Isitatimende somhlangano weKhabinethi wmhla ali-9 kuKhukhulamungu 2015

Ukuphunyeleliswa kwamahlelo karhulumende aqakathekileko

1.1 IKhabinethi ibuyelele ibizelo likaMengameli u-Jacob Zuma kumikhakha yomphakathi ukubambisana ngokusekela umnotho nokuphulusa imisebenzi ebujameni bomnotho obumasikizi.
Isivumelwano hlangana norhulumende, amakhampani weemayini neenhlangano zabasebenzi sitjengisa ukuzibophelela kwayo yoke imikhakha ukuphulusa imisebenzi nokuphungula umthelela wokulahleka kwemisebenzi.
IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukusekela ukuphunyeleliswa kwesivumelwanesi. Isivumelwano lesi silitlhatlha lemikhakha yoke eqalene nobudisi bokuphulusa imisebenzi.

1.2 IKhabinethi yemukele umBiko wemiPhumela yeKota yesikhathi esithoma nali-1 kuSihlabantakana ukufikela nakama-30 kuMgwengweni wee-2015. IKhabinethi ithabile ngeragelophambili elenziweko begodu iyelele iindawana ezitlhoga ukuthuthukiswa. IZiko lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi kukaRhulumende (i-GCIS) lizakuthintanisa imihlangano yeembikiindaba ukwabelana ngelwazi mayelana nokuphunyeleliswa kwamahlelo karhulumende. Irhelweli lizakumenyezelwa ngokukhamba kwesikhathi.

1.3 IKhabinethi ibikelwe ngomhlangano we- G20 ogade ubanjwe e-Ankara, e-Turkey ukusukela mhla ama-3 ukufikela nakama-5 kuKhukhulamungu wee-2015.  Umhlangano lo wakhanjelwa nguNgqongqotjhe wezeeMali newezabaSebenzi nomBusi weBhanga eKulu yeSewula Afrika. Umhlanganohlanganyela waboNgqongqotjhe beeMali nebezabaSebenzi bakhulumisana ngamano wokuvula imisebenzi engezelelweko nengcono ukusekela ukukhula komnotho okufaka woke umuntu.

1.4 Umhlangano waboNgqongqotjhe beeMali nabaBusi bamaBhanga amaKhulu watjheja, hlangana nokhunye, umnotho wephasi loke, itlhatlha lokunzinzisa ukukhula komnotho, ukusiswa kweemali nomthangalasisekelo; iindaba zentela ephasini mazombe, ukusekela ituthuko ngeemali nokutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu. IKhabinethi itjheje kobana ukukhula komnotho wephasi kungaphasi kokulindelekileko. Nokho iKhabinethi yemukele ukuzibophelela kabutjha kwe-G-20 ukuragelaphambili nokutjhejisisa ubujamo, ukuqalana nokusulelana kokuphogola komnotho nobungozi obungavela kobana kudzimeleliswe umnotho.

I-G20 yemukele umphumela omuhle weKhomferensi ye-Addis Ababa egade imayelana nokuSekela iTuthuko ngeeMali lapho iSewula Afrika yabamba indima eqakathekileko njengosihlalo we-G77 ngokubambisana ne-China.

1.5  IKhabinethi yemukele ukuhlonywa nokukhanyiswa kwegezi ephehlwa ngoMoya ePlasini ye-Kouga ngePumalanga Kapa mhla ama-4 kuKhukhulamungu wee-2015.

I-Kouga Wind Farm izakunikela ngama-iri wamagigawathi ama-300 wegezi ehlwengileko qobe nyaka.  Imizi efikela kezii-50 000 izakuzuza ngephrojekthi le. Kuyingcenye yehlelo lenarha ukwabelana ngendlela ezakuqinisa ukunikelwa kwegezi okunzinzileko.

Ekuthomeni konyaka lo, umNyango wezaMandla wanabisa amathuba emkhampanini wangeqadi kobana asize ngokuphehla igezi ngokunikela imvumo kubaPhehliGezi abaziJameleko abali-13, okuzakungezelela ukuphehlwa kwegezi ngamamegawathi azii-5 243 .

1.6 IKhabinethi itjheje izehlakalo zokufuduka kwabantu e-Yuropu okuhlathulula ubudisi bokulawula abafuduki ukuya ngokwemithethomgomo yezangaphandle emazweni layo.

ISewula Afrika izame amahlandla amanengi ukulungisa iindaba ezimayelana nokufuduka ngendlela enobuntu. Umraro wokufuduka eYuropu ingeyamazwe wesiFunda leso otlhoga ukubambisana kwemibuso leyo. Ukuzinikela nokusebenzisana neenhlangano nemiphakathi kuyatlhogeka kobana kuqalwane ne neendaba lezi zokufuduka kwabantu.

1.7 IKhabinethi ibuka umsebenzi oqedwe mhlapha yiBhodi yemiKhawulo yaboMasipala (i-MDB) wokusika nokusikwa kabutjha kwemikhawulo yabomasipala eemfundeni ezibunane ngelizweni mazombe.

I-MDB yenze umsebenzayo ngokwegunya layo lomthetho begodu yasebenzisa iinqalelelo zomthetho nangokwegunya layo lokuthatha isiqunto sokugcina. 
IKhabinethi iveze ukutshwenyeka kwayo odephileko ngeenhlangano zepolotiki ezinyefula i-MBD neziqalela phasi ukuzijamela kwayo nokubasemthethweni kwayo emehlweni womphakathi.

IKhabinethi ikhombela zoke iinhlangano zepolotiki kobana zilise ukuqalela phasi umsebenzi weziko eliqakathekileko nelizijameleko elisekela umbuso wethu wentando yenengi lebantu. Kukhona iindlela zangokomthetho zokuphikisana neenqunto ze-MBD.

1.8 Isikhathi sokubika ngokuQatjha ngokuLingana (i-EE) sithome mhla li-1 kuKhukhulamungu wee-2015 kilabo abathumela imibiko nge-inthanethi nangezandla, begodu kuzokuvalwa mhla li-1 kuSewula wee-2015 (kabathumela imibiko ngezandla)  namhla ali-15 kuTjhirhweni (kabathumela  nge-inthanethi).

IKhabinethi ikhumbuza boke abaqathi ukuthumela imibiko yabo ye-EE emNyangweni wezabaSebenzi. Imibiko le isiza ilizwe ukutjhejisisa iragelophambili ekuqalaneni nebandlululo nokuphathwa kwabantu ngokungalinganiko emsebenzini.

UmNyango wezabaSebenzi uphume ijima lokuyelelisa ngaphasi kwesihloko esithi: “Itjhuguluko – liphumelelisa umnotho” ukuqinisa ukuphunyeleliswa nokuthotjelwa.

2. Iinqunto zeKhabinethi eziQakathekileko

2.1 IKhabinethi ibikelwe ngomBiko wokugcina wemiGomo yeTuthuko yeKulungwana miNyaka (i-MDG) yeSewula Afrika. IKhabinethi iphasise umtlamo wombiko wokugcina nge-MDG ozakwethulwa eHlanganweni yeenTjhaba ngokukhamba konyaka lo.

Ukuya ngokombiko, ngemva kweminyaka ema-20 yetuthuko, kunetuthuko ebonakalako eyenziweko mayelana nezenzelo eziqakathekileko zelizwe loke nokuphungulwa kwamazinga womtlhago. Nofana kunjalo iSewula Afrika isolokho iqalanene neentjhijilo ezincantathu zomtlhago, ukungalingani nokutlhayela kwemisebenzi.

Umbiko lo uhlahla indlela ye-ajenda yetuthuko ngemva konyaka wee-2015 nemigomo yetuthuko enzinzileko.

2.2 IKhabinethi iphasise isitjhukumiso sikaNgqongqotjhe weenThuthi sokunikela msinyana   isivumelwano sokuqatjha sesikhathi esibekiweko ku-Tag Yachts (PTY) Ltd. Umnqopho kuthoma ukukhiqiza iinkepe ama-catamaran edoyelweni leenkepe le-Port Elizabeth.  Lokhu kunqophe ukusebenzisa umsebenzi weYunithi yeZenzelo ngaphasi kwehlelo le-Operation Phakisa ukuhloma iTlasta yoKwakha iinKepe ngePumalanga Kapa. Imvumo ikhambisana nomThetho wamaDoyelo wokuRhabako wesiGaba sama-57, wee- 2005 (UmThetho we-12 wee-2005)

2.3 IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ngePalamende iTjhatha yeemBalobalo ze-Afrika.
ITjhatha le imhlahlandlela womthethomgomo wokuthuthukiswa kweembalobalo e-Afrika, ihlathulula imigomo yangokomthetho elawula ukukhiqizwa kweembalobalo elizweni, esifundeni nakukhonthinenti.

Iimbalobalo zisisekelo zokutjhejisisa nokuhlolisisa ngefanelo begodu ziqinisekisa iminqopho nemiphumela iyafikelelwa. Itjhatha le inikela imihlahlandlela yokukhiqizwa kweembalobalo zezinga eliphezulu ezidingeka ukutjhejisisa umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), amahlelo karhulumende namaqaloqangi.

2.4 IKhabinethi ivumele umNyango wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga (i-DPME) kobana uragele phambili neHlelo le-Twende Mbele  lokusisa ekusebenzisaneni ngokutjhejisisa nokuhlola nge-Afrika mazombe.
IHlelo le-Twende Mbele lizakusiza iSewula Afrika ukwakhela nokwenza nokuqinisa itjhebiswano esele likhona elingafaka hlangana neemvumelwanotjintjiselwano. Lokhu kusekela umzabalazo weSewula Afrika engcono okuyindlela ekhambisana nokwakha i-Afrika engcono.

3. Imithethomlingwa

3.1 IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ngePalamende isiKhibelelo somThethomlingwa wokuNatjiswa kobuNini bePahla wee-2015.

UmThethomlingwa lo ukhibelela umThethomlingwa wokuNatjiswa kobuNini beNarha, we-1997 (UmThetho wama-62 we-1977) ukuqinisa, ukuhlathulula nokuvikela amalungelo wabahlali.

Iinkhibelelo lezi, ezisuselwe kubunini bePahla nemiThethomgomo yokuFuduswa emaPlasini wamaBhizinisi zinqophe ukufumana ipengu ngokuzaza nokukhona mayelana nobunini benarha ngokuhlanganisa amagadango wokusatjalaliswa kwenarha nokuvikela ngokomthetho ukurarulululwa kwemiraro.

Amagadango akhona awakaneli ukulungisa izinga lemiraro yobunini benarha awakaneli ukulungisa ukurarana okukhona mayelana nobunini benarha okwenzeka eendaweni zokulima ezimabhizinisi.

4. Iminyanya ezako

4.1 Njengengcenye yeNyanga yamaGugu ngoKhukhulamungu, uMengameli u- Jacob Zuma uzakuvula i-Matola Memorial and Interpretative Centre e- Mozambique ngelesiHlanu mhla ali-11 kuKhukhulamungu wee-2015, nesithombe esibaziweko seKosi uBhambhatha e-Greytown, KwaZulu-Natal mhla ama-22 kuKhukhulamungu wee-2015.

4.2 UMengameli uzakwethula ikulumo eqakathekileko ngeLanga lamaGugu e- Vleifontein Makhado ngeLimpopo mhla ama-24 Kukhukhulamungu wee-2015. Isihloko sonyaka lo sokugidinga iLanga lamaGugu sithi: “Ilwazi lethu lendabuko, amagugu wethu: Ukutshwaya, ukuphumelelisa nokonga amagugu aphilako weSewula Afrika.”

AmaSewula Afrika akhuthazwa ukuzifumanela amagugu wethu wemvelo ngokukhambela amaphaga welizwe loke azakuvumela ubungeno simahla ukuthoma mhla ali-14 ukufikela nakali-18 kuKhukhulamungu wee-2015, njengengcenye yokugidinga unyaka we-10 waqobe nyaka weVeke yamaPhaga weSewula Afrika.

4.3 UmNyango weFundo esiSekelo uzakubamba ukuHlolwa kweliZweloke koNyaka (i-ANA) kwehlandla lesihlanu ngoKhukhulamungu wee-2015 ukutjheja ituthuko yemiphumela yokufunda esifundweni sokwazi ukufunda nokutlola neembalo kugreyidi yoku-1 ukufikela keye-9.

I-ANA iveza ubufakazi obamukelekako ngokuhlolisisa iragelophambili lokungenelela kukarhulumende nokuhlahla ukungenelela okunqotjhiweko. 

Ababelethi nabatlhogomeli bakhuthazwa ukusekela abafundi ngesikhathi sokuhlolwa nokuqinisekisa kobana imiphumela isetjenziselwa ukuthuthukisa iindawana ezitlhoga itjhejo. Irosta ye-ANA yonyaka wee-2015 iyafumaneka ku: www.education.gov.za

IKhabinethi ikhombela woke amatitjhere ukutjhejaqangi iindingo zabafundi ngokuqinisekisa kobana i- ANA izokuraga ngaphandle kokuthikamezwa.

4.4 IKhabinethi ithokoza amaSewula Afrika afaka isandla emnyanyeni weLanga leenTjhaba lokuFunda elabanjwa mhla abu-8 kuKhukhulamungu wee-2015 ukukhuthaza umukghwa wokufunda nokuphumelelisa ukuqakatheka kokufunda nokutlola. Imitlolo esisekelo sentando yenengi le umTlolo weKululeko uthi sizakusebenza ngamandla kobana “iminyango yefundo ivulelwe boke”. 

UmNyango wezeFundo esiSekelo uyabawa ngenyanga le kobana woke amaSewula Afrika azibandakanye ejimeni lokufunda nokutlola elinqophe ukukhuthaza ukufunda emiphakathini yethu.  IKhabinethi ikhombela boke ukunikela ngeencwadi kumabuungeloncwadi weenkolo, ukunikela ngesikhathi sethu ukuyokufundela abentwana emiphakathini yethu.

4.5 IVeke yaQobe nyaka yeThusong Service Centre ukuthoma mhla ali-13 ukufikela nakali-18 kuKhukhulamungu wee- 2015 kuzakuqalwa imisebenzi yamasentha la nabomakhambangendlwana ngomnqopho wokuletha izenzelo eduze  namaSewula Afrika. Lokhu kuyingcenye yeNyanga yemiSebenzi yomBuso.

IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukusebenzisa iinsetjenziswa ezihlukileko nelwazi elinikelwa ma-Thusong Service Centre ukuzithuthukisa.

IKhabinethi yenza ibizelo kiwo woke amaSewula Afrika ukuhlonipha abasebenzi bombuso abaveleleko nanyana amaziko karhulumende ngokutjhukumisa amagama wabo ngaphambi komhla ama-30 kuKhukhulamungu ukulungiselela umnyanya wesithathu waboNongorwana beBatho Pele wee-2015 ozakubanjwa ngaphasi kwesihloko esithi: iBatho Pele- ukuTjheja abaNtu Qangi”. Ilwazi elinabileko liyafumaneka ku: www.dpsa.gov.za

4.6 IKhabinethi itjheje kobana umHlangano oJayelekileko wama-70 we UN General Assembly (i-UNGA 70) uzakuvulwa mhla ali-15 kuKhukhulamungu wee-2015 eNdlukulu ye-UN. Ukusukela mhla ama-25 ukuya nakama-27 kuKhukhulamungu wee-2015 kuzakuthoma umHlangano wokuPhasisa i-Ajenda yeTuthuko elama unyaka wee-2015.

IKulumoPikiswano yomHlangano wama-70 we-UNGA izakubanjwa kusukela mhla ama-28 ukufikela nakama-06 kuSewula wee-2015. UmHlangano owadlulako owabanjwa  ngeSewula Afrika wakhombela woke amaLunga we- AU ukusebenzisa ithuba lomHlangano we-UN General Assembly ukufaka indaba yukutjhugululwa komKhandlu wezokuVikeleka mayelana namaqaloqangi wemithethomgomo yezangaphandle nabatjhebisani bamazwe wangaphandle kwe-Afrika; ngokukhethekileko, ukufaka kuntatimende zabo zekulumopikiswano ze-General Assembly ye-UN isidingo sokulungisa ukudlelezelwa kwangaphambilini kwekhonthinenti ye-Afrika.

4.7 IKhabinethi itjheje kobana iSewula Afrika izokubamba umHlangano wesiBili weForamu yeTjhebiswano le-China ne-Afrika (i-FOCAC) mhla ama-4 ukuya nakama-5 kuNobayeni wee-2015. Urhulumende weSewula Afrika uzakusebenzisana khulu noRhulumende we-China, isiQhema sabaZenda be-Afrika e-Beijing ne-Addis Ababa neKomitjhini ye-AU mayelana namalungiselelo womHlangano we-FOCAC. KulindeIeke kobana umHlangano we-FOCAC uphasise isiMemezelo neHLelo lomSebenzi elitjha (lonyaka wee-2016-2018). ISewula Afrika ikhulumisana nazo zoke iinhlangano ekulungiseni imitlolo emibili le.

Imilayezo yokuthokozisa

4.8 IKhabinethi yemukela isimemezelo seHlangano eLawulako yemiDlalo ye-Commonwealth kobana i-Durban izakubamba imiDlalo ye-Commonwealth yonyaka wee-2022, okuzabe kungokokuthoma kobana imidlalo le yezinga eliphezulu ibanjelwe nge-Afrika.

I-Durban izakusebenzisa umthangalasisekelo wee-2010 weBhegere yePhasi ye-FIFA ukubamba imidlalo le, okulindeleke kobana ingenise amabhiliyoni ama-R20 emnothweni welizwe, okuzakungezelela kipahla epheleleko yangekhaya (i-GDP) ngamabhiliyoni ali-R11.

4.9 IKhabinethi ithokozisa abagijimi bethu ngokuqeda iphaliswano le-13 kali-15 wemiDlalo yokuGijima yePhasi e-Beijing, e-China  lapho bathumbe khona imedali yerhawuda namabili wethusi.

4.10 IKhabinethi idlulesele iimfiselakuhle esiqhemeni seBafana Bafana ngokuthumba umdlalo wehlandla lama-21 le-Mandela Challenge, ngokubetha i-Senegal  ngegondelo liNye elizeni.  Ipumelelo le ilandelwa ukubethwa kweBafana Bafana yi-Mauritania ngepelaveke begodu sithemba kobana ipumelelo le izakukhuthaza isiqhema ukulungela iphaliswano le-African Cup of Nations.

Ngokuthumba iphaliswano le-Mandela Challenge, iHlangano yeBholo yeSewula Afrika (i-SAFA) ingezelele umnikelo wayo ku-Nelson Mandela Children’s Fund ukusukela esigidini sinye ukufikela kesi-R1,5.

14.11 IKhabinethi ifisela isiqhema se-Springbok ipumelelo ephaliswaneni  lobuNane leBhegere yePhasi likaMakhakhulararhwe eliyokubanjelwa e-England ukusukela nakali-18 kuKhukhulamungu ukufikela nakama-31 kuSewula wee-2015 begodu kukhonjelwa amaSewula Afrika ukubambana ngokusekela isiqhema sethu selizwe.

4.12 IKhabinethi ihlanganyela noMengameli ekuthokoziseni iYunivesithi ye- Witwatersrand ngepumelelo ekulu yokufumana amafosili eMaropeng endaweni yamaGugu wePhasi i- Cradle of Humankind eTjhingalanga Randi, eGauteng.
Ipumelelo eqakathekileko le ilandela irhubhululo elidephileko labososayensi ngaphasi kobudosiphambili bomNyango weSayensi neTheknoloji neZiko leRhubhululo leLizwe Loke eYunivesithi ye-Witwatersrand.

4.13 IKhabinethi ihlanganyela noMengameli ekuthokoziseni iBandla lamaKatolika ngokuhlonitjhwa ngokomthetho kukaNomzana uTshimangadzo Samuel Benedict Daswa  njengoCwengileko weSewula Afrika.  Umnyanya lo uzakubanjwa mhla ali-13 kuKhukhulamungu wee-2015 eThohoyandou, eLimpopo, IBandla lamaKatolika lizakubamba umnyanya lapho uNomzana uTshimangadzo Samuel Benedict Daswa azakucwengiswa khona.

5. Iindaba eziqakathekileko zebhoduluko

5.1 IKhabinethi yemukele iintjhukumiso ezinqotjhiweko hlangana neKoporasi yokuLawulwa kweeNdlela (i-RTMC) neemphathimandla zeemfunda ukuhloma ijima lokusebenza kwamapholisa wendlela ama-iri ama-24 ngomnqopho wokuqalana nehlekelele eendleleni zethu.

IKhabinethi ikhumbuza boke abasebenzisa iindlela kobana ukuphepha eendleleni kumsebenzi womuntu woke begodu nokuphumelela kwamajima wokuyelelisa ngokuphepha eendleleni ayame ebantwini boke bahlonipha imithetho yendlela. Njengalokha sithoma amaholideyi weenkolo, umNyango weenThuthi uzakuqinisa ijima lawo lokuphepha endleleni.

IKhabinethi yenza ibizelo kubatjhayeli ukuphelisa ihlekelele eendleleni zethu ngokuhlonipha amatshwayo wendlela, bangatjhayeli bathokozile, iinkoloyi enzingakalungeli ukuba sendleleni azifuneki eendleleni zethu.

5.2 IKhabinethi itjheje umhlangano we-XIV wamaHlathi wePhasi Loke ebanjelwe e-Durban ekhanjelwe bajameli abazii-3 200.  Umhlangano lo, ongowokuthoma ukubanjelwa e-Afrika, ufaka hlangana abantu abajamele imikhakha ehlukeneko njengorhulumende, iinhlangano ezingasebenzeli inzuzo, amakhampani wangeqadi neenhlangano zabososayensi nezisemthethweni. Ukukhulumisana okunabileko ngeendaba zamahlathi kuzakukghonakalisa ukusebenzisana ngeendaba zetuthuko enzinzileko nokwakha itjhebiswano elitjha.

5.3 IKhabinethi itjheje isitatimende esikhutjhwe liNcusa le-US ngeSewula Afrika ukuyeleliswa kobana abavukelimbuso bangasahlela imakhiwo nepahla ye-America ngeSewula Afrika.
IKhabinethi ibuyelela ibizelo likaNgqongqotjhe wezomNyango wezokuVikeleka kukaRhulumende kobana ukuphepha kwamaSewula Afrika woke kuhlala kuliqaloqangi.   Ama-ejensi wezomthetho azimisele begodu atjhejile ukuvikela izakhamuzi nepahla yazo.

Ukutjhiriya

5.4 IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uZuma ekudluliseni ukutjhiriya kwayo emndenini, abangani nabasebenzisani beJaji uThembile Lewis Skweyiya.
Wenza umsebenzi omkhulu ngelizweni njengommeli owayelwa nebandlululo, waba liJaji leKhotho eKulu neJaji leKhotho yomThethosisekelo.

5.5 IKhabinethi iyabuyelela idlulisa ukutjhiriya kwayo emndenini nesitjhabeni seLanga elicimileko, iKosi uLekunutu Cavendish Mota weBatlokwa ba Mota eFreyistata.

6. Ukuqatjhwa

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko okwenziwa ziimphathimandla.                    

6.1. UMma uMmabatho Ramagoshi – ISekela likamNqophisi Zombelele: UkuLungelelaniswa komThethomgomo nokuLawulwa kweLwazi emNyangweni wezaboMma. IHloko yeLizwe Loke: iPhiko lemiLandu eTjhejwe Khulu.

UNgqongqotjhewesiPholisa uzakwenza isimemezelo ngemva kwamadina.

Imibuzo ingaqotjhiswa ku:
Mma Phumla Williams (UmJaphethe womKhulumeli weKhabhinethi)
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore