Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi Wevidiyo WangaLesitsatfu, Mhla ti-19 Imphala 2022

A.  Tindzaba Letibalulekile Telive

1.  Kutfolakala kwemanti

1.1.  Ikhabhinethi ibonge bantfu baseNingizimu Afrika ngekutfobela imibandzela yemanti lesetjentiswe etindzaweni letitsite taseJozi, taseTshwane netase-Ekurhuleni kute kusimamiswe linani lemanti lasemadamini. Emadamu netilulu temanti tisaloku ticindzetelekile ngenca yemazinga ekushisa lasetulu eGauteng, futsi kukhula kwesidzingo semanti kuphocelele i-Rand Water kutsi inciphise kakhulu kuphakelwa kwemanti kubomasipala. Lesikhungo lesilusito sekuphakela emanti siphakela emanti ekunatsa ngebunyenti ebantfwini labangetulu kwetigidzi leti-11 eGauteng, etincenyeni letitsite teMpumalanga, eFreyistata naseNyakatfo Nshonalanga.
1.2.  Lemibandzela lengavimbeleki ihlose kuvikela kutfolakala kwemanti futsi itawuhlala ikhona site simo sibe ncono. Ikhabhinethi icela ummango kutsi uchubeke nekutfobela lemibandzela yemanti nekutsi udlale indzima yekutsi usebentise lensita leyimvela kancane ngendlela leyongako.

2.  Siteleka sase-Transnet 

2.1.  Ikhabhinethi iyasamukela lesivumelwano semiholo seminyaka lemitsatfu lesisemkhatsini kwe-Transnet nenyonyane yebasebenti i-United National Transport Union (i-UNTU), lesitawusebenta kusuka mhla lu-1 Mabasa 2022 kuya kumhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2025. Ikhomishini Yekubuyisana, Yekungenelela Neyekulamula beyengamele lomhlangano lote nalesivumelwano, locedze lesiteleka samanje semalunga e-UNTU ngaleso sikhatsi. Ikhabhinethi iphindze yasemukela sincumo se-South African Transport and Allied Workers (i-SATAWU) sekucedza lesiteleka.  
2.2.  Ikhabhinethi iyakwamukela lokutibophelela kwe-Transnet ekutseni itawugcila kakhulu ekususeni kusilela emuva lokwenteke kuto tonkhe tikhumulo temikhumbi nasemizileni yetitimela ngalesikhatsi salesiteleka, lokube nemtselela lomubi kutemnotfo nakumikhakha lencike kulemisebenti.
2.3.  Ikhabhinethi ibonge kakhulu lokwesekelwa nekubambisana lokuniketwe betemabhizinisi ngalesikhatsi salesiteleka. Igcugcutela kutsi buchubeke lobudlelwane lobusemkhatsini kwebaphatsi nebasebenti base-Transnet kute lenkampani netemnotfo tikhone kuzuza.

3.  Budlelwane emkhatsini kweNingizimu Afrika neSaudi Arabia 

3.1.  Ikhabhinethi iyakwemukela kuhamba kwaMengameli Cyril Ramaphosa lokube yimphumelelo Ayovakashela Ngekwemsebenti Bukhosi baseSaudi Arabia mhla ti-15 namhla ti-16 Imphala 2022. Kulokuvakasha, lamave lamabili asayine tivumelwano tekusebentisana (ema-MoU) leti-17 kumikhakha lehlukahlukene lefana netekulima, tekudvweba, tetimbiwa, temandla lavikela simondzawo, tekuvikela, tekutfutsa netekulima ngetitjalo nangetilwane tasemantini. Letinye tivumelwano letisayiniwe timayelana nekusungula Umkhandlu Wetemabhizinisi Lohlangene, kusebentisana kumkhakha wetetimboni tetetimphi netekutsengiselana, kanye nekusebentisana kutesayensi lemayelana nekuhlola ematje nemhlaba.
3.2.  Mengameli usebentise lokuvakasha kumema bosomabhizinisi baseSaudi Arabia kutsi bete eNingizimu Afrika kulenkhomfa yesihlanu Yekutjala timali letawubanjwa ngemnyaka we-2023. I-Saudi Arabia ingumlingani weNingizimu Afrika wesibili ngebukhulu kutekuhwebelana kulesigodzi saseMphumalanga Lemaphakatsi futsi ihamba embili ekutsengeni tintfo letibuya kulesigodzi. Budlelwane betemave emhlaba emkhatsini walamave lamabili bente kutsi kube nemtselela lomuhle kutekuhwebelana netelutjalomali. 

4.  Kutjala Timali Kusakhiwonchanti 

4.1.  Ikhabhinethi ivumile kutsi kusungulwe imboni lesezingeni lemhlaba lekhicita iplasitiki lekutawentiwa yimboni lehamba embili emhlabeni, i-ALPLA Group, eLanseria eGauteng.
4.2.  Loku kucinisa kutibophelela kwaMengameli Ramaphosa ekubekeni kutfutfukisa sakhiwonchanti njengendlela yekuvuselela kukhulisa umnotfo neyekukhulisa ematfuba emisebenti. 
4.3.  Lolutjalomali lolubita imali letigidzi leti-50 temadola aseMelika lufaka ligalelo lelimcoka kuloluhlelo lolukhulu lwekwakhiwa kwelidolobha i-Lanseria Smart City lolutawuhambisa embili kusimama kwenta imikhicito lemisha ngetintfo lesetilahliwe kanye nekwakha kuphindze futsi kusekelwe ematfuba emisebenti lenge-350. Lokunye lokutawuba khona luhlelo lwekucecesha bafundzi labange-36 babe bonjiniyela bemishini yebucwepheshe nekuba bocwepheshe bekwenta imikhicito lemisha ngetintfo lesetilahliwe be-ALPLA Group leyenta umsebenti kuso sonkhe sigodzi lesingaseningizimu kwe-Afrika. Loluhlelo lwekuceceshwa ufundza lutawucala ngemnyaka we-2023, lapho khona bafundzi labatawucala kuceceshwa laba-12 baseNingizimu Afrika batawutsatfwa emimangweni yakuleyondzawo.

5.  Kumbiwa kwetimbiwa lokungekho emtsetfweni

5.1.  Kumbiwa kwetimbiwa lokungekho emtsetfweni kulimata imimango netemnotfo, futsi kubanga kutsi kulahleke imalingena kuhulumende nakumkhakha wetetimayini.
5.2.  Ikhabhinethi iyakwamukela lokutfolakala kwetibhamu letinengi letingekho emtsetfweni nekuboshwa kwebasolwa labange-20 labatsintsekako kulokumbiwa kwetimbiwa letingekho emtsetfweni ngalesikhatsi kwentiwa luphenyo eStilfontein eNyakatfo Nshonalanga.
5.3.  Ikhabhinethi icela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke basebentisane nema-ejensi etemtsetfo kucinisekisa kutsi kuba nemphumelelo emisebentini yekulwa nebugebengu esikhatsini lesitako. Loku kutawutfumela umlayeto lonemandla wekutsi bugebengu abukhokheli, nekutsi tigebengu titawubanjwa bese tiyashushiswa ngaphandle kwekusaba noma kwekuvuna luhlangotsi.

6.  Temandla

6.1.  I-Eskom isandza kusayina tivumelwano tekucashisa teminyaka lenge-30 nebatjali timali labakhicita gezi labatimele labane kute bakhe umkhicito wemtsamo lomusha wetemandla langabulali simondzawo etiteshini iMajuba neTutuka eMpumalanga. Lokucashiswa kwalomhlaba kutawuheha lutjalomali lolulinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R40.
6.2.  Labatjalimali labane –i-HDF Energy South Africa, i-Red Rocket SA, i-Sola Group ne-Mainstream Renewable Power Developments South Africa – batawungeta lokungenani ema-megawatts la-2000 kulegridi yagezi wavelonkhe. 
6.3.  Lomkhicito wemtsamo lomusha kulindzeleke kutsi uchunywe kugridi yavelonkhe esikhatsini lesisemkhatsini kwetinyanga letinge-24 kuya kuletinge-36 kusuka ngembi kwekuvalwa kwetetimali, lokutawuya ngekugunyatwa ngumtsetfo wetesimondzawo, wekuhlelwa kwemhlaba kanye nangalokunye kuvumeleka kwemitsetfo. 

7.  Kutfolakala kwekudla 
7.1.  Ikhabhinethi iyakwamukela kungenisa Ingcungcutsela ye-Agri SA yemnyaka we-2022 ePitoli mhla ti-14 Imphala 2022 ngaphasi kwalesihloko lesitsi: “Kulima Eveni Lakitsi”.  LeNgcungcutsela yacocisana mayelana netintfo letifana nekwenta kutsi luhlelo lolukhulu lwetekulima lusebentele balimi bakuleli; sakhiwonchanti lesisimeme nekudla lokulinywa kulendzawo; kwenta simondzawo sakuleli sikhone kumelana nekukhicita kudla kwalapha kuleli esikhatsini lesitako; nekukhulisa emandla ebalimi bakuleli kute bakhone kwenta imikhicito yetintfo letilinywa lapha kuleli lakitsi.
7.2.  Kuchubeka nekubeka embili kutfolakala kwekudla, Ikhabhinethi futsi iyakwemukela kwetfulwa kwesikhungo savelonkhe lesivimbela magciwane labanga tifo letitsatselanako i-National Biosecurity Hub, ngaphasi kweluhlelo lwe-Agricultural Bio-economy Innovation Partnership Programme, lokwentiwe Litiko Letesayensi Nekucamba kanye Neluhlelo Lwekusebentisana, libambisene neYunivesithi yasePitoli. Lesikhungo sitawusekela kuvikela, kunciphisa nekulawula tifo tetitjalo netetilwane, letitawuba neligalelo ekukhuliseni kukhicitwa kwekudla, ekutfolakaleni kwekudla kanye nentfutfuko lesimeme yetindzawo tasemaphandleni. 

B.  Tincumo TeKhabhinethi

1.  Kusayinwa Kwemculu Wekusabalalisa Lubumbano Lwemave Ase-Afrika (i-AU) 

1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamnde kweMculu we-AU lomayelana Nekutiphatsa Netimiso Tekusabalalisa, Kuphatfwa Kwendzawo Yasekhaya Nekutfutfukiswa Kwayo Kute Ucinisekiswe. INingizimu Afrika isayine lomculu ngenyanga yeNgci 2021. 
1.2.    Umculu Wekusabalalisa unika onkhe emave langemalunga inchubomgomo leyinkhombandlela lemayelana nekusabalalisa emandla nemisebenti kusukela kuhulumende wavelonkhe kuya kuletinye tinhlaka tahulumende. Lomculu ukhuluma kakhulu ngekusabalalisa emandla ekuphatsa nemisebenti, ngenchubomgomo lemayelana nekuphatsa bohulumende basekhaya kanye nangekutfutfukisa indzawo yasekhaya. 

2.  Umkhandlu Wemave Emhlaba Wetekuphepha Kutetitimela Wemnyaka we-32 (i-IRSC)

2.1.  Ikhabhinethi ivumile kutsi ubanjelwe kuleli umhlangano Wemnyaka We-IRSC eJozi kusuka mhla lu-1 kuya kumhla ti-6 Imphala 2023 ngaphasi kwalesihloko lesitsi: “Kubumba kabusha tetitimela kuloMhlaba lote siciniseko.” 
2.2.  I-IRSC iyinkhundla yemave emhlaba lehlanganisa bocwepheshe betekuphepha kutetitimela labavela kuwo onkhe emave emhlaba kute babelane ngelwati kute kutfutfukiswe tekuphepha kutetitimela. 
2.3.  Njengelilunga le-IRSC, Umlawuli WaseNingizimu Afrika Wetekuphepha Kutetitimela lomcimbi wagcina kusingatsa lenkhundla kuleli ngemnyaka we-2015. 

3.  Luhlaka Lweluhlelo Lwesakhiwonchanti Savelonkhe leti-2050 (i-NIP 2050) Sigaba se-2 

3.1.  Ikhabhinethi yavuma kutsi kushicilelwe kumiculu yahulumende luhlaka lwe-NIP 2050 yeSigaba-2 kute kucociswane ngalo nemmango. Loluhlelo lunika sicondziso sekukhulisa nesekungeta imiklamo lehlanganisiwe yendlelalisu lahulumende. 
3.2.  Loluhlaka libuka lemiklamo yendlelalisu nemigomo kutekuhlaliswa kwebantfu; kugezi wamasipala; kutemanti; kunkhukhuma; kutigitjelwa temmango; kutemfundvo; nakusakhiwonchanti setemphilo, kusakhiwonchanti lesidijithali, nakubugebengu nenkhohlakalo. 
3.3.    Indlela loluhlelo lwakheke ngayo inika umbono lomayelana nendzawo lekufuneka isetjentwe, iniketa luhlolo lwesimo samanje, ichaza timo letimcoka lekufuneka tiphumelele futsi iyasho kutsi yini lekufuneka yenteke kute kupheleliswe lombono. Ihlongota inchubo yekuphumelelisa lekufuneka itsatfwe kulomjikeleto weluhlelo lwekusebenta lweminyaka lemitsatfu. 

4.  Luhlaka Lwavelonkhe Lwekufezekisa Kwenta Temisebenti Yahulumende Ibe Yebucwephesha  

4.1.  Ikhabhinethi ilivumile loLuhlaka Lwavelonkhe Lwekufezekisa Kwenta Temisebenti Yahulumende Ibe Yetebuchwephesha. Loluhlakamsebenti lwashicilelwa kute kucociswane ngalo nemmango ngemnyaka we-2021.  
4.2.  Loluhlakamsebenti luniketa imigomo lenetinsika letisihlanu letimayelana nekungenelela kute kwentiwe Temisebenti Yahulumende Ibe Yetebucwephesha. Letinsika tifaka ekhatsi loko lekufuneka kwentiwe ngembi kwekucashwa nekukhetfwa kuTemisebenti Yahulumende; kuchazelwa ngemsebenti nekungeniswa kahle kancane kancane kute ube yincenye yebasebenti ngalokuphelele; kuhlela nendlela yekulawula kwenta umsebenti kwaloyo naloyo muntfu; kuchubeka nekufundza nekutfutfukiswa lokusezingeni lebucwepheshe, kanye nekukhula kulomsebenti lowentako kanye netigameko temsebenti. 

5.  Tingucuko Kutimo Tekucashwa Kwebacondzisi Jikelele (ba-DG) 

5.1.  Ikhabhinethi iwuvumile umbiko lohlongota kutsi kube netindlela tekukhulisa emandla nemakhono abo-DG kuTemisebenti Yahulumende. Lombiko ute netiphakamiso letimbalwa, letifaka ekhatsi sikhatsi sabo-DG sekuhlala kulowo msebenti kanye nekulawula ligunya lebalinikwe Sigungu Lesiphetse liye kulabo lababukene wekuphendvula. 
5.2.  Lombiko futsi uhlongote kutsi DG weLihhovisi laMengameli anikwe emandla ekuba Yinhloko Yetemisebenti Yahulumende. Etifundzeni, lomsebenti utawentiwa bo-DG labasemahhovisini aboNdvunankhulu. Lombiko futsi uhlongote tindlela letitawulandzelwa matiko ekulawuleni emakhontileka abo-DG.  
5.3.  Luhlelo Lolubuyeketiwe Lwekulawula Kusebenta Kwabo-DG lusabuyeketwa kute lucondzaniswe naletingucuko lekuvunyelwene ngato. 
5.4.  Indvuna Lebambile Yetemisebenti Yahulumende Netekuphatsa, Umnu. Thulas Nxesi, utawubamba umhlangano webetindzaba kuleliviki lelitako kute achaze ngaLenchubomgomo Yavelonkhe Yekwenta Umsebenti letawenta kube neBucwephesha Kutemisebenti Yahulumende iphindze futsi ichaze ngaletingucuko lekuvunyelwene ngato kuletimo tekusebenta kwebo-DG.  

6.  Umbiko Wesihlanu Walosekwentiwe Ngekufezekiswa Kwemtsetfo Lohlongotwako Mayelana Nemalungelo Ebantfu Labanekukhubateka (i-WPRPD) Wemnyaka We-2020-2021 

6.1.    Ikhabhinethi iwuvumile Umbiko Wesihlanu Lomayena Nalosekwentekiwe Ekufezekisweni kwe-WPRPD, leniketa timemetelo ngekusetjentiswa kwe-WPRPD. Lombiko ufaka ekhatsi tetfulo letiniketwe ngematiko ahulumende wavelonkhe newesifundza. Uniketa timemetelo letimayelana nekusetjentiswa kwetinchubomgomo letifaka ekhatsi kwesabelomali.  
6.2.    Umbiko wekucala walosekwentiwe wemnyaka washicilelwa ngemnyaka we-2017. Lombiko lona wesihlanu uvunyiwe kutsi ufakwe kugazethi nekutsi ushicilelwe Litiko Labomake, Lelusha Nelebantfu Labanekukhubateka kutsi ushicilelwe kumiculu yahulumende.  

7.  Kuchitjelwa kweMbhalo 20(1) Wenhlangano Yekucedza Tonkhe tinhlobo Telubandlululo Lolubhekiswe Kubomake (i-CEDAW) 

7.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kutsi kutfunyelwe ePhalamnede sichibelo seMbhalo 20(1) se-CEDAW kute kutsi isayinwe. Lesichibelo sibonelela kutsi kungetwe sikhatsi semihlangano yelikomidi lelisebenta ngemibiko yemave langemalunga. 
7.2.  INingizimu Afrika isayine lesivumelwano ngemnyaka we-1993 yabese iyasicinisekisa ngeNgongoni ngemnyaka we-1995. Lokutfunyelwa kwaso ePhalamende kuhlose kutsi kulungiswe lesivumelwano sakudzala lesacinisekiswa kute sibe nesichibelo 
kuMbhalo 20(1) walesivumelwano. 

8. Sivumelwane Semhlaba Sekutsi Kuvunyelwe Ticu Temfundvo Letimayelana Netemfundvo Lephakeme 

8.1.  Ikhabhinethi ivume kutsi kutfunyelwe ePhalamende Sivumelwane kutsi Kuvunyelwe Ticu Temfundvo Letimayelana Netemfundvo Lephakeme kute ticinisekiswe. Uma seticinisekisiwe titawutfunyelwa Kunhlangano Yelubumbano Lwemave Emhlaba (i-UN) Yetemfundvo, Tesayensi Neyetemasiko bese iyasetjentiswa lapha ekhaya ngekulandzela Umtsetfo Wenchubomgomo Yavelonkhe Yeticu, yemnyaka we-2008 (Umtsetfo 67 wemnyaka we-2008). 
8.2.  Lomhlangano Wemhlaba usungula timiso temhlaba kute kungabi nekuvuna luhlangotsi, kube sobala nekutsi kube nekuvumeleka lokungabandlululi kweticu Temfundvo Lephakeme. Uvumela kutsi ticu temave angaphandle tivumeleke kumave lamalunga e-UN la-193. 

9.  Kukhishwa Kwetichibelo Kulomculu Loyinkhombandlela Yemalunga Esigungu Lesiphetse 
9.1  Ikhabhinethi isivumile simemetelo lesentiwe nguMengameli ngeMsombuluko, ti-17 Imphala 2022 sekutsi kususwe letichibiyelo letentiwe kulomculu loyinkhombandlela Yemalunga Esigungu Lesiphetse, lophindze watiwe ngekutsi Libhukwana Letindvuna, lemnyaka we-2022.
9.2  Letichibelo letentiwe ngenyanga yaMabasa 2022 tibonelela kutsi kube nemandla langetiwe kulamanye emahhovisi eTindvuna letisebenta umsebenti wetikhundla letingetulu kwasinye. Letichibelo betifuna kutsi Hulumende atsetse ngalokugcwele tindleko letimayelana nekuphakelwa kwagezi nemanti etindlini tembuso lekuhlala kuto emalunga esigungu lesiphetse. 
9.3  Ikhabhinethi ikunakile yakutsatsela etulu lokukhala kwemmango yabese ivumelana ngekutsi kubuyeketwe Lomculu Loyinkhombandlela Yemalunga Esigungu Lesiphetse. Lomsebenti lona utawentiwa inhlangano letimele bese uma sewuphotfuliwe, Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatfwa Kwayo litawusabalalisa watiwe ngummango ngekuwufaka kuwebhusayithi yalo letsi: www.dpsa.gov.za. 

10.  Budlelwane Lobufanelekile Betingucuko Kutemandla (i-JETP) NeLuhlelo Lwelutjalomali Lwe-JETP (i-JETP-IP)  
10.1.  Ngemuva kwekwamukela setfulo lesimayelana ne-JETP kanye ne-JETP-IP, Ikhabhinethi iyivumile i-JETP-IP futsi yandlulisa kubonga kwayo ngalomsebenti lobanti lowentiwe ngalesikhatsi isentiwa. 
10.2.   I-JETP-IP ichaza ngelutjalomali loludzingekako kute kuphumeleliswe kutibophelela ekunciphiseni kungcolisa simondzawo lokwentiwa nguHulumende waseNingizimu Afrika ibe igcugcutela kutsi kube nentfutfuko lenekusimama, futsi icinisekisa kutsi kuba netingucuko letifanelekile kubasebenti nasemangweni letsintsekako. 
10.3.  Likomidi Lelihlanganise Tindvuna lelimayelana neKugucugucuka Kwesimo Selitulu madvutane-nje itawubamba umhlangano webetindzaba itfule lolunye lwatiso lolubanti. 

C.  Imitsetfosivivinywa

1.  Umtsetfosivivinywa Wetemisebenti Yemikhumbi Wemnyaka We-2022 

1.1.  Ikhabhinethi ivumile kutsi kwetfulwe ePhalamende Umtsetfosivivinywa Wetemisebenti Yemikhumbi Wemnyaka We-2022 kute uchubeke usetjentwe. Lomtsetfosivivinywa ulungisa kabusha Umtsetfo Wetemisebenti Yemikhumbi, Wemnyaka We-1951. (Umtsetfo we-57 Wemnyaka We-1951) loseneminyaka lenge-70. 
1.2.  Uma sewentiwe waba ngumtsetfo, Lomtsetfosivivinywa utawubonelela kutsi kube netinchubomgomo letilawula imisebenti yemikhumbi kute kulawulwe tindlela tekusebenta talemikhumbi. Utawulawula kulokunye kuklanywa kwalemikhumbi, kubhaliswa kwayo, kucanjwa kwayo emagama nekukhishwa kwayo ingasasebenti. 
1.3.   Letingucuko leti tifaka ligalelo ekuvuseleleni umkhakha wetitfutsi taselwandle futsi ulungisa lelive lakitsi kute lihambisane neTivumelwano Tenhlangano Yetaselwandle Yemave Emhlaba. INingizimu Afrika isicinisekisile lesivumelwano. 
    
2.   Umtsetfosivivinywa wekuchibela Telubalobalo Wemnyaka We-2020

2.1.  Ikhabhinethi ivumile kutsi kwetfulwe ePhalamende Umtsetfosivivinywa Wekuchibela Telubalobalo Wemnyaka We-2020 kute uchubeke usetjentwe. Lomtsetfosivivinywa uhlongota kutsi kube nekuchibela kuMtsetfo Wetelubalobalo, Wemnyaka We-1999 (Umtsetfo We-6 Wemnyaka We-1999). Letichibelo tibonelela kutsi kube nekutfutfukiswa nekusetjentiswa kweLuhlelo Lwavelonkhe Lwelubalobalo lolusekela kutsi tincumo letitsatfwako kufuneka tisuselwe entfweni lephatsekako. 
2.2.  Letichibelo tikhulisa lobudlelwane bekusebentisana lobukhona emkhatsini kweTelubalobalo TaseNingizimu Afrika naletinye tinhlaka tahulumende, futsi ikhulisa lenchubomgomo lelawula loMtsetfo.  

D.  Imicimbi Letako

1.  Umhlangano Wavelonkhe WaMengameli Wabosomabhizinisi Labasakhasa (ema-SMME) kanye Nemifelandzawonye 

1.1.  Litiko Lekutfutfukisa Emabhizinisi Lasakhasa, libambisane nebalingani balo lebakumkhakha lotimele, litawubamba Umhlangano Wema-SMME Wavelonkhe WaMengameli nemifelandzawonye eBraynston, eGauteng kusuka mhla ti-13 kuya kumhla ti-15 Lweti 2022. 
1.2.  Lomhlangano utawuhlanganisa ndzawonye bantfu labamcoka labakumkhakha wahulumende nalotimele kuloluchungechunge lwetemabhizinisi lasakhasa, kute kucociswane ngekutfola tindlela tekusebentisana letingakhulisa lomkhakha. Labalindzelekile kutsi babe khona labatawudlala indzima bafaka ekhatsi emagatja etinhlangano tetemnotfo, labasebenta ngema-SMME, tifundziswa, labasebenta ngetinchubomgomo kanye netikhungo tekutfutfukisa tetimali. 
1.3.  Lomhlangano futsi utawucocisana ngaLoluhlelo Lolukhulu Loluhlangene Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa Emabhizinisi Lasakhasa, lolubonelela kutsi kube nenchubomgomo yendlelalisu letawunika umkhakha wema-SMME emandla. Lomhlangano futsi kulindzeleke kutsi utfule Imiklomelo YaMengameli Yema-SMME Avelonkhe Emnyaka. 

2.  Kusingatfwa Kwemhlangano WaMengameli Lomayelana Neludlame Lolucondziswe Kutebulili Nekubulawa Kwabomake (i-GBVF) Wenyaka We-2022 

2.1.  Mengameli Ramaphosa utawusingatsa Umhlangano WaMengameli Wesibili Lomayelana Ne-GBVF e-Gallagher Convention Centre eGauteng mhla lu-1 kuya kumhla ti-2 Lweti 2022. Umhlangano wekucala lowabanjwa ngemnyaka we-2018 wasetjentiselwa kutibophelela kabusha kwahulumende kanye nebalingani bakhe kutenhlalo kucedza letigameko letinengi teludlame lolubhekiswe kubomake kulelive. 
2.2.   Umhlangano wesibili utawusetjentiselwa kubuka lesekwentekile ngekusetjentiswa kweLuhlelo Lwendlelalisu Yavelonkhe ye-GBVF. Utawubanjwa ngaphasi kalesihloko lesitsi: “Kuphendvula; Kusheshisa Nekwanyusa Livi NYALO”.
2.3.    Lomhlangano utawucocisana kuletinye tintfo, ngekutfola tindlela tekuphutfumisa tinyatselo nekuphendvula lekubuya kumatiko lamcoka nakubo bonkhe balingani labafaka ekhatsi tinhlangano temmango, umkhakha lotimele, newebasebenti. 

3.    Imbizo YaMengameli Yesihlanu IseNyakatfo Kapa 

3.1.    Lembizo YaMengameli Yesihlanu YeLuhlelo Lwekutfutfukisa Tigodzi (i-DDM) itawuba se-Upington, eNyakatfo Kapa Ngalesihlanu, ti-21 Imphala 2022 enkhundleni yetemidlalo i-Mxolisi Dicky Jacobs Stadium. 
3.2.    Lembizo YaMengameli Ye-DDM itawuhlola umsebenti losewentiwe lomayelana nekuphakela tinsita netinseyeya taseNyakatfo Kapa bese iyangenelela kute tisonjululwe. Le-DDM icinisekisa kutsi luhlelo lwekwetfula tinsita, kusetjentiswa kwalo nelwabiwomali kuyahlanganiswa kute lukhulise kuphakelwa kwetinsita emimangweni.  
3.3.    Ngembi kwekucala kwalembizo, Tindvuna, emalunga emkhandlu lophetse nabosodolobha batawuhambela imimango lesedvutane nalese-Upington. 

4.    Sitatimende Senchubomgomo Yelwabiwomali Lwesikhatsi Lesisemkhatsini (i-MTBPS)

4.1.  Ikhabhinethi ikholelwa ekutsini i-MTBPS yemnyaka we-2022 itawetfulwa yiNdvuna Yetetimali Enoch Godongwanea ngaLesitsatfu, mhla ti-26 Imphala 2022 iyincenye lemcoka yeluhlelo lwelwabiwomali yaseNingizimu Afrika loluvulekile nelekuphendvula. 
4.2.  I-MTBPS ikhuluma ngekutibophelela kwahulumende ngako konkhe kusetjentiswa kwetimali lekungakhonwa sive. Iphindze ichaze kutsi hulumende utalivala kanjani ligeba emkhatsini kwemalingena nemali lesetjentiswako, nekutsi atisebentise kahle tinsita lesinato.   

5.  Kubhalwa Kwetivivinyo taMatikuletjeni
5.1.  Kubhalwa kweTivivinyo Tavelonkhe Tesitifiketi Samatikuletjeni kucala mhla ti-31 Imphala kuphele mhla ti- 7 Ingongoni 2022. Ikhabhinethi ifisela Leliklasi Lemnyaka we-2022 tilokotfo letihle njengoba basatawucala umlente wekugcina weluhambo lwabo lwekufundza esikolweni. Lokwesekelwa lebahlala bakutfola kubothishela, kubatali nakulabo lababanakekelako kutabasita kakhulu labafundzi kutsi babukane naletivivinyo ngekutetsemba. 
5.2.  Ikhabhinethi icela batali nalabo labanakekela labafundzi kutsi badlale indzima yabo yekubagcugcutela nekubakhutsata labafundzi, futsi bente kutsi simo ekhaya sibe ngulesilungele kutsi bakhone kufundza. 

6.  Inkhomfa Yeluhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko (i-NDP) Nenkhomfa Yemakhono Ahulumende
6.1.  Litiko Letemisebenti Yahulumende Netekuphatfwa Kwayo, libambisene Nekhomishini Yavelonkhe Yekuhlela kanye Nemkhakha Wesikolo Setifundvo Tekutfutfukisa Weyunivesithi yaKwaZulu-Natali, litawubamba inkhomfa ye-NDP Neyemakhono Ahulumende kusuka mhla ti-7 kuya kumhla ti-9 Lweti 2022 eMagcekeni eLikolishi i-Howard, eYunivesithi YakwaZulu-Natali.
6.2.  Lenkhomfa itawudlinza ngemakhono ahulumende nekusebenta kwakhe kuleminyaka lelishumi yekucala ye-NDP, kantsi itawubanjwa ngaphasi kwesihloko lesitsi: “Kudlinza Ngemakhono Ahulumende kuleminyaka Yekucala lelishumi ye-NDP”. 

7.  Kunika Inkhosi Misuzulu kaZwelithini Sitifiketi Sekucinisekiswa 
7.1.  Mengameli Ramaphosa utawunika Lohlonipheke Kakhulu Inkhosi Misuzulu kaZwelithini Sitifiketi Sekucinisekiswa e-Moses Mabhida Stadium eThekwini ngeMgcibelo, mhla ti-29 Imphala 2022. 
7.2.  Loku kulandzela kubekwa ngalokusesikweni lokwatiwa ngekutsi “Ukungena eSibayeni” kwalohlonipheke kakhulu lokwentiwa mhla ti-20 Ingci 2022, lekwaba kumbeka esihlalweni seBukhosi Besive SemaZulu.

E.  Imilayeto
1.  Kuhalalisela 
Ikhabhinethi indlulisa kuhalilisela netilokotfo letihle ku-:

  • Mnu Sam Matekane, Ndvunankhulu losandvwa kukhetfwa weBukhosi baseLesotho. Ikhabhinethi futsi ibe yincenye Yemsebenti We-AU Wekubuka Lolukhetfo lwamhla ti-7 Imphala 2022 lekuLukhetfo Lwesigungu Savelonkhe saloBukhosi baseLesotho incoma kukhula kutelukhetfo nekwetepolitiki kwebantfu baseLesotho ngekubamba lukhetfo loluyimphumelelo.

Iningizimu Afrika itawuhlala itibophelele ekukhuliseni nasekuhlanganiseni budlelwane emkhatsini kwalamave omabili kanye nekukhulisa kusebentisana ngetintfo letimayelana nesigodzi, temhlaba netemave emhlaba letifaka tifiso letifanako talamave omabili. 

2.  Emavi Ekudvudvuta 
Ikhabhinethi indlulisa emavi ekudvudvuta emndenini nakubangani ba:

  • Fata Albert Nolan (88), “umfundisi lobekatinikele welibandla lemaKhatholikhi laseNingizimu Afrika lowafaka inseyeya kulemibono yetenkholo lebeyifuna kucinisa loluhlelo lwekubandlulula. Ngemnyaka we-2003, Mengameli wangaleso sikhatsi Thabo Mbeki wamklomelisa ngendondo yeSiliva i-Order of Luthuli ngalokutibophelela ngemphilo yakhe kumzabalazo wentsandvo yelinyenti, yemalungelo eluntfu newebulungiswa nangekufaka inseyeya kulenkholelo yetenkholo levuma kutsi kufanele kutsi kube nelubandlululo. “ 


F.  Labacashiwe
1.  Bonkhe labacashiwe kufuneka bayohlolisiswa ticu tabo futsi batfole kuvumeleka lokufanelekile.
a.  Ummeli James Mlawu – Mcondzisi Jikelele: Litiko letekutfitsa. 
b.  Mnu Shabeer Khan – Somabhuku Jikelele: Ehhovosi Lesikhwama Savelonkhe.

2.    Ikhabhinethi ivumelene ngekucokwa kwalaba labalandzelako:

2.1.    Emalunga eBhodi Yetekuvakasha YaseNingizimu Afrika:
a.    Dkt Nondumiso Maphazi (Sihlalo);
b.    Dkt Aubrey Mhlongo (Lisekela Lasihlalo);
c.    Nks Pretty Ntombela;
d.    Nks Nomahlubi Mazwai;
e.    Mnu Odwa Mtati;
f.    Mnu Ravi Nadasen (Ubuyiselwe);
g.    Mnu Enver Duminy (Ubuyiselwe);
h.    Nks Nandipha Mzileni Mbulawa;
i.    Mnu Mduduzi Zakwe (Ubuyiselwe);
j.    Nks Rosemary Anderson;
k.    Nks Lehlohonolo Rapodile; na
l.    Nks Nonkqubela Silulwane (Lomelele Litiko).

2.2.    Emalunga Ebhodi Yekhophoreshini Yekulawula Kuhamba Kwetigitjelwa Emgwaceni:
a.    Dkt Eddie Mogalefi Thebe (Ubuyiselwe);
b.    Nks Thandi Clara Thankge (Ubuyiselwe);
c.    Solw Maredi Mphahlele;
d.    Nks Nomusa Mufamadi (Sihlalo);
e.    Ummeli Xola Stemela;
f.    Nks Lerato Magalo;
g.    Solw Chitja Twala;
h.    Mnu Nkumeleni John Kudzingana;
i.    Nks N Jaxa (Lilunga lelimelele lelinye); na
j.    Nks HM Mbanyele-Ntshinga (Lilunga lelimelele lelinye).
2.3.    Mnu Tshepo Monaheng – Umphatsi Wesigungu Lesiphetse (i-CEO): Inkampani Yetemahlatsi YaseNingizimu Afrika (Inkhontileka ivuselelwe lminyaka le-3).
2.4.    Mnu Reginald Lavhelesani Demana – i-CEO: i-Ejensi yaseNingizimu Afrika Yemigwaco Yavelonkhe.
2.5.    Nks Ditebogo Kgomo – i-CEO: Kulawulwa Kwenuzi Kwavelonkhe.
2.6.    Mnu Risenga Maluleka – Solubalobalo Jikelele (Kuvuselelwe inkhontileka).
2.7.    Nks Kedibone Olga Madiehe – i-CEO: I-Ejensi Lephetse Tetimphesheni Tahulumende.

Imibuto: Nks Phumla Williams – Sikhulumi SeKhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 013

Share this page

Similar categories to explore