Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi Wevidiyo-inthanethi wangaLesitsatfu, Mhla tinge-21 Imphala 2020

A. Tindzaba letibalulekile taleLive

1. Temnotfo

1.1. Lisu Lekwakha Kabusha Nekuvusa Umnotfo leletfulwe nguMengameli Cyril Ramaphosa eMhlanganweni Welizinga Leliphakeme weTindlu tePhalamende Totimbili ngaLesine, mhla ti-15 Imphala 2020, lidzinga kutsi yonkhe imikhakha yenyuse emasokisi futsi isebentisane kute kutsi kusimamiswe umnotfo.
1.2. Lelisu lakhela kulokuvunyelwane ngako lokusungulwe balingani betenhlalo – hulumende, tetisebenti, emabhizinisi kanye netinhlelo temmango – ngekubonisana kabanti kuletinyanga letiphelile.
1.3. Kunemikhakha lengubocalangaye lemine leyesekele lelisu lekuvusetela umnotfo, wekucala kwetfulwa lokukhulu kwesakhiwonchanti. Umkhakha wesibili longumacalangaye kukhulisa umtsamo wekukhicitwa kwagezi ngekutsi hulumende aphangise Lisu Lemitfombolusito Lelihlanganisile. Umkhakha wesitsatfu lobalulekile wemvusa wetemisebenti ngulona wekucanjwa nekwesekela tindlela tekutiphilisa. Umkhakha wesine ugcila ekukhuleni kwetimboni lapho khona hulumende atawesekela kukhula ekukhicitweni kwemikhicito yakuleli letsengiselwa lamanye emave uphindze futsi wente iNingizimu Afrika ichudzelane.
1.4. Lemikhakha lekhonjiwe itawufaka ligalelo ekwakheni kutetsemba kanye nekubeka iNingizimu Afrika endleleni lensha yelutjalomali nekukhulisa umnotfo ngemuva kwembubhiso lebangelwe lubhubhane lweSifo seLigciwane le-Corona (i-COVID-19).
1.5. Kucinisekisa kulandzelelwa njalo kwalelisu, Ikhabhinethi ivume kusungulwa kweMkhandlu Wavelonkhe Wetekuvusetelwa Kwemnotfo. Sihlalo walomkhandlu kutawuba nguMengameli futsi wakhiwe ngaMengameli, Indvuna Yelihhovisi LaMengameli kanye nato tonkhe Tindvuna letikuliCembu Letemnotfo. Lomkhandlu utawuhlangana njalo ngenyanga kute wengamele kufezekiswa kwelisu lekwakha kabusha nekuvusetela umnotfo kanye nekuhlangana nebalingani  betenhlalo kuloMkhandlu Wavelonkhe Wetekutfutfukiswa Kwetemnotfo Netetisebenti.

2. Simo Setenhlekelele Yavelonkhe

2.1. Kwelulwa kwesikhatsi seSimo Setenhlekelele Yavelonkhe kuya kumhla ti-15 Lweti 2020, ngekwemibandzela yeMtsetfo Wekulawulwa Kwetetinhlekelele, 2002 (Umtsetfo we-57 wanga-2002), kutawenta hulumende kutsi akhone kuchubeka nekunciphisa kubhebhetseka kwaleligciwane.
2.2. Ngesikhatsi iNingizimu Afrika ibukene nekwehla lokukhulu kwekwesulelana nekubhebhetseka kwe-COVID-19 kuletinyanga letendlulile, leligciwane lisachubeka nekuba natsi.
2.3. Lapho lelive lemukela ‘lokusha lokwetayelekile’ kwekuhlalisana ne-COVID-19 nekucubuka kabusha kwayo lokungenteka kutsi kube khona, Ikhabhinethi iyaphindza futsi icela bonkhe bantfu balapha eNingizimu Afrika kutsi bachubeke bagcine tindlelanchubo tetemphilo tekufaka tifonyo, kukhweshelana kanye nekugeza tandla njalo-nje ngemanti nensipho noma-ke ngesibulalimagciwane lesine-alcohol. Leti ngito kuphela tindlela tekuvikela letikhona tekutsi sitivikele ngato, imindeni yetfu kanye netihlobo tetfu ekutsini tingangenwa yi-COVID-19.  
2.4. Ikhabhinethi ifisela bonkhe labo labangenwe nguleligciwane kufaka ekhatsi Indvuna Yetemphilo, Dkt. Zweli Mkhize nemkakhe, Dkt May Mkhize, kwelulama ngekushesha.
2.5. Ikhabhinethi iyaphindza futsi ibonga tonkhe tisebenti tetemphilo letisebenta emkhakheni longembili ngekutinikela nekutibophelela kwabo lokuholele ekutsini lelive libe nesilinganiso salabelulamako kulelive ku-COVID-19 kutsi sibe ngetulu kwe-90% kanye nekugcina silinganiso setfu salabashonako singaphasi kwe-2.6%

3. Kugcila kutekuphepha kwetindzawo tasemaphandleni

3.1. Ikhabhinethi iwesekela ngalokuphelele umsebenti wetemaphoyisa aseNingizimu Afrika ngekubopha labo labenta emacala lamabi kabi lapha eveni letfu lokufaka ekhatsi kubulawa nekucuywa kwebalimi netisebenti tasemapulasini kulo lonkhe lelive. Ummango lolimako uyincenye lenkhulu yetemnotfo wetfu, futsi-ke bugebengu lobenteka emapulasini abesabisi-nje kuphela tekuphepha kwebalimi netisebenti tasemapulasini kepha nasekubeni khona kwekudla kulelive.
3.2. Hulumende uphutfumisa kufezekiswa kweLisubuciko Letekuphepha Kwetindzawo Tasemaphandleni kute kutsi kubukwane netidzingo tetekuphepha emimangweni yasemaphandleni nekwesekela kutfutfukiswa kwetenhlalo netemnotfo.
3.3. Ikhabhinethi icela sive sonkhe kutsi selekelele Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika (i-SAPS) ekulweni nebugebengu ngekutsi sibe incenye yetinkhundla temaphoyisa emmango kanye nekubika bugebenguu esiteshini semaphoyisa lesidvutane, sishayele inombolo yamahhala Yetekuvimba Bugebengu ku-08600 10111, sitfumele i-SMS ngekungatidzaluli kuLucingo Lwetebugebengu ku-32211 noma usebentise i-MySAPS App – sisetjentiswa samahhala, sekubika bugebengu lesikhona samakhalekhikhini lophucukile – kuluma emaphoyisa indlebe ngekungatidzaluli.
3.4. Sifanele kutsi sisebentisane sicedze bugebengu emimangweni yetfu futsi sente live letfu libe nguleliphephile lawonkhe wonkhe.

4. Kulwa nenkhohlakalo

4.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kuboshwa kwebantfu labasolwa ngekutsi babandzakanyeka emacaleni lamanyenti lehlukene enkhohlakalo, kukhwaphanisa, kushushumbisa imali kanye nekweba. Lamacala afaka ekhatsi, emkhatsini walamanye, lawo laphatselene nekutitapela ngekungakhatsali timali tetenhlalo tekuhhamuleka ku-COVID-19, kutsenga ngenkhohlakalo tisetjentiswa tekutivikela ku-COVID-19, lihlazo lelikhulukati leliphatselene nemklamo wekwakhiwa kwetindlu telitjeboya nekwehluleka kubika noma-ke kungabiki ngalokwenele kuLuphiko Lwetekugcogcwa Kwemtselo LwaseNingizimu Afrika. Ikhabhinethi iyakubonga ibuye futsi iyesekele ngalokuphelele yonkhe imitamo yekutfola futsi kubuyiswe timali tahulumende kubo bonkhe labo labahlanganyele kulemisebenti yekukhwaphanisa  
4.2. Kuboshwa kulosandza kwentiwa kubufakazi bekutsi kute umuntfu longetulu kwemtsetfo futsi kukhombisa kutinikela kwahulumende kwenta kutsi batiphendvulele labo labachubeka nekwephula umtsetfo ngekutsi bagebenge bantfu baseNingizimu Afrika labatiphuyele kwelekelelwa neLusito lwahulumende labaludzinga kangaka.
4.3. Ikhabhinethi icela sive kutsi sidlale indzima yaso ngekubika kuma-ejensi etekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo labo labenta bugebengu noma bashayele Lucingo Lwavelonkhe Loluphutfumako Lwetekulwa Nebugebengu ku-0800 701 701.

5. Budlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwalabasikati (i-GBVF)

5.1. Luhlupho lwe-GBVF kanye nekuhlukunyetwa kwebantfwana, Mengameli Ramaphosa lakumemetele njengelubhubhane lwesibili ngemuva kwe-COVID-19, kuyachubeka nekuba yinkhatsato lenkhulu emimangweni yetfu futsi sifanele kutsi sente konkhe lokusemandleni etfu kulucedza. Umculu Wemalungelo lovikeleke kuMtsetfosisekelo waseRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika wanga-1996 ukubeka ngco kutsi wonkhe umntfwana unelilungelo lekuvikeleka ekuphatfweni kabi, ekutsini anganakwa, ekuhlukumetweni kanye nasekungcunulweni sitfunti sakhe.
5.2. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentisane nema-ejensi etekucinisekisa kugcinwa kwemitsetfo ekucinisekiseni kutsi onkhe emacembu lahlaseleka kalula – ikakhulu labantfu labadzala, bomake nebantfwana – bayavikelwa kubudlova nasekuhlukumetweni.
5.3. Sehlakalo sakamuva semantfombatana lamabili laneminyaka lesiphohlongo (emaphahla) aseMpumalanga, lokusolwa kutsi ahlukunyetwa nguyise wawo, kuyaphatamisa kuphindze futsi kukhatsatana kakhulu. Yinye yalamantfombatana yabika ngalesehlakalo kuthishela wayo futsi sifanele kutsi sisincome lesikolwa ngendlela lesaphendvula ngayo kuloludzaba lokwenta kutsi lomsolwa aboshwe. Njengesive lesiwugcinako umtsetfo futsi lesinekuthula, sifanele kutsi sonkhe sibe munye ekugcekeni emacala lamabi kangaka ngekugceka lokusezingeni leliphakeme kakhulu lokuwafanelako.

6. Kukhululeka kwebetindzaba

6.1. Umkhosi we-43 wekukhululeka kwebetindzaba, lowatiwa ngekutsi yi-Black Wednesday lapha eNingizimu Afrika, bewukhunjulwa ngeMsombuluko, mhla ti-19 Imphala 2020. Lelilanga lisikhumbuta ngekubaluleka kwekutetfula ngekukhululeka emculwini wetfu wemalungelo, lokufaka ekhatsi, kukhululeka kwebetindzaba njengalokubaluleke kakhulu, kutentsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo wetfu.  
6.2. Lilanga Lenkhululeko Yebetindzaba likhombisa kuvalwa kwemaphephandzaba lamanyenti kanye nekuboshwa kwebahleli bawo mhla ti-19 Imphala 1977 ngemaphoyisa embuso welubandlululo, ngenca yekukhombisa bubi lobuhlasimulisa umtimba lobentiwa ngumbuso wencindzetelo. Betindzaba bayachubeka nekudlala indzima lebalulekile ekujabuliseni, ekufundziseni kanye nasekwatiseni ummango, kanye nasekuhumusheni yonkhe imikhakha yetenhlalo netemnotfo kanye netimphilo tetepolitiki.
6.3. Betindzaba bachubeka nekuba balingani lababalulekile ekuciniseni intsandvo yelinyenti yetfu kanye nasekukhutsateni emalungelo etemtsetfosisekelo ebantfu bakitsi. Kwenta imisebenti yabo ngenkhululeko kuhamba netibopho kucinisekisa kutsi babika ngalokulungile futsi ngaso sonkhe sikhatsi abakhetsi luhlangotsi.
6.4. Ikhabhinethi iyahlonipha futsi ibonga tonkhe tintsatseli letilahlekelwe timphilo tato ngetikhatsi letimatima te-COVID-19, futsi itinikela ekuhlonipheni nasekugcineni lilungelo lekutetfula ngekukhululeka, kufaka ekhatsi kukhululeka kwebetindzaba kulelive lakitsi.

7. Luhlolo lwekuphela kwemnyaka

7.1. Ikhabhinethi ifisela sigidzi-1 058 699 (sigidzi sinye netinkhulungwane letingemashumi lasihlanu nesiphohlongo nemashumi layimfica nemfica) eBafundzi beLibanga le-12 inhlanhla ekucaleni kutilungiselela kwabo luhlolo lwekuphela kwemnyaka lolutawucala mhla ti-5 Lweti 2020 lute luphele mhla ti-15 Ingongoni 2020.  Kulomnyaka Litiko Letemfundvo Lesisekelo licophe linani lelisetulu kakhulu lebafundzi beLibanga le-12 labatawubhala luhlolo lwabo lwekuphela kwemnyaka.
7.2. Ngemuva kwekuphatamiseka kwemnyaka wekufundza lokubangelwe yi-COVID-19, Ikhabhinethi icela bonkhe batali nebalondvoloti bebantfwana kutsi besekele bantfwana babo ngalesikhatsi lesi lesimatima. Liklasi laMatikuletjeni langa-2020 licelwa kutsi lisebentise tinsitakufundza letiniketwe nguhulumende ngemkhankhaso weWoza Matrics 2020 Catch-Up (wozamatrics.co.za ne #Wozamatrics) ekulungiseleleni luhlolo lweSitifiketi Savelonkhe Lesiphakeme.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Kwesekelwa kwemboni yelitjensimbi (i-ferrochrome) yakuleli
1.1. Ikhabhinethi ivume tingenelelo letinyenti tekwesekela kukhicitwa kwelitjensimbi  kanye nemkhakha wekutsengwa kwalo. Letingenelelo tifaka ekhatsi kukhicitwa lokuphakanyiswako kwemtselo wekutsengisela lamanye emave litje lensimbi ye-chrome, kusetjentiswa kwemakhono layimphumelelo etebucwepheshe bekusebentisa kushisa kuphehla emandla egesi, kanye nekutiphehlela gesi.
1.2. Lomkhakha wakuleli we-ferrochrome ungumkhiciti we-ferrochrome lomkhulukati wemhlaba futsi nguwo kuphela umkhiciti wensimbi lengatfombi. Ngumtfulitinsita lomkhulukati wensimbi lengatfombi emkhakheni wetimoto. Letingenelelo letiphakanyiswako tihlanganiswe licembu lelibukene nalomsebenti lelakhiwe Litiko Letetimbiwa Nemandla, Tekuhwebelana Nekucudzelana, Temabhinisi Ahulumende kanye neTemafa Avelonkhe.   

2. Inchubomgomo Yavelonkhe Yetelusha (i-NYP): 2020-2030

2.1. Ikhabhinethi iyivumile i-NYP 2020-2030 lebuyeketwe kwesitsatfu, lekuyinchubomgomo yayo yonkhe imikhakha leyentiwa ngematiko ahulumende lemelele, balingani betinhlangano temmango, tikhungo tetemfundvo lephakeme kanye nemitimba yetemabhizinisi. Lutsatsa sikhundla se-NYP 2015-2020, lephelelwa sikhatsi ekupheleni kweNgongoni 2020.
2.2. Lenchubomgomo iphakamisa bocalangaye lababalulekile labasihlanu: (1) imfundvo lenguyonayona, emakhono nematfuba esibili; (2) kuguculwa kwetemnotfo, temabhizinisi nekwakhiwa kwemisebenti; (3) kukhutsata tekuphila kahle kwemtimba nekwengcondvo, kufaka ekhatsi i-COVID-19; (4) kubumbana kwetenhlalo kanye nekwakhiwa kwesive, kanye (5) netindlela letisebenta ngemphumelelo naletiphendvulako tekutfutfukiswa kwelusha.

3. Lisu Lavelonkhe Lekusebenta Letebantfwana (i-NPAC): Kusuka nga-2019 ku-2024

3.1. Ikhabhinethi ivume i-NPAC Yesine, lenika emandla tibopho talelive kuNkhomfa Yamhlabuhlangene (ye-UN) lemayelana neMalungelo Ebantfwana kanye neMculu Wase-Afrika lomayela neNetenhlalakahle Yebantfwana.
3.2. Lelisu leminyaka lesihlanu lendlala bomacalanganye labalisubuciko kanye netindlela tekubafezekisa ekuvikeleni nasekusebentiseni emalungelo ebantfwana. Lelisu lihambisana neLuhlakamsebenti Lwelisubuciko Lwethemu Lesemkhatsini lelendlala tinyatselo letitawutsatfwa nguhulumende nemigomo lefanele kutsi izuzwe ngesikhatsi sethemu yelukhetfo. Litawufezekiswa ngekubambisana netinhlangano temmango.
3.3. Le-NPAC itawuphindze futsi isebente njengeluhlakamsebenti kuniketa umbiko wenchubekelembili yalelive kuLikomidi Lase-Afrika Letingcweti Letemalungelo Netenhlalakahle Yebantfwana neLikomidi le-UN Lemalungelo Ebantfwana.

4. Kuhlolwa kwekufezekiswa kweMtsetfo Webantfu Labadzala wanga-2006

4.1. Ikhabhinethi uwuvumile umbiko wekuhlolwa lebewukhishelwe kubuka kufezekiswa kweMtsetfo Webantfu Labadzala, 2006 (Umtsetfo-13 wanga-2006). Tincomo letiphakanyisiwe mayelana nekwenta kancono kulandzela ticondziso teMtsetfo Webantfu Labadzala wanga-2006 sekucotjelelwene ngawo nematiko lafanele.
4.2. Lombiko uyatfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letekucaphela Nekulinganisa Kusebenta Kwahulumende (www.dpme.gov.za).

5. Umcondzisijikelele (i-DG) Wenhlangano Yemhlaba Yetekuhwebelana (i-WTO)

5.1. Ikhabhinethi iyakwesekela kwenyulwa kwa-Dkt. Ngozi Okonjo-Iweala njenga-DG weNhlangano Yemhlaba yetekuhwebelana (i-WTO). Phambilini usebente njengeNdvuna Yetimali yaseNigeria waphindze futsi waba nguMcondzisi Lophetse weLibhange Lemave Emhlaba.  Lokwenyulwa kuphindze futsi kwesekelwa Tindvuna tase-Afrika Tetekuhwebelana sihlalo wato lekunguMnu. Ebrahim Patel

Ikhabhinethi ifisela Dkt. Okonjo-Iweala lokuhle futsi ilindzele i-WTO lebeka tentfuntfukho embili ku-ajenda nalefaka ligalelo kutemnotfo ngemuva kwe-COVID-19. Uma aphumelela kumjikeleto lolandzelako wekwendluliswa yi-WTO, utawuba nguwase-Afrika nalomsikati wekucala ngca kutsi akhetfwe abekwe esikhundleni se-WTO DG.

C. Imibiko

1. Kuhalalisa

1.1. Ikhabhinethi ihalalisela Indvuna Yetekutfutfukiswa Kwetenhlalo Lindiwe Zulu ngekukhetfwa kwakhe abe nguSihlalo weBalingani Kutelinanibantfu Nekutekutfutfukisa (we-PPD), kusukela nga-2021 kuye ku-2023. I-PPD iyinhlanganisela yemave lasatfutfuka lange-27 lahlangana kute akhutsate kubambisana kwemave aseNingizimu emhlabeni, temphilo lephelele yebantfu kanye nekulingana ngetebulili. INingizimu Afrika ichubeka nemsebenti lapho kushiye khona bosihlalo baphambilini, iChina kanye ne-India.

2. Kudvudvuta

Ikhabhinethi itfumele emavi endvudvuto:
2.1. kumndeni nebangani baDkt. Vuyokazi Mahlati, lobekanguSihlalo  
wePhaneli Yekweluleka Lihhovisi LaMengameli mayelana neKuhlelwa Kabusha Kwemhlaba Netekulima. Besakuthemu yesibili yeKhomishini Yavelonkhe yetekuhlela.
2.2. kumndeni nebangani baKhomishina Weticelo Tetimfanelo Temhlaba eNshonalanga Kapa, Mk. Beverley Jansen, lobekasishikashiki semholi emsiphalatweni wetfu wekulwa nelubandlululo futsi wadlala indzima lebalulekile emphumelelweni yeticelo tetimfanelo temhlaba letafakwa yimimango kulo lonkhe lelive.
2.3. kumndeni, bangani nebalingani ngekwemsebenti baSekelasihlalo weKhomishini YaseNingizimu Afrika Yetemalungelo Ebantfu, Lincusa Devikarani Priscilla Jana, lobekangummeli lovelele wetemalungelo ebantfu lowatinikela ngekwemsebenti wakhe kutsi alwe nembuso welubandlululo. Mengameli Ramaphosa umnike Umngcwabo Wetemtsetfo Lokhetsekile: Wesigaba Sesibili.
2.4. kumndeni, bangani nebalingani ngekwemsebenti betetindzaba beMnu. Dumisane Lubisi, lobekangumhleli lomkhulu weliphephandzaba i-City Press. Bekatinikele ekucinisekiseni kutsi onkhe emavi ebantfu ayavakala kulelive.
2.5. kumndeni, bangani nebalingani ngekwemsebenti beLilunga lePhalamende (i-MP), Mk. Dorah Dunana Dlamini, lowaba lilunga lePhalamende yesitfupha ngemuva kwelukhetfo lwanga-2019. Bekalilunga leSishayamtsetfo seFifundza saKwaZulu-Natal emkhatsini wa-2014 na-2019 ngembi kwekutsi asebente kuLibandla Lavelonkhe.
2.6. kumndeni, bangani nebalingani ngekwemsebenti beMnu. Zamuxolo Joseph Peter, lowaba lilunga lePhalamende yesitfupha ngemuva kwekusebenta emikhakheni leminyenti leyehlukene, kufaka ekhatsi kuba nguSodolobha Lomkhulu waMasipala weNdzawo waseMakana eMphumalanga Kapa.
2.7. kumndeni, bangani nebalingani ngekwemsebenti beLilunga lePhalamende, Adv Hishaam Mohamed, lowaba lilunga lePhalamende ngemuva kwelukhetfo lwanga-2019, ngemuva kwemsebenti wesikhatsi lesidze nalocavile weLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo eNshonalanga Kapa.
2.8. kumndeni, bangani nebalingani ngekwemsebenti beLilunga Lephalamende, Mk. Thandi Gloria Mpambo-Sibhukwana, lowaba lilunga lePhalamende yesitfupha kuLibandla Lavelonkhe, ngemuva kwekusebenta njengelitsimba lalomphelo laseNshonalanga Kapa kuMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza ngesikhatsi sePhalamende  yesitfupha. Wasebenta imisebenti leminyenti anguthishela ngembi kwekutsi abe Lilunga Lephalamende.

3. Kubekwa etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.
1. Ibhodi Yembuso Yemhwebi Wetemadayimane:
a. Mk. Monica M Ledingwane (Sihlalo);
b. Mk. Faith T Mokwena;
c. Mnu. Levy G Rapoo; kanye
d. naMk. Mpho Mosing.
2. Ibhodi yaseNingizimu Afrika yeMadayimane kanye Nemlawuli Wetinsimbi Letigugu:
a. Mnu. Morake Abiel Mngomezulu (Sihlalo);
b. Mnu. Yershen Pillay;
c. Mk. Kanyisa Macingwane;
d. Mk. Mpho Mosing.
e. Nkkt. Phydelis Zikalala-Mvelase;
f. neMnu Warren Wayne Adams; kanye
g. neMnu. Ernest Blom.
3. Emalunga langekho kusigungu lesiphetse eBhodi Lelawula I-ejensi YaseNingizimu Afrika Yetitimela Tekwetfwala Bagibeli:
a. Mnu. Leonard Ramatlakane (Sihlalo);
b. Adv Smanga Sethene;
c. Mnu. Matodzi Mukhuba;
d. Mk. Boitumelo Mokgoko;
e. Mnu. Dinkwanyane K Mohuba;
f. Dkt. Alison E Lewis;
g. Mk. Nosizwe Nokwe-Macamo;
h. Mk. Thinavhuyo N Mpye;
i. Ummeleli weLitiko Letekutfutsa;
j. Ummeleli weLitiko Letetimali; kanye
k. neMmeleli weNhlangano yaseNingizimu Afrika Yahulumende Wasekhaya.
4. Ibhodi Yebacondzisi be-Onderstepoort Biological Products (SOC) Limited:
a. Mk. Rene A Kenosi (Sihlalo);
b. Solw Khathutshelo A Nephawe;
c. Mk. Nona N Sonjani;
d. Mnu. Lufuno Nematswerani;
e. Mk. Kribashni Naidoo; kanye
f. neMnu. Luvuyo Mabombo.
5. Mnu. Pieter Uys Pretorius njengeLisekela la-DG (i-DDG): Tinsita Tekubambisana kuLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko.
6. Mk. Nonhlanhla Patience Mkhize njenga-DDG: Tinhlelo Tetemvelo kuLitiko Letemvelo, Temahlatsi Netinhlanti.
7. Adv Martin Mothusi Mafojane njengeMabimafa Lomkhulu kuLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo.
8. Mnu. Nakampe Joseph Mogale njenga-DDG: Tisita Tekuphatsa Emabhizinisi eHhovisi leLijaji Lelikhulu.
9. Mnu Livhuwani Tommy Makhode njenga-DG weLitiko Letasekhaya.

Imibuto: Mk. Phumla Williams – loKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139
Lusuku: Lesine, mhla tinge-22 Imphala 2020
Lesitatimende sikhishwe: Tekuchumana Tahulumende Nekwatisa (i-GCIS)
www.gcis.gov.za; www.gov.za

 

Share this page

Similar categories to explore