Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi WangaLesitsatfu, Mhla Tinge-29 Indlovulenkhulu 2023

A.  Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.  Gezi 
1.1.  Indvuna Yetemandla Agezi, Dkt. Kgosientsho Ramokgopa, uvakashele titeshi tetiphehligezi leti-14 kute atibonele yena matfupha tinselele i-Eskom lebukene nato kulesiphehligezi. 
1.2.  Loluvakasho lunike Indvuna ematfuba ekucocisana nebaphatsi, basebenti kanye netinyonyane tebasebenti, ngenhloso yekusungula kubambisana ezingeni lesiphehligezi, njengencenye yeluhlelo lwekwenta ngcono emandla ekuphehla gezi futsi ekugcineni kubhekwane nekushoda kwagezi. 
1.3.  Ikhabhinethi ihlanganyela neNdvuna ekuboneni kutsi basebenti baka-Eskom babaluleke ekusombululeni letinsayeya. 

2.  Luklayo Lwengekota Lwelinani Lebasebenti (i-QLFS) labasebentako
2.1.  Ikhabhinethi iwemukele umcombelelo lokhuphukako kutekucashwa kulelive lakitsi  njengoba le-QLFS ibike kukhula kwemanani emsebenti nge-48 000 emkhakheni longakahleleki longesiwo wetekulima ngekota yesine yanga-2022. Lokukhula kwemanani emsebenti kwentiwa tekuhwebelana, tinsita tetebhizinisi kanye nemkhakha wetetimbiwa, lokwente lizinga letekucashwa kulelive lifike etigidzini leticishe tibe-10.
2.2.  Lokukhula kwelinani lemisebenti lokungantjintjantjintji kungumphumela wemitamo yabo bonkhe badlalindzima, lababambisene nahulumende, ekuphunyelelisweni kweLisuluhlelo Lwekuvusa Nekwakha Kabusha Umnotfo  (i-ERRP).
2.3.  Lamanani emisebenti ekota yesine akhele kutinzuzo leticinile temisebenti le-648 000 yekota yesibili yanga-2022 kanye nemisebenti le-204 000 leyakhiwa emkhatsini wekota yesibili neyesitsatfu nga-2022.
2.4.  Kuphunyeleliswa kwe-ERRP lokugcilile kuholele ekungeneleleni lokucinile ekudaleni ematfuba emisebenti kanye nekulwa nebuphuya nekuswelakala kwemisebenti.

3.  Umbukiso Wemkhankhaso Weligcabho LaseNingizimu Afrika Lekutsenga Imikhicito Yakuleli i-Proudly South African Buy Local
3.1.  Ikhabhinethi idvumise kungeniswa kuleli ngemphumelelo Umbukiso Wemkhankhaso Weligcabho LaseNingizimu Afrika Lekutsenga Imikhicito Yakuleli we-11 lebewubanjelwe eJozi ngaphasi kwengcikitsisicubulo letsi: “Kukhulisa umnotfo nekwakha imisebenti ngeKwenta noma-ke Kusebentisa Kwasekhaya” futsi leyendlalwe Lisekelamengameli, uMnu. Paul Mashatile, mhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2023.
3.2.  Lombukiso ubonise lizinga lelisetulu lemikhicito lengetulu kwalenge-200 lehlanyelwa kuleli kanye netinsitakalo kusukela kumathoyisi, tintfo tekufundzisa, ifenisha, kudla nemikhicito yetinatfo kuya kugezi, kubonisa emandla lamakhulu eNingizimu Afrika ekusungula tintfo letinsha, kwetayela kukhicita kanye nelikhono lebakhiciti bakuleli.
3.3.  Ikhabhinethi ikhutsate emabhizinisi netakhamuti kutsi batsenge lapha ekhaya noma bafune ngemandla imikhicito netinsitakalo talapha ekhaya kute bafake ligalelo ekuvukeni kwemnotfo kanye nekwesekela kwakhiwa kwemisebenti. 

4.  Budlelwane beNingizimu Afrika neBelgium
4.1.  Ikhabhinethi yemukele kutetsemba lokukhonjiswe yiNingizimu Afrika ngencomphamlandvo yeLuvakasho Lwembuso Lwesilo Inkhosi Philippe kanye neSilokati Indlovukati Mathilde, weBukhosi baseBelgium, ngesikhatsi bamenywa nguMengameli Cyril Ramaphosa, kusukela mhla tinge-22 kuya kumhla tinge-27 Indlovulenkhulu 2023. 
4.2.  Loluvakasho loluyincophamlandvo belwesekelwe kugcila kutekuhwebelana, lutjalo-ngco lwakulamanye emave kanye netekuvakasha. Ngetulu kwaloko, Iforamu Yetemabhizinisi eNingizimu Afrika neBelgium inikele ngenkhundla yekucobelelana kanye netingcoco tetimboni kute kutsi kutfutfukiswe budlelwano betekuhwebelana nekutjalwa kwetimali, lobunemandla ekutfutfukisa kusungulwa kwetimboni taseNingizimu Afrika.
4.3.  IBelgium  ingulomunye webalingani beNingizimu Afrika lababaluleke kakhulu kutemnotfo nekutsengisela lamanye emave. Nga-2020 iNingizimu Afrika yatfumela tigidzigidzi le-$2.38 eBelgium emikhakheni yedayimane, emaloli latfutsa imphahla, emakhemikhali emvelo kanye netinsalela tensimbi (imethali) leligugu. Kuphindze futsi kube nematfuba labalulekile ekutjalwa kwetimali emkhatsini walamave etfu lamabili kutetemandla, tesakhiwonchanti kanye nekunakekelwa ngetemphilo.

5.  Inkhomfa  Yavelonkhe YeteMtsetfosisekelo
5.1.  Ikhabhinethi iyemukele ingcoco lemayelana neMtsetfosisekelo lebeyibanjelwe ngeNkhomfa Yavelonkhe yemalanga lamatsatfu (kusukela mhla tinge-22 kuya kumhla tinge-24 Indlovulenkhulu 2023) ngaphasi kwalengcikitsisicubulo letsi: “Kucabanga ngeMtsetfosisekelo: Umtsetfosimiso weMtsetfo, kutilandza, bulungiswa betemnotfo nebetenhlalakahle”. Tingcoco letikhonjiswe kuleminyaka lenge-25 leyendlulile yeMtsetfosisekelo tivula indlela yalokufanele kutsi kwentiwe. 
5.2.  LoMtsetfosisekelo uchubeka nekuba yidokhumenti lephilako lephocelelako hulumende langayisebentisa kugucula timphilo tabo bonkhe bantfu balapha eNingizimu Afrika kutsi tibe ncono.

6.  Inkhomfa Yavelonkhe Yetebulungiswa Betemacansi Nekutala
6.1.  Lenkhomfa lebeyibanjwe kusuka mhla tinge-22 kuya kumhla tinge-24 Indlovulenkhulu, iholwa yiNdvuna yeTekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle, Mk. Lindiwe Zulu beyigcile kuteKutfolakala Kwemalungelo EteMphilo, Emacansi Nekutala. Hulumende utibophelele ekucinisekiseni kutsi bonkhe bantfu banemandla netinsita nekutsatsa tincumo mayelana netemphilo ngemitimba yabo, bulili kanye netemacansi. 
6.2.  Umbiko wesibili weKhomishani Yelizinga Leliphakeme weNgcungcutsela YaseNairobi lomayelana neNgcungcutsela Yemave Emhlaba lomayelana neLinani Lebantfu Nekutfutfukiswa lonesihloko lesitsi 'Bulungiswa Betemacansi Nekutalana njengendlela yekwetfula Tibophelelo Tengcungcutsela YaseNairobi' nawo wetfulwa. Loku kuniketa inkhombandlela mayelana nekuzuza bulungiswa betemacansi nekutala kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. 

7.  Tikhukhula nesimo selitulu lesimatima 
7.1.  Mengameli Cyril Ramaphosa uvakashele ePort St. Johns eMpumalanga Kapa mhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2023 wayohlola kutsi hulumende netinhlangano temmango basabela kanjani kulesimo ngemuva kwemonakalo lomkhulu lodalwe tikhukhula takamuva kulendzawo. Mengameli ucinisekise imimango ngekwesekelwa nguhulumende futsi wawushayela lihlombe umsebenti wetetimo letiphutfumako letente imitamo lemikhulu yekuhlenga, ngemva kwetikhukhula ePort St. Johns nasetindzaweni letingemacentselo, letibangele kubhidlika nekunyibilika kwemhlabatsi, kusiphuleka kwetihlahla, kuvala imigwaco kwaphindze futsi kwaphatamisa kakhulu timphilo tebantfu. 
7.2.  Sikhungo Savelonkhe Setekulawula Kwetinhlekelele sichumanisa kuphendvula kwahulumende ngekubambisana neMphumalanga Kapa kanye netindzawo tekulawulwa kwetinhlekelele tesigodzi sase-OR Tambo kute kutsi kuncandvwe umtselela lomubi wetikhukhula emimangweni yetfu.  Ikhabhinethi iphawulile kusetjentiswa kwesayensi ekuphendvuleni nasemitameni yekunciphisa umsebenti lowentiwa nguMkhandlu Wetelucwaningo Lwetesayensi Netetimboni, kanye ne-South African National Space Agency, Inhlangano YaseNingizimu Afrika Yekubukana Netemvelo (i-SAEON) kanye Neluphiko LwaseNingizimu Afrika Lwetekubukana Netetimo Telitulu. 
7.3.  Ngesizatfu sekujula kwemtselela wekugucugucuka kwesimo selitulu, indzima ledlalwa tesayensi, bucwepheshe kanye nekusungula tintfo letinsha ekunciphiseni tinhlekelele, kuphendvula futsi kuletinye timo, kuvimbela, sekubaluleke kakhulu.
7.4.  Ikhabhinethi ikhumbute bantfu labahlala etindzaweni letiphasi naleto letitsandvwa tikhukhula kutsi bahlale bacaphele ngalokwendlulele futsi balandzele tecwayiso tesimo selitulu. 

8.  Tingcoco tekubonisana ngemiholo yetisebenti tahulumende 
8.1.  Ikhabhinethi yatisiwe mayelana netingcoco temiholo letichubekako tetinkampani tahulumende futsi yatemukela tinkhomba kusenesikhatsi tekutsi kungenteka kufinyelelwe esivumelwaneni netinyonyane letimelele linyenti labasebenti bahulumende.

9.  Kuphendvula Kweklasta Yetebulungiswa, Tekuvikela Bugebengu Netekuvikeleka (i-JCPS) Ngembhikisho Wamhla Tinge-20 Indlovulenkhulu
9.1.  Ikhabhinethi iyishayele lihlombe imitamo yeKlasta ye-JCPS kanye neLubanjiswano Lwetekusebenta kanye neMtimba Wetebunhloli yekucinisekisa kutsi lombhikisho wamhla tinge-20 Indlovulenkhulu 2023 wedlula ngaphandle kwetigameko letinkhulu. 
9.2.  Nanoma-ke ivuma kutsi kusebenta kwalolo hlobo ngeke kuchutjekwe onkhe emalanga, Ikhabhinethi iyalele kutsi Iklasta ye-JCPS isungule futsi yente Luhlelo Loluhlanganisile Lwetekuvikela Bugebengu loluholwa tebunhloli kute kutsi kubukwane ngekushesha nangemphumelelo nebugebengu lobuhleliwe, kuphepha kanye nekuvikeleka kwebantfu eNingizimu Afrika.  
9.3.  Ikhabhinethi ivakalise kubonga kwayo ngekubambisana lokukhonjiswe linyenti lebantfu baseNingizimu Afrika ekwaleni timemo tekuvala live nekuvikela intsandvo yetfu yelinyenti yekwemtsetfosisekelo. 

10.  Luphenyo Mayelana Neludzaba Lwemdlwenguli Waku-Facebook LonguThabo Bester
10.1.  Ikhabhinethi ibikelwe ngenchubekelembili ngemitamo yekubopha Thabo Bester lobalekela umbuso, Umdlwenguli waku-Facebook loweca esikhungweni setekucondziswa kwetimilo lesichutjwa yi-G4S.
10.2.  Ikhabhinethi iyalele Litiko Letemisebenti Yetekucondziswa Kwesimilo kutsi liphotfule ngekushesha tinchubo tekukhutsata kusebenta kwetikhungo tekucondziswa kwetimilo letimbili letiphetfwe tinkampani letitimele futsi licinisekise kutsi bonke lababandzakanyekako babukana nemiphumela.       

11.  Kubulawa kwa-Messrs Cloete na-Thomas Murray
11.1.  Ikhabhinethi ikugcekile kubulawa kweMnu. Cloete Murray kanye nendvodzana yakhe Thomas, basebenti betekwehluleka kukhokhela tikweleti labebabandzakanyeka emacaleni lasezingeni leliphakeme ekudliwa kwetindlu futsi yendlulisela emavi ayo endvudvuto emndenini wakwa-Murray ngekulahlekelwa kwawo.
11.2.   Ikhabhinethi iyalele tikhungo tetemtsetfo kutsi tiphenye yonkhe indzawo tingashiyi lutfo, futsi baphutfume babambe futsi bajezise lababulali kanye nalabo lababafihlile.     

12.  I-Ejensi Yetekulawula Iminyele (I-BMA)
12.1.  Ikhabhinethi ishayele lihlombe umsebenti lomkhulu wekulungiselela lowentiwe wekucinisekisa kutsi i-BMA icala kusebenta njengenhlangano letimele, kusukela mhla lu-1 kuMabasa 2023. 
12.2.  I-BMA iyincenye lebalulekile yemsebenti wahulumende wekuvikela ngemphumelelo iminyele yaseNingizimu Afrika ngendlela letimfuno telive futsi letfutfukisa kuphepha kwelive. 

B.  Tincumo TeKhabhinethi

1.  Inchubekelembili Kutekutfutsela Kutekusakata Ngekwedijithali (i-BDM)
1.1.  Ikhabhinethi itfole lwati lolusha ngeluhlelo lwe-BDM njengoba-nje lelive lilungiselela Kucishwa kwe-Analogi kanye nekubonisana lokwentiwe netinhlaka letitsintsekako, lokuhlanganisa nemalunga emmango.
1.2.  Ikhabhinethi iyiphawulile inchubekelembili leyentiwe ngekufakwa kwemabhokisi labekwa ngetulu emakhaya lafanelekako afake ticelo tawo kuhulumende.
1.3.  Ikhabhinethi ivumele Indvuna yeLitiko Letekuchumana Nebucwepheshe Betedijithali kutsi akhiphe kugazethi lusuku lwekucinywa kwe-Analogi eNingizimu Afrika. 

2.  Umtsetfosihlongoto WaseNingizimu Afrika Lomayelana Nekonga Nekusetjentiswa Ngalokusimeme Temvelo Letiphilako Letehlukahlukene  
2.1.  Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfosihlongoto WaseNingizimu Afrika Lomayelana Nekonga Nekusetjentiswa Ngalokusimeme Temvelo Letiphilako Letehlukahlukene.  
2.2.  INingizimu Afrika ingulelinye lemave lanetinhlobonhlobo tetemvelo emhlabeni wonkhe kantsi Umtsetfosihlongoto utawusita lelive kutsi lisebentise tinhlobonhlobo tetemvelo. Ugcizelela kubaluleka kwemkhakha wetinhlobonhlobo tetemvelo ekukhuleni kwemnotfo waseNingizimu Afrika, kongiwa kwemvelo kanye nekulingana emnotfweni wetintfo letiphilako letehlukahlukene. LoMtsetfosihlongoto uphindze uvete kubaluleka kwekuvikela lwati lwendzabuko kanye netinhlobonhlobo tetintfo letiphilako. 

3.  Luhlaka Lwenchubomgomo Yetekwesekelwa Ngetimali Kwemabhizinisi Lamancane, Lasemkhatsini Nalamancane Kakhulu neMifelandzawonye (ema-SMME) 
3.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLuhlaka Lwema-SMME neNchubomgomo Yekusita Ngetimali YeMifelandzawonye kute kutsi ummango uphawule ngalo. Lenchubomgomo iyincenye yaletinye tindlela tekungenelela tekwesekela emabhizinisi lamancane, lokufaka ekhatsi neLuhlaka Lwavelonkhe Loluhlanganisile Lwetekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane lolwavunywa yiKhabhinethi nga-2022. 
3.2.  Loluhlaka lwenchubomgomo luhlongota tingenelelo letibalulekile leti-17 lokutawenta kutsi ema-SMME lalinganiselwa etigidzini le-3.2 kanye nemifelandzawonye lenge-43 000 kulo lonkhe lelive aphumelele. Lokungenelela kubandzakanya kubukana netinchubo tekwesekelwa ngetimali letehlukene, kufaka ekhatsi imininingwane legciniwe yemabhizinisi lamancane, kwenta ncono kutfolakala kwetimali tekucala ibhizinisi nekwandzisa kwesekelwa kutfutfukiswa kwemabhizinisi. 
3.3.  Hulumende ubeke embili kwesekwa kwema-SMME nemifelandzawonye ngoba lamabhizinisi adala ematfuba lamanyenti emisebenti futsi aniketa bantfu ematfuba lamanyenti ekutiphilisa. 
3.4.  Loluhlaka lwalenchubomgomo lutawushicilelwa kuGazethi YaHulumende kanye newebhusayithi yeLitiko Letekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane: www.dsbd.gov.za

4.  Luhlakamsebenti Lwetemanti Nekuhanjiswa Kwendle 
4.1.  Ikhabhinethi igunyate Luhlakamsebenti Lwetemanti Nekuhanjiswa Kwendle lolutawusetjentiswa njengenkhombandlela yekutsi tinsita tekuhanjiswa kwendle tihlelwa kanjani, tiphatfwe futsi tilawulwe kanjani ngendlela lelinganako futsi lehambisana nentfutfuko yetebucwepheshe.
4.2.  Loluhlaka futsi lwentelwa kutsi lubukane netinsayeya tekwetfulwa kwetinsitanchanti letinganakekelwa ngalokufanele, futsi sakhiwonchanti lebesingakakhelwa kusebentela bantfu labanengi.  
4.3.  Loluhlaka lutawuphindze futsi lusetjentiselwe kubukana netikhebesi futsi luniketa tinyatselo tekwehlisa linani lelisetulu  lemakhaya lasitwa ngetindlu  tangasese letenele naletiphephile eNingizimu Afrika, futsi loku kubandzakanya kucedza luhlelo lwemabhakede emijondolo.  
4.4.  Loluhlaka luphindze luchaze buncane beticu kanye nelwati lwebacondzisi betinchubo emisebentini yekuhlanta emanti langcolile kanye netidzingo tesipiliyoni kubaphatsi betikhungo tekuhlanta emanti langcolile.  

5.  Inchubomgomo Neticondziso Tenchubomgomo Ekusetjentisweni Lokusheshako Kwemanethiwekhi Netinsita Tetekuchumana Ngagezi 
5.1.  Ikhabhinethi iyivumule Inchubomgomo Neticondziso Tenchubomgomo Ekusetjentisweni Lokusheshako Kwamanethiwekhi Netinsita Tetechumana Ngagezi. 
5.2.  Inhloso yaleNchubomgomo kanye Nokucondzisa Kwenchubomgomo kucondzisa Umkhandlu Wemtimba Lotimele Wetekuchumana waseNingizimu Afrika (i-ICASA) kutsi ubeke imitsetfomgomo mayelana netinchubondlela netinchubo tekusonjululwa kwetincabano letingahle ticubuke emkhatsini welayisensi yetekusebenta ngekwenethiwekhi yetekuchumana ngekwebucwepheshe kanye nemnikati wemhlaba ngesikhatsi kutfunyelwa tekuchumana ngagezi netisetjentiswa.  
5.3.  Kusatjalaliswa ngemphumelelo kwemanethiwekhi etekuchumana ngagezi kuyintfo lehamba embili kuhulumende njengoba isekela umnyakato walelive locondzise emabombo emnotfweni wetedijithali. 

C.  Kubekwa Etikhundleni
Kutawucinisekiswa ticu temfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonke lababekwe etikhundleni. 

1.  Mk. Hapiloe Sello lobekwe waba yi-CEO yeTemapaki Avelonkhe aseNingizimu Afrika. 

2.  Labangasiwo Emalunga Esigungu Lesiphetse Ebhodi Yebacondzisi Base-Sentech:
(a)    Mk. Sedzani Faith Mudau (uyaphindvwa kubeka njengaSihlalo); 
(b)    Mk. Veronica Mmakoma Motloutsi (uyaphindvwa kubekwa esihlalweni);
(c)    Mnu. Themba Phiri (uyaphindvwa kubekwa esihlalweni);
(d)    Mk. Mapuleng Moropa (uyaphindvwa kubekwa esihlalweni);
(e)    Dkt. Tshavhuyo Sesane (uyaphindvwa kubekwa esihlalweni);
(f)    Mnu. Mbasa Metuse (uyaphindvwa kubekwa esihlalweni); 
(g)    Adv Nkhumeleni Anderson Mudunungu (uyaphindvwa kubekwa esihlalweni);
(h)    Mnu. Luyolo Keyisa; kanye
(i)    Mnu. Yershen Pillay. 

D.  Imitsetfosivivinyo

1.  Umtsetfosivivinyo Loluhlaka Wekuchibela Tagezi 
1.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Loluhlaka Wekuchibela Tagezi.
1.2.  Imigomo yaloMtsetfomgomo Wekuchibela ngulena:
1.2.1.  kucinisa indzima ledlalwa nguMlawuli Wavelonkhe Wetemandla waseNingizimu Afrika,
1.2.2.  kucinisa imibandzela lehlobene nemisebenti lenelayisensi nalengavunyelwe (lekhululiwe esibopheni);
1.2.3.  wenta kutsi kube netinyatselo tekwendlula tekwakhiwa kwe-Transmission System Operator (i-TSO); futsi
1.2.4.  ichaza imisebenti ye-TSO, emkhatsini walokunye, lokufaka ekhatsi kwesekelwa kwenkhundla yekutsengisa gezi etimakethe letinyenti, futsi inikete kufinyelela kunethiwekhi yekwendlulisa ngaphandle kwekubandlulula. 

2.  Umtsetfosivivinyo Wetekulawula Tekuphatsa Tahulumende (i-PAMA) wanga-2023 
2.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo we-PAMA yanga-2023.   
2.2.  Inhloso lenkhulu yaloMtsetfosivivinyo kwenta ncono kwetfulwa kwetinsita ngekuhambelanisa abasebenti, kubusa kanye netinhlelo letiphatselene naloko kuyo yonkhe lemikhakha yahulumende lemitsatfu. 
2.3.  LoMtsetfosivivinyo futsi ususa kungalingani lokungafanele ekuphatfweni kwemmango futsi wenta kutsi kube nekwakhiwa kweluhlaka lwetekucocisana nekubonisana ngekuhlanganyela.

3.  Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Yetebasebenti Bahulumende Wanga-2023
3.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tebasebenti Bahulumende Wanga 2023.
3.2.  LoMtsetfosivivinyo uhlose kucacisa imisebenti netindzima letidlalwa tiphatsimandla letiphetse macondzana neTinhloko Tematiko (ema-HoD) futsi wenta kutsi kube nemandla latsite ekuphatsa lanikwa ema-HoD, abe emandlabuciko wona afakwa etandleni tetiphatsimandla letinkhulu.
3.3.  LoMtsetfosivivinyo wengeta indzima ledlalwa nguMcondzisijikelele eHhovisi laMengameli kwakha Inhloko Yetekuphatsa Imisebenti Yahulumende futsi ucacisa nendzima ledlalwa yiKhomishini Yetemisebenti Yahulumende macondzana nekuhlonishwa kwetikhalo.

4.  Luhlaka LweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekuchumana Ngekwe-elekthroniki 
4.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekuchumana Ngekwe-elekthroniki kute kutsi ummango uphawule ngawo. 
4.2.  Inhloso yaletichibelo letihlongotwako kukhulisa lizinga lekuncintisana emkhakheni wetekuchumana kanye nekwehlisa emanani entsengo. 
4.3.  Letichibelo teMtsetfo Wetekuchumana Ngekwe-elekthroniki nyalo sewutawuvumela Siphatsimandla Lesitimele Setekuchumana saseNingizimu Afrika kutsi sigucugucuke kute kutsi silawule tindzaba tekuncintisana kulomkhakha. 

E.  Imikhosi Letako

1.  Emaholidi esikolwa 
1.1.  Ikhabhinethi ifisela bonkhe bafundzi nabothishela likhefu lelibafanele.
1.2.  Kuphepha kwebantfwana betfu kumele kuhlale sikubeka embili ngisho nangemaholide esikolwa.

2.  Liphasika ne-Ramadan
2.1.  Ikhabhinethi yendlulisela tilokotfo tayo kuMakhristu neMasulumane ngalokufananako ngalesikhatsi seLiphasika ne-Ramadaan. 
2.2.  Ikhabhinethi icela labo labatawube bahamba ngalamaholidi, kutsi bahloniphe labanye basebentisi bemgwaco baphindze futsi bahloniphe imitsetfo yemgwaco. Bashayeli bafanele kutsi batfobele umkhawulo welitubane, futsi bacinisekise kutsi timoto tabo tiphilile, tiyafaneleka kuba semgwacweni futsi banganatsi babe bashayela. 

3.  Inkhomfa Yelutjalomali YaseNingizimu Afrika (i-SAIC)
3.1.  Mengameli Cyril Ramaphosa utawuhola iNingizimu Afrika ingenise i-SAIC ye-5 mhla ti-13 kuMabasa 2023 e-Sandton Convention Centre eGoli. 
3.2.  Kusukela ngenkhomfa yekucala yekutjalwa kwetimali nga-2018, iNingizimu Afrika yente tibopho tekwenta amathriliyoni langu-R1, 14. Loku kumelela emaphesenti lange-95 emgomo wetfu wokucala futsi kuholela ekutjalweni kwetimali emikhakheni leminengi yetemnotfo. 
3.3.  Kulokutiniketa kulutjalomali loku-152 lokwentiwe ngaphambilini, sekuphotfulwe imiklamo lenge-45, kantsi leminye lenge-57 isakhiwa. Lolutjalomali seluholele ekusungulweni kwetimboni letinsha, tikhungo tetincingo, tiphehligezi telilanga, kwengetwa kwemakhebuli e-fibre optic langaphasi kwelwandle, kungetwa kwemigudvu yetekukhicita kanye nekwemukelwa kwebucwepheshe lobusha.
3.4.  Ngesikhatsi Etfula Inkhulumo Yebunjalo Balelive, Mengameli umemetele umgomo lohlosiwe wemathriliyoni la-R2 wemjikeleto lomusha wesikhatsi lesihlelelwe lutjalomali. 

4.  Iforamu Yelivekatii Lase-Afrika Yendzawo Yetekuhwebelana Ngalokukhululekile (i-AfCFTA) Kulelivekati Lase-Afrika 
4.1.  INingizimu Afrika itawungenisa Iforamu Yebhizinisi Ye-AfCFTA lehlelelwe kubanjelwa e-Cape Town International Convention Centre kusukela mhla ti-16 kuya kumhla ti-19 kuMabasa 2023, ngekubambisana neLihhovisi Lesigungu se-AfCFTA.
4.2.  LeForamu Yebhizinisi ye-AfCFTA itawusebenta njengenkhundla yemabhizinisi nebatjalitimali kutsi bachumane nebalingani betfu labasha nemakhasimende, bandzise umkhondvo wabo futsi bafinyelele timakethe letinsha emikhakheni lekhonjiwe lebekwembili. 

5.  Inyanga Yenkhululeko 
5.1.  INingizimu Afrika itawugubha umkhosi wekukhumbula Inyanga Yenkhululeko ngaMabasa kukhombisa kukhumbula kuphuma kwalelive embusweni wencindzetelo ngelubandlululo iye eveni lentsandvo yelinyenti lekhululekile. Lamuhla, bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika batawujabulela kuvikelwa nguMtsetfosisekelo futsi sikhululekile kutsi sibe ngulabantfu lesingibo futsi silandzele emaphupho etfu ngekhatsi kweminyele yemtsetfo.   
5.2.  Lomkhosi wekukhumbula usikhumbuto sekutinikela lokunyenti lokwentiwe kute kucinisekiswe inkhululeko yetfu leyaholela elukhetfweni lwetfu lwekucala lwamhla tinge-27 Mabasa 1994, kuphutfunyiswa kwetinzuzo tenkhululeko yetfu kanye nekutimisela kwetfu sikanye kutsi sisebente ngekutimisela lokwengetiwe kute kusonjululwe letinsayeya letisabambe lelive letfu kanye nekucinisekisa kutsi kute lesimshiya ngemuva.

F.  Imilayeto

1.  Kuhalalisa
Ikhabhinethi yendlulisela kuhalalisa netilokotfo letinhle ku: 

  • Somahlaya waseNingizimu Afrika, u-Trevor Noah, lozuze Umklomelo lohlonishwako wase-Europe wa-Erasmus (i-Europe’s prestigious Erasmus Prize), lokumente waba ngusomahlaya wekucala-ngca  kutfola lomklomelo kusukela watfolwa ngu-Charlie Chaplin nga-1965.  LoMklomelo wa-Erasmus ngumklomelo weminyaka yonkhe loklonyeliswa bantfu noma tikhungo letibe neligalelo lelimangalisako kutemasiko, emmangweni, noma kutesayensi yetenhlalo eYurophu nasemhlabeni wonkhe jikelele.
  • bamukeli Bemiklomelo Yekucala ya-Charlotte Maxeke Yebuholi Besifazane base-Afrika, lengeniswe yiNdvuna yeTebudlelwane Bemave Emhlaba Nekubambisana, Dkt. Naledi Pandor.  Lomcimbi uphakamisa futsi uhlonipha baholi Besifazane base-Afrika labavelele imphumelelo yabo, umtselela, kanye nemagalelo abo atfutfukise intfutfuko ye-Afrika emikhakheni yemmango leyehlukene. Lemiklomelo iphindze yahlonipha ligalelo ekuchutjelweni embili kwetekulingana ngebulili kanye nekuhlomisa besifazane ngemandla.
  • Banyana Banyana, lapho basatilungiselela kuvela kwabo kwesibili kuTendzebe Yemhlaba Ye-FIFA. Balungiselela luhambo loluya eSerbia kuyodlala umdlalo webungani mhla ti-10 kuMabasa wanga-2023.
  • Bafana Bafana lasebangene ku-Africa Cup of Nations yanga-2023 kulandzela kwehlula kwabo iLiberia eMonrovia nga-2-1 mhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2023.


2.    Kudvudvuta 
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani balabalandzelako: 

  • Lincusa Moosa “Mosie” Moolla (88) lokwatsi nga-2013 waklonyeliswa ngendondo ye-Order of Luthuli yeSiliva ngemsebenti wakhe lomuhle kakhulu futsi loncomekako enhlanganweni yenkhululeko levame kubeka engcupheni imphilo yakhe kanye nekumela timfuno tenhlangano yenkhululeko kanye neNingizimu Afrika ummango wemave emhlaba. Bekakanye netishoshovu taKhongolose leti-155 letaboshwa ngetinsolo tekuvukela umbuso ngeNgongoni nga-1956. 
  • bantfu labatsatfu lababulawa ngesikhatsi setikhukhula ePort St. John’s nasetindzaweni letingemacentselo.
  • bantfu labasihlanu lababulawa kwatsi labatsatfu balimala etigamekweni letimbili letehlukene tekudubula eThongathi, KwaZulu-Natal mhla tinge-23 ngeNdlovulenkhulu 2023.
  • Mnu. Randall Robison (81), sishoshovu saseMelika kanye nemsunguli we-TransAfrica, lokuyinhlangano lehlonishwako eWashington leyasita ekubumbeni kabusha inchubomgomo yetangaphandle yaseMelika nekutsi isebente eNingizimu Afrika ngesikhatsi selubandlululo.
     

Ikhabhinethi iphindze futsi yendlulisela emavi ayo endvudvuto ku:

  • hulumende kanye nebantfu base-India, basePakistan kanye nebase-Afghanistan ngekufa kwebantfu ngesikhatsi lamave ahlaselwa kutamatama kwemhlaba. 
     

Imibuto: Mnu. Michael Currin – Libambela Lalokhulumela Hulumende 
Makhalekhikhini: 082 462 7896
 

Share this page

Similar categories to explore