IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo, nakali-17 kuRhoboyi wee-2022

A. Ezingundabamlonyeni
1. Zegezi 

1.1. Ikhabinethi yemukele amagadango wokungena hlangana kombuso ekurarululeni umraro omkhulukazi wokutlhayela kwegezi. Amagadango angeneleleko la avula indlela yokwehlisa izinga lokucinywa kwegezi kwenzelwa ukuyonga, kutjhugululwe indlela yokusebenza kilomkhakha wegezi khona kuzakufikelelwa ubujamo bokufumaneka kwegezi ngendlela enzinzileko.
Ukusekela isiphehligezi nokusiza ilizwe lekhethu ekufunyaneni igezi kabudisi, sidinga ukunciphisa izinga lokusetjenziswa kwegezi okuzii-6000 zamamegawathi eenyangeni ezintathu ezizako. 

1.2. Izakhamuzi zingafaka isandla ekongeni igezi ngokuhlala bacima amalampa angasetjenziswako neesetjenziswa ezisebenzisa igezi enengi ngeenkhathi lapho igezi isetjenziswa khulu khona. Amabhizinisi ayakhuthazwa ukwamukela ithekhnoloji eyonga igezi nawo azibandakanye ekuphumeleliseni amano wokwehlisa isidingo esiphezulu segezi.
 
2. I-Operation Vulindlela   
2.1. Ikhabinethi yemukele iragelophambili eyenziweko ngaphasi kwejima le-Operation Vulindlela ukususa iinqabo emikhakheni yezamandla, umthangalasisekelo wezokuthintana nemikhakha yezamanzi nezevakatjhobukela ngomnqopho wokuvuselela umnotho.

2.2. Sele kufikelelwe ngepumelelo ematjhugulukweni alithoba kama-26, kanti ali-11 wawo amatjhuguluko la akhamba kuhle. Ipumelelo ifaka hlangana ukukhuliswa komthamo wokunikelwa kwamalayisensi wokusatjalalaliswa kweensetjenziswa zegezi, ukwakhiwa kabutjha kweBandla le-Transnet leenTetjhi zemiKhumbi leliZweloke, ukutjhatjhululwa kwerhelo lamakgonofundwa aqakathekileko nokusetjenziswa kwehlelo le-e-Visa emazweni ali-14’ kufaka hlangana amazwe amakhulu amatjha kezevakatjhobukelo anjenge-China, i-India, i-Kenya ne-Nigeria.
 
3. INturhu Eqothele Bobulili Obuthileko Nokubulawa Kwabasikazi (i-GBVF)
3.1. Ikhabinethi iveze ukusilingeka kwayo ngesehlakalo samhlapha sokugagadlhelwa kwabantu bengubo ababunane e-Krugersdorp, e-Gauteng. Izenzwezi zelunya nokuhlukunyezwa kwabomma ziqalela phasi ifundiso yethu yokuziphatha emphakathini. Ikhabinethi ibuke godu iButho lamaPholisa weSewula Afrika ngokubopha msinyana abasolwa abathinteka ezenzwezi zelunyezi. 

3.2. Ikhabinethi ikhombele imiphakathi ukusebenzisana nabathobelisimthetho ngokuthi babelane ngelwazi elidingekako ukubika izenzo ezisolisako. Ngokubambisana, singenzela abomma nabentwana imiphakathi ephephileko. 

3.3. Woke amaSewula Afrika anesibopho sokuphikisana nezenzo zabaphehlinturhu ngokulandela umthetho. Bika ngezehlakalo ze-GBVF esitetjhini samapholisa sangekhenu namkha udosele inomboro yokuBika ngobuLelesi yasimahla ku-0860 01 0111, iSentha eLwisana nobuLelesi be-GBVF ku-0800 428 428 namkha udosele umTato weSizo ngokuPhelisa iNturhu ku-0800 150 150. 

4. INyanga yaboMma
4.1. NgeNyanga yaboMma egidingwa qobe mnyaka ngoRhoboyi kuhlonitjhwa abomma abazibandakanya emzabalazweni wetjhaphuluko nabo boke abomma abenza umehluko emiphakathini yekhethu. 

4.2. INyanga yaboMma yanonyaka igidingwa ngaphasi kommongondaba othi: “AmaLungelo waboMma wezeHlalakuhle newezomNotho nokubaThuthukisa: Ukwakhela aboMma kabuTjha nokuQinisa Ukusimelela Kwabo” – Women’s Socio-Economic Rights and Empowerment: Building Back Better for Women’s Improved Resilience”. 

4.3. Bangaphezu kwee-20 000 abomma abamatjhela e-Union Buildings ePitori mhlana ali-9 kuRhoboyi we-1956 bafaka isandla ekuqinisekiseni ukuthi ukulingana ngokobulili nokunikelwa kwaboMma amandla kezomnotho kuhlala kuliqalontangi eSewula Afrika ebuswa ngokwentando yenengi.

4.4. Izenzo zabo zesibindi zakhuthaza abomma ukuthatha isikhundla sabo epalamende, kurhulumende neenhlanganweni zomphakathi begodu sakhela kilepumelelo selokhu safumana itjhaphuluko ngomnyaka we-1994.

5. Isikhumbuzo Sebangamatlhuwo ye-Marikana
5.1. NgeLesibili, mhlana ali-16 kuRhoboyi wee-2022, urhulumende wahlanganyela nelizwe loke ekukhumbuleni ibangamatlhuwo eyenzeka e-Marikana eseTlhagwini Tjingalanga ngomnyaka wee-2012. Ubuhlungu babasebenzi, imindenabo nesitjhaba soke buzakuhlala buyingcenye yomlando welizwe lekhethu. 

5.2. Ihlelo lokuVuselela i-Marikana sele lihlonyiwe ukwakha kabutjha nokwenza ubujamo obamukelekako ukuthuthukisa ihlalakuhle yomphakathi we-Marikana. Ngomnyaka ophelileko urhulumende walilisa imindeni yabongazimbi ngemali eziingidi ezili-R176 begodu imilandu esaleleko esatjhutjhiswako kulindeleke bona iqedelelwe ekupheleni kwakaRhoboyi wee-2022. 
5.3. Isibalo esithileko seenkumba ezivuselelweko namkha eziqeda ukuthengwa zinikelwe abahlolokazi be-Marikana kanti ezinye zizokuphela ukwakhiwa nonyaka. Iphrojekthi yokwakha izindlu ebiza iingidi ezima-R700 izokwenza abasebenzi beemayini banikelwa iinkumba ezithe tjha. Umthangalasisekelo oqakathekileko wezehlalakuhle uyanikelwa ukuthuthukisa ubujamo bokuhlala kwemiphakathi eyakhele iimayini. 

6. Imbizo kaMengameli Emayelana neHlelo lokuThuthukisa Iiyingi (i-DDM) e-Gauteng 
6.1. Ngemva kokubanjwa ngepumelelo kweeMbizo zikaMengameli ezethula i-DDM amahlandla amathathu eTlhagwini Tjingalanga, eFreyistata neMpumalanga ngokulandelana, uMasipala wesiYingi se-Sedibeng ubambe Imbizo yesine NgeLesihlanu, nakali-12 kuRhoboyi wee-2022.

6.2. Ngaphasi kommongondaba othi: “Ungatjhiyi Namunye Ngemva”, UMengameli u-Cyril Ramaphosa wadosa phambili isiqhema sabajameli abaziimphathimandla zikarhulumende welizwe, beemfunda nebeendawo zemakhaya. AmaSewula Afrika ngokuhlukahlukana kwamakoro wawo akhuthazwa ukubambisana ekulwisaneni namazinga akhulako womtlhago nokudobha phasi ukungabi nobuyo okubangelwa bujamo bezomnotho obubudisi. 
6.3. IsiYingi se-Sedibeng sesibe neragelo phambili ekusebenziseni ngokomthetho iinZinda zomNotho eziKhethekileko (ama-SEZ) zomlambo i-Vaal, ekungizo ezinekghono lokuvuselela amabubulo werijini, isifunda newelizwe. I-SEZ yomLambo i-Vaal ihlala ikukwamukela imikhakha eqakathekileko elandelako: IDrobha eHle (i-Vaal River Smart City); isiKhungo esiTjheja iKghono leBhoduluko; isikhungo semikhiqizo yebange; iinsetjenziswa zezokulima; idrobha emagega nedoyelo leemphaphamtjhini; isiqetjhana sokudoya kwaboflayi abancani; imithwalo ekhamba ngesiphaphamtjhini nomkhakha ovuselelweko wesimbi.  

7. UmButhano kaMengameli womKhakha wezeHlalakuhle 
7.1. Umbuthano kaMengameli womKhakha wezeHlalakuhle owabanjelwa Ekurhuleni, e-Gauteng ukusuka  nakama-4 ukuya nakama-5 kuRhoboyi wee-2022 ngaphasi kommongondaba othi: “Ukukhuthaza ukubuyisana ngokuPhumelelisa ukuzibandakanya kwemiPhakathi ngezeHlalakuhle nezoMnotho”, wahlanganisa abalimindima beenkhungo ezihlukileko ukusebenzisana norhulumende ukutjheja iintjhijilo zezehlalakuhle nezomnotho nokufumanela imiphakathi iinsetjenziswa, hlangana neminye iminqopho. 

7.2. Umhlangano lo watjheja imibiko yemikhulumiswano yeemfunda zolithoba mayelana neentjhijilo zazo, ezifaka hlangana ukufikeleleka kwesizo leemali, iindaba zokulawula, ukutjhugululwa komkhakha wezehlalakuhle ngomnqopho wokukhuthaza itjhebiswano lombuso nomphakathi ukuqalana nemiraro yomtlhago, ukungalingani nokutlhayela kwemisebenzi. 

7.3. Ikhabinethi ikhombele iinhlangano zomphakathi nezakhamuzi ukulima indima eqinileko ekwakheni ikusasa elingcono, njengombana lokho kusehlelweni lomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke: ngeNembombono yomNyaka wee-2030.
 
B. IinQunto zeKhabinethi 
1. ITlhatlha lamaBubulo wezamaSiko, zobuKghwari nezobuGwali

1.1. IKhabinethi ivumele ukusetjenziswa kwetlhatlha lamaBubulo wezamaSiko nezobuGwali. Itlhatlheli litjheja ubukghwari obubukelwako, imisebenzi elukwako, yemigwalo neyeembikiindaba; okubukelwako nokuthintana ngeensetjenziswa; ukugwala nobukghwari; imidlalo nokugidinga, kufaka hlangana umbhino, ukugadangiswa kwemitlolo.
 
1.2. Lelitlhatlha lizokungenelela kilemikhakha mayelana nokwakha umkhakha wobukghwari obutjhugululiweko obuzokwamukelwa godu bube sezingeni lephasiloke ehlangothinelo. Lizokusiza ibubulo lezobugwali nezobukghwari leSewula Afrika lifikelele amamakethe wangekhaya newangaphetjheya.
 
2. UmThethomtlamo Obuyekeziweko wokuBolekwa kweeMali nguMasipala neeMali Zobujamo Oburhabako 
2.1. IKhabinethi ivumele iinkhibelelo zomthethomtlamo wamva nje wokuBolekwa kweeMali nguMasipala neeMali zobuJamo obuRhabako. Iinkhibelelwezi zinqophene khulu nengcenye yokubolekwa kweemali. Hlangana neenkhibelelo ezihlongozwako ngokwethula isikhathi sokuboleka eseluliweko ukukhambisana nesikhathi sokusebenza kwepahla esekelwe ngeemali. Iinkhibelelwezi godu zihlathulula indima yamaziko asiza ngeemali kezokubolekisa ngeemali kibomasipala.

2.2. IsiGaba sama-230 somThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika womnyaka we-1996 unikela abomasipala igunya lokuboleka iimali zokuqalana neeNdleko zabo. Umtlamo wokuthoma wavunyelwa yiKhabinethi ngomnyaka wee-2000 ukuhlahla isiGaba sesiThandathu nese-13 somThetho wokuphathwa kweeMali zikaMasipala wee-2003 (UmThetho Nomboro 56 womNyaka wee-2003). Iinkhibelelo ezivunyelweko zinqophe ukuthokoza ababolekisi kumakethe yabomasipala kodwana kuragwe ukulandela imigomo ekhambisana nokuboleka iimali kwabomasipala. 
 
3. Ukukhutjhwa ngaphambi kwesikhathi  kweembalobalo zobulelesi ezikhutjhwa ngekota zomnyaka weemali wee-2022/23 
3.1. Ikhabinethi ivumele ukukhutjhwa ngaphambi kwesikhathi kweembalobalo zobulelesi ezikhutjhwa qobe ngekota zomnyaka weemali wee-2022/23. Ikhabinethi ivumele ukukhutjhwa kweembalobalo zobulelesi ezikhutjhwa qobe ngekota. Lokhu kunqotjhwe ngakho ukutjhugulula ikambiso yokukhutjhelwa kwelizwe iimbalobalo zobulelesi ezikhutjhwa qobe mnyaka.

3.2. Ukukhutjhwa ngaphambi kwesikhathi kweembalobalo zobulelesi okutjhukunyiswako kulethwe kuRhoboyi wee-2022 ekoteni yokuthoma kwathi kwekota yesibili kwasiwa kuSinyikhaba wee-2022. Iimbalobalo zobulelesi zekota yesithathu zizokukhutjhwa ngoMhlolanja wee-2023 kuthi zekota yesine ngoMrhayili wee-2023.
 

4. UkuPheliswa Kwesikhathi Sobujamo Behlekelele yeliZweloke (i-NSoD)
4.1. IKhabinethi ivumele ukuqedwa kwesikhathi sobuJamo beHlekelele yeliZweloke (i-NSoD) esamenyezelwa ngemva kweenkhulula ePumalanga Kapa naKwaZulu-Natala. 

4.2. I-NSoD yaphelelwa sikhathi mhla ali-18 kuRhoboyi wee-2022 ngemva kokwelulwa kwayo kusukela mhla ali-18 kuVelabahlinze wee-2022. Ukwelulwa kwesikhathi sehlekelele kwenziwa kuyelelwe isidingo sokuraga nokuqinisa amagadango wanje athethwe maphiko wombuso ukuqalana nomthelela wobujamo bezulu obumbi eemfundeni ezithintekileko. 

4.3. IKhabinethi ivumile ukuthi ubujamo banje abusavumelani namagadango aqinileko njengamaphiko wombuso, amakhampani wangeqadi neenhlangano zomphakathi ezizokuraga ngawo ukufumana isizo, ukuvuselelwa kwepahla nokwakha kabutjha. 
 
C. ImiThethomlingwa
1. IsiKhibelelo somThethomlingwa wokuTloliswa kwePahla

1.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wokuTloliswa kwepahla wee-2020. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komthethomlingwa lo ngoMgwengweni wee-2020.

1.2. Iinkhibelelo ezitjhukunyiswako zizokuphumelelisa ubunikazi benarha okusemthethweni kusiGaba sama-25(6) womThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika we-1996. UmThethomlingwa lo uqalelela ukubuthelelwa kweembalobalo mayelana nombala, ubulili, ubakhamuzi babanikazi bamalungelo wenarha eSewula Afrika. Isiqalelelwesi sizokusiza  lokha nakutjhuguluwa ubunikazi benarha.
 
2. UmThethomlingwa we-Ejensi yemiThombo nomThangalasisekelo waManzi  (i-NWRIA) wee-2022
2.1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komThethomlingwa i-NWRIA womnyaka wee-2022 isikhathi esingaba malanga amatjhumi alithoba (90) ukobana kuvezwe imibono ngawo. UmThethomlingwa lo utjhukumisa ukuhlonywa kwe-NWRIA ezokuqalana nokuhlela, isekelo leemali nokuthuthukiswa komthangalasisekelo welizwe. Izokuqalana godu nokutjhejwa komthangalasisekelo wamanzi.

2.2. I-ejensi izokuqinisekisa ukufumaneka okuragako nokunzinzileko kwamanzi ngokukhambisana neembopho zomthethosisekelo zokufumaneka kwamanzi nebhoduluko elinepilo. I-ejensi le izokuhlonywa ibe liZiko lomBuso ngaphasi kweShejuli yesiBili yomThetho wokuPhathwa kweeMali zomBuso we-1999 (umThetho Nomboro 1 ka-1999). I-ejensi le izokuthatha ilawulo lemisebenzi eyenziwa njenganje yi-Trans-Caledon Tunnel Authority.
 
3. IsiKhibelelo Somthethomlingwa Wamagunya NemiSebenzi YaboMasipala wee-2022
3.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wamaGunya nemiSebenzi yaboMasipala wee-2022.  UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho wamaGunya nemiSebenzi yaboMasipala womNyaka wee-2007 (umThetho Nomboro 12 wee-2007).

3.2. Iinkhibelelwezi zilawula amagunya wabomasipala ekuthuthukisweni kwehlelo lokubhadelwa kweemali mayelana nokwenziwa kweembawo ezithunyelwa kibomasipala.  Iinkhibelelwezi zizokuqinisekisa ukuthi abomasipala bahlawulisa ngefanelo, tjhatjhalazi nangokulungileko. IKhabinethi yavumela ukukhutjhelwa emphakathini komThethomlingwa lo ngomnyaka wee-2020.
 
4. IsiKhibelelo somThethomlingwa wezeeMali womNyaka wee-2022
4.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wezeeMali womNyaka wee-2022. UmThethomlingwa lo utjhukumisa ukukhitjelelwa kwemiThetho elikhomba, elandelako (1) i-Associated Institutions Pension Fund Act ka-1963 (umThetho Nomboro 41 wee-1963); (2) umThetho womHlalaphasi wamaJoni (i-Military Pension Act)  womNyaka we-1976 (umthetho Nomboro 84  we-1976); (3) UmThetho wezomHlalaphasi wabaSebenzi bakaRhulumende we-1996; (4) UmThetho wezeeMali neweKomitjhini eLuleka ngeeMali (i-Financial and Fiscal Commission Act) we-1997 (umthetho Nomboro 99 we-1997); (5) UmThetho wokuThuthukiswa kweBhanga yezokuLima neNarha wee-2002 (umThetho Nomboro 15 wee-2002); (6) UmThetho wokuLawula abaHloliincwadi (i-Audit Profession Act) wee-2005 (umthetho Nomboro 26 wee-2005);  (7) nesiKhibelelo somThetho oLawula abaHloliincwadi wee-2021 (umThetho Nomboro 5 wee-2021). 

4.2. Iinkhibelelo ezihlongozwako zifaka hlangana, ngaphasi komThetho woMhlalaphasi wamaJoni womnyaka we-1996, ukufakwa kwabalingani abangakathathani babe bazuzi ukuthoma emva mhla ama-27 kuSihlabantangana womnyaka we-1994.  Iinkhibelelo zomthetho womhlalaphasi zizokusiza abalingani ukufumana inzuzo khonokho nakutjhatjalaliswa umtjhado.

4.3. Ngaphezu kokuhlathulula indima kaNgqongqotjhe wezeeMali nekuhlolweni kweencwadi, iinkhibelelwezi zihlalisa kuhle igunya lekomiti lapho umhloliincwadi avuma khona umlandu. UmThethomlingwa lo wakhutjhelwa emphakathini ngoMhlolanja wee-2022 ukobana kuvezwe imibono. 
 
5. IsiKhibelelo semiThetho eVamileko (Ukulwisana nokuKhukhuthiswa kweeMali nokuKhandela ukuSekela  amaVukelambuso ngeeMali) wee-2022
5.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wemiThetho eVamileko (UkuLwisana nokuKhukhuthiswa kweeMali nokuKhandela ukuSekela amaVukelambuso ngeeMali).

5.2. UmThethomlingwa lo ungomumethe eminye imiThethomlingwa nokhibelela imithetho yanje ebizwa (i) umThetho weSentha yobuHloli bezeeMali wee-2001 (umThetho Nomboro 38 wee-2001); (ii) UmThetho weenHlangano eziNgasebenzeli  iNzuzo we-1997 (umThetho Nomboro 71 wee-1997); (iii) UmThetho oLawula iPahla eHlanganyelweko (i-Trust Property Control Act) we-1988 (umThetho Nomboro 57 we-1988) (iv) UmThetho wamaKhampani wee-2008 (umThetho Nomboro 71 wee-2008) no (v) umThetho oLawula amaZiko wezeeMali (i-Financial Sector Regulations Act) wee-2017 (umThetho Nomboro 9 wee-2017).

5.3. Iinkhibelelo ziphendula ukutlhayelelwa okutshwaywe lokha nakuhlolwa ikghono lamazwe alinganako siQhema sokuSetjenziswa kweeMali (i-FATF). Umbiko wokuhlolwa ngokuzinikela uveze iintjhukumiso ezima-40 ezizokusiza ukuthi iSewula Afrika ikhambisane namazinga wamazwe ngamazwe wokulwisana nokukhukhuthiswa kweemali nokusekela iinhlangano zamavukelambuso. 

5.4. ISewula Afrika yafunyanwa itlhayelelwa khulu emikhakheni ema-20. UmThethomlingwa lo utjheja imikhakha eli-14 kekhonjiweko. ISewula Afrika solo yathoma ukuba lilunga le-FATF ngomnyaka wee-2003.
 
6. IsiKhibelelo somThethomlingwa Olwisana Nokukhukhuthiswa Kweendakamizwa wee-2022
6.1.  IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa olwisana nokuKhukhuthiswa kweenDakamizwa wee-2022 kobana uhlaliswe kuhle. UmThetho olwisana neenDakamizwa nokuKhukuthiswa kwazo wee-1992 (umthetho Nomboro 140 we-1992) wenza kube kukwephula umthetho ukukhiqiza nokusabalalisa namkha ngiwuphi umkhiqizo obalwe kuTjhejuli yokuThoma nakuTjhejuli yesiBili yomThetho.

6.2. Iinkhibelelwezi ziqalana nokungasebenzi kwesiGaba sama-63, esafunyanwa sitjhayisana nomthethosisekelo mayelana nokunikelwa kukaNgqongqotjhe amalungelo wokukhibelela amatjhejuli ngaphandle kokulandela ikambiso yokutlanywa komthetho.

6.3. Ngomnyaka wee-2020, iKhotho yomThethosisekelo yamemezele ukuthi isiGaba sama-63 somThetho olwisana nokuKhukhuthiswa kweenDakamizwa womnyaka we-1992 utjhayisana nomthethosisekelo godu wajanyiswa ekusebenzeni ukufikela nakali-17 kuNobayeni wee-2022 ukunikela iPalamende ithuba lokulungisa ubutjhaphobo.
  
D. Umnyanya Ozako
1. Iphaliswano lePhasiloke likaMakhakhulararhwe (i-Rugby World Cup Sevens 2022)
1.1. ISewula Afrika izokusingatha iphaliswano lephasiloke likamakhakhularahwe (i-Rugby World Cup Sevens 2022) eKapa mhla ali-9 namhla ali-11 kuKhukhulamungu wee-2022. Imbedla yemidlalo le izokubanjwa kokuthoma kukhonthinenthi ye-Afrika begodu iinqhema zabaduna ezima-24 nezabasikazi ezili-16 ezivela ephasini jikelele zizabe ziphalisana.
 
E. Imilayezo
1. Siyabathokozisa

 Ikhabinethi ithokozise beyadlulisela neemfiselabuhle zayo kabalandelako: 

  • Isiqhema seBholo eRarhwako i-Banyana, ngokwenza umlando ngokuthumba iphaliswano le-Afrika lokuthoma labomma i-Women's Africa Cup of Nations (i-2022 WAFCON), ephaliswaneni egade libanjwe e-Rabat, e-Morocco ngoMgqibelo, nakama-23 kuVelabahlinze wee-2022. Ngokufanako bebaphumelela ukungenela iPhaliswano leBholo yaboMma lePhasiloke (i-FIFA Women’s World Cup) ezokusingathwa ngokuhlanganyela kwe-Australia ne-New Zealand ukuthoma nakama-20 kuVelabahlinze ukuya nakama-20 kuRhoboyi wee-2023.
  • IsiQhema seSewula Afrika (i-Team South Africa), ngokuthumba iimendlela ezima-27 emikhakheni ehlukahlukileko emidlalweni i-2022 Commonwealth Games ebanjelwe e-Birmingham, e-England ethome mhlana ama-28 kuVelabahlinze ukufikela nakabu-8 kuRhoboyi wee-2022. Baqede iphaliswaneli basebujameni bethoba bafumene iimendlela zerhawuda ezilikhomba, ezilithoba ngezesiliva kanti ezili-11 ngezethusi.
  • Isiqhema saboMma sikaMakhakhulararhwe (i-Springbok Women), ngokubetha i-Spain emdlalweni wabo wokuthoma kuthungelelwano lemidlalo yokulinga emibili i-Winter Test Series, edlalelwa e-Emirates Airline Park ngeJwanisbhege.
  • IKosazana u-Ndavi Nokeri (oneminyaka ema-23), ngokuthumba iphaliswano likaNomhlekhabo weSewula Afrika womNyaka wee-2022 (u-Miss South Afrika 2022).
  • IKosazana Ashleigh Buhai, ngokuthumba i-2022 AIG Women’s Open nokuba mSewula Afrika wesithathu ongumma ukuthumba iphaliswano elingelikhulu likanongorwana werhawuda.

2.   Sibalilela Imbiko 
Ikhabinethi idlulise amezwi wayo wokutjhiriya emndenini nebanganini baka: 
● Tokollo “Magesh” Tshabalala (obekaneminyaka ema-46), umbhini, umkhaleli nomtloli wombhino owaduma lokha yena nabangani bakhe ababili batlama Isiqhema sombhino we-Kwaito ngomnyaka we-1996 esibizwa i-TKZee.  
 
3. Ukuqatjha
1. Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1.1. UMm. uZenkosi Dumile Mhlongo esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): ZokuRhubulula ngomThethokambiso nezokuLawula emNyangweni wezemiSebenzi kaRhulumende nezomThangalasisekelo (i-DPWI).  
1.2. UDorh. Bongani Elias Sithole esikhundleni sokuba ngu-DDG: iSentha yokuPhathwa kweHlekelele emNyangweni wezokuBusa ngokuHlanganyela. 
1.3. UNom. Adam Mthombeni esikhundleni sokuba ngu-DDG: Zetjhebiswano laboRhulumende kwa-DPWI. 
 
2. Ikhabinethi ivumelene ngokuqatjhwa kwabalandelako:
2.1. UDorh. Zwanani Titus Mathe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko weZiko lokuThuthukisa zeGezi leliZweloke.
2.2. Amalunga wesikhatjhana weBandla eliLawula zeGezi leSewula Afrika: 
a. UNom Thembani Bukula (USihlalo);
b. UMm. uZandile Mpungose (iSekela likaSihlalo); 
c. UMm. uPrecious Sibiya;
d. UMm. uThembeka Semane; 
e. noNom. Fungai Sibanda (oqatjhwe ngobutjha).
2.3. USihlalo nelunga lomMkhandlu weBhodi yeThekhnoloji yezeNjiwa:
a. UDorh. Thibedi Ramontja (onguSihlalo); 
b. noPhrofesa Lwazi Ngubevana.
 
2.4. UMm. u-Cladie Thamo Hloniphile Mzobe uqatjhelwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko weRijini (Regional Executive Manager) we-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-SASSA), KwaZulu-Natala.
 
Imibuzo ingathunyelwa: kuMm. uPhumla Williams – UmKhulumeli weKhabinethi 
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore