Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla ti-10 Inhlaba 2015

1. Kucala kwekusebenta kwetinhlelo letimcoka tahulumende

1.1. IKhabhinethi iyijabulele imiphumela yembiko yekota yesine (yaBhimbidvwane-Indlovulenkhulu 2015). Inetisekile ngenchubekelembili lebekhona kulokucala kwekusebenta. Emalunga eKhabhinethi atawucocisana nebetindzaba kanye nalabatsintsekako kute achaze ngalenchubekelembili lebekhona kulokucala kwekusebenta kwemiphumela yekota yesine. Imininingwane itakwatiswa ngekushesha nasekuphotfulwe leshejuli.

1.2. IKhabhinethi ikwemukele kukhetfwa kwebakhiciti bemandla lavusetelelekako laba-13 ngesikhatsi selihlandla lesine Leluhlelo Lwahulumende Lwekutsenga Emandla Lavusetelwe Kubakhiciti Bemandla Labatimele. Labakhiciti bemandla lavusetelelwako (emandla elilanga newemoya) atawuphakela ema-megawatts la-1 084 langetiwe ekusekeleni igridi yavelonkhe ngaleyo ndlela kusitakale lelive kutsi lisondzele kutsi liphakele emandla lasimeme sikhatsi lesidze.

1.3. IKhabhinethi iyayemukela Imiphumela Yeluhlolomabhuku Lwahulumende Wasekhaya ya-2013-2014 iphindze ishayele lihlombe labo bomasipala labakhombisa kusebenta lokunentfuntfuko kuyo yonkhe imikhakha yemiphumela yekuhlolwa kwemabhuku abomasipala. Bomasipala labange-96% (bomasipala kanye netikhungo tabomasipala) letingenise titatimende tabo ngesikhatsi, lokuyintfutfuko lenkhulu kusuka ku-93% ngemnyaka wa-2012/13 kanye na-78% ngemnyaka wa-2007/08.

Lombiko uphawula kutsi kunemitamo lecinile leyentiwa kute kubukwane nelucitfomali lolungakagunyatwa. Lokucaphelekako kunyuka kakhulu kwelinani labomasipala kanye netikhungo tabomasipala letinemibiko yekuhlolwa kwemabhuku lehlobile kusukela kubomasipala labange-30 ngemnyaka wa-2012/13 kuye kwabange-58 ngemnyaka wa-2013/14, labekadze basikhombisa kuphela ngemnyaka wa-2007/08 lokukhomba kutsi kunemkhuba lokhombisa kutsi sesiya ngakhona ekuphatseni kahle kanye nasekulawuleni kahle timali.

Labahlolwe emabhukutimali lanemibiko lehlobile nyalo sebange-76% kulinani layo yonkhe inchitfomali yahulumende wasekhaya yeluphakelotimali letisigidzigidzi letinge-R315. Loku kusho kutsi cishe ngemarandi lasiphohlongo emarandini la-10 lasetjentiswa nguhulumende wasekhaya asetjentiswa tikhungo letinetitatimente letihlobile.

Kulabomasipala kanye netikhungo letihloliwe letinge-335, laba-102 bakhombisa kutfutfuka, bese kutsi laba-194 bakhombisa kusebenta ngekungantjintji, labange-27 bakhombisa kubuyela emuva kantsi lababili ngulabasha kantsi laba-10 solo basasilele. Loku kukhombisa imphumelelo lenkhulu kanye nekutilandza mayelana nekuletfwa kwetinsita letisisekelo lokuyintfo lehambisana nendlela ‘Yekubuyela Kusicalonchanti.’ IKhabhinethi iyakwemukela loko njengencenye yeNdlelalisu Lekubuyela Kusicalonchanti, kutawunakwa ngalokukhetsekile bomasipala labange-50 labatfole umbikomabhuku, ikakhulu lenge-25 letfole imibiko lenekutihlangula kuleminyaka lesihlanu leyengcile. IKhabhinethi iphindze ivakalise kukhatsateka kwayo ngalabo bomasipala labachubeka ngekucasha bantfu labangakaceceshelwa umsebenti lokuyintfo lekhinyabeta kuphatsa lokuhle. Indvuna Yetekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, isebentisana nabomasipala, itawukuyisheshisa lenchubo yekusombulula letinkinga.

2. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi iyemukele Indlelalisu Yeluhlelo Lwekugucula Tintfo Kutemaposi aseNingizimu Afrika (i-SAPO). Loluhlelo lusitile ekutfoleni sisusa setinkinga kanye futsi nekubona tinyatselo tekungenelela letimcoka kute kuguculwe lesikhungo. Kunendlela lensha yetemabhizinisi lesasungulwa yekunciphisa kuncika kakhulu ekuchubeni temabhizinisi ngeliposi kepha kuntjintjelwe endleleni yekungenisa imali ngalokubhicene.  IKhabhinethi iyatsemba kutsi lendlelalisu itawuchubela embili i-SAPO. Indvuna Yetakhiwonchanti Tetekuchumana Netetinsita Teliposi, ngekuhlanganyela nebalawuli be-SAPO, batawubamba umhlangano lokhetsekile nebetindzaba kute bachaze lelisu.

2.2. IKhabhinethi ikuvumile kuphawula lekutfole mayelana nembiko wekucala waseNingizimu Afrika lomayelana nekucala kwekusebenta Kwemculu Wase-Afrika Wemalungelo Nenhlalakahle Yebantfwana (ya-2000-2013), kutsi wetfulwe ePhalamende. Lombiko bewuvela Kulikomidi Lase-Afrika Letingcweti Kutemalungelo Netenhlalakahle Yebantfwana. IKhabhinethi iyivumile lendlela yekuphatsa kute kucinisekiswe kutsi kunendlela lehlangene, lebumbene nekhutsata  kutimbandzakanya ekucaliseni kutsi kusebente Lomculu Wase-Afrika Wemalungelo Netenhlalakahle Yebantfwana kute kuhambisane nemalungelo emtsetfosisekelo ebantfwana.

Kungeniswa kwembiko waseNingizimu Afrika kuhambisana nemitsetfo yesivumelwane semave ngemave kanye nekutibophelela. Lombiko uphindze futsi usebente njengenkhomba yekubuka kutsi sive sakitsi sichubeka njani ekubekeni embili emalungelo ebantfwana kanye nenhlalakahle yabo.

3. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

3.1. IKhabhinethi iyakutusa kubanjwa ngemphumelelo Kwenkhundla Yemhlaba Yetemnotfo (i-WEF) Ye-Afrika lapha eKapa kuleliviki lelengcile, lokuyintfo lephindze yagcizelela kutsi lelive lakitsi liyindzawo lesezingeni lemhlaba yekutsi emave ngemave ahambele kuyo nakunemicimbi lesezingeni lelisetulu. I-WEF Afrika inikete hulumende inkhundla yekutsi akhangise ngeNingizimu Afrika njengendzawo bantfu labangeta kuyo nabafuna kutjala timali kanye nekuchuba temabhizinisi, lokuyintfo lemcoka kakhulu ekuhlangabetaneni nenhloso yeLuhlelo Lekutfutfukisa Lavelonkhe(i-NDP).

IKhabhinethi iphindze futsi iyemukele indzima lebalulekile ledlalwe ngumkhakha webetindzaba ekucinisekiseni kutsi lwatiso loluvela kulomcimbi lobaluleke nakangaka lwafinyelela kutinkhundla letahlukahlukene kute kutsi tindzaba lokucocwe ngato tifinyelele kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Kukala kwekukweleta kweNingizimu Afrika ku-BBB lokwentiwe yi-Fitch Ratings kucinisekisa kutsi lelive liyakuvumela kutjalwa kwetimali kwemave angephandle kuphindze futsi kukhombise kutinikela kwahulumende ekulawuleni ngekucophelela timali tahulumende. Kusenjalo, leto tintfo letiphawulwe bakaFitch hulumende usabukene nato esigabeni sahulumende lesisetulu.

3.2. IKhabhinethi iyakwemukela kutfulwa kwe-Media Landscape 2014 – Celebrating 20 Years of South Africa’s Media, lekhombisa tinhlangotsi letahlukahlukene teminyaka lenelisasasa lenge-21 leyengca betindzaba labadlale indzima lemcoka kuyo. Leso naleso sehluko sikhombisa sitfombe setintfo letentiwa betindzaba kusukela ngemnyaka wa-1994 kanye nekuveta kutsi sibuya kuphi, kanye nekubuka tinsayeya tesikhatsi lesitako. Labatsintsekako labanyenti bayavumelana ngekutsi kunyenti kakhulu lokufeziwe kulomkhakha.

IKhabhinethi igcugcutela betindzaba, tifundziswa, tinhlangano temmango kanye nahulumende imbala kutsi bafundze i-Media Landscape 2014, levusa inkhulumomphikiswano lenelwati kanye nekucocisana mayelana neminyaka lenge-20 yebetindzaba kuNingizimu Afrika lobuswa ngentsandvo yelinyenti. Lencwadzi inika inchazelo lesimeme kanye nenchazelo lecotfo yemkhakha webetindzaba balelive. Ngesikhatsi isalungiswa kubonakale kunekusebentisana lokukhulu emkhatsini wahulumende kanye nebetimboni tebetindzaba, ngenca yebaholi kanye netinhlangano temimango.

3.3. IKhabhinethi icinisekisa kuwetsemba kwayo Umkhandlu Wetebushushisi Wavelonkhe(i-NPA) kutsi uwenta ngemphumelelo imisebenti yawo njengaloku ugunyatwe nguMtsetfosisekelo nanome kube netingucuko letibe khona ebuholini bawo esikhatsini lesisandza kwengca.

I-NPA isamile icinile emsebentini wayo, futsi inetinhlaka letifanele letikhona kute ichubeke ngekugcugcutela ummango lote bugebengu. Ngemnyaka wa-2014 lenhlangano yalitfutfukisa lizinga layo lekushushiswa kwebantfu batfolwe banemacala kuto tonkhe tigaba tetinkantolo ngema-96.6% (kumacala la-273 641) etinkantolo tesifundza, ema-76% (kumacala la-27 246) etinkantolo tesigodzi kanye nema-88% (kumacala la-911) kuto tonkhe tinkantolo letiphakeme.

3.4. IKhabhinethi iyakwemukela kukhishwa kwekucala kwe-South African Stigma Survey legcile kutimongcondvo mayelana Nesandvulelangculazi (i-HIV) Nengculazi (i-AIDS) kanye nesifo sesifuba (i-TB) Kumhlangano Lomkhulu We-7 We-AIDS eNingizimu Afrika, lochubekako njenganyalo e-Durban. Le-Stima Survey, lesikhulukati emhlabeni, sinikana tindlela letiphatsekako naletinsha kanye netinhlelo kute kulwe nalelihlazo nekubandlululwa kwebantfu labaphila ne-HIV kanye ne-TB.

3.5. IKhabhinethi iyayemukela imphumelelo yeLiviki Lekuvikela Bantfwana (i-CPW) futsi iyakuphindza kukusho kutsi bantfwana basisekelo selikusasa lalelive iphindze igcugcutele imimango kutsi ivikele bantfwana kutsi bangayekelwa nje banganakwa futsi bangachashatwa. Kwengeta kuloko, Ikhabhinethi indlulisa kubonga kwayo kuwo onkhe ema-ejensi ahulumende, tinhlangano temmango kanye netenhlalo labasebenta ngekutikhandla ngisho nome ngabe selendlulile Liviki Lekuvikelwa Kwebantfwana, bayachubeka ngekucaphelisa imimango kutsi ivikele bantfwabetfu.  

3.6.    IKhabhinethi iyakwemukela lokugucuka lokuhle lokukhulu lokwenteke ka-Telkom lapho hulumende anetabelo letinyeti, unesabelo lesinge-40%. Lokugucuka lokuhle kwalenkampani kuholele ekutseni kube nekukhula lokunemandla kumalingena kanye nakutabelo temashezi kwekucala kusukela ngemnyaka wa-2011 kwemasenti lange-245.

3.7. IKhabhinethi ikujabulele kucala kwekusebenta kwetichibiyelo tekushaywa kwemtsetfo wetifiki kanye nemitsetfo yetifiki ya-2014, lokufaka ekhatsi tidzingo tekuhamba uvakashe nebantfwana nekungena emasangweni ekungena eNingizimu Afrika, lokucale kusebenta mhla ti-01 Inhlaba 2015.

IKhabhinethi noko iyayiva imibono lebekwa yimikhakha lehlukahlukene. Kute iyilalele lemibono, Ikhabhinethi incume kutsi isungule licembu Letindvuna letibuya kumatiko etemnotfo kanye naleto letibuya kumatiko etekuphepha.

Lelicembu lilindzeleke kutsi licocisane liphindze libuke lokukhatsateka ngenhloso yekutfola tindlela tekubukana nemiphumela lengakahloswa letawuletfwa ngulokucala kwekusebenta kwalemitsetfo. Lelicembu litawuhlanganiswa yiNdvuna Malusi Gigaba.  

Kwengeta kuloko, Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna Letekuhamba litawuchubeka nemsebenti walo wekuphindza futsi libukisise tonkhe tinhlangotsi letitsintsa tihambi letikulelive. Lomsebenti utawusita ekutseni kube nekubambisana emkhatsini wetekuhamba kanye nemitsetfo yalelive.

4. Imikhosi letako

4.1. Mengameli Jacob Zuma utawuhambela imigubho Yelusuku Lwelusha mhla ti-16 Inhlaba 2015 lapha eTshwane Events Centre, eGauteng ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Lusha Luchubela iNingizimu Afrika Embili.”

Mengameli utawuphindza futsi achube umkhankhaso weSiyahlola avakashele eTshwane University of Technology South Campus  eSoshanguve, eGauteng mhla tinge-23 Inhlaba 2015. Lokuvakasha kwekulusa kutawugcila kutichamukelo nakutinyatselo tekungenelela leticale kusetjentiswa kute kwentiwe ncono timphilo telusha kanye nekuluhlomisa kutsi lungatimbandzakanya njani ncono kutemnotfo talelive letfu.
 
IKhabhinethi imema bantfu labasha kutsi bawasebentise ematfuba labaniketwa wona tinhlelo tahulumende letifana Neluhlelo Lwemmango Lwetemisebenti, lokukhombisa kutsi kusebenta ngekubambisana kungawuletsa njani umehluko kutinsitanchanti temmango kanye nakutinsita kanye nekukhulisa ematfuba emisebenti kutsi avete imisebenti lesimeme ngenca yekundluliswa kanye nekutfutfukiswa kwemakhono.

Ngekusebentisa I-ejensi Yavelonkhe Yekutfutfukisa Lusha, bantfu labasha labanyenti baholelwa ekutseni bangene kumnotfo lomkhulu ngekusebentisa tinhlelo tabo letisekela bosomabhizinisi labasebancane.

4.2. INingizimu Afrika itawuhlanganyela kumigubho yalelivekati ngebubanti mhla tinge-23 Inhlaba 2015 lapho kutawube kugujwa khona Lusuku Lwase-Afrika Lwemsebenti Wahulumende ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Indzima Ledlalwa Temisebenti Yahulumende Ekuhlomiseni Labasikati, Tindlela Letinsha kanye Nekufinyelela Kutfola Tinsita”. I-NDP iphindze yaveta kutsi kuhlomisa mbuso kumcoka futsi kunemandla ekufezeni Umbononchanti wa-2030. Kusukela ngemnyaka wa-1994 lelive litsatse tinyatselo letibanti mayelana nekubakhona kwabomake etikhundleni tekulawula letisetulu Kumisebenti Yahulumende, lobekukadze kunge-39.8% ngeNdlovulenkhulu 2014.

4.3. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele nahulumende ngeLusuku Lwemhlaba Lwebakhoseli, mhla tinge-20 Inhlaba 2015, ekugcizeleleni kutimisela kwalelive ekuphatseni bonkhe bakhoseli ngendlela lenesitfunti. Njengalelinye live lelasayina i-1951 Geneva Refugee Convention kanye futsi nekutsi silive leliwatisako emalungelo eluntfu, sinesibophelelo sekuvikela emalungelo lasisekelo ebakhoseli labalapha ngekhatsi eminyeleni welive letfu. Esikhatsini lesinyenti laba kuba bobabe, bomake nebantfwana labahlaseleka lula labaphocelelwe simo kutsi babaleke emaveni abo futsi loko labakwente ngalesikhulu sibindzi, ngemandla nangekutimisela.

4.4. Litiko Letasekhaya, lihlanganyele nalamanye ematiko ahulumende kanye nema-ejensi, batakwetfula i-Operation Pyramid mhla ti-19 Inhlaba 2015 lapha eSikukuza, eMpumalanga ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kusebentisana Ndzawonye Kute Kube Neminyele Lephephile Nalevikelekile.” I-Operation Pyramid itawenta kutsi kube nekuhambisana kancono kanye nekwenta kutsi kube nekuhambisana emkhatsini wema-ejensi ahulumende emiklamo yeminyele, tinhlelo kanye netingenelelo. Lesingenelelo sesikhashana sitawusebenta kudzimate kusungulwe I-ejensi Yekulawulwa Kweminyele ngemnyaka wa-2017. Kulawulwa ngekuphepha, ngemphumelelo kanye nangendlela lengabiti kuhamba kwebantfu nekwetimphahla kutawukwentiwa ngendlela lehambelana netintfo tavelonkhe tentfutfuko letibekwe embili.

4.5. Umgubho We-60 Wemculu Wenkhululeko, lotawugujwa mhla tinge-26 Inhlaba 2015, utawusetjentiswa kukhombisa inchubekelembili leyentiwa ekufezeni inhloso yawo lephakeme, kanye nekukhombisa kuhambisana lokukhona emkhatsini wetinchubomgomo tahulumende kanye nalomculu lonomlandvo. Umculu Wenkhululeko usisekelo seMtsetfosisekelo welive lakitsi lobatjatwa mhlaba wonkhe, lamuhla uvete lelive lesilakhako ngekusebentisa tinchubomgomo tetfu kanye netinhlelo.

5. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

5.1. Mnu. Zacharia Isak Modise njengaKhomishana Wavelonkhe Wekulungiswa Kwetimilo.

5.2. Mk Bernedette Muthien njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele Kuluphiko Lwe-Gender Mainstreaming Kulitiko Letabomake.

Imibuto ingacondziswa ku:
Make Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekumtsintsa: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore