Isitatimende Somhlangano Wekhabinethi Obanjwe Ngethungelelwano Levidiyo NgeLesithathu Womhla Wama-23 kuNtaka Wee-2022    

A.    Ezingundabamlonyeni  
1.    Ubujamo Behlekelele Yelizwe 


1.1.    Urhulumende weSewula Afrika wathatha igadango lokulwa nesiFo seNgogwana i-Corona (i-COVID-19) eyehla ephasini loke, ngokumemezela ubujamo beHlekelele eliZweniloke ngoNtaka wee-2020, ngokomThetho wokuLawula iHlekelele wee-2020 (umThetho Nomboro 57 wee-2002). Lokhu-ke kwavula ithuba legadango elilungelelweko lokuhlenga ipilo yabantu nemisebenzi abaziphilisa ngayo.                                  
1.2.     Ilizwe lekhethweli solo lathoma ukulawulwa milayelo yobuJamo beHlekelele ye-COVID-19 ukusukela ngoNtaka wee-2020, mhlazana iSewula Afrika ithoma ukwazi ngabantu bokuthoma ababengenwe yingogwana ye-COVID-19. UMengameli umemezele amanye amagadango anqophe ukufaka ilizwe lekhethweli esigabeni esitjha sokulawula i-COVID-19 erhagele koke nje.                           
1.3.    Ukungezelelwa kwesikhathi kwamhlapha sobuJamo beHlekelele bekube mhla we-15 kuSihlabantangana wee-2022 kuqalelele isidingo sokuragela phambili kuqiniswe umthetho okhona njenganje namahlelo ekweluswe ngawo aragwa ziinjamiso zombuso ukulungisa umonakalo owenziwe ngilehlekelele.             
1.4.    IKhabinethi ikhombele ukuthi kuqalelelwe imilayelo yezepilo ukulawula ukuphepha kezepilo, njengokwembathwa kwamamaski, ukuqalangana, ukuqinteliswa kwenani labantu emihlanganweni nemibuthanweni kunye nokuhlaba.  Imilayelo leyo izasivumela godu nokuthi sakhe amahlelo wesizo elirhabako lokusiza nakufuneka isizo elirhabako ukuthundubaza amandla we-COVID-19.                                                         

2.    Ukuhlabela i-COVID-19

2.1.    IKhabinethi ikhumbuza boke abantu eSewula Afrika ukuthi bahlale bayelele ngoba i-COVID-19 ayikabukwehlulwa, begodu ikhombela nabo boke abaneminyaka eli-12 nokuya phezulu ukuthi bayokuhlabela i-COVID-19. Ukuhlaba solo kusese kuphela kwesikhali esinamandla ukuzidlula zoke zokusivikela kilengogwana, begodu kunjalo nje kuphungula namathuba wokugula bewukghokghe, kuphungula namathuba wokulaliswa esibhedlela kunye newokufa imbala.             
2.2.    Nanyana abantu abatheleleka ngesifesi njenganje babancani nje, nababulawa ngiso nabo babancani nje, kodwana kungenzeka sisahlelwe lihlandla lesihlanu le-COVID-19 eemvekaneni ezizakwezi. Ekukuphela kwendlela yokuzivikela bufakazi besayensi obutjengisa amandla womjovo ukuhlenga ipilo. Njenganje ilizwe lekhethu selihlabe imithamo yomjovo ye-COVID-19 engaphezulu kwama-33 weengidi.            
2.3.    IKhabinethi ibuye yathokozela neSiko lokuSebenza ekulawulweni kwe-COVID-19 emsebenzini, elikhutjhwe mNyango wezemiSebenzi nezabaSebenzi. LeliSiko lokuSebenza lakhiwe ngemva kobana kukhe kwabonisanwa nomphakathi nomKhandlu wezokuThuthukiswa komNotho nezabaSebenzi, kanti-ke lizakuthoma ukusebenza nakuphela ubuJamo beHlekelele yeliZwe.                  
2.4.     ISiko lokuSebenza lizakutjengisa abaqatjhi nabasebenzi indlela nabahlola namkha nabakhwezelela ihlelo lokulinganisa ubungozi ukulawula ukuthelelana kwabantu nge-COVID-19 emsebenzini.  Liphethe amagadango anjengokuhlaba, ukuqalangana  kunye nokulandelwa kwemilayelo yezepilo ukuphephisa iindawo zomsebenzi.                  

3.    IKhonfrensi Yezamasiso YeSewula Afrika (i-SAIC)
3.1.    IKhabinethi yamukele iinthunywa ezivela kilo loke ilizweli nephasini loke ezize ekhonfrensini i-SAIC yehlandla lesine ebanjelwe eJwanisbhege ngeLesine womhla wama-24 kuNtaka wee-2022.                    
3.2.    Ikhonfrensi le ikhangisa ngamathuba amanengi wamasiso nobuhle iSewula Afrika ebenzela abasisi, esikhathini sokukhulisa ihlelo lokulungelelanisa i-Afrika ngeHlelo lokuRhwebelana ngeKululeko kwamaZwe we-Afrika (i-AfCFTA), lona elikhuthaza ukurhwebelana kwamazwe we-Afrika awodwa.
3.3.    Amasiso wekhethwapha newamazwe wangaphandle anendima eqakatheke khulu ekuhlumiseni umnotho wekhethu nekwakheni imisebenzi ebambelelako.  I-SAIC ikhuthaza umzombelezo wezomnotho, ukuqatjha kunye neemfuneko zabathengi ezingasekela ukuhluma elizweni lekhethweli.
3.4.    Amakhonfrensi adlulileko adose imali ehlanganise ama-R774 wamabhiliyoni ngeenthembiso ezinesibopho. Emaphrojekthini amenyezelweko ali-152, ama-45 wawo selaqediwe, kanti-ke amanye ama-57 asakhiwa.                                      
3.5.    IKhabinethi inesiqiniseko sokuthi ikhonfrensi yanonyaka izakwakhelela phezu kwesendlalelo sethu samasiso, njengengcenye yejima lelizwe lekhethu lokudosa i-R1.2 yamathriliyoni yamasiso ngeminyaka emihlanu.                          

4.    Umphumela Wepi Ye-Russia Ne-Ukraine Emnothweni 

4.1.    IKhabinethi icabanga ngomphumela phezu komnotho wekhethu ngenca yepi hlangana kwe-Russia ne-Ukraine, njengoba amagalelo wepi le azwakala eemakethe zeemali neentengweni zezinto ephasini loke nje.                                           
4.2.    Indlela ehle ukuzidlula zoke yokuvikela umnotho welizwe lethu nehlalakuhle yabantu bekhethu kuphumelelisa iHlelo lokwAkhiwa nokuVuselelwa komNotho (i-ERRP).            
4.3.    Urhulumende uzibophelele ngokusebenzisa zoke iimbambo ezikhona ukuvikela amaSewula Afrika emphumeleni wokwenyuka kweendleko zokuphila, abe aqinisekise ukuthi umnotho wekhethu uyakghona ukujamelana naleziinkhathi eziwuruzelako.                                                            

5.    Ukuthengiswa Kwerherho Lokurhatjha Ngomrhatjho 

5.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukuphumelela kokuthengiswa kwerherho lokurhatjha elifunwa khulu ebelithengiswa liBandla eliziJameleko eliLawula zokuRhatjha leSewula Afrika (i-Icasa). Imali etholakele ngokuthengiswa kwerherhweli, eli-R14.4 yamabhiliyoni, izayokuphoselwa esikhwameni seemali zombuso iyokusekela amahlelo amaqalontanzi, ekubalwa hlangana nawo ukwakhiwa ngobutjha komnotho, ukuvulwa kwemisebenzi edingeke khulu, ukulwisa ubukhohlakali, ubulelesi nenturhu yobulili nokubulawa kwabantu abasikazi.                      
5.2.    Ukutholakala kwelinye irherho elifunwa khulu kuzokukhambisa msinyana umsebenzi wokusetjenziswa kwetheknoloji etja, njenge-5G, kwehlise iindleko zedatha, kube kuqinisekise ukukhuphuka kwethungelelwano le-inthanethi. Ukukhutjhwa kwelayisense yerherho lokurhatjha elitjha kuphekelelwa ziimbopho zomphakathi ekuvunyelenwe ngazo ukuhlanganisa iinkolo zombuso, amaziko wezepilo kunye namapolisteyitjhi eminyakeni emithathu ezako le.                       

6.     Ilanga LamaLungelo WoBuntu

6.1.     IKhabinethi ithokoza woke amaSewula Afrika ngokuhlanganyela kwawo ekugidingeni iLanga lamaLungelo woBuntu ngoMvulo womhla wama-21 kuNtaka wee-2022, ngaphasi kommongondaba othi: “Umnyaka Webumbano Lesizwe Nokuvuselela: Sikhwezelela Besivikela Amalungelo Wethu.”         
6.2.    Ukuphakamisa amalungelo wobuntu elizweni lekhethu kuletha amandla wokwakha isitjhaba, ekulihlelo ekufuze bona sihlale silisekela besilivikele ngeenkhathi zoke. Ngokwahlukahluka kwethu, singaliqinisa ibumbano lethu besakhe nomphakathi obambeneko.                                                                 6.3.    Ngokuraga ummoya wokusebenzisana, njengoba silunge eNyangeni yeKululeko nje ngoSihlabantangana, iKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi kuvuselelwe ipi yethu yokulwa nebandlululo lombala, ibandlululo lobuzwe, ummoya wokunina amaphandle nakho koke okhunye ukungabekezelelani okukhambisana nalokhu, lapho (amaSewula Afrika) anamandla wokwenzisa izinto khona.                                                         

7.    Ukuqatjhwa KweJaji EliKhulu 

7.1.    IKhabinethi ithokozise iSekela leJaji eliKhulu lalokhuya uNomzana Raymond Zondo ngokuqatjhelwa kwakhe isikhundla esitjha sokuba liJaji eliKhulu leSewula Afrika, ukusukela ngomhla wo-01 kuSihlabantangana wee-2022, yabe yamupha neemfiselabuhle emsebenzinakhe omutjha.                        
7.2.     IKhabinethi iwutjhejile nomnqopho kaMengameli u-Cyril Ramaphosa wokuphakamisa ibizo leJaji uMandisa Maya, onguMengameli weKhotho eKulu yokuDlulisela iinLilo eSewula Afrika, kobanyana kuqalelelwe yena esikhundleni seSekela leJaji eliKhulu nasivulekako.                                                   

8.    Umlayo Wesikhatjhana Okhutjhwe Ngobuntu Obenzelwe IRiphabhligi Ye-Cuba

8.1.    IKhabinethi iwutjhejile umlayo wesikhatjhana okhutjhwe eKhotho ePhakemeko yePitori, ojamisa ukuphunyeleliswa kwesizo lobuntu iSewula Afrika ebeyivumile ukusiza ngalo iRiphabhligi ye-Cuba. Indaba le ibuyela ekhotho ngemva kwama-20 wamalanga; urhulumende-ke uzakwethula ikulumo yakhe yokuzikhulumela mhlokho.                                                
8.2.    Isikhozi seSewula Afrika ne-Cuba sisimelele ngemirabhu emzabalazweni wokulwela ikululeko wesiphande sekhethu. Nangathana i-Cuba azange ibe nesisa sokusiza i-Afrika eseSewula esikhathini esingaphezulu kweminyaka ema-30 adlulileko,  kwakuzakuthatha isikhathi eside kumbi ukuthi lesisiphande sikhululeke ekugadangelweni makolonisi. UMengameli walokhuya u-Nelson Mandela wayekulimuka kuhle lokhu, okwenza ukuthi i-Cuba ibe lilizwe lokuthoma ngaphandle kwe-Afrika ukuvakatjhelwa nguMandela nakaphuma ejele ngomnyaka we-1990.                           
8.3.    I-Cuba yazidela amathambo neengazi isiza iinhlangano zekululeko ze-Afrika ukube naso ngokwaso lesisihlengelana ngesikhatheso sasidosa budisi ngaphasi kwetlinyo lomnotho le-United States elasele lidose itjhumi leminyaka neminyaka emihlanu. Nje ubhajiwe umnotho we-Cuba; nje-ke urhulumende we-Cuba udinge isizo. Amazwe amathathu, i-Mexico, ne-Bolivia kunye ne-Russia ahlangana namazwe esele asize i-Cuba ngesizo lobuntu kobanyana izokwethuleka umthwalo wobudisi bomnotho omumbi kinawo woke owakhe waba khona ematjhumitjhumini weminyaka adlulileko.          
8.4.    Kileveke iKhabinethi ihlanganyela esikhumbuzweni sePi ye-Cuito Cuanavale e-Angola eyalwa ukusukela ngomnyaka we-1987 ukuyokufika kowe-1988. I-Cuba yalima indima eqakathekileko ekusizeni iinhlangano ezazilwela ikululeko e-Afrika ukuthi ziphumelelise umnqopho wazo. I-Cuba azange izuze litho ngokusekela kwayo amazwe we-Afrika, kodwana yayihlohlozelwa kulwela ukutjhaphulula i-Afrika eseSewula ekugadangelweni makolonisi. UMengameli walokhuya we-Cuba u-Fidel Castro wayesunduzwa lilukuluku lamatjhuguluko, wabe watjela abasekeli nabakhambisani bakhe ukuthi babelwela “ubuhle obungakhange khebubonwe mumuntu.” Ukusukela e-Angola ukuyokufika e-Namibia, ukusuka e-Algeria ukuyokufika e-Guinea Bissau, i-Cuba yalima indima engumahlukanisa ngesandla sayo sokutjhaphulula amazwe we-Afrika lawa ezandleni zamakolonisi.              
8.5.    Ngitjho nangemva komnyaka we-1994, i-Cuba beyisolo isekela iSewula Afrika ngeenhlahla zokwelapha nangelinye isizo; ngitjho namva nje ngesikhathi se-COVID-19, beyisolo isiza i-Cuba ekhethwapha, nje-ke kusibopho sethu sobuntu ukutjengisa ukuzwelana nabantu be-Cuba ngalesisikhathi lapho badosa khona emhlweni.                     

9.    Ivakatjho LikaNdabezitha INgwenyama U-Letsie III 

9.1.    IKhabinethi ilitjhejile yabe yalithokozela ivakatjho lesihle leNgwenyama u-Letsie III womBuso we-Lesotho, lokuvakatjhela uMengameli Ramaphosa, ngeLesihlanu womhla we-18 kuNtaka wee-2022, ePitori.              
9.2.    UMengameli u-Ramaphosa, ngesikhundla sakhe sokuba Mlungelelanisi weHlanganisela yamaZwe weTuthuko ye-Afrika eseSewula (i-SADC) eMbusweni we-Lesotho, ubonisene neNgwenyama u-Letsie III ngeendaba ezithinta amazwe lawa ngobubili bawo kunye nangendima yehlelo lokulungelelanisa eMbusweni we-Lesotho. Kuqalwe ukuthi a-Basotho, ngehlelo lokulungelelanisa likaMengameli u-Ramaphosa, bazakusebenza ngokuncama ukuqedelela ihlelo lokuletha amatjhuguluko ngaphambi kwekhetho elizako elibekelwe ukubanjwa ngoKhukhulamungu wee-2022.                        

B.    IinQunto zeKhabinethi  

1.    Isivumelwano Esimagatjagatja Sokuphumelelisa Amagadango Aphathelene Nesivumelwano Somthelo Ukukhandela Ukurhurhuleka Kwesendlalelo Nokutjhidiswa Kwenzuzo (i-BEPS MLI) 


1.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwe-BEPS MLI kobanyana iyokufakazelwa iqiniswe.  Njengelinye lamazwe ama-95 anesandla nombono esivumelwaneni esathonywa yiHlangano yokuSebenzisana ngezomNotho nezeTuthuko (i-OECD) ukuphungula amathuba wokubalekela umthelo nokurhurhuleka kwesendlalelo esirhurhulwa ziinkhampani zamazwe ngamazwe, iSewula Afrika yatlikitla isivumelwano somthelo ngoMgwengweni womnyaka wee-2017. Isivumelwanesi singafakazelwa siqiniswe, iSewula Afrika izasisebenzisa ngokukhambisana nezinye iimvumelwano zomthelo esekhe yazitlikitla namanye amazwe.                
1.2.    ISewula Afrika ililunga le-OECD begodu izibophelele ekusebenzisaneni namanye amazwe ukukhawulisa iinkhampani umukghwa wokubalekisela inzuzo yazo kamanye amazwe iye emazweni womthelo ophasi namkha anganamthelo kwasakuba namthelo.                                                                              
2.    Ukutjhugululwa Kwekambiso Yesivumelwano Somthelo Hlangana KweSewula Afrika Ne-Kuwait 

2.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende isiVumelwano somThelo esitjhugululiweko esitlikitlwe hlangana kweSewula Afrika ne-Kuwait.  Amatjhuguluko wesivumelwanesi, esathoma ukusebenza ngomnyaka wee-2006, enziwe abe atlikitlwa ngomnyaka wee-2021.        
2.2.    Isivumelwano somthelwesi siqalene nokubalekela ukutheliswa kabili nokukhandela ukubalekela umthelo wombuso malungana nemithelo yomrholo/yengeniso hlangana kwamazwe amabili la.      
2.3.    Ngaphandle kokusebenza ngokubalekela umthelo, iimvumelwano ezinjengalezi zinqophe godu nokukhuthaza ukuthi iindaba zomthelo zisetjenzelwe emkhanyweni hlangana kwamazwe.                                   

3.    Ihlelo Elilungelelweko Lokukhandela Ubulelesi Nenturhu (i-ICVPS) 

3.1.    IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kwe-ICVPS.  Iqhingeli lizakusebenza njengethulusi lokuphumelelisa umBikomthethokambiso wezokuPhepha nokuVikeleka owamukelwa ngomnyaka we-2016.  Ukhulumela ikambiso epheleleko karhulumende nomphakathi ekulweni nobulelesi nekuvimbeleni inturhu.                   
3.2.    I-ICVPS yakhiwe ngeensika ezintandathu ezikhambelanako; zona-ke ngilezi: (1) ihlelo lomthethobulungiswa elisebenza kuhle; (2) Ukuthathwa kwamagadango wokukhandela ubulelesi kusese nesikhathi; (3) amagadango asekela abongazimbi; (4) ukwethulwa kwezenzelwa  okulungelelweko nokuphumelelako; (5) ukuphepha ngokutlanywa nokuhleleka kwendawo kuhle; (6) ukuba nelizwi eendabeni zomphakathi nezembusweni. Iqhingeli liyavuma ukuthi kunesidingo sokuthathwa kwamagadango asekelanako wokulwa nabonobangela bobulelesi, njengobuchaka, ukutjhiyana ngendima yokunotha, ukutlhogeka komsebenzi, ihlalakuhle yomphakathi kunye nefundo.                 
3.3.    Iqalelela woke umuntu eendaweni zemadrobheni nezemakhaya, ekubalwa hlangana nazo amabandla wemibusositjhaba namkha imikhandlu yemibusositjhaba njengabantu ezakusebenzisana nabo. Kubonisenwe ngayo ngokupheleleko kiyo yomithathu imikhakha karhulumende, namabhizinisi, iinhlangano zerhubhululo kunye neenhlangano zomphakathi.  Leliqhinga elivunyelweko lingena endaweni yeQhinga lokuKhandela ubuLelesi eliZweniloke elisebenza njenganje.                                
  
4.    Iqhinga Lamasiso Lelizwe LeSewula Afrika (i-CIS)

4.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kwe-CIS kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngayo. Iqhingeli linqophe ukubeka ilizwe lekhethu ebujameni belizwe eliyisika i-Afrika engasisela kilo ngokuqinisa ikhwalithi yamasiso wangaphandle nawekhethwapha eza bunqopha elizweni lekhethu.                    
4.2.    Leliqhinga lisimelele emasisweni welizwe aliqalontanzi kunye nemakorweni wezokuthuthukiswa komnotho, njengalawa: (i) iimali, itjhorense, inarha/indawo nemakhiwo kunye nemisebenzi eyenziwa mabhizinisi;  (ii) zokuthutha nokulawulwa kweentlabagelo zokuphumelelisa umsebenzi; (iii) Ukukhiqiza; (iv) ukumayina nemisebenzi yegwari; (v) igezi, irhasi namanzi kunye (vi) nezokulima nezokusetjenzwa kwemisebenzi yezokulima.                                
4.3.    Linikela iindlela zamasiso zokudosa amabhizinisi amancani, alingeneko kunye namancancani kobanyana angene ehlelweni lokuhlumisa umnotho. Iqhingeli godu lithinta neemvumelwano ezimbadlwana ezimikhakhaminengi, nezesiphande kunye nezamazwe ngamabili ezatlikitlwa yiSewula Afrika.                          
4.4.    Iqhingeli lithonyaniswa neminqopho yeHlelo lokwAkhiwa nokuVuselelwa komNotho leliZweloke (i-ERRP), neQhinga lamaBubulo eliCatjangwe ngobuTjha kunye neHlelo lemiThangalasisekelo yeliZweloke lomNyaka wee-2050 elisandukwamukelwa mhlapha.                           
4.5.    Iimfunda ezilithoba kunye namadrobha amakhulu (amamethro) abunane akhambisana nazo ayisika yomnotho ngiwo amandla ngokuphumelelisa iqhingeli, elizakuba mtlolo ophilako ozakunande utjhugululwatjhugululwa uthonyaniswe nobujamo bomnotho obutjhugulukatjhugulukako.                 
 
5.    Umtlamo Obuyekeziweko Wezinto Zoke Eziphila Elizweni Lekhethu (i-NBF) 

5.1.     IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kwe-NBF. I-NBF, iKhabinethi eyayivumela ukuthi kungayokubonisanwa ngayo nomphakathi ngoSinyikhaba wee-2020, yatlanywa ngokukhambisana nomThetho weziNto eziPhilako wee-2004 (umThetho Nomboro 10 wee-2004) omalungana nokuPhathwa kweBhoduluko eliZweniloke.  Ivula ithuba lendlela elungelelweko nefanako yokulawulwa kwazo zoke izinto eziphilako ezilawulwa ngiwo woke amagatja wombuso, iinhlangano ezingasizombuso (ama-NGO), ikoro yengeqadi kunye nomphakathi.                                                      
5.2.    Ngomnyaka wee-2018 iHlangano eLawula izinto eziPhilako eSewula Afrika yenza irhubhululo elinabileko elibusayensi elilinganisa ubujamo bezinto eziphilako nehlelo lokulinganisa ukuphilisana eSewula Afrika. Ihlelo le-NBF elibuyekeziweko lamagadango wekoro ngekoro lilungisa ingozi evezwe ngilokhukulinganisa.                      
5.3.    Umtlamo obuyekeziweko lo ubonisenwe nayo yoke imikhakha karhulumende; iinhlangano ezingaphasi kombuso (ama-SOE); iinhlangano zokulondwa kwemvelo; ama-NGO kunye nomphakathi wendawo. Ukuphunyeleliswa kwe-NBF kukhanyiselwa indlela liHlelo lamaGadango leQhinga leziNto eziPhilako (2015-2025).  ISewula Afrika yatlikitla isiVumelwano seziNto eziPhilako seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko; isiVumelwanesi sikhuthaza ukulondwa ukwahluka kwezinto eziphilako, ukusetjenziswa okubambelelako kweengcenye zaso eziphilako, kunye nokwabiwa ngendlela elungileko kobuhle esibutjhiyelwe yimvelo.                                            

6.    Umtlamo Wokuthuthukiswa Kweendawo (i-NSDF) 

6.1.     IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa komtlamo we-NSDF. Ulungiswe ngokomThetho wee-2013 (umThetho Nomboro 16 wee-2013) wokuHlelela ukwAkhiwa kweeNdawo nokuSetjenziswa kweNarha, wavunyelwa ukuthi kubonisanwe ngawo nomphakathi ngomnyaka wee-2019. Imibono itholwe kubabelani abahlukahlukileko, ekubalwa hlangana nabo neenhlangano zeemfundiswa, yoke imikhakha karhulumende, ama-SOE kunye namalunga womphakathi.                     
6.2.    Umtlamo lo unqophe ukuyiruthula ngendlela ehlelekileko ikambiso yokwabiwa nokuhlelwa kweendawo eyayisetjenziswa makolonisi nombuso webandlululo (i-apartheid). Unikela ngendlela yesikhathi eside eqalelela ukuhlelela ukwakha nokulawulwa kwehlelo lokusetjenziswa kwenarha. Umtlolo lo uzakutholakala kubunzinzolwazi bomNyango wezokuLima, zokuHlelwa ngobuTjha kweNarha nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya (www.dalrrd.gov.za).                     

7.    Umthethokambiso Osemthethweni Olawula Ihlelo Lokwaziwa Kwesitjhaba  

7.1.    IKhabinethi iwuvumile umThethokambiso osemThethweni oLawula iHlelo lokwAziwa kwesiTjhaba, ngemva kokubonisana nomphakathi okunabileko okwenziwa ngomnyaka wee-2021. Umthethokambiso lo uzokujamiselela lomThetho wokwAziwa komPhakathi osebenza njenganje, womNyaka we-1997 (umThetho Nomboro 68 we-1997), ovula iRejista yabaNtu beliZwe (i-NPR) neveza indima lapho isebenza khona emarekhodini asidingo atlolwe kiwo. UmThetho lo awukhambisani nekambisolawulo yezokulingana yomthethosisekelo, yokungabandlululani kunye neyesithunzi somuntu.               
7.2.    Umthethokambiso owamukelweko lo uphakamisa ukuthi kusetjenziswe yinye i-NPR ebudijithali kibo boke abantu – ngaphandle kokuqala ubakhamuzi nobulili babantwabo – abahlala elizweni lekhethweli begodu nabebavele bahlala khona lapha. Uza godu nekambiso yokuhlukanisa ukuthi umuntu ngubani ngeHlelo lokwAziwa komuNtu eliZweniloke (i-NIS) elizakwenza ukuthi iinhlathululo ezihlathulula umuntu zimveze kanye kwaphela. Ihlelo le-NIS lizakubuye godu lilungelelane namanye amahlelo wokwaziwa kwabantu asetjenziswa ngurhulumende nekoro yangeqadi.                             
7.3.    Umthethokambiso lo uzakuqinisekisa ukuvikeleka kwamalungelo wamalunga wabantu abasikazi abathandana nabasikazi (Lesbians), amadoda athandana namadoda (Gays), abaTjhugulule ubuLili (Transgender), abanobuLili obuTjhugutjhugulukako (Bisexual), abathandana nebobuLili boke (Intersex), ama-Queer nabangakhethi ubuLili babantu abathandana nabo (ama-Asexual).                              
 
8.    Umbikomthethokambiso Ngezemitjhado ESewula Afrika 

8.1.    IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa komBikomthethokambiso ngezemiTjhado eSewula Afrika.  UmBikomthethokambiso lo uphendula izahlulelo zekhotho ezinengi ezithole ukuthi amanye amaphuzu walomthetho olawula zemitjhado njenganje aphambana nomthethosisekelo. UmBikomthethokambiso lo uhlanganisa yoke imitjhado ukuthi yenziwe ngokuvumelana ngekambisolawulo yezokulingana, ukungabandlululani bewuhloniphe isithunzi somuntu njengoba kusitjho umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996.                               
8.2.    UmBikomthethokambiso ovunyiweko lo uzakuvumela amaSewula Afrika nezakhamuzi ezenyula nanyana ngiwuphi umhlobo wobulili, zananyana ngiyiphi ikolo, zananyana ngiliphi isiko, ukuthi zikghone ukutjhada ngokuvunyelwa mthetho ngokukhambisana  nekambisolawulo yomthethosisekelo.  UmBikomthethokambiso wendlala eminye imitjhado engakabalwa erhelweni lemitjhado, njengomtjhado wabantwana kunye nomtjhado lapho umuntu atjhada khona omunye angekho, (angazi).            
  
9.    Umthethokambiso Wesango Lomkhawulo Eliphethe Koke (i-OSBP)


9.1.    IKhabinethi ivumele i-OSBP neqhinga/nehlelo lokuphunyeleliswa kwayo.  Umthethokambiso lo unqophe ukulungelelanisa ukukhamba kwabantu nepahla hlangana namasango wokungena elizweni lekhethu namazwe abomakhelwana.  Iphumelelisa umTlamo weSango lomKhawulo eliPhelele Ngakho Koke owemukelwa yiKhabinethi ngomnyaka wee-2018.                                                     
9.2.    Ukusetjenziswa komthethokambiso lo kuzokuphungula ukuminyezelana kwabakhambi nabarhwebi kunye nepahla emasangweni wemikhawulo yekhethu. Amagadango la-ke aqakathekile nemizameni yelizwe lekhethu yokusekela isivumelwano se-AfCFTA.                                                                         
9.3.    Nasele sisebenze ngokupheleleko ngomthetho esikhambisana nawo nobungcono bomthangalasisekelo obuzabe sebenziwe, silindele ukuthi ukuhlungwa kwepahla, iinkoloyi nepahla kuzakwenzeka msinyana nangaphandle koburhiyarhiya.                

10.    Ukusingathwa Kwesikhatjhana KweKomitjhini YobeNgameli Ngezetlayimethi   

10.1.    IKhabinethi ivumele ukusingathwa kwesikhatjhana kweKomitjhini yobeNgameli ngezeTlayimethi, ezakusingathwa mKhandlu wezokuThuthukiswa komNotho nezabaSebenzi (i-Nedlac).  I-Nedlac izakusingatha ikomitjhini le ne-ofisi layo lobunobhala iminyaka emibili namkha isikhathi esifitjhani kinaleso, nakusalindelwe ukufakazelwa nokuqiniswa komThetho wezokuTjhugulukatjhuguluka kweTlayimethi.                  
10.2.     Isikhatheso sizakubuye sinikele nekomitjhini – ngokusebenzisana nomNyango wezamaHlathi, zeenHlambi nezeBhoduluko – ithuba lokuqedelela iphenyo lamathuba wokusungulwa kwekomitjhini yangomuso bekutlolwe nehlelo lokuraga umsebenzi wayo, ngokwemibandela yomThethomlingwa wokuTjhuguluka kweTlayimethi.                           

11.    Umtlamo Wombikomthethokambiso Ngomthethokambiso Wezeentimela Elizweni Loke

11.1.      IKhabinethi ivumele umtlamo womBikomthethokambiso ngomThethokambiso wezeenTimela.  Umthethokambiso lo uzakuba yikombandlela yokwakha ihlelo lezokuthutha elizakusebenza kuhle, elizakukghona ukujamelana nephaliswano ekhethwapha nemazweni ngamazwe.           
11.2.     Umthethokambiso lo uphakamisa amagadango azakukhuthaza amasiso wepahla ethuthwako newokukhambisa abantu.  Uzakubuye wenze ubungcono bobungeno beendaweni zemakhaya wandise namahlelo wokukhamba kobanyana kuzokukhuthazeka ukuhluma komnotho. Uzakufaka nesandla esibonakalako ekuphunguleni irhasi esilaphazekileko elizweni lekhethweli, njengoba iphakamisa netheknoloji yeentimela ekwenzeni ubungcono ehlelweni leentimela nojantji.               
11.3.     Umthethokambiso lo uzakumenyezelwa emphakathini ngemva kokobana umNyango wezokuThutha uwugazedile kuGazede yomBuso.                                            

C.    UmThethomlingwa  

1.    Umthethomlingwa Wee-2022 WesiGungu Esizijameleko Semikhawulo Yabomasipala (i-IMDA) 
1.1.     IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa we-IMDA wee-2022 kobanyana uyokuqedelelwa. UmThethomlingwa lo wamenyezelwa ngoMgwengweni wee-2020 kobanyana umphakathi uyokuphefumula ngawo, ngemva kwalokho kwalandela ukubonisana ngalokho umphakathi owawuphefumule ngakho.                         
1.2.    UmThethomlingwa lo unikela indlela yokuphatha nokulawula i-IMDA. Hlangana neemphakamiso zayo kubalwa nokuhlathululwa kwemibandela yomsebenzi yamalunga weBhodi, nokuthi azokutorha, ngaphandle kwakaSihlalo, yena ovunyelweko ukuba msebenzi oqatjhelwe safuthi.  Godu uyikombandlela ekhanyisela i-IMDA ngehlelo lokuhlukaniswa kwemikhawulo.                                                 

D.    Umnyanya Ozako               
      
1.    Ivakatjho Le-Middle East 
1.1.    UMengameli uRamaphosa uzokuthwala ibandla leenthunywa laboNgqongqotjhe emBukisweni wePhasi ozokubanjelwa e-Dubai ese-United Arab Emirates ngoMvulo womhla wama-28 kuNtaka wee-2022. ISewula Afrika isembukisweni loyo la ibukisa khona ngamagugu anothileko nangamathuba wamasiso lapha ekhethu.                             

E.    Imilayezo    

1.    Siyabathokozisa 
 Ikhabinethi izwakalise amezwi wokuthokoza neemfiselabuhle kilaba abalandelako:

  • Isiqhema seSewula Afrika sabadlali bekhrikhethi abasikazi, ngokuphaphisela kwaso iflarha yeSewula Afrika phezulu ephaliswaneni le-leKhrikhethi yeBhigiri yePhasi yabaDlali abaSikazi, e-New Zealand. Lesisiqhema sehlule iinKutani zePhasi zanje, i-England emdlalweni waso wesithathu, saphumelela ukuthumba imidlalo emine kileliphaliswano bekube khathesi.                                  

2.    Silila Imbiko    

  • IKhabinethi ihlanganyele noMengameli u-Ramaphosa ukulilela urhulumende nabantu beRiphabhligi ye-Zambia imbiko ngokulambalala kwakaMengameli walokhuya we-Zambia u-Rupiah Bwezani Banda (obekaneminyaka ema-85).                    

Ikhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

  • UNom. Michael Spicer (obekaneminyaka ema-68), owakhe waba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) se-Business Leadership South Africa, owalima indima eqakathekileko ekwakheni ubudlelwano obuhle hlangana kwamabhizinisi norhulumende.                          
  • UNom. Luzuko Koti (obekaneminyaka ema-47), umNqophisi walokhuya wezokuThintana nezokuMaketha ku-Nelson Mandela Foundation, wakhe waba nanga Mphathi weBhizinisi (i-Business Manager) ye-Channel     Africa.                                
  • UNom. Sheik Abdul Gamiet Gabier (obekaneminyaka ema-86), uMengameli wepilwakhe yoke (Life President) we-Muslim Judicial Council of South Africa, obekasifundiswa esihlonitjhwako, amtjhotjhozeli womphakathi abuye aba nanga msunguli we-Al-Azhar Institute of Cape Town.                             

F.     Ukuqatjha  
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    Amalunga WeBhodi Ayelelisako WeHlangano Esekela Umsebenzi Wokwakha Izindlu Zokuhlala:

(a)    UNom. Luthando Vutula; 
(b)    UNom.Thembinkosi Bonakele;
(c)    UMma u-Seithati Bolimpobo;
(d)    UMma uThembisile Chiliza;
(e)    UMma u-Palesa Kadi; 
(f)    UMma uPhilisiwe Mthethwa;
(g)    UNom. Thulani Mabaso;
(h)    UNom. Paul Heeger;
(i)    UNom. Velile Cecil Dube;
(j)    UMma u-Tshepiso Kobile; kunye no 
(k)    Mma u-Ayesha Seedat.

2.  UNom. Lwazi Mboyi oqatjhwe esikhundleni sobu-CEO yeHlangano yezokuThutha yeziNto zokuThutha ezEqa imikhawulo.   
3. UMma uNozipho Mdawe oqatjhwe esikhundleni sobu-CEO kwa-Traffic and Navigation Services.      
4. UMma u-Tshepo Kgare oqatjhwe esikhundleni sobu-CEO kwa-Railway Safety Regulator. 
5. UNom. Brenton Van Vrede, oqatjhwe esikhundleni sokuba mPhathi oLawulako (i-Executive Manager): ZokuLawulwa kwamaSebenzo ku-Ejensi yeemBonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika (i-SASSA).

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – uMkhulumeli weKhabinethi    
Inomboro yeselifowuni: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore