Sitatimende semhlanganohlanganovidiyo weKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla ti-05 Ingci 2020

A.         Kugcila Kuletiphatselene neNkhohlakalo

1.         Kusetjentiswa kabi kwemitfombolusito yetingenelelo teSifo seligciwane le-Corona(i-COVID-19)

1.1.    Ikhabhinethi iyibuke ngekudvumateka imibiko lesandza kuvela yetento tenkhohlakalo kanye nekwebiwa kwemitfombolusito ledzingeka kakhulu hulumende layabele  kutsi isindzise timphilo tebantfu kanye netindlela tekutiphilisa ngesikhatsi selubhubhane lwe-COOVID-19.

1.2.    Labanye labakhohlakele kanye netinkampani bebatitapela imitfombolusito yembuso lebeyicondziswe kutsi isite ngekudla imindeni lephuyile kanye netisetjentiswa tekutivikela (ema-PPE) taleto tiphatsimandla letisembili ekulweni nalesifo, ikakhulu tisebenti tetemphilo.  

1.3.    Letento tebugebengu netekutiphatsa kabi tifaka ekhatsi kwenyusa kakhulu emakhotheshini etintsengo tetintfo, kuvimba kanye nekujikisa ticondziswe encenye tishumphana tekudla lebeticondziswe kulabaphuyile, kanye netento tekukhohlakala letifaka ekhatsi timali lebetincunyelwe kutsi tehlise bumatima betisebenti kanye nemabhizinisi latsintsekile ngenca yekumiswa kwekusebenta kwemabhizinisi etemnotfo ngesikhatsi kunekumiswa kusebenta kwetintfo kwavelonkhe nevalelwa kwavelonkhe kwalelive.   

1.4.    Ikhabhinethi icela tonkhe tikhungo tahulumende kutsi tigcine tilinganisozinga letiphakeme tebucotfo nekutilandza, kanye nekufezekisa ligunyakwenta lato ngemphumelelo nangendlela lengabiti. Ikhabhinethi itimisele ekwakheni umbuso lokhonako, lowenta tintfo ngendlela lemukelekile futsi nalotfutfukako. Ikhabhinethi iyasisekela lesimemetelo lesisandza kwentiwa nguMengameli Cyril Ramaphosa kutsi ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ente konkhe langakukhona kutsi abophe labo labatimbandzakanye kulenkhohlakalo, kungabi nendzaba kutsi bobani futsi acinisekise kutsi letimali letebiwe tibuyiselwa emuva.

1.5.    Hulumende eminyakeni leminengi leyengcile wetfule tingenelelo letahlukahlukene tekulwa nenkhohlakalo lebhubhisako, lenemtselela lomubi ekuletfweni kwetinsita kulabaphuyile kanye nakulabahlaseleka kalula.

1.6.    Lesikhungo lesikhetsekile lesisandza kusungulwa sekuchumanisa sihlose kucinisa imitamo yekuhlanganyela emkhatsini wema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kute kuvikelwe, kubonwe, kuphenywe futsi kushushiswe tento tenkhohlakalo letiphatselene ne-COVID-19. Sakhiwa Sikhungo Setemshoshaphansi Setimali; Luphiko Lwekuphenya Lwemaphoyisa Lolutimele, I-ejensi Yekushushisa Yavelonkhe; Luphikolitiko Lwekuphenya Lwemaphoyisa Lolutimele;  Luphiko Lwekuphenywa Kwebugebengu Lobuhamba Embili (ema-Hawk), Bunhloli Betebugebengu neTemisebenti Yekuphenya; Luphiko Lwetekugcogcwa Kwemtselo LwaseNingizimu Afrika; Luphiko Lwetekuphenya Lolukhetsekile (i-SIU) kanye ne-Ejensi Yetekuvikeleka Kwembuso.

1.7.    Tinsolo tetento tenkhohlakalo letiphenywako, lokufaka ekhatsi kusatjalaliswa ngekukhohlakala kwetishumphana tekudla, kwetibonelelo tahululemende tekuhhamula, kutsengwa kwema-PPE kanye nalokunye kwetemphilo lokuphakelwako, kanye nekweba Imali yeMshwalensi weKungasebenti ye-COVID-19 yeTisebenti teSikhashana/ Sikimu Sekuhhamula Umcashi.

1.8.    Kwenta ngekushesha nekucinisa inchubo yekubukana nenkhohlakalo, Mengameli Ramaphosa esikhatsini lesisandza kwendlula usayine simemetelo sekugunyata i-SIU kutsi iphenye nome ngabe ngukuphi kutiphatsa lokungekho emtsetfweni ekutsengeni nome ngabe ngutiphi timphahla, umsebenti nome tinsita ngesikhatsi nome lokuphatselene nesimo senhlekelele yavelonkhe kunome ngabe ngusiphi sikhungo sahulumende.

I-SIU inikwe emandla ekuphenya nome ngabe ngutiphi tinsolo letiphatselene nekusetjentiswa kabi kwetimali te-COVID-19 kuyo yonkhe imikhakha yembuso bese ivula licala lekufuna kutsi kubuyiswe nome ngabe ngukuphi kulimala nome kulahlekelwa lokwentiwe ngumbuso. Kucinisekisa kutsi leso sento sentiwa ngekushesha, Mengameli utawutfola imibiko yesikhashana lemayelana neluphenyo njalo ngemaviki lasitfupha. Utawuphindza futsi atfole imibiko levela eNkhundleni yeMkhakha weTemphilo Lelwa neNkhohlakalo lenikwe umsebenti wekuphenya kungahambisi ngekwemtsetfo tintfo kanye nekungaphatsi ngendlela lefanele kumkhakha wetemphilo.

1.9.    Ikhabhinethi futsi iyatemukela tichibelo temitsetfosimiso yasekucaleni yeKhomishini yeKuphenya Tinsolo Tekubanjwa ngaBhongwane kweMbuso, Inkhohlakalo neKukhohlakala kuMkhakha weTekusebenta kwaHulumende, lokufaka ekhatsi Tinhlaka teMbuso. Lemitsetfosimiso lechitjelwe nyalo seyitawuvumela kutsi kube nekwabelana ngelwatiso lokutawukwentiwa yikhomishini nalamanye ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo. Loku kutawusita ekwenteni kutsi luphenyo nekushushiswa kwemacala laphatselene nenkhohlakalo kwentiwe ngekushesha.

1.10.    Njengencenye yekucinisa letingenelelo, Ikhabhinethi iphindze futsi yavuma kusungulwa kwelicembu leTindvuna letisihlanu kutsi, emkhatsini walokunye, libuke, konkhe kutsengwa kwemphahla lokuphatselene ne-COVID-19 lokwentiwe ngesikhatsi sekumiswa kwekusebenta kwetintfo kwavelonkhe kanye nekucinisa tinhlelo tekutsenga letikhona kwanyalo. Lelicembu lakhiwa yiNdvuna Yetebulungiswa Nekulungiswa Kwesimilo, Umnu. Ronald Lamola (Umchumanisi); Indvuna Yetetimali, Umnu. Tito Mboweni, Indvuna Yetemisebenti Yahulumende Nekuphatsa, Umnu. Senzo Mchunu, Indvuna Yetekubusa Ngekuhlanganyela Netendzabuko, Dkt. Nkosazana Dlamini Zuma neNdvuna Yelihhovisi laMengameli, Umnu. Jackson Mthembu.

1.11.    Onkhe ematiko ahulumende atawulindzeleka kutsi angenise kulelicembu letindvuna onkhe emakontileka ekutsenga laniketwe ngalesikhatsi kute kutsi ashicilelwe futsi sive sikhone kufinyelela kuwo.

1.12.    Ikhabhinethi iyasemukela lesimemetelo lesitsi lokungenani emacala lange-36 laphatselene nenkhohlakalo asetigabeni letahlukahlukene tekuphenywa kanye nekushushiswa. Lamacala atfumela umlayeto lovakalako kutsi hulumende ngeke ativumele nome ngabe ngutiphi tento tenkhohlakalo, ikakhulu emkhatsini wetiphatsimandla takhe, kanye nekutsi bonkhe labenta leto tento batawuboshwa bashushiswe.  

1.13.    Inkhohlakalo bugebengu lobukhulukati lobuntjontjela labaphuyile futsi bubancishe tinsita letimcoka. Singummango, kusibopho setfu kutsi silwe nenkhohlakalo futsi kufanele kutsi siyidzalule ngaphandle kwekwesaba nekuvuna bantfu. Ikhabhinethi ikhutsata ummango kutsi usebentise tincingo tamahhala tavelonkhe letahlukahlukene kanye netincingo temkhakha wekulwa nenkhohlakalo letentelwe kutsi tisekele imitamo yekudzalula kanye nekulandzelela tinsolo letiphatselene nenkhohlakalo.

B.         Tincumo Letimcoka    

2.         Lisubuciko Lavelonkhe Lemakhono Etedijithali Wesikhatsi Lesitako

2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLisubuciko laVelonkhe leMakhono eTedijithali weeSikhatsi Lesitako. Lelisubuciko lingumphumela weMtsetfo Lohlongotwako lomayelana neLwatiso lwaVelonkhe loluHLanganisiwe neTheknoloji lowashicilelwa ngenyanga yeNyoni 2016.  

2.2.    Lelisubuciko liphendvula luhlakamsebenti loluhlanganisiwe kute kugcugcutelwe emakhono kuyo yonkhe imikhakha yetemnotfo ngekhatsi kundzikimba yengucuko kutedijithali kanye nekutfutfukia tebuchwepheshe beTheknoloji Lesheshako. Lenta kutsi kube nendlela yekufezekiswa esikhatsini lesitako lokutawufaka ekhatsi umkhakha lotimele, temfundvo yeticu kanye nemmango nje wonkhana.

3.         Lisubuciko Lavelonkhe Lekwetayela Ingucuko Yesimo Selitulu (i-NCCAS)

3.1    Ikhabhinethi yayivuma i-NCCAS kutsi icale isetjentiswe. Lelisubuciko lisebenta njengeLisu Lavelonkhe Lekwetayela lalelive njengaloku kudzingwa Luhlakamsebenti lweNkhomfa yaMhlabuhlangene lolumayelana neNgucuko yeSimo seLitulu. Lelisubuciko Lavelonkhe Lekwetayela Ingucuko Yesimo Selitulu (i-NCCAS) lichaza tinjongo, tingenelelo kanye nemiphumela kute kutsi lelive livete kutinikela kweNingizimu Afrika kuSivumelwane saseParis lesimayelana nekugucuka kwesimo selitulu.

3.2    LeLisubuciko lelasungulwa ngekubonisana nahulumende, umkhakha lotimele kanye nemimango yendzawo kuhloswe ngalo kunciphisa kuhlaseleka lula kwemmango, kwemnotfo kanye nemtselela kutemvelo wengucuko yesimo selitulu. Liphindze futsi lente kutsi kube nendlela lechumene yetinyatselo tekulawula kutetayeta ngekuphendvula kulomtselela wengucuko yesimo selitulu.
Nyalo njengaloku selemukelwe, Litiko Letemvelo, Temahlatsi Netinhlanti litawuchumanisa onkhe emazinga ahulumende, emabhizinisi kanye netinhlangano temmango ekulifezekiseni lelisu. Lelisu leminyaka le-10 litawubuketwa njalo ngeminyaka lesihlanu.

4        Kugujwa KweNyanga YaBomake, Ingci 2020

4.1    Ikhabhinethi iluvumile luhlelo lwekugujwa kweNyanga yaBomake ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kugcamisa Emalungelo aBomake elikusasa lelilinganako”. Inyanga yaBomake yalonyaka igcila ekumemeteleni kutsi kutsatfwe sinyatselo sekugcugcutela emalungelo abomake kanye nekulingana ngebulili.

4.2    Hulumende utinikele ekulweni nekucedza budlova lobucondziswe kubulili lobutsite kanye nekubulawa kwabomake (i-GBVF). Ikhabhinethi kuleliviki iyivumile imitsetfosivivinyo lemitsatfu kutsi ingeniswe ePhalamende, lokuyintfo letawucinisa luhlelo lwetfu lwetebulungiswa kusekela nekuvikela labahlukumetekile ngenca ye-GBVF.

4.3     Luhlelo lwenyanga yonkhe lutawukwenta ncono kuhlanganiswa kwabomake kanye nekucinisa tinhlaka letihlelekile tabomake letigcugcutela indlela lesimeme yekutsatsa sinyatselo lesimayelana netindzaba letitsintsa bona. NgeLisontfo, mhla ti-09 Ingci 2020, Mengameli Ramaphosa utawube akumabonakakudze wavelonkhe, akanye nephaneli yetikhulumi letimenyiwe.

C.         Imitsetfosivivinyo

5         Imitsetfosivivinyo ye-GBVF levunyiwe

5.1    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMitsetfosivivinyo lemitsatfu ye-GBV – Umtsetfosivivinyo weKuchibela Umtsetfo weteBugebengu (Emacala eTemacansi neTindzaba Letiphatselene nawo) wanga-2020; Irejista yaVelonkhe yeMacala eTemacansi) neMtsetfosivivinyo weteBudlova Lobenteka Emakhaya. Lemitsetfosivivinyo iphendvula tinkinga letinengi letiphakanyiswe ngesikhatsi seNgcungcutsela yaMengameli yeKulwa ne-GBVF lebeyibanjwe nga-2018 lemacondzana neluhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu.

5.2    Letichibelo tinika imphendvulo leyeyame kulowo lohlukumetekile kuluhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu lobucondzene nemacala etemacansi. Ticinisa imigomo yekutfola ibheyili kulabo labente emacala etemacansi. Timvume tekubopha ngeke tisaba sidzingo ngembikwekutsi ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo aphendvule kumacala etemacansi labikiwe. Tincabekelwana tekukhululwa ejele ngekwetsembisa kutsi ngeke ubaleke nato futsi ticinisiwe kwaphindze futsi kwenyuswa linanincane letigwebo. Letichibelo tiphindze futsi ticinise tijeziso tekwephula umyalo wekuvikela lohlukunyetiwe.

5.3    Lomtsetfo weteBugebengu (Emacala eTemacansi neTindzaba Letiphatselene nawo) uphindze futsi uchibele Terejista yaVelonkhe Yalabephule Umtsetfo weTemacansi ngekutsi welule umkhawulo lapho ugcina khona usuke kubantfwana kuphela nakubantfu labakhubateke ngekwengcondvo, bese wengeta ngekuvikela onkhe emacembu lahlaseleka kalula. Bantfu lababhalwe kulerejista bacindzetelekile kutsi baludzalule lolwatiso nabangenisa ticelo tabo tekusebenta nalamacembu.

5.4    Umtsetfosivivinyo weKuchibela teBudlova Lobenteka eMakhaya usita mayelana nekutfola umyalo wenkantolo wekuvikeleka etentweni tebudlova lobenteka emakhaya ngekusebentisa tindlela te-elekthroniki. Ucindzetela Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalo neLitiko Letemphilo kutsi linike tinsita letistite labahlukumetekile ngenca yebudlova lobenteka emakhaya kanye nekuhambisana netimiso teMtsetfo weteBudlova lobenteka eMakhaya, wanga-1998 (Umtsetfo Nombolo-116 wanga-1998) lonetimiso teMtsetfo weKuvikela Kugcagcalata, wanga-2011 (Umtsetfo Nombolo-17 wanga-2011).

6.    Umtsetfosivivinyo WeNsangu Kutsi Isetjentiselwe Tinhloso Tangasese wanga-2020

6.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo weNsangu kutsi isetjentiselwe Tinhloso Tangasese wanga-2020 kutsi usetjentwe. LoMtsetfosivivinyo unika emandla sijubo seNkantolo yeMtsetfosisekelo lesitsite atihambisani nemtsetfosisekelo letinye tincenye teMtsetfo weTidzakamiva neKushushumbiswa kweTidzakamiva, wanga-1992 (Umtsetfo Nombolo-140 wanga-1992) neMtsetfo weMitsi neKulawulwa Kwelutfo lolusaSidzakamiva, wanga-1965 (Umtsetfo Nombolo-101 wanga-1965).

6.2.    Lesijubo samiswa tinyanga letinge-24 kunika Iphalamende litfuba lekutsi ilungise leto tincenye. LoMtsetfosivivinyo ulawula kusetjentiswa kanye nekuphatsa insangu kanye nekulima insangu ngumuntfu lomdzala kutsi atisebentisele yena. Sinika umkhawulo welinani lensangu umuntfu lomdzala langaliphatsa futsi wenta kutsi kube bugebengu kubhema insangu etindzaweni temmango.

7.         Umtsetfosivivinyo Wekwakha Sikhwama Semali wanga-2017

7.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kungeniswa kwaloMtsetfosivivinyo ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo unika sizatfu lesihle seMtsetfo weKwakha Sikhwama seMali, wanga-1978 (Umtsetfo Nombolo-107 wanga-1978), ngekutsi uhlanganise tikhwama letikhona letintsatfu – Sikhwama seKuhhamula Tenhlekelele, Sikhwama seMbutfo weteKuvikela waseNingizimu Afrika neSikhwama seKuhhamula Tetebakhoseliswa – tibe Sikhwama sinye saVelonkhe seteKutfutfukiswa Kwetenhlalo neKuhhamula.

7.2.    Lesikhwama ngako-ke sitawugcila ekuboneleleni tetinhlekelele tisengakenteki kanye nekugcugcutela kutfutfukiswa kwetenhlalo yemimango. Letikhwama lesetihlanganisiwe titawusita ekwenteni kube tinchubo tekuphatsa tibe lula, futsi tente kutsi kube nekuletfwa ngemphumelelo kwetinsita kumimango lephuyile kanye nekunciphisa tindleko. Sitawuhlangangisa lamabhodi lamatsatfu abe yibhodi yinye.

D.    Kubekwa Etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni

8.1.      Luphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrika
a.    Bhiligadiya Ebrahim Ahmed Kadwa – Inhloko yeSifundza saseGauteng: Lihhovisi Lemcondzisi weteKuphenya eMacala laBekwe eMbili (i-DPCI); kanye
b.    naBhiligadiya Moiki Obed Ngwenya – weNhloko yeSifundza saseMphumalanga Kapa: DPCI.
8.2.     Mnu. Collins Letsoalo – Sisebenti Lesikhulu (i-CEO) yeSikhwama seTetingoti Temgwaco.  
8.3.    Emalunga langesiwo weSigungu seBhodi ye-Ejensi yeTekunyatselwa kweMitsetfo yeteMgwaco:
a.    Mk. Bongekile Zulu (Sihlalo);
b.    Mnu. Tshikane Owen Mtsetweni;
c.    Dkt. Prittish Dala;
d.    Mk. Dorcas Khosa-Shikwambana; kanye
e.    neMnu. Bonolo Molemo Ramokhele.
8.4.    Bacondzisi labangekho esigungwini seBhodi yeTinkampani Tetikhumulo Tetindiza taseningizimu Afrika:
a.    Mk. Dudu Hlatshwayo; kanye
b.    naDkt. Kgabo Badimo.
8.5.    Emalunga langekho esigungwini kuBhodi leLawula Tekuphepha eTitimeleni:
a.    Mnu. Boy Johannes Nobunga; (Sihlalo);
b.    Mk. Yongama Pamla (Lisekela laSihlalo);
c.    Mnu. Sisa Lunga Mtwa;
d.    Adv Nokuzola Gloria Khumalo;
e.    Mk. Nompumelelo Ekeke;
f.    Mk. Dineo Mathibedi;
g.    Mk. Salome Chiloane-Nwabueze;
h.    Adv Frans Johannes van der Westhuizen; kanye
i.    na-Adv Johannes Collen Weapond.
8.6.    Mnu. Khathutshelo Ramukumba – Sisebenti leSikhulu seteTimali seteMaposi aseNingizimu Afrika
8.7.     Mnu. Mlamli Booi – i-CEO ye-SENTECH SOC Limited (Uyaphindvwa kubekwa).  
8.8.    Dkt. Mzubanzi Bismark Tyobeka – i-CEO yeMlawuli waVelonkhe weteNozi (Uphindvwa kubekwa).
8.9.    Ibhodi yeMlawuli waVelonkhe weteNozi:
a.    Dkt. Thapelo Motshudi (Sihlalo);
b.    Mk. Dineo Peta (Lisekela laSihlalo);
c.    Mnu. Protas Phili;
d.    Mk. Devinagie Bendeman;
e.    Dkt. Nomusa Qunta;
f.    Mnu. Bernard Pelei Petlane;
g.    Mnu. David Mamphitha; kanye
h.    naMk. Lindelwa Dlamini.
8.10.    Ibhodi YeBacondzisi YeSikhungo SaVelonkhe Setekulahlwa Kwekungcola Lokuyingoti Lokugijima Ngemisebe:
a.    Mk. Thandeka Zungu (Sihlalo);
b.    Mnu. Mogwera Khoathane (Lisekela laSihlalo);
c.    Dkt. Kgaugelo Chiloane;
d.    Dkt. Cornelius Ruiters;
e.    Mk. Leandra Vilakazi;
f.    Mk. Lerato Makgae (Litiko Letetimbiwa neMandla); kanye
g.    neMnu. Trevor Mark Gordon (Litiko Letemvelo, Temahlatsi Netinhlanti).
8.11.    Kwengetwa: Sikhatsi sekuba seHhovisi seBhodi Yesikhashana yeBacondzisi be-Ejensi Yetetimali Temabhizinisi Lamancane:
a.    Mnu. AM Mahosi (Sihlalo);
b.    Mnu. M Radebe (Lisekela laSihlalo);
c.    Mnu. J Kganyago;
d.    Mk. N Dlamini;
e.    Mk. NR Mlonzi;
f.    Mk. DL Mabuza;
g.    Mk. M Makara;
h.    naLomelele Kutfutfukiswa Kwetimboni Temakoporasi.
8.12.    Mnu. Mlindi Mashologu – Lisekela leMcondzisi Jikelele (i-DDG): Kutfutfukiswa kweLwatiso Lwemmango neLucwaningo, Litiko Letekuchumana neTebuchwepheshe beDijithali
8.13.    Mk. Thabitha Constance Mametja – I-DDG: Temisebenti Yekuhlanganyela, Litiko Letebulungiswa neKutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo.

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore