Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi Wevidiyo WangaLesitsatfu, mhla ti-17 Ingci 2022

A.  Tindzaba Letibalulekile Telive
1.  Temandla 

1.1.  Ikhabhinethi iyakwamukela lokungenelela lokwentiwe nguhulumende lokutawubukana nalenhlekelele yagezi walelive. Letinyatselo letibanti titawuvula indlela letawucedza loluhlelo lwekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga, titawugucula lomkhakha wetegezi futsi titawenta kutsi kuphumelele loluhlelo lwesikhatsi lesidze lwekutfolakala kwagezi.

1.2.  Kute sisekele legridi yagezi nekusita live lakitsi kulokucindzeteleka kwekuphakela kwagezi, kufuneka sinciphise kusebentisa gezi wesive sakitsi ngema-megawatts la-600 kuletinyanga letitako letintsatfu.

1.3.  Imindeni nayo ingadlala yayo indzima yekonga gezi ngekucisha onkhe emalambu langakabaluleki kanye netintfo tagezi letisebentisa gezi lomnengi ngetikhatsi gezi lasetjentiswa kakhulu ngato. Emabhizinisi ayagcugcutelwa kutsi alandzelele bucwepheshe lobunendlela lekahle kakhulu yekukhicita gezi nekutsi afake sandla kumitamo yekunciphisa kusetjentiswa kakhulu kwagezi. 
 
2.  I-Operation Vulindlela 
2.1.  Ikhabhinethi iyakwamukela loko losekwentiwe ngaphasi kwaloluhlelo lwe-Operation Vulindlela lekucedza kusalela emuva kwemsebenti kulemikhakha yetegezi, yetekuchumana, neyetemanti netekuvakasha kute kuvuselelwe umnotfo. 

2.2.  Tiyimfica kuleti-26 tindlela tekuvuselela umnotfo lekuphunyelelwe kuto, leti-11 tikhomba inchubekela embili lenhle. Leti lekuphunyelelwe kuto tifaka ekhatsi kukhulisa umkhawulo lobekiwe wekukhishwa kwemalayisensi ekukhicita gezi, kugucula nekuhlela kabusha Luphiko Lwavelonkhe Lwemacweba aka-Transnet, kukhishwa kweluhlu lolusha lwemakhono labucayi  nekusebentisa luhlelo lwe-e-Visa emaveni la-14, lafaka ekhatsi timakethe letinsha tetekuvakasha letifana neChina, i-India, iKenya neNigeria.  
 
3.  Budlova lobubhekiswe Kubulili lobutsite Nekubulawa kwalabasikati (i-GBVF)
3.1.  Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka kakhulu ngalokudlengulwa lokusandza kwenteka kulabasikati eKrugersdorp, eGauteng. Letento letimbi nekuhlukunyetwa kwalabasikati tibukela phasi indlela lesiphilisana ngayo. Ikhabhinethi iphindze yancoma kakhulu Tembutfo Wetemisebenti Yetemaphoyisa AseNingizimu Afrika ngalokushesha abophe linani lelitsite lebasolwa labatsintsekako kulelicala lelisabekako.

3.2.  Ikhabhinethi icela imimango kutsi isebentisane nema-ejensi etemtsetfo ngekutsi yabelane nganoma ngiluphi lwatiso noma ngekubika imikhuba lesolekekayo. Ngekusebentisana, singenta kutsi imimango yakitsi ibe ngulephephile ebantfwaneni nakulabasikati. 

3.3.  Wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika unemsebenti wekulwa nalabo lababhebhetselisa budlova ngendlela lelandzela umtsetfo. Bika ngato tonkhe tigameko letimayelana ne-GBVF esiteshini semaphoyisa sangakini noma ushayele lenombolo yamahhala Yekulwa Nebugebengu letsi: 0860 01 0111, kuSikhungo Savelonkhe Semiyalo nge-GBVF letsi: 0800 428 428 noma Inombolo Yekulwa Nebudlova Betebulili letsi: 0800 150 150. 

4.  Inyanga Yabomake
4.1.  Ingci yinyanga yemnyaka yabomake lapho khona kubungatwa bomake labadlala indzima kulomzabalazo wenkhululeko kanye nabo bonkhe bomake emangweni.

4.2.  Inyanga Yabomake yalomnyaka itawubungatwa ngaphasi kwalesihloko lesitsi: “Emalungelo Abomake Kutenhlalo Netemnotfo Nekutfutfukiswa Kwabo: Kuphindza Sakhe Kancono Kute Sitfutfukise Bomake Bakhone Kumelane Nebumatima”.  

4.3.  Labomake labangetulu kwe-20 000 labamashela e-Union Buildings ePitori mhla ti-9 ngemnyaka we-1956 bafaka sandla ekucinisekiseni kutsi kulingana ngekwebulili nekutfutfukiswa kwabo kutawuhlala kuyintfo lemcoka lecaliswa embili kuNingizimu Afrika Yentsandvoyelinyenti.

4.4.  Letento tabo tekungasabi tagcugcutela bomake jikelele kutsi batsatse indzawo yabo lefanelekile ePhalamende, kuhulumende kanye nakutinhlangano temmango, futsi sisachubeka njalo nekwakha kuloku losekwentiwe kusukela kwatfolakala inkhululeko ngemnyaka we-1994. 

5.  Sikhumbuto SaseMarikana
5.1.  NgaLesibili, mhla ti-16 Ingci 2022, hulumende uhlanganyele naso sonkhe sive sakitsi kukhumbula ingoti leyenteka eMarikana eNyakatfo Nshonalanga ngemnyaka we-2012. Buhlungu lebaviwa basebenti, imindeni yabo kanye naso sonkhe sive sakitsi butawuhlala bugcilile emlandvweni wetfu.

5.2.  Loluhlelo Lwekuvuselela iMarikana lusetjentisiwe ekwakheni kabusha nasekusunguleni simondzawo lesivumako kutsi kutfutfukiswe timphilo temmango waseMarikana. Lomnyaka lowengcile hulumende ubhadale imali lesincepheteliso letigidzi leti-R176 kuncephetelisa imindeni yalabo labatsintseka kantsi emacala lasilele lasenkantolo kulindzeleke kutsi aphotfulwe ngasekupheleni kwenyanga yeNgci 2022.  

5.3.  Kunetindlu letinengi letivuselelwe naletisha letakhiwe taniketwa kubafelokati baseMarikana kantsi letinye titawuphotfulwa kulomnyaka. Kunemklamo wetindlu wetigidzi leti-R700 lotawenta kutsi basebenti basetimayini babonelelwe ngetindlu letisezingeni. Sakhiwonchanti lesimcoka setenhlalo siyaphakelwa kute kutfutfukiswe simo imimango yasetimayini lephila kuso. 

6.  Imbizo YaMengameli YaseGauteng Lemayelana Neluhlelo Lwekutfutfukisa Tigodzi (i-DDM)
6.1.  Kulandzela lemphumelelo lebe khona yaletiMbizo TaMengameli letintsatfu te-DDM letenteke eNyakatfo Nshonalanga, eFree State naseMpumalanga ngekwehlukahlukana, Masipala Wesigodzi SaseSedibeng eGauteng ubambe imbizo yesine ngaLesihlanu, mhla ti-12 Ingci 2022. 

6.2.  Ngaphasi kwalesihloko lesitsi: “Ungashiyi muntfu emuva”, Mengameli Cyril Ramaphosa bekahola licembu lakhe letikhulu tahulumende letisetulu letibuya kuhulumende wavelonkhe, wesifundza newendzawo. Bantfu baseNingizimu Afrika ngekwehlukahlukana kwabo nangekwemikhakha yabo bahlanganiswa kute basebentisane balwe nekukhula kwemazinga ebuphuya nekuswela kakhulu lokubangwa ngulenseyeya yesimo setemnotfo.  

6.3.  Sigodzi sase-Sedibeng sichubekile ekwenteni kutsi isebente i-Vaal River Special Economic Zone (i-SEZ), lenemandla ekwenta kutsi kwakhiwe kabusha timboni kulendzawo, kulesifundza nakulelive. Le-Vaal River SEZ ihlele kutsi kube nalemikhakha lemcoka lelandzelako: Indzawo yesimanje lelidolobhakati lenato tonkhe tinsita tekuhlalisa bantfu (i-Smart City) lebitwa ngekutsi yi-Vaal River Smart City; ihabhu yekusungula ihayidrojini lehlantekile, ihabhu yemikhicito yensango; luhlelo lwekuhanjiswa kwemikhicito yetekulima; lidolobhakati lelitawuba nesikhumulo setindiza; sikhumulo setindiza lesincane; tekutfutswa kwemphahla ngetindiza kanye nekuvuselela umkhakha wekuchicita insimbi.  

7.   Umhlangano waMengameli Wemkhakha Wetenhlalo
7.1.  Umhlangano waMengameli wemkhakha wetenhlalo bewubanjwe Ekurhuleni, eGauteng kusuka mhla ti-4 kuya kumhla ti-5 Ingci 2022 ngaphasi kwesihloko lesitsi: “Kukhutsata Kubumbana Esiveni Kute Imimango Ihlanganyele Kutemnotfo Nakutenhlalo”, wahlanganisa balingani labavela emimangweni lehlukahlukene kute basebente nahulumende kubukana netinseyeya tetemnotfo netenhlalo nekuta netindlela tekutfola tinsita letitawusetjentiswa tinhlangano temmango, kulokunye kwaletinhloso.

7.2.  Lomhlangano ubuke imibiko yekucocisana levela kuletifundza letiyimfica lemayelana netinseyeya tato, lebetifaka ekhatsi indlela yekutfola imali, tindzaba tekulawula, kugucula umkhakha wetetimali kute ukhutsate budlelwane emkhatsini kwetinhlangano temmango nahulumende kute ukhone kubukana netinseyeya letimayelana nebuphuya, kungalingani nekuswelakala kwemisebenti.

7.3.  IKhabhinethi icele tinhlangano temmango netakhamuti kutsi tidlale indzima yato kucinisekisa kutsi sakha likusasa lelincono, njengoba kucatjangwa kuLuhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko: Umbono Wemnyaka We-2030. 
 
B.   Tincumo teKhabhinethi
1.  Luhlelo Lolukhulu Lwetemasiko Nelwebuciko

1.1.  Ikhabhinethi ivumelene kutsi Loluhlelo Lolukhulu Lwetemasiko Nelwebuciko lusetjentiswe. Loluhlelo Lolukhulu lugcile kakhulu kutebuciko lobubonakalako, kumisebenti yetetandla neyekudizayina, yekubona nekulalela, neyekucocisana; yetemisebenti yekudizayina nekuticambela; yekulingisa nekubungata, lefaka ekhatsi umculo, kushicilela netemaphephandzaba. 
 
1.2.  Loluhlelo Lolukhulu lutawungenelela kulemikhakha kute kwakhiwe umkhakha lomusha webuciko lotawatiwa emhlabeni wonkhe futsi ube sezingeni laloko. Lutawusebenta kwenta kutsi imboni yebuciko yaseNingizimu Afrika ikhone kufinyelela kutimakethe tendzawo netemave emhlaba. 
 
2. Luhlakamsebenti Lwemtsetfomgomo Lobuyeketiwe Wekuboleka Timali Kwabomasipala Newetimo Letiphutfumako Tetemali
2.1.  Ikhabhinethi itivumile letichibiyelo letikuLuhlakamsebenti Lwemtsetfomgomo Wekuboleka Timali Kwabomasipala Newetimo Letiphutfumako Tetimali lokhona nyalo. Letichibiyelo tenteke kakhulu kulesigaba sekubolekwa saloluhlakamsebenti. Kulokunye kwaletichibiyelo letihlongotwako ngilokufaka kutsi kube nesikhatsi lesengetiwe sekuboleka kute sihambisane nesikhatsi sekusebenta kwalenye imphahla letsengwe ngalemali. Letichibiyelo tibuye futsi tichaze umsebenti wetikhungo tetimali tentfutfuko yalendzawo bomasipala lababolekela yona.  

2.2.  Sigaba 230 Semtsetfosisekelo WaseNingizimu Afrika Semnyaka we-1996 sinika bomasipala emandla ekutsi baboleke imali yekwenta imiklamo yabo lemikhulu noma yekubukana netindleko tabo. Loluhlakamsebenti lwekucala lavunywa yiKhabhinethi ngemnyaka we-2000 kute lukhombe indlela Sahluko se-6 nese-13 Semtsetfo Wetimali Tabomasipala, we-2003 (Umtsetfo wema-56 we-2003). Letichibiyelo letivunyiwe tihlose kukhutsata kutsi kwandze babolekisi betimali kuletimakethe tabomasipala kodvwa babe bachubeka kulandzela letimiso letingumgogodla letichaza ngekuboleka kwabomasipala. 
 
3.    Kukhishwa ngembi kwesikhatsi kwekhalenda yekushicilela lubalobalo lwemacala ekota yemnyakatimali we-2022/23 
3.1.    Ikhabhinethi isivumile lesiphakamiso sekutsi kukhishwe ngembi kwesikhatsi ikhalenda yekushicilela lubalobalo lwemacala ekota yemnyakatimali we-2022/23. Ikhabhinethi ivumile kutsi kukhishwe lolubalobalo lwemacala ekota. Loku kwentelwe kutsi kuguculwe kukhishwa kwelubalobalo lwemacala emnyaka aphambilini kulelive.  
3.2.    Kuhlongotwa kutsi kukhishwa ngembi kwesikhatsi kwalekhalenda yelubalobalo lwemacala ekota yekucala kwenteke ngenyanga yeNgci 2022 bese lwemacala ekota yesibili lube ngenyanga yaLweti 2022. Lubalobalo lwemacala ekota yesitsatfu neyesine lutawukhishwa ngekwehlukana ngenyanga Yendlovana neyeNkwekhweti ngemnyaka we-2023. 
 
4.  Kuphela kwesikhatsi Sesimo Senhlekelele Yavelonkhe (i-NSoD)

4.1.  Ikhabhinethi ivumile kutsi siphele lesikhatsi Sesimo Senhlekelele Yavelonkhe (i-NSoD) lesamemetelwa ngenca yaletikhukhula letinemandla letenteka eNyakatfo Kapa naKwaZulu-Natali. 
4.2.  Le-NSoD saphela mhla ti-18 Ingci 2022 emva kwekutsi kumenyetelwe mhla ti-18 Kholwane 2022 kutsi sikhatsi saso seluliwe. Lokwelulwa kwalesikhatsi kwentiwe ngenca yekubona kutsi kunesidzingo sekutsi kuchubeke kungetwe letindlela tesikhashana letitsetfwe tinhlaka tahulumende kute tingenelele futsi tibukane nalomtselela walesimo selitulu lesibi kakhulu kuletifundza letatsintseka.  
4.3.  Ikhabhinethi ivumelene kutsi lesimo lesikhona nyalo asisadzingi kutsi tindlela letingakatayeleki tichubeke njengoba tiphakelwa tinhlaka tahulumende, umkhakha lotimele kanye natinhlangano temmango kucinisekisa kutsi tiyachubeka kunika lusito, kululama nekwakha kabusha. 
 
C.  Imitsetfosivivinywa 
1.  Umtsetfosivivnywa Wekuchibiyela Umtsetfo Wemnyaka we-2022 Wekubhaliswa Kwebunikati Bemhlaba

1.1.  Ikhabhinethi ikuvumile lokwetfula    ePhalamende Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Umtsetfo Wemnyaka we-2022 Wekubhaliswa Kwebunikati Bemhlaba kute ichubeke iwucubungule. Ikhabhinethi yavuma ngenyanga yeNhlaba 2020 kutsi Lomtsetfosivivinywa uyotfola luvo lwemimango. 

1.2.  Lokuchibiyela lokuhlongotwako kutawenta kutsi kuphumelele lokubhalisa kwebunikati bemhlaba lobutfolakala ngalokusemtsetfweni kuSigaba 25(6) Semtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika wemnyaka we-1996. Lomtsetfosivivinywa ubonelela kutsi kube nekugcogca lubalobalo ngekuya kwebuhlanga, kwebulili, kwebuve nangebusakhamuti balobo bunikati bemhlaba eNingizimu Afrika. Lesibonelelo sitawenta kutsi kwandze kuba nemibiko lenembako yeluhlolomabhuku kanye nelucwaningo lwesikhatsi lesitako lolumayelana netingucuko tebunikati bemhlaba.  
 
2.  Umtsetfosivivinywa We-Ejensi Yavelonkhe Yesakhiwonchanti Setinsita Tetemanti (i-NWRIA) Yemnyaka We-2022

2.1.  Ikhabhinethi ivumile kutsi kushicilelwe Umtsetfosivivinywa we-NWRIA Wemnyaka we-2022 kute utfole luvo lwemmango sikhatsi lesitinsuku letimashumi layimfica (90). Lomtsetfosivivinywa uhlongota kutsi kusungulwe i-NWRIA kute isebente kuhlela, kunika imali, nekutfutfukisa sakhiwonchanti semanti kulelive. Itawuphindze futsi isebente kunakekela lesakhiwonchanti semanti lesikhona nyalo. 

2.2.  Le-ejensi utawucinisekisa kutsi kutawuphakelwa emanti ngendlela lesimeme, lelinganako naletsembekile ngekuhambisana netidzingo temtsetfosisekelo tekutfola emanti nekuba nesimondzawo lesihlantekile. Le-ejensi itawakhiwa ibe Sikhungo Sahulumende lesingaphasi kweShejuli ye-2 Yemtsetfo Wekulawulwa Kwetimali Tahulumende, 1999 (Umtsetfo 1 we-1999). Le-ejensi itawutsatsa lemisebenti lenyalo yentiwa yi-Trans-Caledon Tunnel Authority.
 
3.  Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Emandla Emali Yamasipala Nekusebenta Kwayo Wemnyaka We-2022 
3.1.  Ikhabhinethi ivumile kutsi kwetfulwe ePhalamende Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Emandla Emali Yamasipala Nekusebenta Kwayo Wemnyaka we-2022. Lomtsetfosivivinywa uchibiyela Umtsetfo Wemandla Emali Yamasipala Nekusebenta Kwayo, Wemnyaka we-2007 (Umtsetfo 12 we-2007).   

3.2.    tichibiyelo tilawula emandla abomasipala ekutsi bakhokhise tindleko tekutfutfukisa indzawo etintfweni letimayela neticelo tekutfutfukisa umhlaba letitfunyelwe kubo labomasipala. Letichibiyelo titawucinisekisa kutsi bomasipala basebentisa letindleko kahle nangendlela lecotfo, levulekele wonkhe wonkhe nalesebenta kahle. Ikhabhinethi yavuma kutsi Lomtsetfosivivinywa uyotfola luvo lwemmango ngemnyaka we-2020.
 
4.  Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Tintfo Letimayelana Netetimali Wemnyaka we-2022  
4.1.  Ikhabhinethi ivumelene kutsi kwetfulwe ePhalamende Umtsetfosivivnywa Wekuchibiyela Tintfo Letimayelana Netetimali, Wemnyaka we-2022. Lomtsetfosivivinywa uhlongota kutsi kuchitjiyelwe Imitsetfo lesikhombisa, lebitwa ngekutsi (1) Umtsetfo Wetikhungo Tetinhlangano Tetimali Temphesheni, 1963 (Umtsetfo 41 we-1963; (2) Umtsetfo Wesikhwama  Setimphesheni Tetemasotja, 1976 (Umtsetfo 84 we-1976); (3) Umtsetfo Wetimphesheni Tebasebenti Bahulumende Wemnyaka we-1996; (4) Umtsetfo Wekhomishini Yetemalingena Netetimali, 1997 (Umtsetfo 99 we-1997); (5) Umtsetfo Wekutfutfukisa Libhange Letemhlaba Netekulima, 2002 (Umtsetfo 15 we-2002); (6)   Umtsetfo Wetemisebenti Yekucwaninga Emabhuku 2005 (Umtsetfo 26 we-2005) kanye (7) Nemtsetfo Wekuchibiyela Umsebenti Wetekucwaninga Emabhuku 2021 (Umtsetfo 5 we-2021). 

4.2.  Letichibiyelo letihlongotwako ngaphasi Kwemtsetfo Wetimphesheni Temasotja wemnyaka we-1996 tifaka kutsi kufakwe balingani babo nabo bazuze kusukela mhla ti-27 Mabasa 1994. Lokuchitjiyelwa kwemitsetfo yetimphesheni kutawenta kutsi balingani babo batfole timali temphesheni leso sikhatsi uma kuhlukanwa umshado uphela. 

4.3.  Kungeta ekucaciseni umsebenti Wendvuna Yetetimali nasekucwaningeni emabhuku, letichibiyelo tiphindze futsi ticondzise emandla ekomiti yekuphocelela kutsi kulandzelwe umtsetfo lapho khona umcwaningi mabhuku avumile kutsi kunelicala. Lomtsetfosivivinywa washicilelwa ngenyanga yeNdlovana 2022 kute ukhone kutfola luvo lwemmango.
 
5.  Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Imitsetfo Jikelele Wemnyaka we-2022 (Kulwa Nekushushumbisa Imali Nekucedza Kusekela Buphekula Ngetimali) 
5.1.    Ikhabhinethi ivumile kutsi kwetfulwe ePhalamende umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Imitsetfo Jikelele Wemnyaka we-2022 (Kulwa Nekushushumbisa Imali Nekucedza Kusekela Buphekula Ngetimali) kute ichubeke iwucubungule.

5.2.  Lomtsetfosivivinywa ulibhuku lelinemitsetfosivivinywa leminengi lechibiyela Imitsetfo lekhona lebitwa ngekutsi (i) Umtsetfo Wesikhungo Sebunhloli Betetimali, 2001 (Umtsetfo 38 we-2001); (ii) Umtsetfo Wetinhlangano Letingenti Inzuzo, 1997 (Umtsetfo 71 we-1997); (iii) Umtsetfo Wekulawula Imphahla LekuTrasti, 1998 (Umtsetfo 57 we-1988); (iv) Umtsetfo Wetinkapani, 2008 (Umtsetfo 71 we-2008); (V) Nemtsetfo Wekulawula Umkhakha Wetetimali, 2017 (Umtsetfo 9 we-2017). 

5.3.  Letichibiyelo tiphendvula kuletici letibonakele ngesikhatsi salelive sekubukisisa bontsanga lokwentiwe litsimba le-Financial Action Task Force (i-FATF). Umbiko weluhlolo lohambisanako wente tincomo leti-40 letitawusita kwenta iNingizimu Afrika ihambisane netindlela temave emhlaba tekucedza kushushunjiswa kwetimali nekusekela buphekula ngetimali.   

5.4.  Iningizimu Afrika itfolakale isalele emuva etindzaweni leti-20. Lomtsetfosivivinywa ulungisa tindzawo leticishe tibe-14 letibonakele. Iningizimu Afrika beyiloku ililunga le-FATF kusukela ngemnyaka we-2003.
 
6.   Umtsetfosivivinywa Wetetidzakwamiva Nekushushunjiswa Kwato Wemnyaka we-2022

6.1.  Ikhabhinethi ivumile kutsi kwetfulwe ePhalamende Umtsetfosivivinywa Wetetidzakwamiva Nekushushunjiswa Kwato wemnyaka we-2022 kute ichubeke iwucubungule. Lomtsetfosivivinywa Wetetidzakwamiva Nekushushunjiswa Kwato, 1992 (Umtsetfo 140 we-1992) wenta kube licala kukhicita nekusabalalisa yonkhe intfo lengena ngaphasi kwaleshejuli ye-1 nakuShejuli ye-2 yaloMtsetfo.  

6.2.  Letichibiyelo tibukana nalokungasebenti kweSigaba 63, lesatfolakala kutsi asihambisani nemtsetfosisekelo mayelana nalokutsi Indvuna kube ngiyo lenikwa emalungelo ekuchibiyela emashejuli ngaphandle kwekulandzela inchubo yetemtsetfo. 

6.3.  Ngemnyaka we-2020, Inkantolo Yemtsetfosisekelo yamemetela kutsi Sigaba 63 Semtsetfo Wetetidzakwamiva Nekushushunjiswa Kwato Wemnyaka we-1992 awuhambisani nemtsetfosisekelo futsi kwamiswa kusebenta kwawo kute kube ngumhla ti-17 Ingongoni 2022 kute iPhalamende ilungise lenkinga. 
 
D.  Umcimbi lotako
1.  Indzebe Yemhlaba Ye-Rugby Sevens Yemnyaka we-2022

1.1.  Iningizimu Afrika itawubamba lomcimbi wendzebe Yemhlaba ye-Rugby Sevens Yemnyaka we-2022 eKapa emkhatsini kwamhla ti-9 kuya kumhla ti-11 ngenyanga yeNyoni 2022. Lomcimbi lombukiso utawubanjwa kwekucala ngca kulelivekati le-Afrika kantsi kutawuba nemacembu lama-24 emadvodza nala-16 alabasikati latawucudzelana lavela kuwo wonkhe umhlaba. 
 
E.  Imilayeto 
1.  Kuhalalisa 

Ikhabhinethi indlulisa kuhalalisela netilokotfo letihle ku: 
●    I-Banyana, ngekenta umlandvo nekuncoba kwekucala indzebe Yemave Ase-Afrika Yabomake (i-WAFCON), kumancamu  e-WAFCON yemnyaka we-2022 lobewubanjelwe eRabat, eMorocco ngeMgcibelo mhla ti-23 kuKholwane 2022. Ngaso leso sikhatsi, baphumelela kuyodlala kuNdzebe Yemhlaba ye-FIFA kulomnyaka lotako letawubanjwa ngekuhlanganyela yi-Australia ne-New Zealand kusuka mhla ti-20 kuKholwane kuya kumhla ti-20 Ingci 2023.
●    Licembu laseNingizimu Afrika, ngekutfola emamedali la-27 kumidlalo lehlukahlukene ye-Commonwealth lebeyibanjwe eBirmingham, Engilandi kusuka mhla ti-28 Kholwane kute kube ngumhla ti-8 Ingci 2022. Babe kunombolo yemfica uma sekuhlanganiswe konkhe batfola tindvondvo tegolide letisikhombisa, tesiliva letiyimfica kanye naleti-11 tebhronzi.
●    Licembu Lebasikati le-Springbok, ngekuncoba bahlule licembu lase-Spain emdlalweni wabo wekucala kulemibili lebitwa ngekutsi yi-Women Winter Series lebeyibanjwe e-Emirates Airline Park eJozi. 
●    Nks Ndavi Nokeri (23), ngekucotjwa abe ngu-Miss South Africa 2022.
●    Nks Ashleigh Buhai, ngekuncoba i-2022 AIG Women’s Open nekutsi abe wesitsatfu make waseNingizimu Afrika kutsi ancobe umcudzelwano atfole indzebe lenkhulu yeligolide. 
2. Emavi ekudvudvuta 
        Ikhabhinethi indlulisa emavi ekudvudvuta emndenini nakubangani ba: 
●    Tokollo “Magesh” Tshabalala (46), Umdlali we-instrumenti, umculi nemcambi tingoma lowadvuma ngekuhlanganyela nalabanye bangani bakhe bacala licembu i-TKZee ngemnyaka we-1996.
 
3.  Labacashiwe
1.   Bonkhe labacashiwe kufuneka bayohlolisiswa ticu tabo futsi batfole kuvumeleka lokufanelekile.

1.1.  Nks Zenkosi Dumile Mhlongo njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Lucwaningo Lwemitsetfomgomo Nekulawulwa kwayo kuLitiko Letemisebenti Yahulumende Nelesakhiwonchanti (i-DPWI).  
1.2.  Dkt Bongani Elias Sithole njenge-DDG: Sikhungo Savelonkhe Sekulawula Inhlekele kuLitiko Lekulawula Ngekubambisana. 
1.3.  Mnu Adam Mthombeni njenge-DDG: Tebudlelwano Emkhatsi Kwematiko Ahulumende ku-DPWI. 
 
2.  Ikhabhinethi ivumelene ngekucokwa kwalaba labalandzelako: 
2.1.  Dkt Zwanani Titus Mathe njengeMcondzisi Wesigungu Lesikhulu SeSikhungo Savelonkhe Sekutfutfukisa Emandla eNingizimu Afrika.
2.2.  Emalunga lasebenta kwesikhashana Esikhungo Savelonkhe SaseNingizimu Afrika Sekulawula Emandla:
a.  Mnu Thembani Bukula (Sihlalo);
b.  Nks Zandile Mpungose (Lisekela Lasihlalo); 
c.  Nks Precious Sibiya;
d.  Nks Thembeka Semane; na
e.  Mnu Fungai Sibanda (ubuyiselwe).
2.3.  Sihlalo nelilunga leMkhandlu Webhodi Yebucwepheshe  Betimbiwa:
a.  Dkt Thibedi Ramontja (Sihlalo); na
b.  Solw. Lwazi Ngubevana.
 
2.4.  Nks Cladie Thamo Hloniphile Mzobe njengeMphatsi Wesigodzi WeSigungu Lesikhulu Se-Ejensi Yetetimphesheni Netenhlalakahle YaseNingizimu Afrika KwaZulu-Natali.
 
Imibuto: Nks Phumla Williams – Sikhulumi SeKhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore