IsiTatimende somHlangano WeKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo wangeLesithathu mhla Ama-5 KuRhoboyi Wee-2020

A.  Kuqalisiswa Ubukhohlakali        

1. Kudlalwa Ngesizo Lemithombo Yamandla Yokulwa Nesifo Se-Coronavirus (i-COVID-19)                                                                                           

1.1.     IKhabinethi ikhulume ngokudaniswa kwayo mibiko yamhlapha yezenzo zobukhohlakali nezokwetjiwa kwemithombo yamandla edingeke khulu urhulumende ayikhuphele ukuhlenga ipilo nemithombo yokuziphilisa kwabantu njengoba kurhagele isifo i-COVID-19 nje.                                                                                                                                          

1.2.    Kuneenkhohlakali zabantu nezeenkampani ebeziseba imithombo yamandla yombuso ebeyenzelelwe ukuphakisa ukudla nepahla yokuzivikela (ama-PPE) emindenini edingileko eemphathimandleni ezithwele umsebenzi ozenza ukuthi zikhambe phambili kikho koke okwenziwako, khulu khulu abasebenzi abatjheja zepilo.                                                                                                                                               

1.3.    Imikghwa yobulelesi neyokutlhoga ubuntu le, hlangana nayo kubalwa neyokuphakamisa intengo ukudlula isilinganiso esifaneleko, neyokuqintelisa bekuphanjukiswe ukudla okwenzelelwe abantu abachakileko, nezenzo zobukirikitjani zokukhwbanisa iimali zokuphungula umtlhago wabasebenzi namabhizinisi acaphazelwe kuvalwa kwemisebenzi yomnotho ngesikhathi sokuqinteliswa kwamakhambo lesi.                                                                                                                                              

1.4.    IKhabinethi ibawa zoke iinjamiso zomphakathi ukuthi zisekele amazinga angaphakeme kinawo woke wokuthembeka nokuzibophelela, zigcine imisebenzi ezithunywe yona kuhle nangepumelelo. IKhabinethi solo isazibophelele ekwakheni umbuso onekghono, onemikghwa emihle yobuntu nothuthukako. Isekela isibawo samhlapha sikaMengameli u-Cyril Ramaphosa sokuthi amaziko aqinisekisa ukuthotjelwa komthetho enze nanyana yini angakghona ukuyenza ukubopha labo abanesandla ebukhohlakalini, nangaphandle kokukhetha ukuthi babobani babe benze nesiqiniseko sokuthi iyabuya imali eyetjiweko nedliweko.                                                                                                                                

1.5.    Eminyakeni edlulileko le urhulumende uthethe amagadango ahlukahlukeneko wokulwa nobukhohlakali oburhageleko, obuliya ukuphunyeleliswa kwezenzelwa ebantwini abachakileko nabacaphazeka lula.                                                                                                  

1.6.    Iziko elikhethekileko lokulungelelanisa elisandukuvulwa mhlapha linqophe ukuqinisa imizamo ehlanganyelweko hlangana nabaphumelelisi besandla somthetho ukuvimbela, nokuthola, nokuphenya kunye nokutjhutjhisa amacala wobukhohlakali aphathelene ne-COVID-19. Izikweli lakhiwe liZiko lezobuHloli beeMali; iBandla eliziJameleko eliPhenya iZenzo zamaPholisa (i-IPID); iBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA); iPhiko lakwa-SAPS eliPhenya imiLandu eKhethekileko neyiNgozi Khulu (ama-Hawks), isiQhema sezobuHloli naboFokisi; neZiko eliButhelela umThelo leSewula Afrika (i-SARS), nePhiko eliKhethekileko kezokuPhenya (i-SIU) kunye ne-Ejensi yezokuVikeleka komBuso (i-SSA).     

1.7.    Hlangana nezwangobatjho yobukhohlakali ephenywako kubalwa nokusatjalaliswa ngokukhwabanisa kokudla, nemali yesibonelelo sombuso yokwethulwa kwabatlhagako umthwalo, nokuthengwa kwepahla yokuzivikela (ama-PPE) kunye nezinye iinsetjenziswa zokwelapha, nokwetjelwa kwesiKhwama sesiKhatjhana sabaPhelelwe mSebenzi ngesiKhathi se-COVID-19/seHlelo lokweThula abaQatjhi umthwalo.       
                                                                                                                         
1.8.    Njengendlela yokukhambisa msinyana ihlelo lokulwa nobukhohlakali, uMengameli u-Ramaphosa mhlapha utlikitle isimemezelo esigunyaza i-SIU ukuphenya izenzo eziphambana nomthetho namkha eziphambana nekambiso elungileko ekuthengweni kwepahla, ekutholakaleni kwemisebenzi nezenzelwa nanyana kukisiphi isijamiso sombuso ngesikhathi namkha ngokuphathelene nalesisikhathi njengoba ilizwe lisehlekeleleni nje.                                                                                                                                      
I-SIU inegunya lokuphenya nanyana ngiyiphi izwangobatjho ephathelene nokungasetjenziswa ngendlela efaneleko kweemali ze-COVID-19 kiyo yoke imikhakha yomBuso bese ivula icala lokubuyisa iindleko ezilahlekele umBuso. Ukuqinisekisa ukuthi kuthathwa amagadango wamsinya, uMengameli uzakuthola imibiko yesikhatjhana yephenyo qobe ziimveke ezisithandathu. Uzakubuye athole nemibiko evela eKundleni yokuLwa nobuKhohlakali eKorweni yezePilo ethunywe ukuphenya okuphambene nokulunga nokungakafaneli ekorweni yezepilo.                                                                                                                                     

1.9.    IKhabinethi iyawathokozela namatjhuguluko enziwe emilayelweni yokuthoma yeKomitjhini yePhenyo neZwangobatjho yokuThunjwa komBuso, ubuKhohlakali nobuKirikitjani bokuKhwabanisa eKorweni yemBusweni, sekubalwa namaGatja womBuso. Imilayelo etjhugululiweko le-ke kwanje seyizakuvumela ukwabelana ngelwazi hlangana kweKomitjhini nezinye iinqhema zokuphumelelisa ukusebenza komthetho. Lokhu-ke kuzakusiza ukukhambisa msinyana iphenyo nokutjhutjhiswa kwamacala wobukhohlakali.                        

1.10.  Njengengcenye yokuqinisa amagadango wokusiza la, iKhabinethi ibuye yavumela nokujanyiswa kwesiqhema saboNgqongqotjhe abahlanu, abazakuhlola ukuthengwa/ukutholakala kwayo yoke ipahla ephathelene ne-COVID-19 okwenziwe ngesikhathi sokuqinteliswa kwamakhambo bese kuqiniswa namahlelo wokuthengwa/wokutholwa kwepahla asebenza njenganje. Amalunga wesiqhemesi nguNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuHlengwa kwesiMilo uNom. Ronald Lamola (umLungelelanisi); uNgqongqotjhe wezeeMali uNom. Tito Mboweni, uNgqongqotjhe wezabaSebenzi bemBusweni nokuPhatha uNom.  Senzo Mchunu, noNgqonqgqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko uDorh. Nkosazana Dlamini-Zuma kunye noNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli uNom. Jackson Mthembu.                                                                                                                                       

1.11.  Yoke iminyango karhulumende kulindeleke bona ithumele woke amagontraga wokuthengwa kwepahla anikelwe ngalesisikhathi kilesisiqhema sabongqongqotjhe kobanyana azokumenyezelwa abe atholakale nemphakathini.                                                                

1.12. IKhabinethi iyasithokozela isimemezelo esithi ubuncani bakhona ama-36 amacala wobukhohlakali aseengabeni ezihlukahlukeneko zephenyo nokutjhutjhiswa. Amacala la athumela umlayezo oqinileko othi urhulumende angeze ajamelane nezenzo zobukhohlakali, khulu khulu hlangana neemphathimandla zakhe, begodu boke abephula umthetho bazakubotjhwa bebatjhutjhiswe.                                                                                                                          

1.13.    Ubukhohlakali bulelesi obukhulu kinabo boke obemuka nobudima abantu abadingileko izenzelwa eziqakathekileko abaphila ngazo. Njengomphakathi, sithwele umsebenzi wokulwa nobukhohlakali begodu kufuze sibuveze tjhatjhalazi ngaphandle kwevalo. IKhabinethi ikhwezelela umphakathi ukuthi usebenzise iinomboro zamafowuni zelizwe loke nezamakoro ngamakoro zokubika  nokuveza ubukhohlakali nezwangobatjho yobukhohlakali beyilandelelwe.                                                                                                                            
B.  IinQunto eziQakathekileko   

2.  Iqhinga Lehlelo Ledijithali NeLamakghonofundwa Wangomuso Elizweni Loke    
                 
          
2.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kweQhinga LeHlelo leDijithali nelamaKghonofundwa waNgomuso eliZweni Loke.  Iqhingeli limphumela womTlamo weliZwe kezeThungelelwanohlanganisa neThekhnoloji owamenyezelwa ngoKhukhulamungu wee-2016.        

2.2.    Iqhingeli liphendula umtlamo olungelelweko wokukhuthaza amandla wamakghonofundwa kiwo woke amakoro womnotho malungana namaTjhuguluko wesiGaba sesiNe seThekhnoloji.  Liphethe indlela eqalelela ingomuso nokuphunyeleliswa ngokubambisana ezakufaka hlangana nekoro yangeqadi, ifundo ephakemeko nomphakathi ngokuphelela kwawo.                                                                                                                   

3.    IQhinga LokuTjhuguluka KweTlayimethi EliZweni Loke (i-NCCAS)    

3.1 IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kwe-NCCAS. Leliqhinga lisebenza njengeQhinga lokuTjhuguluka kweTlayimethi eliZweni Loke njengobanyana kufuna umTlamo wesiVumelwano sokuTjhuguluka kweTlayimethi ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko. I-NCCAS yendlala irhelo leminqopho, amagadango kunye nemiphumela yokwenza ilizwe lekhethu lizwakalise ukuzibophelela kweSewula Afrika esiVumelwaneni se-Paris ngezokutjhuguluka kwetlayimethi.                                                                                    

3.2 IQhinga elatlanywa ngokuhlanganyelwa norhulumende, ikoro yangeqadi kunye nabantru bendawo linqophe ukuphungula ukucaphazeleka komphakathi, umnotho kunye nebhoduluko ngamacaphazela wokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi. Liphethe godu nendlela elungelelweko yokulawulwa kwegalelo lamagadango wamatjhuguluko ekutjhugulukatjhugulukeni kwetlayimethi.                                                                                                                                        
Njengoba selamukelwe nje, umNyango wezeBhoduluko, zamaHlathi nezokuThiya iinHlambi uzakuhlanganisa yoke imikhakha karhulumende, amabhizinisi nomphakathi kobanyana liphunyeleliswe iqhingeli. Leliqhinga letjhumi leminyaka lizakunande libuyekezwa qobe minyaka emihlanu.       
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                               
4. IsiKhumbuzo SeNyanga YaboMma, kuRhoboyi Wee-2020    
                                                                                                                         
4.1.     IKhabinethi ivumele ihlelo lesiKhumbuzo seNyanga yaboMma, ngaphasi kommongondaba othi: “Silimuka Amalungelo Wabomma Ngengomuso Elilinganako.” INyanga Yabomma yanonyaka iqalelele isibawo sokuthi kusikinyelwe amalungelo wabomma nokulingana ngokobulili.                                                                                                                               

4.2.  Urhulumende uzibophelele epini yokuruthula inturhu eqothele ubulili obuthileko nokubulawa kwabasikazi (i-GBVF). Kileveke iKhabinethi ivumele imithethomlingwa emithathu ukudluliselwa ePalamende, ezakuqinisa ihlelo lethu lezomthethobulungiswa kobanyana likghone ukusekela nokuvikela abongazimbi be-GBVF.                                                                                                                                   

4.3.  Lelihlelo elizokuthatha inyanga yoke lizokuphakamisa ukuhlonyiswa kwabomma kube kuqiniswe iinjamiso zabomma ezihlelekileko kobanyana zingene endleleni ebambelelako yokusebenza ngeendaba ezibathintako. NgoSondo mhlana ali-9 kuRhoboyi wee-2020, uMengameli u-Ramaphosa uzokukhuluma ethelevitjhinini alalamele ilizwe loke, nesiqhema seenkhulumi ezimenyiweko.                                                                                                                                                                                                                                              

C.  ImiThethomlingwa 

5.  ImiThethomlingwa Ye-GBVF Ephasisiweko  

5.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwemiThethomlingwa emithathu yeNturhu eQothele ubuLili obuThileko (i-GBV) —  UmThethomlingwa oTjhugulula umThetho womNyaka wee-2020 wemiLandu yoBulelesi; IRejista YemiLandu yezomSeme yeliZweloke)  (ImiLandu yezomSeme Nokhunye OkuKhambisana Nayo)   nomThethomlingwa  oTjhugulula umThetho weNturhu yomKhaya.  ImiThethomlingwa le iphendula imiraro embadlwana ephakanyiswe emHlanganweni omKhulu kaMengameli wokuLwa ne-GBVF obanjwe ngomnyaka wee-2018 malungana nehlelo lezomthethobulungiswa ngemilandu yobulelesi.                                                                                                                                   

5.2. Amatjhuguluko la aphethe ipendulo enqophene nongazimbi ehlelweni lezomthethobulungiswa wemilandu yobelelesi bokukata nofana ukugagadlhela.  Amatjhuguluko la aqinisa isandla emibandeleni yokubheyiliswa kweenlelesi ezibotjhelwe imilandu yezomseme. Angeze kusafuneka incwadi egunyaza ukubotjhwa komsolwa ntanzi ngaphambi kobana bomthetho basikimele  imilandu yezomseme ababikelwe yona. Nemibandela yokuvulelwa ngeparula nofana ukutjhatjhululwa ngaphambi kokuphela kwesigwebo nayo iqinisiwe, ngokunjalo nobuncani besigwebo esibekiweko nabo bukhulisiwe. Amatjhuguluko la abuye godu atjhujise neswazi/nemiphumela yokuphambana nomyalo wokuvikelwa kwakangazimbi (i-protetion order).                                                                                     

5.3.  UmThethomlingwa oTjhugulula umThetho wemiLandu yoBulelesi (imiLandu yoBulelesi bezomSeme neeNdaba eziKhambisana nayo) utjhugulula godu neRejista yemiLandu yezomSeme yeliZweloke ngokunabisa indima yawo ukusuka ebantwaneni kwaphela nabantu abakhubazeke ngokomkhumbulo, iyokufika la ivikela khona boke abasengozini yokucaphazeka lula. Abantu abakilerejista bakatelelekile ukuthi baveze imininingwana le lokhuya nabathumela iimbawo zokusebenza nabantu ababalwe ngehla.                              

5.4. UmThethomlingwa oTjhugulula umThetho weNturhu yomKhaya uvula amathuba wokutholakala komlayelo wokuvikelwa kwakangazimbi ukuthi angacaphazelwa zizenzo zenturhu yomkhaya ngeensetjenziswa zamakhomphiyutha. Ukatelela umNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi nomNyango wezamaPhilo ukuthi isize abongazimbi benturhu yomkhaya ngemisebenzi ethileko begodu uthomanisa imibandela yomThetho weNturhu yomKhaya womNyaka we-1998 (umThetho Nomboro 116 womNyaka we-1998) nemibandela yomThetho womNyaka wee-2011 wokuVikelwa ekuKhahlunyezweni (umThetho Nomboro 17 womNyaka wee-2011).                                                                                                                                  

6.    UmThethomlingwa Wee-2020 Olawula Ukuzisebenzisela Isangu Ngeqadi  
       
                                                                                                              
6.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wee-2020 wokuziSebenzisela iSangu ngeQadi.  UmThethomlingwa lo uqinisa isahlulelo seKhotho yezomThethosisekelo omemezele ukuthi ezinye iingcenye zomThetho oLawula iiNdakamizwa nokuKhukhuthiswa kweeNdakamizwa womNyaka we-1992 (umThetho Nomboro 140 womNyaka we-1992) nomThetho we-1965 oLawula iinHlahla nemiTjhoga eKhambisana nazo (umThetho Nomboro 101 womNyaka we-1965).                                                                      

6.2. Isahlulelwesi sajanyiswa isikhathi esiziinyanga ezima-24 ukunikela iPalamende ithuba lokulungisa leziingcenye ekukhulunywa ngazo. UmThethomlingwa lo ulawula ukusetjenziswa nokuphatha, nokutjala isangu umuntu omkhulu azozisebenzisela yena. UmThethomlingwa lo unikela isilinganiso esivunyelweko umuntu omkhulu avunyelwe ukuba nayo kanti sithi kulicala ukubhema isangu hlangana nabantu.                                                                                                                                      

7. UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho WokuButhelelwa KweeMali Wee-2017                        
                                                                                                            

7.1. IKhabinethi ikuvumele ukudluliselwa ePalamende kwaloMthethomlingwa. UmThethomlingwa lo usekela umThetho wokuButhelelwa kweeMali womNyaka we-1978 (umThetho Nomboro 107 womNyaka we-1978) ngokuhlanganisa iinkhwama zeeMali ezintathu ezikhona njenganje – isiKhwama seHlekelele, isiKhwama semaJonini kunye nesiKhwama sokuSiza abaPhalali -  zibe sikhwama sinye, isiKhwama sokuThuthukisa umPhakathi nokuSiza.                                                                                                                                

7.2. Ngemva kwalokho isikhwamesi sizakuqalana nokukhambela ngaphambili iinhlekelele ezingahle zehle. Isikhwama esihlanganisiweko sizakusiza ukuhlela ngobutjha uburhiyarhiya bezokuphatha, senze nokuthi abantu abatlhagako benzelwe imisebenzi engcono, kuphunguke neendleko.  Sizakuhlanganisa amabhodi amathathu akhona lawa njenganje abe yibhodi yinye.              
                                                                                                                   
D.  Ukuqatjhwa 

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko  nokufakazeleka kweencwadi zefundo.   

8.1.      IButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS)
a.    U-Brigadier Ebrahim Ahmed Kadwa – IsiKhulu samaPholisa we-Gauteng: IBandla LabaNqophisi BePhenyo LamaCala amaQalontanzi (i-DPCI); no- 
b.    Brigadier Moiki Obed Ngwenya – IsiKhulu sesiFunda sePumalanga Kapa: DPCI. 
8.2.     UNom. Collins Letsoalo – umPhathi oyiHloko (i-CEO) wesiKhwama seeNgozi zeeNdlela (i-RAF);   
8.3.    Amalunga weBhodi eYelelisa iBhodi YePhiko LokwePhulwa KwemiThetho YeNdlela:
a.    UMm. uBongekile Zulu (uSihlalo);
b.    UNom. Tshikane Owen Mtsetweni;
c.    UDorh. Prittish Dala;
d.    UMm. u-Dorcas Khosa-Shikwambana; kunye no
e.    Nom. Bonolo Molemo Ramokhele.
8.4.    AbaNqophisi AbaYelelisako beBhodi yeKampani yamaDoyelo waboFlayi yeSewula Afrika (i-ACSA):
a.    UMm. uDudu Hlatshwayo; no
b.    Dorh. Kgabo Badimo. 
8.5.    Amalunga Ayelelisako WeBhodi ELawula ZokuPhepha Eentimeleni:
a.    UNom. Boy Johannes Nobunga; (uSihlalo);
b.    UMm. uYongama Pamla (iSekela likaSihlalo);
c.    UNom. Sisa Lunga Mtwa;
d.    U-Adv. Nokuzola Gloria Khumalo;
e.    UMm. uNompumelelo Ekeke;
f.    UMm. u-Dineo Mathibedi;
g.    UMm. u-Salome Chiloane-Nwabueze;
h.    U-Adv. Frans Johannes van der Westhuizen; kunye no-
i.    Adv. Johannes Collen Weapond.
8.6.    UNom. Khathutshelo Ramukumba – IsiKhulu esiPhethe iiMali ePosweni yeSewula Afrika (i-SAPO). 
8.7.     UNom. Mlamli Booi – uMphathi oyiHloko kwa-SENTECH SOC Limited (ubuyiselwe esikhundleni sakhe).  
8.8.    UDorh. Mzubanzi Bismark Tyobeka – umPhathi oyiHloko weZiko eliLawula ze-Nuclear (ubuyiselwe esikhundleni sakhe).
8.9.    IBhodi YeZiko EliLawula Ze-Nuclear:
a.    UDorh. Thapelo Motshudi (uSihlalo);
b.    UMm. u-Dineo Peta (iSekela likaSihlalo);
c.    UNom. Protas Phili; 
d.    UMm. u-Devinagie Bendeman;
e.    UDorh. Nomusa Qunta;
f.    UNom. Bernard Pelei Petlane;
g.    UNom. David Mamphitha; no
h.    UMm. uLindelwa Dlamini. 
8.10.    IBhodi YabaNqophisi be-National Radio Active Waste Disposal Institute:  
a.    UMm. u-Thandeka Zungu (uSihlalo);
b.    UNom. Mogwera Khoathane (iSekela likaSihlalo);
c.    UDorh. Kgaugelo Chiloane;
d.    UDorh. Cornelius Ruiters; 
e.    UMm. u-Leandra Vilakazi;
f.    UMm. u-Lerato Makgae (emNyangweni wezeNjiwa nezeemBaseli): no 
g.    Nom. Trevor Mark Gordon (emNyangweni wezeBhoduluko, zamaHlathi nezokuThiya iinHlambi). 
8.11.    Isingezelelo: Isikhathi Sokuba Sesikhundleni EBhodini YesiKhatjhana YabaNqophisi BamaBhizinisi AmaNcani WezeeMali (i-Small Enterprise Finance Agency):
a.    UNom. AM Mahosi (uSihlalo);
b.    UNom. M Radebe (iSekela likaSihlalo);
c.    UNom. J Kganyago;
d.    UMm. u-N Dlamini;
e.    UMm. u-NR Mlonzi;
f.    UMm. u-DL Mabuza;
g.    UMm. u-M Makara; kunye 
h.    Nomjameli weHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC). 
8.12.    UNom. Mlindi Mashologu – ISekela lomNqophisi Zombelele (u-DDG):  UkuThuthukiswa KomPhakathi NgeLwazi NangeRhubhululo, umNyango wezokuThintana nezeThekhnoloji EbuDijithali.        
8.13.    UMm. uThabitha Constance Mametja – u-DDG: ZeBhizinisi, umNyango wezoBulungiswa nezokuthuthukiswa komThethosisekelo.   

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi 
INomboro yomTato: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore