Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wevidiyo-inthanethi wangaLesitsatfu, mhla tinge-23 Indlovulenkhulu 2022

A.    Tindzaba Letibalulekile Telive
1.    Simo Savelonkhe Senhlekelele 

1.1.    Hulumende waseNingizimu Afrika waphendvula kulolubhubhane lwemhlaba wonkhe lweSifo seligciwane leKhorona (i-COVID-19) ngekumemetela kutsi kube neSimo Savelonkhe Senhlekelele ngeNdlovulenkhulu 2020, ngekulandzela Umtsetfo Welulawulo Lwetinhlekelele, wanga-2002 (Umtsetfo we-57 wanga-2002). Loku kwenta kutsi kube nekuphendvula lokuhlanganisiwe nalokuchumene kute kusindziswe timphilo netindlela tekutiphilisa.
1.2.    Lelive belisolo lilawulwa imitsetfosimiso yeSimo Savelonkhe Senhlekelele lemayelana ne-COVID-19 kusukela ngeNdlovulenkhulu 2020, ngesikhatsi iNingizimu Afrika itfola tehlakalo tayo tekucala taleligciwane. Mengameli umemetele letinye tingenelelo lokuhloswe ngato kutsi kubekwe lelive esigabeni lesisha sekulawula lolubhubhane lwe-COVID-19.
1.3.    Kuchutjelwa embili kweSimo Savelonkhe Senhlekelele kuya mhla ti-15 Mabasa 2022 kwentiwe ngesidzingo sekwengetela lomtsetfo lokhona kanye netinhlelo tekuphalala letentiwa tikhungo tembuso ngenhloso yekulungisa umtselela walenhlekelele.
1.4.    Ikhabhinethi icele kutsi kubukwe imitsetfosimiso yetemphilo yekulawula tinyatselo tekuphepha letingasito tetekwelapha njengekufaka tifonyo, kuchelelana, kunciphisa imihlangano nekugoma. Itasivumela kutsi sibeke tinhlelo tekuphendvula ngekuphutfuma, tinhlelo letiphutfumako naletinemphumelelo kute kuliwe nemandla e-COVID-19.

2.    Kugomela i-COVID-19 
2.1.    Ikhabhinethi ikhumbute bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlale bacaphelile ngobe i-COVID-19 isengakancotjwa, futsi icela labo labaneminyaka le-12 budzala nangetulu kutsi bagome. Kugoma kusivikelo setfu lesincono kakhulu kuleligciwane, futsi kunciphisa bungoti bekugula kakhulu, kungeniswa esibhedlela kanye nekufa.
2.2.    Nanome kwesuleleka ngelufu kanye nekufa kwanyalo kusasephasi, kungenteka kutsi sibukane nelihlandla lesihlanu kulamaviki letako. Kutivikela lokukuphela kwako lesinako bufakazi betesayensi lobukhombisa emandla emitsi yekugoma kusindzisa timphilo. Live letfu seligome ngetilinganisomutsi letingetulu kwetigidzi letinge-33 temitsi wekugomela i-COVID-19. 
2.3.    Ikhabhinethi ichubeke nekwemukela Inchubo Yekusebenta lemayelana nekulawula kuvuleleka ku-COVID-19 emsebentini lekhishwe Litiko Letekucasha Netebasebenti futsi itawucala kusebenta nasekususwe Simo Senhlekelele Savelonkhe. 
2.4.    Lenchubo Yekusebenta itawukhomba indlela bacashi kanye nebasebenti ekuchubeni nome ekwenteni lisu lekuhlola bungoti kutsi libe sesikhatsini kute kuncishiswe kwesuleleka ngelufu lwe-COVID-19 emsebentini. Ibeka luhlu lwetinyatselo lolufanana nekugoma, kuchelelana kanye netekuhlanteka talowo nalowo muntfu kuvikela tindzawo tekusebenta.

3.    Inkhomfa Yelutjalomali yaseNingizimu Afrika  (i-SAIC)
3.1.    Ikhabhinethi itemukele titfunywa letivela kulolonkhe lelive kanye nasemhlabeni wonkhe ku-SAIC yesine letawubanjwa ngaLesine, mhla tinge-24 Indlovulenkhulu 2022 lapha eJozi.
3.2.    Lenkhomfa ikhombisa ematfuba lamanyenti elutjalomali kanye nembuyiselo lecatsanisekako iNingizimu Afrika leyinika batjalimali, ngesikhatsi sekukhulisa kuhlanganiswa kwe-Afrika ngekusebentisa Indzawo Yekuhweba Lekhululekile yaseVenikati lase-Afrika (i-AfCFTA), legcugcutela kuhweba ngekhatsi e-Afrika.
3.3.    Lutjalomali lwalelive kanye nelwemave angephandle ludlala indzima lemcoka ekukhuliseni umnotfo wetfu kanye nekudala imisebenti lesimeme. Inkhomfa Yelutjalomali yaseNingizimu Afrika ivusetela imisebenti yetemnotfo, tekucashwa kanye netimfuno tebatsengi letingasekela indlela yekukhula kwalelive.
3.4.    Tinkhomfa tetfu letengca tihehe tetsembiso telutjalomali letigidzigidzi letinge-R774. Kulemiklamo yelutjalomalo lememetelwe lenge-152, lenge-45  yawo seyivele iphotfuliwe kantsi leminye lenge-57 isakhiwa.
3.5.    Ikhabhinethi inelitsemba lekutsi inkhomfa yalonyaka itakwakha etikwesibalo selutjalomali lwetfu, njengencenye yesikhutsati sekuheha lutjalomali le-R1.2 trillion ngeminyaka lesihlanu.  

4.    Umtselela weludvweshu lolusemkhatsini weRashiya ne-Ukraine emnotfweni 
4.1.    Ikhabhinethi iyawucubungula umtselela weludvweshu lolukhona emkhatsini weRashiya ne-Ukraine lotawubakhona emnotfweni walelive, njengaloku imitselela yalo lemibi seyiyavakala etimakethe tetimali kanye nakutintsengo temphahla emhlabeni wonkhana.
4.2.    Indlela lencono kakhulu yekuvikela umnotfo wetfu kanye nenhlalakahle yebantfu bakitsi kutsi kuchutjekwe nekufezekisa Lisu Lekuvusetela Nekwakha Kabusha Umnotfo (i-ERRP).
4.3.    Hulumende utimisele kusebentisa tonkhe tindlela letikhona kuvikela bantfu baseNingizimu Afrika kulemitselela yekwenyuka kwetindleko tekuphila kanye nekucinisekisa kutsi umnotfo wetfu uyakhona kumelana naletikhatsi letimatima.

5.    Kutsengiswa kweluhlelo lweligagasi lekusakata ngemoya lelidzingeka kakhulu 
5.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuphotfulwa ngemphumelelo kutsengiswa kwekucala kweluhlelo lweligagasi lekusakata ngemoya lelidzingeka kakhulu lalelive nguMtimba Lotimele Wetekuchumana waseNingizimu Afrika. Lemalingena letigidzigidzi le-R14.4 legcogciwe kulokutsengiswa itawungena etimalini tavelonkhe tembuso kute kwesekelwe loko lokubekwe embili kwavelonkhe kutsi kucalwe ngako kwentiwe, lokufaka ekhatsi kwakha kabusha umnotfo, kudala imisebenti ledzingeka kakhulu, kanye nekulwa nenkhohlakalo, bugebengu nebudlova lobucondziswe ebulilini lobutsite kanye nekubulawa kwalabasikati.
5.2.    Kubakhona kweluhlelo loludzingeka kakhulu lutawusheshisa kukhishwa kwetebuchwepheshe lobusha lebufanana ne-5G, kunciphisa tindleko temadatha abomakhalekhikhini kanye nekucinisekisa kuchumana nge-inthanethi lokukhulu. Kunikwa imvume kwaloluhlelo lolusha kuhambisana netibophelelo tetenhlalo lokuvunyelenwe ngato kute kuchumanwe netikolo tahulumende, tikhungo tetemphilo kanye netiteshi temaphoyisa kuleminyaka lemitsatfu letako. 

6.    Lusuku Lwemalungelo Eluntfu 
6.1.    Ikhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekuhlanganyela kumigubho yeLusuku Lwemalungelo Eluntfu ngeMsombuluko, mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2022 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka Welubumbano Lwavelonkhe Nekuvusetela Kabusha: Kugcugcutela Nekuvikela Emalungelo etfu Eluntfu.” 
6.2.    Kukhutsata emalungelo eluntfu kulelive letfu kusikhutsati sekwakha sive, lokuyinchubo lekumele kutsi sichubeke siyinakekele futsi siyivikele ngato tonkhe tikhatsi. Ngekusebentisa kwehlukahlukana kwetfu, singakucinisa kubumbana kwetfu futsi sakhe ummango lohlangene. 
6.3.    Ngekuchubeka nalomoya wekusebentisana, njengaloku siya eNyangeni Yenkhululeko ngaMabasa, Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi sivusetele kabusha kulwa kwetfu nebuhlanga, kubandlululwa ngebuhlanga, kubandlulula bekufika kanye nako konkhe kungabeketelelani lokuhambisana nako etindzaweni tetfu. 

7.    Kukhetfwa kweLijaji Lelikhulu laseNingizimu Afrika
7.1.    Ikhabhinethi ikubonile futsi yalihalalisela Lisekela Lelijaji Lelikhulu laphambilini Raymond Zondo ekukhetfweni kwakhe kutsi abe Lijaji Lelikhulu laseNingizimu Afrika lelisha, kusukela mhla ti-01 Mabasa 2022, kanye nekumfisela konkhe lokuhle kulomsebenti wakhe lomusha. 
7.2.    Ikhabhinethi iphindze futsi yabona inhloso yaMengameli Cyril Ramaphosa yekwenyula ligama leLijaji Mandisa Maya, longuMengameli weNkantolo Lephakeme Yekwendlulisa Ticelotikhalo laseNingizimu Afrika, sekutsi abe Lisekela Lelijaji Lelikhulu nangabe leso sikhundla sivuleka.

8.    Umyalo wesikhashana lonikiwe lomayelana nelusito lwebuntfu eRiphabhliki yaseCuba
8.1.    Ikhabhinethi iwubonile umyalo wesikhashana lokhishwe yiNkantolo Lephakeme yasePitoli, wekumisa kufezekisa lusito lwebuntfu live laseNingizimu Afrika lebelivume kulunika iRiphabhliki yaseCuba. Loludzaba lutawuphindza futsi lube setitsebeni tetinkantolo esikhatsini setinsuku letinge-20 kantsi hulumende utawubeka inkhulumo yekuphikisa ngaleso sikhatsi.
8.2.    Budlelwane beNingizimu Afrika neleCuba bunetimphandze letijule kakhulu emzabalazweni wetfu wenkhululeko kulesigodzi. Kube akuzange kube kungenelela ngekutidzela kwebantfu baseCuba e-Afrika lengaseNingizimu kuleminyaka lengemashumi lamatsatfu leyengca, ngabe kutsatse sikhatsi lesidze kukhulula lesigodzi ekucindzetelweni ngumbuso webetive. Mengameli waphambilini, Nelson Mandela wakuvisisa loku, kungaleso sizatfu live leCuba laba lekucala lelingephandle kwalelivekati Madiba lalivakashela ekukhululweni kwakhe ejele nga-1990.  
8.3.    Live leCuba latinikela kakhulu ekusekeleni tinhlangano tase-Afrika tenkhululeko ngesikhatsi lapho lesive sesichingi lesincane besihlupheka ngephasi kwekuvalelwa live leMelika kutemnotfo sikhatsi selishumi leminyaka nesigamu. Inkinga yetemnotfo waseCuba awukasimami kantsi Hulumende waseCuba uyaludzinga lusito. Live laseMexico, laseBolivia kanye neleRashiya ngulamanye emave lasemkhatsini alawo lanikele ngelusito lwebuntfu kudzambisa lenkinga lenkhulu yetemnotfo yalesichingi emashuminimnyaka lamanengi.
8.4.    Ikhabhinethi kuleliviki ihlanganyela ekukhumbuleni kweMphi yaseCuito Cuanavale e-Angola lebeyilwa kusukela nga-1987 kuya ku-1988. Live laseCuba ladlala indzima lemcoka kakhulu ekusiteni tinhlangano tenkhululeko tase-Afrika ekufezekiseni tinhloso tato. Bekute inzuzo lephatsekako kubantfu baseCuba labeta kutewukusisekela, kodvwa inkhutsalo yabo kwakulwela kukhululwa i-Afrika leseNingizimu kumbuso webetive kanye nasemandleni langavumi. Ngaleyo ndlela-ke Mengameli Fidel Castro bekachutjwa yinshisekelo yetingucuko embusweni futsi watjela emakhomu akhe kutsi "balwela injongo lenhle yeluntfu.” Kusukela e-Angola kuya eNamibia nase-Algeria kuya eGuinea Bissau, live laseCuba lidlale indzima lencumako ekufakeni ligalelo enkhululekweni yalamave ase-Afrika embuseni webetive. 
8.5.    Live laseCuba lichubeke njalo ngekunika lusito lwetekwelashwa nalolunye lapha eNingizimu Afrika ngemuva kwemnyaka wa-1994,  kungasikudzala ngesikhatsi selubhubhane lwe-COVID-19, nekutsi-ke loko kusibopho setfu sekutiphatsa kukhona kuvelana nebantfu baseCuba ngesikhatsi lapho sebahlupheka.

9.    Kuvakashelwa yiNkhosi Letsie III  
9.1.    Ikhabhinethi ikubonile futsi yakwemukela kuvakasha kwenhlonipho kweNkhosi Letsie III weMbuso waseLesotho kuMengameli Ramaphosa lokwenteke ngaLesihlanu, mhla ti-18 Indlovulenkhulu 2022 ePitoli.
9.2.    Mengameli Ramaphosa, ngekwesikhundla sakhe njengaMchubinchubo Wekutfutfukisa Ummango waseNingizimu ne-Afrika (i-SADC) eMbusweni waseLesotho, wabelana imibono neNkhosii Letsie III lemayelana nebudlelwane lobukhona kulamave lamabili. Kunembono lotsi, live laseLesotho, ngekusebentisa buchubinchubo baMengameli Ramaphosa, litawusebenta ngekwetsembeka ekuphotfuleni lenchubo yetingucuko ngembikwekutsi kubanjwe lukhetfo jikelele lolulandzelako lolumiselwe ngenyanga yeNyoni 2022.

B.    Tincumo Tekhabhinethi
1.    INgcungcutsela Yemave Ngemave Lehlose Kufezekisa Tinyatselo Letiphatselene Netivumelwane Temtselo Kuvikela Kunciphisa Umtselo Nekuhanjiswa Kwetinzuzo Kulamanye Emave  (i-BEPS MLI)

1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwe-BEPS MLI ePhalamende kutsi ivunywe. Njengalelinye live kulange-95 latimbandzakanya kulesivumelwane lesacalwa  Inhlangano Yetekubambisana Kutemnotfo Nentfutfuko (i-OECD) kute kuncishiswe ematfuba ekugwema umtselo nekunciphisa umtselo lokwentiwa tinkampani temave emhlaba, live leNingizimu Afrika lasayina sivumelwane semtselo ngeNhlaba 2017. Nangabe lesivumelwane semtselo sekuvunyelenwe ngaso,  live laseNingizimu Afrika litasisebentisa kanye naletinye tivumelwane temtselo lelitisayinile nalamanye emave kutsi Iphalamende isivume. 
1.2.    Live laseNingizimu Afrika lililunga le-OECD futsi litimisele kusebentisana nalamanye emave kuvimba tinzuzo tetinkampani kutsi tikhishwe ngalokungemtsetfo eveni ngemtselo lophasi nome ngekubete ngaphandle kwemtselo.

2.    Kuchitjelwa kweNchubo Yesivumelwane Semtselo emkhatsini weNingizimu Afrika neKuwait
2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweNchubo Yesivumelwane Semtselo lesichitjelwe emkhatsini weNingizimu Afrika neKuwait. Letichibelo talesivumelwane, leticale kusebenta nga-2006, tentiwa futsi tasayinwa nga-2021. 
2.2.    Inchubo yemtselo ibukana nekugwenywa kwemtselo lophindvwe kabili kanye nekuvikela nekubalekela umtselo etimalini tahulumende lomacondzana nemitselo yemalingena emkhatsini walamave lamabili.
2.3.    Ngaphandle kwekubukana nekubalekela umtselo, tivumelwane letinjalo kuhloswe ngato kutsi kugcugcutelwe kungafihli umtselo emkhatsini wemave. 

3.    Lisubuciko Lelihlanganisiwe Lekuvikela Bugebengu Nebudlova (i-ICVPS)
3.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kufezekiswa kwe-ICVPS. Lelisubuciko litawusebenta njengelithulusi lekufezekisa Umtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo Wetekuphepha Nekuvikeleka lowavunywa nga-2016. Ugcugcutela kutsi kube yindlela yahulumende wonkhe kanye nemmango ekulweni nebugebengu kanye nekuvikela budlova.
3.2.    Le-ICVPS yakhiwa tinsika letisitfupha letitselelana emanti naletihlobene letibitwa ngekutsi, (1) bulungiswa lobunemphumelelo kutebugebengu; (2) tingenelelo letiphangisa tentiwe ekuvimbeni bugebengu; (3) tingenelelo letesekela lohlukunyetiwe; (4) kuletfwa kwetinsita ngemphumelelo nangalokuhlanganisiwe; (5) kuphepha ngekusebentisa idizayini yesimondzawo kanye (6) nangekutimbandzakanya kwemmango nahulumende ngemfutfo. Lelisubuciko livuma kutsi kunesidzingo setingenelelo tekwengetelela tekulungisa loko lokugcugcutela bugebengu njengebuphuya, kungalingani, nekungacasheki, temphilo yetenhlalakahle nemfundvo.
3.3.    Lifaka wonkhe wonkhe ngekwetindzawo tasemaphandleni netasemadolobheni, lokufaka ekhatsi imikhandlu yetendzabuko, njengaletsintsekako.  Kubonisanwe ngalo ngalokuphelele nayo yonkhe imikhakha yahulumende, temabhizinisi, tikhungo telucwaningo kanye netinhlangano temmango. Lelisubuciko lelivunyiwe litsatsa sikhundla seLisubuciko Lavelonkhe Lekuvikela Tebugebengu lelikhona kwanyalo.

4.    Lisubuciko Lelutjalomali leLive laseNingizimu Afrika (i-CIS)
4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwe-CIS kute kutsi ummango uphawule ngayo. Lelisubuciko kuhloswe ngalo kutsi kubekwe lelive endzaweni yekuba live lelimcoka lelutjalomali lase-Afrika longatikhetsela lona ngekutsi kugcanyiswe lutjalomali lolusezingeni lwalelive kanye nelemave angephandle.
4.2.    Lelisubuciko ligcile kulutjalomali lwalelive lolubekwe embili kanye nakumikhakha yetentfutfuko lefanana  (i) netetimali, temshwalensi, temcebo wetindlu netinsita temabhizinisi; (ii) tetekutfutsa netinhlelo tekutfutsa, (iii) kwakha timphahla; (iv) tetimayini netinkwali, (v) gezi, gesi nemanti, kanye (vi) netekulima nekusetjentwa kwemikhicito lelinywako.
4.3.    Linika tindlela telutjalomali kute kuheheke emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini kanye nemabhizinisi lamancane kakhulu ekukhuleni kwetemnotfo. Lelisubuciko liphindze futsi litsintse tivumelwane letimhibahiba, tesigodzi naletisemkhatsini kwemave lamabili live laseNingizimu Afrika lelitisayinile.
4.4.    Lelisubuciko lihambisana netinjongo teLisu Lavelonkhe Lekutfutfukisa, i-ERRP, neLisubuciko Lelicatjangwe Kabusha Letetimboni kanye neLisu Lavelonkhe Letetakhiwonchanti lelisandza kuvunywa langa-2050. 
4.5.    Tifundza letiyimfica kanye neminotfo yato lesiphohlongo lemcoka yasemadolobheni ngiyo lemcoka ekuchubeni lelisubuciko, lelitawuba idokhumenti lephilako letawuhambisana njalo nesimondzawo lesigucukako setemnotfo.
 
5.    Luhlakamsebenti Lwavelonkhe Lolubuyeketiwe Lwetinhlobonhlobo Tetintfo Letiphilako (i-NBF) 

5.1.    Ikhabhinethi iyivumile i-NBF kutsi ifezekiswe. Le-NBF, ikhabhinethi leyivumile kutsi kubonisanwe ngayo ngeLweti 2020, yasungulwa ngekuhambisana neMtsetfo Wavelonkhe Wekulawula Temvelo: Umtsetfo Wetinhlobonhlobo Tetintfo Letiphilako, wanga-2004 (Umtsetfo Nombolo 10 wanga-2004). Lwenta kutsi kube nendlela lehlanganisiwe, lechumene,  nalefananako ekulawuleni tinhlobonhlobo tetintfo letiphilako ngito tonkhe tikhungo tembuso, tinganhlangano letingasito tembuso (ema-NGO), umkhakha lotimele kanye nemimango.
5.2.    Nga-2018, Sikhungo Savelonkhe saseNingizimu Afrika Setinhlobonhlobo Tetintfo Letiphilako sente luhlolo lwetesayensi loluphelele lolumayelana nesimo setintfo letinhlobonhlobo letiphilako kanye nenhlalomphilo yalokuphilako lapha eNingizimu Afrika. Lisu lelibuyeketiwe letemkhakha we-NBF lekwenta lilungisa bungoti lobubonakale kuloluhlolo.
5.3.    Loluhlaka lolubuyeketiwe kubonisanwe ngalo nato tonkhe tikhungo tahulumende; tikhungo letingaphasi kwehulumende (ema-SOE), tikhungo tebalondvoloti bemvelo; ema-NGO kanye nemimango yendzawo.  Kufezekiswa kwe-NBF kuholwa Lisubuciko Lavelonkhe Lalokunhlobonhlobo Lalokuphilako neLisu Lekwenta (langa-2015-2025). Live laseNingizimu Afrika lingumsayini weSivumelwane saMhlabuhlangene lesimayelana Nekwehlukahlukana Kwalokuphilako, lesigcugcutela kongiwa kwetintfo letahlukahlukene letiphilako, kusetjentiswa ngalokusimeme kwetincenye tako, kanye nekwabelana ngekungakhetsi futsi nangekulingana kwetinzuzo letivela kumitfombolusito yetelufutontalo.

6.    Luhlelomsebenti Lwavelonkhe Lwesikhashana Lwekutfutfukisa Tendzawo (i-NSDF)
6.1.    Ikhabhinethi yayivuma i-NSDF yesikhashana kutsi icale isebente. Yalungiswa ngekulandzela Umtsetfo Wekuhlela Tendzawo kanye neKulawulwa Kwekusetjentiswa Kwemhlaba, wanga-2013 futsi yavunywa kutsi kubonisanwe ngayo nemmango nga-2019. Imibono yatfolwa kulabatsintsekako labahlukahlukene, lokufaka ekhatsi imitimba yetebungcweti, yonkhe imikhakha yahulumende, ema-SOE kanye nemalunga emmango. 
6.2.    Loluhlakamsebenti kuhloswe ngalo kutsi kubukanwe nekususa imishiyandvuku yetendzawo leyashiywa babusi betive nelubandlululo ngendlela lehlelekile nalechumene. Lwenta kutsi kube nentfutfuko legcile kutendzawo yesikhatsi lesidze ekuhleleni kanye neluhlelo lwekulawula kusetjentiswa kwemhlaba. Ledokhumenti itawutfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letekulima, Tingucuko Kutemhlaba neKutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni (www.dalrrd.gov.za).

7.    Inchubomgomo Yekulawula Buwena Ngekwemtsetfo
7.1.    Inchubomgomo Yekulawula Buwena Ngekwemtsetfo, ngemuva kwekubonisana lokubanti nemmango nga-2021. Lenchubomgomo itawungena esikhundleni  seMtsetfo Wekubona Bunguwe lokhona kwanyalo, wanga-1997 (Umtsetfo nombolo 68 wanga-1997), losungula Irejista Yavelonkhe Yelinanibantfu (i-NPR) kanye nekuchaza bungako bawo kumarekhodi etemtsetfo lobutfolakala kuwo. Lomtsetfo awuhambisani nemitsetfomgomo yemtsetfosisekelo wekulingana, kungabandlululi nesitfunti sebuntfu. 
7.2.    Lenchubomgomo lemukelwe iphakamisa kutsi kube ne-NPR leyidijithali yinye yabo bonkhe bantfu – nanome ngabe unabuphi buve nesimo sebulili – lohlala nome lowase wahlala kulelive. Yenta kutsi kube neLuhlelo Lwavelonkhe Lwebunguwe lwebhayomethriki (i-NIS) lolutakwenta kutsi kube nekubuka umuntfu ngamunye. Le-NIS itawukhona futsi kuchumana naletinye tinhlelo tahulumende netemkhakha lotimele webunguwe.
7.3.    Lenchubomgomo itawuphindza futsi icinisekise kuvikelwa kwemalungelo emalunga emmango wema-Lesbian, wema-Gay, walaba-Bisexual, wema-Transgender, wema-Intersex, wema-Queer newema-Asexual.

8.    Umtsetfo Lokusakhulunyiswana Ngawo lomayelana neMishado eNingizimu Afrika 
8.1.    Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo lomayelana neMishado eNingizimu Afrika kutsi ufezekiswe. LoMtsetfo Lokusakhulunyiswana Ngawo uphendvula tehlulelo tenkantolo letinengi letitfole kutsi letinye tincenye temtsetfo wemshado atihambisani nemtsetfosisekelo. Wente kutsi yonkhe imishado yentiwe ngekulandzela ngekulandzela imitsetfomgomo yekulingana, kungabandlululi kanye nangesitfunti sebuntfu njengaloku kusho Umtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996. 
8.2.    LoMtsetfo Lokusakhulunyiswana Ngawo lovunyiwe utawuvumela bantfu baseNingizimu Afrika kanye nebahlali banome ngabe ngumuphi bulili labatikhetsele bona, tinshisekelo tenkholo netemasiko kute bahlanganiswe ngekwemtsetfo ngekuhambisana nemitsetfomgomo yemtsetfosisekelo. Lomtsetfo Lokusakhulunyiswana Ngawo uchaza lokunye kuhlanganiswa lokungafakwa njengemishado yebantfwana kanye naloko kuhlanganiswa lokwentiwa angekho umlingani wakhe.

9.    Inchubomgomo yekusetjentiswa kweMnyele Lowodvwa (i-OSBP) 
9.1.    Ikhabhinethi iyivumile i-OSBP kanye nelisubuciko lekuyifezekisa. Lenchubomgomo kuhloswe ngayo kwenta kutsi kube nekuhleleka kahle kuhamba kwebantfu netimphahla emkhatsini wetindzawo tekungena nekuphuma emhlabeni waseNingizimu Afrika nemave langubomakhelwane. Inika emandla ekusebenta Luhlakamsebenti lweMnyele Lowodvwa lolwavunywa yiKhabhinethi nga-2018. 
9.2.    Kusetjentiswa kwalenchubomgomo kutawukwehlisa lokuminyana lokukhona etindzaweni tetfu tekungena kwebavakashi nabeca umnyele kanye nebahwebi. Letingenelelo tiphindze futsi tibe mcoka emitameni yalelive ekuchubeni sivumelwane se-AfCFTA.
9.3.    Naseyisebenta ngalokuphelele nemitsetfo lefanele kanye nekwentiwancono kwetakhiwonchanti, sinembono wekutsi kusetjentwa kwetimphahla, tigitjelwa nebantfu kutawukwentiwa ngendlela lephutfumako futsi ngaphandle kwetihibe.

10.    Kusingatfwa kwesikhashana kweKhomishini Yesimo Selitulu yaMengameli
10.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kusingatfwa kwesikhashana kweKhomishini yeSimo Selitulu yaMengameli nguMkhandlu Wavelonkhe Wekutfutfukisa Temnotfo Nebasebenti (i-Nedlac). I-Nedlac itawusingatsa lekhomishini namabhalane wayo iminyaka lemibili nome ngephasi kwayo kute kuvunyelwe kushaywa kweMtsetfo Wetingucuko Tesimo Selitulu.
10.2.    Lesikhatsi sitawuphindza futsi sinike lekhomishini – ngekuhlanganyela neLitiko Letemahlatsi, Tekudoba Netemvelo – kutsi kuphotfulwe lucwaningo lwekufaneleka kanye nesehlakalo setebhizinisi ekusunguleni ikhomishini esikhatsini lesitako njengekusho kweMtsetfosivivinyo Wetingucuko Tesimo Selitulu. 

11.    Umtsetfo Lokusakhulunyiswana Ngawo Loluhlaka weNchubomgomo Wetetitimela Tavelonkhe

11.1.    Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfo Lokusakhulunyiswana Ngawo Loluhlaka weNchubomgomo Wetetitimela Tavelonkhe. Lenchubomgomo itawubangumkhombandlela ekudaleni luhlelo lwetekutfutsa letinelikhono letitawukhona kuchudzelana lapha kulelive kanye nemave emhlaba.
11.2.    Lenchubomgomo iphakamisa kutsi kube netingenelelo letigcilile letitawugcugcutela lutjalotimali kuto totimbili tinsita tekuhambisa imphahla nebantfu. Itawuphindza futsi yente ncono kufinyelela etindzaweni tasemaphandleni futsi yandzise kuhamba kute kugcugcutelwe kukhula kutemnotfo. Itawuphindza futsi ifake ligalelo lelivakalako ekunciphiseni kukhipha intfutfu kwalelive njenjengaloku iphakamisa kutsi kube netebuchwepheshe lobusha betitimela ekwenteni ncono sitoko setitimela.
11.3.    Lenchubomgomo itawukwatiswa ummango ngemuva kwekutsi Litiko Letekutfutsa seliyishicilele kuGazethi yaHulumende.

C.    Umtsetfosivivinyo
1.    Umtsetfosivivinyo Wemtimba Lotimele Wekwehlukanisa Bomasipala (i-IMDA) wanga-2022 

1.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo we-IMDA wanga-2022 kutsi uchubeke uwusebente. LoMtsetfosivivinyo washicilelwa kute kutsi ummango uphawule ngawo ngeNhlaba 2020 kanye nekuchumana lokwalandzela lokumayelana naloko kuphawula lokwavela kummango.
1.2.    LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kube nekubusa kwe-IMDA. Tiphakamiso tayo tifaka ekhatsi kuchaza sikhatsi sekuba sesikhundleni kwemalunga eBhodi nekutsi kufanele angasebenti ngalokugcwele, ngaphandle kwaSihlalo longasebenta ngalokugcwele. Iphindze futsi ikhombe indlela i-IMDA lemayelana nenchubo yekujuba iminyele.

D.    Imicimbi Letako
1.    Kuvakashela eMiddle East 

1.1.    Mengameli Ramaphosa utawuhola litsimba leTindvuna leliya eMbukisweni Wemhlaba eDubai e-United Arab Emirates ngeMsombuluko, tinge-28 Indlovulenkhulu 2022. Live laseNingizimu Afrika litimbandzakanya kulombukiso lihamba nelithende lekukhombisa umcebo wemagugu alelive letfu kanye nematfuba elutjalomali.

E.    Imilayeto
1.    Kuhalalisela

Ikhabhinethi itsandza kuhalalisela kanye nekufisela lokuhle:

  • licembu lekhilikithi labomake baseNingizimu Afrika, ngekuphakamisela etulu umjeka wavelonkhe walelive eNdzebeni Yemhlaba Yekhilikithi Yabomake eNew Zealand.  Bancobe Tingcweti Temhlaba tanyalo iNgilandi emdlalweni wabo wesitsatfu futsi bakhonile kuphumelela imidlalo lemine kulomchudzelwano. 

2.    Kudzabuka 

  • Ikhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli ekuvakaliseni kudzabuka kuhulumende kanye nakubantfu baseRiphabhliki yaseZambiya ngekubashiya emhlabeni kwaMengameli wabo waphambilini Rupiah Bwezani Banda (85).


Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nakubangani: 

  • beMnu. Michael Spicer (68), Sisebenti Lesikhulu saphambilini (i-CEO) ye-Business Leadership South Africa, lodlale indzima lemcoka ekwakheni budlelwane emkhatsini wemabhizinisi nahulumende.
  • beMnu. Luzuko Koti (47), Umcondzisi waphambilini weTekuchumana Netekumaketha e-Nelson Mandela Foundation neMlawuli Wetemabhizinisi ku-Channel Africa.
  • beMnu. Sheik Abdul Gamiet Gabier (86), Mengameli Wemphilo Yonkhe weMkhandlu Wetebulungiswa Wemamozile eNingizimu Afrika, labekadze asifundziswa lesatiwako, sishikashiki semmango kanye nelihambambili le-Al-Azhar Institute yaseKapa.
     

F.    Kubekwa etikhundleni 
Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.
1.    Emalunga eBhodi langekho eSigungwini seKoporasi Yavelonkhe Yetetindlu Yetimali: 

(a)    Mnu. Luthando Vutula; 
(b)    Mnu. Thembinkosi Bonakele;
(c)    Mk. Seithati Bolimpobo;
(d)    Mk. Thembisile Chiliza;
(e)    Mk. Palesa Kadi; 
(f)    Mk. Philisiwe Mthethwa;
(g)    Mnu. Thulani Mabaso;
(h)    Mnu. Paul Heeger;
(i)    Mnu. Velile Cecil Dube;
(j)    Mk. Tshepiso Kobile; kanye
(k)    naMk. Ayesha Seedat.

2.      Mnu. Lwazi Mboyi njenge-CEO  ye-Ejensi Yetekutfutsa Ngemgwaco Yekuhwela Umnyele.
3.    Mk. Nozipho Mdawe njenge-CEO yeThrafiki Yemoya Netinsita Tekuhamba Ngemoya.
4.    Mk. Tshepo Kgare njenge-CEO Yekulawula Tekuphepha Etitimeleni. 
5.    Mnu. Brenton Van Vrede as njengeMlawuli Losesigungwini: Kulawula Kusebenta Kwetibonelelo tahulumende ku-Ejensi Yesibonelelomali yaseNingizimu Afrika.

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore