika.

Imiphumela yerhubhululo leminyango yelizweloke ema-30 lilinganisa bonyana i-R23,4  yamabhiliyoni  yaphuma esikhwameni seemali selizwe loke emnyakeni weemali wee-2015/16. IKhabinethi itjheje ukukhula ngama-6.6% nakumadaniswa nomnyaka odlulileko nakutjhejwa ubujamo bomnotho obubudisi bagadesi.

Lelinani lesisomali elipheleleko lijamele i-1.7% yesabelo seemali selizweloke nonyaka. IKhabinethi ithabele bonyana umthamo obonakalako walemali wasetjenziselwa zesayensi esekela ukulethwa kwezenzelwa emikhakheni karhulumende eqakathekileko njengezefundo, zamaphilo, imithombo yezenjiwa, zokulima nezebhoduluko.

3. Imithethomlingwa

3.1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komThethomlingwa weNgoma. LomThethomlingwa unqophe ukuvikela, ukukhulisa nokulawula isiko lengoma. Nasele uphasile, lomThethomlingwa uzakunikela ngekambiso namazinga amukelekako wokwenza isiko lengoma. Uzakuqalana nezenzo zokungalihloniphi lelisiko, okube ngunobangela wokuhlongakala kwabakhethwa.

Urhulumende noburholi bendabuko balwisana nokuhlongakala kwabakhethwa okubangelwa kukungenzi isiko ngokwekambiso efaneleko.

3.2. Ikhabinethi ivumele ukuthunyelwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa weZiko lezeRhubhululo leliZweloke (i-NRF) womnyaka wee-2017. LomThethomlingwa udlule ezingeni lemikhulumiswano nesitjhaba. Iinkhibelelo zihlathulula igunya likaNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji ngomsebenzi weziko lerhubhululo ubeke tjhatjhalazi umsebenzi we-NRF mayelana nezesayensi. Leziinkhibelelo zizakuqinisa igunya likaNgqongqotjhe lokuhlahla i-NRF bonyana ikhuphule izinga lokusebenza kwayo.

Kuzakuthuthikiswa ukuziphendulela nokusebenza ngefanelo kwerhubhululo, ituthuko nobukghwari berhubhululo, ukuqalelelwa ukuthuthukiswa kwamano wekhwalithi yepilo yamaSewula Afrika, ngokulungelelaniswa namaqaloqangi karhulumende.

3.3. IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wezeenThuthi zeMmoyeni womnyaka wee-2017. LomThethomlingwa uqinisa ukuphepha emmoyeni, netlhatlha elilawula zokuvikeleka neliqinisekisa ukuziphilisa nokunzinza kwebubulo lezemmoyeni.

Iinkhibelelo zifaka hlangana, isiqalelelo sokusebenza ngokuzijamela kwephenyo lokuphohloka kwesiphaphamtjhini; isiqalelelo sokutlanywa kweBhodi ePhenya ukuPhepha eMmoyeni. Sikhibelela besifake ihlathululo ethile kilomThetho.

3.4. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini kwesiKhibelelo somThethomlingwa wobuNini beNgcenye yeNdawo womnyaka wee-2017. Iinkhibelelo zilungisa ukusebenza nokusebenziseka kokulawulwa komThetho wobuNini beNgcenye yeNdawo, womnyaka we-1986 (umThetho Nomboro 95 we-1986). UmThetho wagadesi wobuNini beNgcenye yeNdawo womnyaka we-1986 unikela amagunya athile kubanini bendawo lapho kuhlangenyelwe khona ubunini ngehlelo leskimu. Isikhibelelo somThethomlingwa esihlongozwako sitjhukumisa imileyo yokulawulwa kwamalungelo la ngendlela efaneleko.

3.5. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komThethomlingwa wobuNini beNarha womnyaka wee-2017. LomThethomlingwa unqophe ukuvikela abanini benarha yomphakathi, khulukhulu abanganalitho beendaweni zemakhaya.

4. Iminyanya ezako

4.1. UMengameli uZuma uzokukhambela umHlangano wesihlanu  weHlangano eLawula iNtela yePahla ekuRhwetjelwana ngayo emaZweni we-Afrika engeSewula (i-SACU) ozokubanjelwa eSwaziland mhlana ama-23 kuMgwengweni wee-2017. Lomhlangano welanga linye uzakukhanjelwa ziinHloko zemiBuso naboRhulumende bamazwe amalunga, afaka hlangana iSewula Afrika, i-Botswana, i-Lesotho, i-Namibia neSwaziland.

Kilomhlangano kuzokukhulunyiswana ngeendaba ezihlukilelko ezithintana nesiphande esingeSewula ye-Afrika nehlelo lomsebenzi wokurhwebelana namabubulo. Kuzakubuyekezwa imikhakha yesivumelwano se-SACU ngeenhlokwana ekuzokusetjenzelwa phezu kwazo, kudoswe phambili ukuthuthukiswa komnotho wamazwe aku-SACU.

Kungebanga le-SACU kwaphela okungafikelelwa ngalo amamakethe athuthukileko ekuthengeni ipahla neensetjenziswa ngemikhulumiswano yokurhwebelana eragako enqophe ukuthuthukisa ukuhlangana kwesiphande nekhonthinenti.

4.2. Njengengcenye yokuraga kweMbizo elwisana nobulelesi, uMengameli uZuma uzokuthatha ikhambo levakatjho likaMengameli leHlelo le-Siyahlola aye eLusikisiki, esePumalanga Kapa ngoMgqibelo, mhlana ama-24 kuMgwengweni 2017.

4.3. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukusekela umnyanya ozako we-Knysna Oyster Festival ne-Knysna Marathon. Le ngeminye yeminyanya edumileko neletha ikareko kubathandi bezemidlalo nemindenini. Boke abahlanganyeli bayasebenzisana ukuqinisekisa bonyana nakufika ilanga lomnyanya ibe i-Knysna seyijame ngomumo wokwenza ibhizinisi.

4.4. Ilanga likaMandela lisibekela iselele yokobana soke, qobe lilanga, senze Iphasi libe yindawo engcono. Isihloko seLanga likaMandela mhlana ali-18 kuVelabahlinze sithi, #ActionAgainstPoverty.
Ukwenza woke amalanga abe liLanga likaMandela kugidinga ipilo kaMadiba nelifa ngendlela yokuziphilisa ezakuletha amatjhuguluko wasafuthi.

5. Amezwi wokutjhiriya

5.1. IKhabinethi nayo njengoMengameli uZuma idlulisela amezwi wokutjhiriya kwayo:

  • kuNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula, uDorh. Blade Nzimande, nomndenakhe ngokudlula ephasini kukanina uMma. uNozipho Nzimande. UMma uNzimande ogade athandwa khulu ufikelele iminyaka ema-90 ngenyanga egadungileko. Gade amukela emzinakhe ngezandla ezifuthumeleko abatjhotjhozeli be-South African Communist Party nebe-African National Congress ngeenkhathi ezibudisi zenturhu ezazirhagele eMgungundlovu, KwaZulu-Natala neendawo ezibomakhelwani ngeminyaka ye-1980 nekuthomeni kweminyaka ye-1990.
  • ngokudlula ephasini kuka-Lord Joel Joffe. U-Lord Joffe, olele sele aneminyaka ema-85, gade aligcwetha elalijamele abamangalelwa emilandwini ye-Rivonia newe-Little Rivonia. Wavikela ngesibindi abatjhotjhozeli abalwisana nebandlululo, wafaka isandla ngokubonakalako kuphrojekthi yentando yenengi eSewula Afrika.
  • Ebantwini be-Namibia ngokudlula ephasini kukaNom. u-Toivo ya Toivo, umtjhotjhozeli womzabalazo wetjhaphuluko ye-Namibia nekutani eyalwisana nebandlululo. UNgqongqotjhe wezokuThintana u-Ayanda Dlodlo uzakujamela urhulumende weSewula Afrika ngokusemthweni esilahlweni esizokubanjwa ngoMgqibelo mhlana ama-24 kuMgwengweni 2017.

6. Imilayezo yokuthokozisa

6.1. IKhabinethi ithokozisa uSosayensi weJiyoloji  u-Tshiamo Legoale owenze umlando ngokuba mSewula Afrika wokuthoma ukuthumba unongorwana we-FameLab International Champion ngephrojekthi erhubhulule ngokusebenzisa amabele ukufuna irhawuda eendundumeni zamazala weemayini. U-Legoale wazuza umfundalize wakarhulumende kanti uthumbe mhlapha unongorwana i-Cheltenham Science Festival egade ibanjelwe e-United Kingdom.

6.2. IKhabinethi ifisela isiQhema seSewula Afrika okuhle ephaliswaneni elizako le- 2017 Commonwealth Youth Games elizokubanjelwa e-Nassau, e-Bahamas ukusukela mhlana ali-19 ukufikela nakama-23 kuVelabahlinze emnyakeni wee-2017.

Ephaliswaneni lomnyaka wee-2015 elalibanjelwe e-Apia, kele-Samoa, isiqhema seSewula Afrika saphuma ebujameni besibili erhelweni lamazwe athumbe abonongorwana, ngenani labonongorwana abama-35.

Imidlalo ye-Commonwealth Youth Games ihlala iyingcenye ekulu yeenkutani zangomuso. Isiqhema seSewula Afrika sikhuthaza ilutjha ukuzibandakanya kezemidlalo njengendlela yokutjhugulula amaphilo wabo abengcono.

6.3. IKhabinethi ithokozisa isiqhema sikaMakhakhulararhwe, ama-Springboks abadlale ngokukarisako nabasahlelako nalokha bakhandelako nabadlala ne-France emva kokuthumba imiDlalo emiBili yephaliswano elimlandelande. Umdlalo olandelako wokugcina umhlana ama-24 kuMgwengweni womnyaka wee-2017, esithemba bonyana nawo bazowuthumba.

6.4. IKhabinethi ithokozisa uNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji u-Naledi Pandor ngokuhlonitjhwa ngeziqu zobuDorhodere yi-University ye-Nova, ese-Portugal.

6.5. IKhabinethi idlulisa iimfiselakuhle kuma-Muslim ngelizweni lekhethu nephasini mazombe ngesikhathi esimnandi se-Eid-ul-Fitr ekupheleni kwe-Ramadaan. I-Ramadaan nomgidi we- Eid-ul-fitr zinikela ama-Muslim ithuba elikhethekileko lokuqinisa ubungani nemindeni hlangana nawo kunye namaSewula Afrika woke.

Imibuzo inganqotjhiswa kuMma:
uPhumla Williams – umJaphethe womNqophisi Zombelele (e-GCIS)
Inomboro kafunjathwako
Cell: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore