Isitatimende Somhlangano WeKhabinethi WangeLesithathu, 29 kuNtaka 2023

A.  Ezingundabamlonyeni

1.  Zegezi 
1.1.  UNgqongqotjhe wezeGezi, uDorh. Kgosientsho Ramokgopa, uvakatjhele iintetjhi zegezi ezili-14 ukuyozibonela yena ngokwakhe iintjhijilo eziqalene ne-Eskom ezingeni lokuphehla igezi esitetjhini ngasinye. 
1.2.  Amavakatjho la alandela amathuba kaNgqongqotjhe wemikhulumiswano nabaphathi, abasebenzi, amayuniyoni wabasebenzi ngamalahle, ngomnqopho wokwaka ubudlelwano bokusebenzisana ezingeni leentetjhi zegezi, njengengcenye yehlelo lokuphakamisa umthamo wokuphehla igezi bese kurarululeka umraro wokutlhayela kwegezi. 
1.3.  IKhabinethi nayo njengoNgqongqotjhe ivumelana nokuthi abasebenzi bakwa-Eskom baqakatheke kwamambala ekurarululeni iintjhijilo zegezi esiqalene nazo. 

2.  IHlolomazizo yeNanai labaSebenzi yeKota yoNyaka (i-QLFS) Eembalweni Zemisebenzi
2.1.  IKhabinethi yamukele umzombe wenani elikhuphukako emisebenzini yelizwe njengombana i-QLFS ibike ukukhuphuka ngee-48 000 enanini lemisebenzi emkhakheni wezokulima ekotareni yesine yomnyaka wee-2022. Ukwanda kwesibalo semisebenzi kwenziwe mikhakha yokurhwebelana, imisebenzi yamarhwebo neyokumayina, kwadala imisebenzi pheze eziingidi ezilitjhumi.
2.2.  Ukungezeleleka okunzinzileko enanini lemisebenzi kumphumela wemizamo eqinileko yabo boke abalimindima, ngokubambisana norhulumende, eHlelweni loKwakha nokuVuselela umNotho (i-ERRP).
2.3.  Iimbalo zemisebenzi yekotara yesine zakheke emisebenzini ebekhona ezii-648 000 ekotareni yesibili yomnyaka wee-2022 godu kwakheka imisebenzi ezii-204 000 hlangana kwekotara yesibili neyesithathu yomnyaka wee-2022.
2.4.  Umnqopho wokusebenza kwe-ERRP usemphumeleni oqinileko wehlelo lokwakha imisebenzi nokulwa nokutlhogeka kwemisebenzi nendlala.

3.  Umqaliso Wokukhangisa Nokukhuthaza Ukuthengwa Kwemikhiqizo Ekhiqizwe Ekhethwapha i-Proudly South African Buy Local
3.1.  IKhabinethi iwahlele izandla ipumelelo yokubanjwa komQaliso wokuKhangisa nokuKhuthaza ukuThengwa kwemiKhiqizo Ekhiqizwe Ekhethwapha i-Proudly South African Buy Local wehlandla le-11 obekade ubanjelwe eJwanisbhege ngaphasi kommongo othi:  “Ukukhulisa umnotho nokwakha imisebenzi ngemikhiqizo ekhiqizwe elizweni lekhethu” owethulwa liSekela lakaMengameli, uNom. Paul Mashatile, nakama-28 kuNtaka 2023.
3.2.  Umqaliso ukhangise iinsetjenziswa ezingaphezu kwama-200 zekhwalithi ephezulu ezikhiqizwe elizweni lekhethu nemisebenzi esukela eendlalisini/kumathoyi, umetheriyali wokufunda, ifenitjhara, ukugoma neenselo ukuya kunsetjenziswa zamalekthronikhi, kutjengise ukuzinikela okukhulu kweSewula Afrika ekutlameni, ekuthatheleni ngokwenza nekghono lokuzenzela izinto elizweni lekhethu.
3.3.  IKhabinethi ikhuthaze abosorhwebo nabahlali ukuthenga imikhiqizo ekhiqizwe eSewula Afrika nofana ukufuna imikhiqizo neensiza ezikhiqizwe nofana ezikhandwe elizweni lekhethu okuzabe kukufaka isandla ekuvuseleleni umnotho nokusekela ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi. 

4.  Ubudlelwano Hlangana KweSewula Afrika Ne-Beljium
4.1.  IKhabinethi yamukele ukuzithemba okuvezwe yi-Sewula Afrika ngeqophamlando yokuvakatjhelwa yiNdlovukazi u-Mathilde neKosi uPhilippe bebuKhosini beBeljium ngokuhlonipha isimemo sabo esenziwe nguMengameli uCyril Ramaphosa, ukusukela amalanga nakama-22 ukuya kama-27 kuNtaka 2023. 
4.2.  Ubudlelwano obumahlangothimabili obuqinileko ngomnqopho wokurhwebelana, ukusisa okunqophileko kwangaphandle nevakatjhobukelo kutlomelise iVakatjho lokuThomeli lomBuso. Ukuragela phambili, isiGungu seRhwebo seSewula Afrika ne-Beljium sinikela ngethuba lokwabelana ngemibono neenkulumiswano zokuthuthukisa ubudlelwano kezamarhwebo namasiso, okuyivulandlela yokuthuthukisa amabubulo weSewula Afrika.
4.3.  I-Beljium ngenye yeenarha ezinobukhozi obuqakatheke khulu neSewula Afrika kezomnotho nokurhwebelana. Ngomnyaka wee-2020, iSewula Afrika yathuthela amabhiliyoni ama-$2.38 e-Beljium emikhakheni yamadayimondi, yamathraga aziinthuthi, yamakhemikhali angakatsengwa neyeenkorokoro zeensimbi ezihle. Kunamathuba godu amahle wokusisa hlangana kwamazwe wethu amabili la kezamandla, umthangalasisekelo netjhejweni lezepilo.

5.  Ikhonferensi Yelizweloke Emayelana NomThethosisekelo
5.1.  IKhabinethi yamukele imikhulumiswano ngomThethosisekelo ebekade ibanjwe eKhonferensini yeliZweloke yamalanga amathathu (22-24 kuNtaka 2023) ngaphasi kommongo othi: “Amatshwayo akumThethosisekelo: Ukubusa ngomthetho, ukuziphendulela, ubulungiswa kezomphakathi nomnotho”. Iinkulumiswano ezivezwe eminyakeni ema-25 edlulileko yomThethosisekelo zahlahla indlela yalokho ekufanele kwenziwe. 
5.2.  UmThethosisekelo uhlala uyincwadi ephilako neqakatheke kwamambala karhulumende nakafuna ukuvuselela ubujamo bepilo yamaSewula Afrika ukuthi ibe ngengcono.

6.  Ikhonferensi  Ngezobulungiswa Kezomseme Nokubeletha
6.1.  Ukufikelela emaLungelweni wezePilo kezomSeme nokuBeletha bekumnqopho wekhonferensi eyabanjwa ukusukela nakama-22 ukuya nakama-24 kuNtaka, beyidoswa phambili nguNgqongqotjhe wokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle uMm. uLindiwe Zulu. Urhulumende uzibophelele ekuqinisekiseni ukuthi boke abantu bafumana amandla neentlabagelo zokuthatha iinqunto ezithe tjha nofana ezivuthiweko ngemizimbabo, kezomseme nokubeletha. 
6.2.  Kwethulwa umbiko wesibili weKomitjhini yeZinga eliPhezulu emButhanweni weenKhulu zomBuso ngeKhonferensi yeenTjhabatjhaba emayelana nabaNtu neTuthuko yesihloko esithi ‘ubuLungiswa kezomSeme nokuBeletha njengendlela yokwethula iimBopho zomHlangano weenKhulu zomBuso e-Nairobi’. Lokhu kunikela umhlahlandlela emizameni yokufikelela ubulungiswa  kezomseme nokubeletha kwabo boke abantu beSewula Afrika. 

7.  Ubujamo Obumbi Bezulu Neenkhukhula 
7.1.  UMengameli Cyril Ramaphosa uvakatjhele i-Port St. Johns ePumalanga Kapa amalanga nakama-28 kuNtaka 2023 ukuyokuhlola imisebenzi karhulumende neyomphakathi ngokulandelela umonakalo owenziwe ziinkhukhula endaweni le. UMengameli uqinisekise imiphakathi bonyana urhulumende uzoyisekela godu wawahlela izandla imisebenzi eyenziwe liphiko lezobujamo oburhabako ngemizamo yalo yokuhlangula ngemva kweenkhukhula ebekade zise-Port St. Johns neendawo eziyizombelezileko, ezibangele idaka elitjhelelako, ukuwa kweenhlahla, ukuvalwa kweendlela bekwathikamezeka kumbi iimpilo zabantu. 
7.2.  IZiko lezokuLawulwa kweHlekelele leliZwe lilawula imisebenzi karhulumende ekusebenzeni kwelawulo lezehlekelele ePumalanga Kapa esiYingini i-OR Tambo ukuphungula imithintela emimbi yeenkhukhula emiphakathini yekhethu. IKhabinethi iyelele ukusetjenziswa kwesayensi njengemizamo neendlela zokufezekisa imisebenzi eyenziwa mKhandlu wezokuRhubhulula ngeSayensi nezamaBubulo (i-CSIR), kunye ne-South African National Space Agency, i-South African Environmental Observation Network (i-SAEON) begodu neZiko lezobuJamo beZulu leSewula Afrika (i-SAWS). 
7.3.  Ngokungenelela kwamatjhuguluko wetlayimethi, umsebenzi wesayensi, ithekhnoloji nomtlamo ekuqalaneni nehlekelele, ukurarulula, kezinye izehlakalo, ukukhandela kube ngokuqakatheke khulu.
7.4.  IKhabinethi ikhumbuze abantu abahlala eendaweni ezisenzasi, eziseduze kwemilambo nezinemidzwela bonyana batjheje kwamambala godu balandele iiyeleliso ngobujamo bezulu. 

8.  Imikhulumiswano Ngemirholo Yabasebenzi Bembusweni 
8.1.  IKhabinethi yazisiwe ngemikhulumiswano eragela phambili ngemirholo yabasebenzi bembusweni beyamukela iinkomba zekghonakalo yokufikelela esivumelelwaneni namayuniyoni ajamele abasebenzi bembusweni abanengi.

9.  Imisebenzi YesiQhema SaboNgqongqotjhe BezobuLungiswa, UkuKhandelwa KobuLelesi NokuQinisekisa IVikeleko (i-JCPS) Ekuqalaneni NeJima LokuTjhagala Lamalanga Nakama-20 KuNtaka 
9.1.  IKhabinethi iwahlele imizamo yesiQhema se-JCPS neBandla lezobuHlakani  nelemiSebenzi eHlanganyelweko yeliZwe ngokuqinisekisa bona umtjhagalo owabanjwa nakama-20 kuNtaka udlula ngaphandle kwezehlakalo ezikulu. 
9.2.  Nakusabukwa imisebenzi yelawulohlanganyela yalowomhlobo engekhe yananyathiselwa ezehlakalweni zaqobe lilanga, iKhabinethi ikhombele isiQhema se-JCPS ukwakha beyethule iHlelo leHlanganyela lokuKhandela ubuLelesi ukuze kuqalanwe msinyana nangefanelo ubulelesi obuhlelekileko, ukuphepha nokuvikeleka kwabantu beSewula Afrika.  
9.3.  IKhabinethi iveze ukuthokoza kwayo ngebumbano elitjengiswe maSewula Afrika amanengi nakaphikisana nesimemo somtjhagalo wokubeka phasi koke begodu nokuvikela intando yenengi ngokomThethosisekelo. 

10.  Amaphenyo Ngendaba Yomkatimjeje Oku-Facebook, uThabo Bester
10.1.  IKhabinethi yaziswa ngeragelo phambili lemizamo yokubopha uThabo Bester, oweqe ezikweni lezokubuyiswa kweemilo elilawulwa yi-G4S.
10.2.  IKhabinethi ikhombele umNyango wezokuBuyiswa kweeMilo ukuthatha ilawulo leendawezi zokubuyiswa kweemilo ezimbili ezilawulwa makhampani azijameleko nokuqinisekisa ukuthi boke abantu abathintekako kilelicala bafumana isigwebo esibafaneleko.

11.  Ukubulawa KwakaNomzana u-Cloete Murray Nendodanakhe u-Thomas Murray
11.1.  IKhabinethi yasola khulu ukubulawa kwakaNom. Cloette Murray nendodanakhe uThomas, abasebenzi bezeenkolodo ababandakanyekileko nabasebenza ngamacala wokudliwa kwepahla yabosaziwako, begodu yathumela namagama wokududuza emndenini wakwa-Murray ngokulahlekelwa kwawo.
11.2.  IKhabinethi ilayele abathobelisimthetho ukobana baphenya woke umuntu obandakanyekako bese kubanjwe msinyana abenzi bobumbi lobu nalabo ababaqatjhileko.     

12.  I-Ejensi Elawula Zemikhawulo (i-BMA)
12.1.  IKhabinethi iwahlele imisebenzi engeneleleko yamalungiselelo aqinisekisa ukuthi i-BMA ithome ukusebenza ngokuzijameleko, ukusukela ilanga nalili-1 kuSihlabantangana 2023. 
12.2.  I-BMA lizikwana eliqakathekileko elenza urhulumende akghone ukusebenza ngefanelo ukuvikela imikhawulo yeSewula Afrika ngendlela yokuphephisa iimfuneko nokuqinisa ivikeleko lelizwe. 

B.  IinQunto ZeKhabinethi

1.  Iragelophambili Lezokuthuthela Ekurhatjheni Ngedijithali (i-BDM)
1.1.  IKhabineti ithole izaziso ezitjha ngehlelo le-BDM njengombana ilizwe lizilungiselela ukuCima i-Analogu godu kubonisenwe neenhlangano ezithintekako, kufaka hlangana amalunga womphakathi.
1.2.  IKhabinethi itjheje iragelophambili elenziweko ngokufakwa kwama-Set-Top Boxes kilabobazuzi emindenini efanelekileko abafake iimbawo zokusizwa ngurhulumende.
1.3.  IKhabineti inikele ngemvumo kuNgqongqotjhe wezokuThintana nezeThekhnoloji yeDijithali ukugazeda ilanga lokuCima i-Analogu eSewula Afrika. 

2.  UmBikomthethokambiso (i-White Paper) Ngokongiwa Kwemvelo Nokusimamisa Ukusetjenziswa Kweenyamazana NeeMila Zehlabathini ZeSewula Afrika
2.1.  IKhabinethi iphasise umBikomthethokambiso ngokOngiwa kwemVelo nokuSimamisa ukuSetjenziswa kweeNyamazana neeMila zeHlabathini zeSewula Afrika.  
2.2.  ISewula Afrika ngenye yamazwe eneemila neenyamazana ezinengi ezihlukileko ephasini begodu umBikomthethokambiso uzokusiza ilizwe lekhethu ukusebenza ngokuzikhakhazisa ekusetjenzisweni ngokunothileko kweenyamazana neemila zehlabathini yayo. Lokhu kuqinisa ukuqakatheka komkhakha wezeenyamazana neemila ekukhuleni komnotho weSewula Afrika, ukubulungwa kwemvelo nokulingana emnothweni wezeenyamazana neemila. UmBikomthethokambiso godu  uveza ukuqakatheka kokuvikela ilwazi lendabuko neenyamazana neemila. 

3.  UmThethokambiso WokuSizwa NgeeMali KwamaRhwebo AmaNcani, AmaNcancani NaPhakathi (ama-SMME)
3.1.  IKhabinethi iphasise umtlolo oHlongozwako wokuSizwa ngeeMali kwama-SMME neenKhampani khona umphakathi uzakufaka imibono neemphakamiso. Umthethokambiso ubumba ingcenye yeminye imithelela yokusekela amarhwebo amancani, kufaka hlangana isAkheko sokuThuthukiswa kwamaRhwebo amaNcani weliZwe esaphasiswa yiKhabinethi ngomnyaka wee-2022. 
3.2.  Itlhatlha lomthethokambiso lihlongoza izinto eziqakathekileko ezili-17 ezingenziwa ekusizeni ukuthuthukisa isilinganiso esiziingidi ezi-3.2 zama-SMME neengidi ezizii-43 000 zeenkhampani eziselizwe lekhethu ukuze zithuthuke. Iindlela lezi zesizo zifaka hlangana ukurarulula umraro wokuhlanganiswa kweendlela ezihlukileko zesekelo leemali, ukuhlanganiswa kwebulungelomininingwana lamarhwebo amancani, ukuthuthukisa ukufikelela eemalini zokuthoma irhwebo nokungezelela isekelo lokuthuthukisa amarhwebo. 
3.3.  Urhulumende ubeke phambili isekelo lama-SMME namakhampani ngombana amarhwebo la avulela abantu abanengi amathuba wemisebenzi ukuze bathole imadlana engabaphilisa. 
3.4.  Isakheko somthethokambiso sizokugadangiswa eNcwadini yezAziso zikaRhulumende (i-Government Gazette) nakubunzinzolwazi bomNyango wezamaRhwebo amaNcani ku: www.dsbd.gov.za

4.  Isakheko Sezamanzi Nehlwengiso 
4.1.  IKhabinethi iphasise isAkheko sezaManzi neHlwengiso esizokusetjenziswa njengomhlahlandlela wokuthi imisebenzi yehlwengiso ingahlelwa, ilawulwe beyiphathwe njani ngendlela elinganisako nekhambisana netuthuko yethekhnoloji.
4.2.  Isakheko satlanyelwa ukurarulula iintjhijilo zokunikela ngeensiza ezibonakele ngomthangalasisekelo osele umdala khulu godu sele wonakele, ulungiswe butjhapha begodu nomthangalasisekelo ongakatlanyelwa ukunikela abantu abanengi ngeensiza.  
4.3.  Isakheko sizokusetjenziswa godu ukurarulula umraro weenkhala zokunikela ngeensiza begodu nokunikela ngeendlela zokuphungula inani eliphezulu elingatholi iinsiza zehlwengiso ngefanelo nangokuphepha eSewula Afrika, begodu lokhu kufaka hlangana ukupheliswa kwehlelo lokuzithumela ngemathungeni emitlhatlhaneni yabazihlomeleko.   
4.4.  Isakheko sihlathulula godu iintifikedi zefundo nelemuko lomsebenzi ekufanele abalawuli bamanzi wendle ekufanele babe nalo nabahlwengisa amanzi begodu neemfuneko zobukghoni babaphathi bamaplanti wezehlwengiso lamanzi.  

5.  Umthethokambiso Nomkhombandlela Womthethokambiso Wokusetjenziswa Msinyana Kwamathungelelwano Neentlabagelo Zezokuthintana Bulekthronikhi 
5.1.  IKhabinethi iphasise umThethokambiso nomKhombandlela womThethokambiso wokuSetjenziswa mSinyana kwamaThungelelwano neenTlabagelo zezokuThintana bulekthronikhi. 
5.2.  Umnqopho womThethokambiso nomKhombandlela womThethokambiso kuhlahlela iBandla eliziJameleko eliLawula zokuRhatjha leSewula Afrika (i-ICASA) indlela yokunikela ngemithetho emithethwenikambiso nemahlelweni wokurarulula imibango engavelako hlangana komnikazi welayisensi yemisebenzi yezethungelelwano lobulekthronikhi nomnikazi wenarha ngesikhathi sokufakwa kwamathungelelwano neentlabagelo zezokuthintana bulekthronikhi.  
5.3.  Ukufakwa kuhle kwamathungelelwano wezokuthintana abulekthronikhi kuyinto eqakatheke khulu kurhulumende godu kusekela ilizwe ekutjhugulukeleni emnothweni wedijithali. 

C.  Abaqatjhiweko
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1.  Mm. Hapiloe Sello njengo-CEO we-South African National Parks. 

2.  Amalunga angaThathi iinQunto Ebhodini Ekulu Yabanqophisi Be-Sentech:
(a)    Mm. Sedzani Faith Mudau (okhethwe ngobutjha godu unguSihlalo); 
(b)    Mm. Veronica Mmakoma Motloutsi (okhethwe ngobutjha);
(c)    Nom. Themba Phiri (okhethwe ngobutjha);
(d)    Mm. Mapuleng Moropa (okhethwe ngobutjha);
(e)    Dorh. Tshavhuyo Sesane (okhethwe ngobutjha);
(f)    Nom. Mbasa Metuse (okhethwe ngobutjha); 
(g)    Adv Nkhumeleni Anderson Mudunungu (okhethwe ngobutjha);
(h)    Nom. Luyolo Keyisa; begodu no-
(i)    Nom. Kiruben Pillay. 

D.  ImiThethomlingwa

1.  ITlhatlha LomThethomlingwa OKhitjelelweko WeGezi 
1.1.  IKhabinethi iphasise izethulo zePalamende mayelana neTlhatlha lomThethomlingwa Okhitjelelweko weGezi.
1.2.  Iminqopho yomThethomlingwa oKhitjelelweko ku:
1.2.1.  qinisa indima ye-National Energy Regulator of South Africa,
1.2.2.  qinisa imithetho emayelana nemisebenzi enelayisensi nenganalayisensi (egunyaziweko);
1.2.3.  kwenza imithetho yeendlela zamatjhuguluko ekwakhiweni kwe-Transmission System Operator (i-TSO);  begodu
1.2.4.  kuhlathululwe imisebenzi ye-TSO efaka hlangana kokhunye umthetho wokuthengiselana ngegezi emamakethe athengisa izinto ezinengi, begodu kunikelwe ngefikelelo kuthungelelwano ngaphandle kwebandlululo. 

2.  UmThethomlingwa OKhitjelelweko Wee-2023 WezokuPhatha NokuLawula EmBusweni (i-PAMA) 
2.1.  IKhabinethi iphasise izethulo zePalamende mayelana nomThethomlingwa we-PAMA wee-2023.   
2.2.  Umnqopho omkhulu womThethomlingwa lo kukwenza ngcono ukunikela ngeensiza ngokurhemisa ngcono zabasebenzi, zokubusa namanye amahlelo ahlobeneko kizo zoke zontathu iingaba zikarhulumende. 
2.3.  UmThethomlingwa uzokususa ukwehluka okuthatha ihlangothi ekulawuleni umbuso nokunikela ngomtlamo wesakheko esigungwini sezemikhulumiswano ngeendaba zabasebenzi nabaqatjhi.

3.  UmThethomlingwa OKhitjelelweko Wee-2023 WezabaSebenzi BemBusweni
3.1.  IKhabinethi iphasise izethulo zePalamende mayelana nomThethomlingwa oKhitjelelweko wee-2023 wezabaSebenzi bemBusweni.
3.2.  UmThethomlingwa lo uhlathulula imisebenzi neendima zeemphathimandla mayelana nemisebenzi yeenHloko zemiNyango (ama-HoD) bese unikela iinHloko zemiNyango (ama-HoD) amanye wamandla wokulawula imiNyango, ngesikhathi amandla weqhinga lokulawula azokuhlala angeweemphathimandla.
3.3.  UmThethomlingwa ubuye godu ungezelela indima yomNqophisi Zombelele nge-Ofisini kaMengameli ukuqatjha iHloko yokuLawula i-Ofisi lomBuso begodu uhlathulula indima yeKomitjhini yezemiSebenzi yomBuso mayelana neenghonghoyilo.

4.  ITlhatlha LomThethomlingwa OKhitjelelweko WezokuThintana BuLekthronikhi 
4.1.  IKhabinethi iphasise ukugazedwa komThethomlingwa oKhitjelelweko wezokuThintana buLekthronikhi ukuze umphakathi ufake imibono neemphakamiso. 
4.2.  Umnqopho weenkhibelelo ezihlongoziweko kungezelela izinga lephaliswano emkhakheni wezokuthintana bese lokho kuzokwehlisa iintengo. 
4.3.  Iinkhibelelo emThethweni wezokuThintana buLekthronikhi uzokuvumela i-ICASA ukulawula ngamajadu iindaba ezimayelana namaphaliswano emkhakheni lo. 

E.  Iminyanya Ezako

1.  Amaholideyi Weenkolo 
1.1.  IKhabinethi ithanda ukufisela boke abafundi nabotitjhere amalanga wokuphumula amnandi.
1.2.  Ukuphepha kwabantwana bethu kufanele kuhlale kubekwa phambili nangesikhathi kuvalwe iinkolo, ngamaholideyi weenkolo.

2.  IPhasika Ne-Ramadan
2.1.  IKhabinethi ithabulula izandla ngokufisela amaKrestu namaMuzlemu imithandazo emihle ngesikhathi seRamadan nesePhasika. 
2.2.  IKhabinethi ikhombela labo abazabe banamakhambo ngesikhathesi samaholideyi, ukuthi bahloniphe imithetho yeendlela nabanye abasebenzisi beendlela. Abatjhayeli abaphungule ibelo, baqinisekise bonyana iinkoloyi zabo zisendleleni begodu bangaseli bese bayatjhayela. 

3.  IKhonferensi YezamaSizo YeSewula Afrika (i-SAIC)
3.1.  UMengameli Cyril Ramaphosa uzokudosa phambili iSewula Afrika ku-SAIC yesi-5 amalanga nakali-13 kuSihlabantangana 2023 e-Sandton Convention Centre e-Johannesburg. 
3.2.  Ukusukela ekhonferensini yamasiso yokuthoma ngomnyaka wee-2018, iSewula Afrika yafumana R1, 14 trillion yeembopho zokurhwebelana nayo. Lokhu kujamiselela ama-95% ngomqopho wokuthoma bese kutjhugulukelwa emasisweni kiyo yoke imikhakha kezomnotho. 
3.3.  Emasisweni ali-152 weembopho ezenziweko ngaphambilini, amaphrojekthi ama-45 sele aqediwe, bese ama-57 amaphrojekthi asesendleleni yokufezakala. Amasiso la abangele ukuba khona kwamafekthri amatjha, amaziko wezemitato, amaplanti wegezi yesola, amakheyibula akhamba ngemanzini wefayibha, ukungezelelwa kweendlela zokukhiqiza nokutholwa kweendlela ezitja zethekhnoloji.
3.4.  Lokha nakethula iKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA), uMengameli umemezele umnqopho we-R2 trillion ngomzombe wesibili wesikhathi sejima lamasiso. 

4.  IsiGungu SezokuRhwebelana Ngokutjhaphuluka eNarhakazini Ye-Afrika (i-AfCFTA)  
4.1.  ISewula Afrika izokubamba isiGungu sezeRhwebo i-AfCFTA okuhlelelwe ukwenzakala e-Cape Town International Convention Centre ukusukela nakali-16 ukuya nakali-19 kuSihlabantangana 2023, ngokubambisana noNobhala we-AfCFTA.
4.2.  IsiGungu sezeRhwebo i-AfCFTA sizokuba yindawo yamarhwebo nabasisi ukuze kuthintanwe bekwazanwe nabosomarhwebo abanye kunye namakhastama, ukunabisa amathuba wabo kezerhwebo nokuzithengisa kanye nokufikelela amamakethe amatjha emikhakheni eqalelelwe phambili. 

5.  INyanga Yetjhaphuluko 
5.1.  ISewula Afrika izokubamba isikhumbuzo seNyanga yeTjhaphuluko ngoSihlabantangana ukutshwaya amatjhuguluko elizweni lekhethu ukusuka embusweni webandlululo ukuya embusweni wentando yenengi elizweni lekhethu. Namhlanjesi, woke amaSewula Afrika athabela ukuvikelwa mThethosisekelo begodu sitjhaphulukile ukuba ngilokhu esingikho nokufezekisa amabhudango wethu ngokukhambisana nomthetho.   
5.2.  Lokhu kusikhumbuzo sokukhumbula abanengi abanikela ngeempilo zabo ukuze sithole itjhaphuluko erholele ilizwe lekhethu emakhethweni wentando yenengi amalanga nakama-27 kuSihlabantangana we-1994, lokhu kukugidinga ukuthola kwethu itjhaphuluko nokusebenza ngamandla kwethu sisoke ekurarululeni imiraro yeentjhijilo ezisasahlele ilizwe lekhethu nokuqinisekisa bonyana akekho otjhiywa ngemva.

F.  Imilayezo

1.  Ukuthokozisa
IKhabinethi idlulise amezwi wokuthokozisa neemfisela buhle ku: 

  • somahlaya weSewula Afrika, uTrevor Noah, othumbe unongorwana oqakathekileko we-Erasmus Prize eYurophu, okumenza abe ngusomahlaya wokuthoma wokuthumba unongorwana lo solo wagcina ukuthunjwa nguCharlie Chaplin ngo-1965. I-Erasmus Prize ngunongorwana waqobe mnyaka onikelwa abantu nofana iinhlangano ezenze imisebenzi ebukwako kezamasiko, zomphakathi nofana zesayensi yehlalakuhle yomphakathi eYurophu nephasini loke mazombe.
  • mamukeli kaNongorwana we-Inaugural Charlotte Maxeke African Women Leadership Awards, obekade ubanjwe nguNgqongqotjhe wezobuDlelwano nokuSebenzisana kweenTjhabatjhaba, uDorh. Naledi Pandor. Umnyanya bewuhlonipha bewamukele abaRholi ababoMma be-Afrika ngokuphumelela kwabo, igalelo labo lokukhuthaza nokufaka kwabo isandla ekuragiseleni phambili ithuthuko ye-Afrika emikhakheni ehlukileko emphakathini. Abonongorwana godu bahlonipha igalelo ekulinganeni kobulili nokunikela abomma amandla.
  • Banyana Banyana, ngombana bazilungiselela ukuvela kwabo kwesibili eBhigirini yePhasi ye-FIFA. Bazokukhamba baye eSerbia ukuyokudlalela ubungani nakali-10 kuSihlabantangana 2023.
  • Bafana Bafana abakhwalifayele ukudlala eBhigirini yeeNarha ze-Afrika ngomnyaka wee-2023, lokhu kulandela kuthumba ngo-2-1 babetha i-Liberia eMonrovia nakama-28 kuNtaka 2023.


2.  Ukutjhiriya 
IKhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya emndenini nebanganini balaba abalandelako: 

  • UmZenda uMoosa “Mosie” Moolla (obekaneminyaka ema-88) owahlonitjhwa ngonongorwana i-Order of Luthuli weSiliva ngomnyaka wee-2013 ngomsebenzakhe wokuzikhandla nomuhle ehlanganweni yokulwela itjhaphuluko ngokufaka ipilo yakhe engozini nokujamela amakareko wehlangano yetjhaphuluko neSewula Afrika emazweni weentjhabatjhaba. Bekungomunye wabatjhotjhozeli abali-155 bakaKhongolosi ababotjhwa ngeensolo ze-High Treason ngoNobayeni we-1956. 
  • Abantu abathathu abalahlekelwe ziimpilo zabo ngesikhathi seenkhukhula e-Port St. John neendaweni eziyizombezileko.
  • Abantu abahlanu ababuleweko bese abathathu balinyazwa ezehlakalweni ezimbili zokudumuzana e-Tongaat, KwaZulu-Natala, namaka-23 kuNtaka 2023.
  • UNom. Randall Robison (obekaneminyaka ema-81), ongumtjhotjhozeli we-Amerika nomsunguli we-TransAfrica, ihlangano yomngenela yezinga eliphezulu e-Washington esize ukukwakha ngobutjha ubujamo bomThethokambiso wezangaPhandle we-United States ngesikhathi sebandlululo eSewula Afrika.


IKhabinethi ibuya godu ithumela amezwi wokutjhiriya ku:

  • rhulumende nabantu be-Indiya, Pakistan ne-Afghanistan ngokulahlekelwa ziimpilo ngonobangela wokuzamazama komhlaba okusahlele amazwe la. 


Imibuzo:
Nom. Michael Currin – UmJaphethe woMkhulumeli kaRhulumende 
Inomboro kafunjathwako: 082 462 7896
 

Share this page

Similar categories to explore