Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla ti-9 Inyoni 2015

Kucala Kwekusebenta Kwetinhlelo Letimcoka Tahulumende

1.1. IKhabinethi iphindza simemo saMengameli Jacob Zuma lasicondzise kuyo yonkhe imikhakha yemmango kutsi isebentisane ekusekeleni umnotfo kanye nekusindzisa imisebenti kulesimo sanyalo setemnotfo lesimatima.

Lesivumelwane emkhatsini wahulumende, betimayini kanye netinyonyana tebasebenti sikhombisa kutinikela lokukhona kuyo yonkhe imikhakha ekusindziseni imisebenti kanye nekwehlisa lifutse lemiphumela yekulahleka kwemisebenti.

IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basekele kucala kwekusebenta kwalesivumelwane. Lesivumelwane siyinkhombandlela kuyo yonkhe imikhakha lebukene netihibe tekugcina imisebenti.

1.2 IKhabhinethi yemukele Imibiko Yemiphumela Yekota yesikhatsi kusukela mhla lu-1 kuMabasa kuya mhla tinge-30 Inhlaba 2015. IKhabhinethi ijabulile ngenchubekelembili leyentiwe futsi iphindze yabona netindzawo letisadzinga tinyatselo tekungenelela. Tekuchumana Tahulumende kanye Netekunika Lwatiso (i-GCIS) titawuchumanisa tinkhulumo letitawukwentiwa kebetindzaba kute kushiyelwane ngelwatiso lolumayelana nekucala kwekusebenta kwetinhlelo tahulumende. Luhlelo lwekwenta loko lutawukwatiswa esigabeni lesitako.

1.3 IKhabhinethi itjelwe ngalamafisha mayelana nemhlangano wemave we-G20 lebewubanjelwe e-Ankara, eTurkey kusukela ti-3 Inyoni kuya mhla ti-5 2015. Lomhlangano bewuhanjelwe yiNdvuna Yetetimali, Indvuna Yetemisebenti kanye Nemphatsi weLibhangengodla laseNingizimu Afrika. Emhlanganweni lohlanganisa Indvuna Yetetimali kanye Neyetemisebenti kwacociswana ngetindlelalisu tekudala imisebenti leminyenti nalencono, kunciphisa kungalingani kanye nekusekela kukhula lokungukhukhulelangoco.

1.4 Lomhlangano weTindvuna Tetetimali kanye Nebaphatsi Bemabhange Lamakhulu bewugcile, emkhatsini waletinye tintfo, kumnotfo wemhlaba, luhlakamsebenti lwekukhula lokusimeme, tekusisa nesakhiwonchanti, tindzaba tentsela yemave ngemave, kusekela intfutfuko ngetimali, kanye nekuntjintja kwesimo selitulu. IKhabhinethi ikucaphele kutsi kunekwehla ekukhuleni kwemnotfo wemhlaba wonkhe kunaloku bekulindzelekile. Nome kunjalo, Ikhabhinethi isemukele lesibophelelo lesivusetelwe semave e-G20 kutsi ichubeke yeluse tintfutfuko, ihlole imitselela yetehlakalo temnotfo kanye nekubukana nebungoti lobuvelako kute kube nelitsemba nekutinta kutetimali.

Amave e-G20 aphindze futsi awemukela lomphumela lomuhle Wengcungcutsela yase-Addis Ababa Yetetimali Tentfutfuko lapho live laseNingizimu Afrika lidlale khona indzima lemcoka njengasihlalo wemave e-G77 kanye nelase-China.
 
1.5 IKhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kanye nekukhanyiswa kwagezi e-Kouga Wind Farm eMphumalanga Kapa mhla ti-4 Inyoni 2015.

I-Kouga Wind Farm itawukhicita 300 yema-awa e-gigawatt agezi lohlobile ngemnyaka. Loku, kutawuphakela gezi emakhaya lalinganiselwa kuti-50 000. Loku kuyincenye yeluhlelo lwalelive lwekuhlukahlukanisa kuphakelwa kwemandla agezi kute kube ngulokusimeme kakhulu.

Ekucaleni kwalonyaka, Litiko Letemandla lingete ematfuba ekutsi umkhakha wangasese ufake ligalelo ekukhiciteni emandla ngekutsi livumele Bakhiciti Bemandla Labatimele labasha laba-13 bemandla lavusetelelwako lokuyintfo letawungeta 5 243 yema-megawatt kugridi yavelonkhe.

1.6 IKhabhinethi ikubonile kutfutseleka kwebantfu eYurophu lokuyinkhomba yenkinga lekhona ekulawulweni kwekutfutseleka kwebantfu kanye nebudlelwane kutengcubomgomo yemave angephandle yalawo mave.
 
INingizimu Afrika izame njalo kusingatsa tindzaba tekutfutseleka kwebantfu ngendlela yebuntfu ngalokusemandleni ayo. Inkinga yekutfutseleka kwebantfu eYurophu yinsayeya yesifundza ledzinga imetamo lehlangene yalowo nalowo mbuso. Kutimbandzakanya ngemandla kanye nekusebentisana nemimango kanye netinhlangano temimango kuyadzingeka kute kubukwane netindzaba tekutfutseleka kwebantfu.

1.7 IKhabhinethi iyawudvumisa umsebenti lowentiwe yiBhodi Yekuhlukanisa Iminyele Yabomasipala (i-MDB) lesandza kucedza kusika nekuphindza kusika kabusha kweminyele yabomasipala kutifundza letisiphohlongo kulo lonkhe lelive.

I-MDB yenta umsebenti wayo ngekulandzela ligunya lekwenta letemtsetfo laphindze lasebentisa loko lokushiwo ngumtsetfo ngekwemagunya ayo ekutsatseni tincumo tekugcina.

IKhabhinethi ivakalise kukhatsateka kwayo lokukhulu mayelana nalamanye emacembu etembusave lahlasele i-MDB ngenhloso yekwentela phasi kutimela kwayo kanye nekuba semtsetfweni kwayo emehlweni emmango.

IKhabhinethi icela onkhe emacembu etembusave kutsi ayekele kubukela phasi umsebenti wesikhungo lesibalulekile nalesitimele lesisekele nombuso  wetfu wentsandvo yelinyenti. Kukhona letinye tindlela letibekiwe letisemtsetfweni tekuphosela inchabhayi tincumo te-MDB.

1.8 Sikhatsi semnyaka sekubika Sekulingana Ngekwemsebenti (i-EE) sicale mhla ti-1 Inyoni 2015 kutsi kutfunyelwe umbiko lowentiwe ngetandla nome nge-inthanethi, lesiphela mhla ti-1 Imphala (lotfunyelwa ngetandla) kanye namhla ti-15 Bhimbidvwane 2016 (lotfunyelwa nge-inthanethi).

IKhabhinethi ikhumbuta bonkhe bacashi kutsi bangenise imibiko yabo ye-EE kuLitiko Letemisebenti. Leyo mibiko isita lelive kuhlola inchubekelembili mayelana nekubukana nekubandlululwa kanye nekungalingani.

Litiko Letemisebenti lenta imikhankhaso yavelonkhe ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Luntjintjo – Yintfo edzingekako” kute kuciniswe kucala kwekusebenta nekucinisekisa kutsi kulandzelwe umtsetfo loshayiwe.

2. Tincumo Tekhabhinethi Letibalulekile

2.1. IKhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana Nembiko locishe uphele Wemigomo yekugcina Yentfutfuko Yemnyakankhulungwane (ema-MDG) weNingizimu Afrika. IKhabhinethi iwuvumile umbiko wesikhashana mayelana nema-MDG lotakwetfulwa kuMhlabuhlangene nasekusondzele kuphela lomnyaka.

Ngekusho kwalombiko, emva kweminyaka lenge-20 yentfutfuko, kunenchubekelembili lemcoka leseyentiwe kuvelonkhe yetinsitakalo letisisekelo kanye nekwehlisa emazinga ebuphuya. Nome kunjalo, iNingizimu Afrika iyachubeka nekuhlangabetana netinsayeya letimhibamtsatfu tebuphuya, kungalingani kanye nekungabikhona kwemisebenti.

Lombiko ukhomba indlela yeluhlelo lwentfutfuko lenemphumelelo letawuba ngemuva kwa-2015 kanye netinjongo tentfutfuko letisimeme letihambelana nayo.

2.2. IKhabhinethi isivumile sincomo lesentiwe yiNdvuna Yetekutfutsa sekukhipha sivumelwane lesiphutfumako lesicondziswe ku-Tag Yachts (PTY) Ltd. Injongo yaso kutsi kucaliswe ngekwakha imikhumbi lesezingeni lelisetulu endzaweni Yelitheku laseBhayi. Loku kuyindlela yekucinisekisa sibophelelo lesinikwe i-Delivery Unit leyakha imikhumbi ngaphasi kwaloko lokucale kwentiwa yi-Operation Phakisa kusungulwe i-Boat-Building Cluster eMphumalanga Kapa. Lokuvuma kuhambisana Nesigaba Se-57 Lasiphutfumako Semtsetfo Wetintfuba Tavelonkhe, 2005 (Umtsetfo we-12 wa-2005);

2.3. IKhabhinethi ikwemukele kungeniswa ePhalamende kweMculu Wase-Afrika Wemininingwanelubalo kute uvunywe ngekwemtsetfo.

Lomculu uluhlakamsebenti lwenchubomgomo yekutfutfukisa mininingwanelubalo e-Afrika, letawushaya imitsetfomgomo yebungcweti yekwenta nekulawula mininingwanelubalo kuvelonkhe, etifundzeni kanye nasemazingeni emavekati.

Mininingwanelubalo isisekelo sekuhlola nekwelusa ngemphumelelo, kanye nekucinisekisa kutsi imigomo iyafezwa nemiphumela iyatfolwa. Lomculu unika tinkhombandlela tekukhipha mininingwanelubalo lesezingeni lelihle ledzingeka ekubukeni kutsi Luhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko (i-NDP) luhamba kahle yini, kanye netinhlelo tahulumende kanye naloko lekumele kucalwe ngako kutsi kwentiwe.

2.4. IKhabhinethi ivumile kutsi Litiko Letekuhlela, Kucaphela Nekulungisa (i-DPME) lichubekele embili ne-Twende Mbele Programme kute kusiswe ekuhlanganyeleni lokumayelana nekwelusa kanye nekuhlola kuyo yonkhe i-Afrika.

I-Twende Mbele Programme itawusita iNingizimu Afrika kutsi yakhe iphindze yenta budlelwane lobukhona longekho emtsetfweni kutsi bube semtsetfweni, lokungafaka ekhatsi tivumelwane emkhatsini wemave lamabili. Loku kuyindlela yekusekela umzabalazo wemphilo lencono eNingizimu Afrika, lokuyintfo lelumbene nekwenta kutsi kube ne-Afrika lencono emhlabeni loncono.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Kungetwa Kwekuvikeleka Kwesikhatsi Sekuhlala Endzaweni, wa-2015.
LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Wekungetwa Kwekuvikeleka Kwesikhatsi Sekuhlala Endzaweni, wa-1997 (Umtsetfo we-62 wa-1997) kute ucinise, uchaze uphindze uvikele emalungelo alabo labahleti kuleyo ndzawo.

Letichibiyelo, letibuya kuBekuvikeleka Kwesikhatsi Sekuhlala kuMhlaba kanye Netinchubomgomo Tekususwa Endzaweni Lebhizinisa Ngekulima, tihlose kutfola sisombululo mayelana nekungavikeleki nawuhleti endzaweni ngekutsi kuhlanganiswe tinyatselo tekwabiwa kabusha kwemhlaba ngaphasi kwekuvikelwa ngumtsetfo kanye nekusebentisa tindlela tekusombulula tincabano.

Tikhungo letikhona njenganyalo kanye nemakhono ekwenta loko akakaneli kutsi kubukanwe ngalokusezingeni indzaba yemalungelo emhlaba kanye nekungcubutana nekuvikeleka kwesikhatsi sekuhlala lokutfolakala etindzaweni tekubhizinisa ngekulima.

4. Imikhosi letako

4.1. Njengencenye yemigubho yeNyanga Yemagugu ngenyanga yeNyoni, Mengameli Jacob Zuma utawuba avula i-Matola Memorial and Interpretative Centre eMozambique ngaLesihlanu, ti-11 Inyoni 2015, kanye neSibunjwamuntfu saShifu Bhambatha eGreytown, KwaZuluNatal mhla tinge-22 Inyoni 2015

4.2. Mengameli utawube futsi etfula inkhulumo ngeLusuku Lwemagugu eVleifontein Makhado eLimpopo mhla tinge-24 Inyoni 2015. Ingcikitsi yalonyaka yekugubha umkhosi weNyanga Yemagugu itsi: “Lwati lwetfu lendzabuko, emagugu etfu: Kuchubela embili kutfola, kugcugcutela nekugcina emagugu laphilako aseNingizimu Afrika”.
Bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi bahlwaye emagugu etfu emvelo ngekutsi bavakashele emapaki avelonkhe ekulondvolota imvelo ngobe batawube bavunyelwe kungena khona mahhala kusukela mhla ti-14 kuya mhla ti-18 Inyoni 2015, njengencenye yemgubho we-10 wemnyaka Weliviki Lemapaki Avelonkhe aseNingizimu Afrika.

4.3. Litiko Lemfundvo Lesisekelo litakwenta Luhlolo Lwavelonkhe Lwemnyaka (i-ANA) lwesihlanu ngenyanga yeNyoni 2015 kute likhone kubona inchubekelembili kumiphumela yekufundza yekwati kubhala nekufundza kanye nakutibalo kumabanga kusukela kuleku-1 kuya kule-9.

I-ANA ikhombisa bufakazi lobusezingeni jikelele bekwelusa inchubekelembili yetinyatselo tekungenelela tahulumende kanye nekucondzisa tingenelelo tentfutfuko letihlosiwe.

Batali nebondli bayakhutsatwa kutsi basekele bafundzi ngesikhatsi sekwentiwa kwaloluhlolo kanye nekwenta siciniseko sekutsi lemiphumela isetjentiselwa kulungisa nome ngabe nguyiphi indzawo ledzinga kutfutfukiswa kumntfwana. Luhlelosikhatsi lwekubhalwa kwe-ANA nga-2015 luyatfolakala ku: www.education.gov.za

IKhabhinethi icela bonkhe bothishela kutsi babeke tidzingo tebafundzi embili ngekutsi bacinisekise kutsi i-ANA ichubeka ngaphandle kwekutsikameteka.

4.4. IKhabhinethi ibonga labo bantfu baseNingizimu Afrika labatimbandzakanye Kulusuku Lwemave Ngemave Lwekwati Kubhala Nekufundza lebelumhla ti-8 Inyoni 2015 kute kugcugcutelwe lisiko lekufundza kanye nekugcugcutela kubaluleka kwekwati kubhala nekufundza. Emadokhumenti lasisekelo seMbuso weNtsandvo Yelinyenti Umculu Wenkhululeko washo kutsi sitawulwela kutsi “iminyango yekufundza ivulekele wonkhe umuntfu.”

Litiko Letemfundvo Lesisekelo kulenyanga licele wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika kutsi atimbandzakanye kumkhankhaso wekwati kubhala nekufundza lohlose kugcugcutela kutsi imimango yetfu ifundze. IKhabhinethi icela wonkhe umuntfu kutsi anikele ngemabhuku emitashwenimabhuku lesetikolweni, sinikele ngesikhatsi setfu siyofundzela bantfwana emabhuku emimangweni yetfu.

4.5. Liviki Lavelonkhe Le-Thusong Service Centre litawuba kusukela mhla ti-13 kuya mhla ti-18 Inyoni 2015 litawukhombisa imisebenti yaletikhungo kanye neyemahhovisi langubomahambanendlwana ekuletseni tinsita tahulumende dvute nebantfu baseNingizimuu Afrika. Loku kuyincenye yeNyanga Yemisebenti Yahulumende. IKhabhinethi ikhutsata bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise letinsita letahlukahlukene letiletfwa ngema-Thusong Service Centre kute batitfutfukise baphindze batihlomise bona ngekwabo.

IKhabhinethi icela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahloniphe tisebenti tahulumende nome tikhungo tahulumende letiphuma embili ngekutsi batikhetse kungakashayi mhla tinge-30 Inyoni 2015 kutsi tingenele Umklomelo Wesitsatfu Wavelonkhe Walabaphume Embili We-Batho Pele, lotakwentiwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Batho Pele – Beka Bantfu Embili.” Lwatiso lolugcwele ngaloko luyatfolakala ku: www.dpsa.gov.za

4.6 IKhabhinethi ivile kutsi Umhlangano Jikele Wamhlabuhlangene Weseshini Ye-70 (i-UNGA 70) utawucala mhla ti-15 Inyoni 2015 eNhlokohhovisi laMhlabuhlangene e-New York. Kusukela mhla tinge-25 kuya mhla tinge-27 Inyoni 2015 kutawuhlangana Ingcugcutsela Yekumukela i-Post-2015 Development Agenda.

INkhulumomphikiswano Jikelele Yeseshini Ye-70 ye-UNGA itawubanjwa kusukela mhla tinge-28 Inyoni kuya mhla ti-6 Imphala 2015. ENgcugcutseleni yekugcina Yebunye Be-Afrika (i-AU) lebeyibanjelwe eNingizimu Afrika i-AU yacela kutsi yonkhe imibuso lengemalunga e-AU kutsi isebentise lenkhundla Yemhlangano Jikelele Wamhlabuhlangene kutsi ifake indzaba yeluntjintjo kuMkhandlu Wetekuphepha kutinchubomgomo yayo lephatselene nemave angephandle nayihlangene nebalingani labangasibo base-Afrika, ikakhulu lekumele kutsi ikufake kutitatimende tayo ngesikhatsi kubanjwe tinkhulumomphikiswano kuMhlangano Jikelele waMhlabuhlangene, sidzingo sekulungisa bulungiswa betemlandvo lobungazange bentiwa kahle kulelivekati lase-Afrika.

4.7 IKhabhinethi ikutsatsele enhloko kutsi iNingizimu Afrika itawubamba Ingcungcutsela Ye-2 yeNkhundla Yekusebentisana Kwe-China ne-Afrika (i-FOCAC) mhla ti-4 kuya mhla ti-5 Ingongoni 2015. Hulumende waseNingizimu Afrika utawube usebentisana ngekubambisana naHulumende welase-China, Licembu Lemancusa ase-Afrika eBeijing nase-Addis Ababa, kanye Nekhomishini ye-AU mayelana nemalungiselelo aleNgcungcutsela ye-FOCAC. Kulindzeleke kutsi Ingcungcutsela ye-FOCAC itakwemukela ivumelane ngeSimemetelo lesisha seLuhlelo Lwekusebenta (la-2016-2018). INingizimu Afrika kwanyalo isebentisana nawo onkhe emacembu ekulungiseni kutsi kukhishwe lamadokhumenti lamabili labalulekile.

Imilayeto yekuhalalisela

4.8 IKhabhinethi iyasemukela simemetelo lesentiwe kuMhlangano Jikelele Wenhlangano Yetive Yetemidlalo kutsi lidolobha lase-Durban litawubamba Imidlalo Yenhlangano Yetive te-Commonwealth ya-2022, lokuyintfo yekucala ngca kutsi lomcimbi lohlonipheke nakangaka wentelwe emhlabeni wase-Afrika.

Lidolobha lase-Durban litawusebentisa takhiwonchanti teNdzebe Yemhlaba Yelibhola Letinyawo tanga-2010 ye-FIFA kwenta lomcimbi, lokulindzeleke kutsi kungene tigidzi tetigidzi letinge-R20 emnotfweni, lokusamba semkhicito wasekhaya lokhula ngekungeteka ngetigidzi tetigidzi letinge-R11.

4.9 IKhabhinethi ihalalisela bagijimi betfu ngekuphuma endzaweni ye-13 kumcudzelwano we-15 we-World Championships in Athletics e-Beijing, e-China kanye nekuzuza indondo yinye yegolide kanye netindondo telitfusi letimbili.

4.10 IKhabhinethi itsandza futsi nekuhalalisela Bafana Bafana ngekuphumelela kwayo ku-Mandela Challenge ye-21, ngekushaya iSenegal 1-0. Lokuncoba kulandzela kwehlulwa kwayo yi-Mauritania ngemphelasontfo kantsi setsemba kutsi lokuphumelela kwabo kutawukhutsata lelicembu kutsi litawuphumelela kutsi liye kumcudzelwano weNdzebe Yelibhola Letinyawo Yetive tase-Afrika.

Ngekuphumelela i-Mandela Challenge, Inhlangano Yelibhola Letinyawo YaseNingzimu Afrika (i-SAFA) iwungetile umnikelo wayo ku-Nelson Mandela Children’s Fund kusukela kusigidzi semarandi kuya ku-R1, 5 yetigidzi.
    
4.11 IKhabhinethi ifisela licembu leMabhokobhoko, s-Sprinkbok, imphumelelo eNdzebeni Yemhlaba Ye-8 Yelibhola Lembhoco letawubanjelwa eNgilandi mhla ti-18 kute kube mhla tinge-31 Imphala 2015 iphindze futsi icele bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi balisekele lelicembu lesive.

4.12 IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli ekuhalaliseleni inyuvesi yaseWitwatersrand ngalokuvumbulula lokusha kwekutfolwa kwematsambo eMaropeng lapha e-Cradle of Humankind World Heritage Site eNshonalanga Rand, eGauteng.

Loluvumbululo lolubabatekako lulandzela lucwaningo lolubanti lolwentiwe bososayensi ngaphasi kweliso Lelitiko Letesayensi Nethekhinoloji kanye ne-National Research Foundation Centre of Excellence lesenyuvesi yaseWitwatersrand.

4.13 IKhabhinethi ihlanganyela naMengameli ekuhalaliseleni libandla leMakhatholika ngekuhlonipha ngalokusemtsetfweni Umnu. Tshimangadzo Samuel Benedict Daswa njengalongcwele wekucala eNingizimu Afrika. Lomcimbi utakwentiwa mhla ti-13 Inyoni 2015 eThohoyandou, eLimpopo. Libandla Lemakhatholika litawenta umcimbi lapho Umnu.Tshimangadzo Samuel Benedict Daswa atawuhlonishwa njengalobusisekile. Daswa bekangumphatsi wesikolo esifundzeni saseLimpopo. Washaywa wagcotjwa ngematje washiswa wafa afela inkholo yakhe yeBukhatholika ngeNdlovana 1990.  

5. Tindzaba letibalulekile kutemvelo

5.1. IKhabhinethi isemukele sinyatselo sekwenta lesiphakamisiwe emkhatsini we-Road Traffic Management Corporation netiphatsimandla tethrafiki kutsi kucaliswe ngekusebenta ngekuntjintjana ema-awa lange-24 kwetisebenti tethrafiki kute kubukanwe naletinhlekele tekucitseka kwengati letenteka emigwacweni yetfu.

IKhabhinethi ikhumbuta bonkhe labasebentisa umgwaco kutsi kuphepha kwasemgwacweni kungumsebenti wanome ngubani kantsi kuphumelela kwemikhankhaso yetekuphepha emigwacweni kuya ngabo bonkhe bantfu labahlonipha imitsetfo yemgwaco. Njengaloku sicala sikhatsi semaholideyi etikolo, Litiko Letekutfutsa litawunyusa lizinga lemikhankhaso yalo yetekuphepha emigwacweni.

IKhabhinethi icela bonkhe labahamba ngetimoto kutsi bavimbe lokucitseka kwengati emigwacweni yetfu ngekutsi bahloniphe timphawu temgwaco, bangashayeli badzakiwe, timoto letingekho endleleni akukafaneli kutsi tibe semigwacweni yetfu.

5.2. IKhabhinethi iyitsatsela enhloko Ingcungcutsela Ye-XIV Yemhlaba Yetemahlatsi njenganyalo lebanjelwe lapha e-Durban lehanjelwe titfunywa leti-3 200.

Lengcungcutsela, yekucala kutsi ibanjelwe e-Afrika, lokufaka ekhatsi bantfu labamelele imikhakha lehlukahlukene njengahulumende, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende, imikhakha letimele kanye nemitimba yetesanyesi neyetingcweti. Lokucocisana lokubanti nalokungukhukhulelangoco mayelana ngetindzaba letitsintsa temahlatsi kutakwenta kutsi tindzaba temahlatsi tifakwe etinhlelweni temhlaba wonkhe tentfutfuko lesimeme kanye nekwakha budlelwane lobusha.

5.3. IKhabhinethi isitsatsela enhloko sitatimende lesikhishwe Lincusa laseMelika eNingizimu Afrika lecwayisa ngekutsi tidlamlilo tingase tihlasele mabhizinisi netimpahla taseMelika letilapha eNingizimu Afrika.

IKhabhinethi iphindza isho loko lokushiwo yiNdvuna Yetekuphepha Kwelive kucinisekisa sive kutsi kuphepha kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kuyintfo lebekwe embili. Ema-ejensi etfu ekugcinwa kwemtsetfo acaphele njalo kuvikela takhamuti kanye nemphahla yato.

Kulila

5.4. IKhabhinethi inhlanganyela naMengameli Zuma ekundluliseni emavi ekudzabuka kumndeni, kubangani kanye nakulasebenta nabo ngekundlula emhlabeni kwaJaji Thembile Lewis Skweyiya.

Ube neligalelo lelikhulu kulelive njengemmeli lomelene nelubandlululo, njengesishikashiki semalungelo eluntfu, njengeLijaji eNkantolo Lenkhulu Nebulungiswa eNkantolo yeMtsetfosisekelo.

5.5. IKhabhinethi iphindza ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini kanye nesive saBatlokwa ba Mota, eFreyistatha, ngekukhotsama koHloniphekile, Inkhosi Lekunutu Cavendish Mota.

6.Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunywa lokufanele.

6.1. Make Mmabatho Ramagoshi – Lisekela Lemcondzisi Jikelele: Kuchunyaniswa Kwenchubomgomo kanye Nekulawulwa Kwelwati kuLitiko Lalabasikati
6.2. Inhloko Yavelonkhe: Lihhovisi Lemcondzisi Lekuphenya Emacala Labekwe Embili. Indvuna Yetemaphoyisa itawukhipha simemetelo lamuhla ntsambama.

Kubutwa ku:
Mk. Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekumtsintsa: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore