Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi WangaLesitsatfu, mhla ti-30 Inhlaba 2021

A. Tindzaba Letibalulekile Talelive

1. Sigaba Sekucaphelisa Sesine Lesilungisiwe savelonkhe sekuvalwa kwemisebenti nekumiswa kwekuhamba kwebantfu

1.1. Ikhabhinethi iphindze futsi yakucinisekisa kutsi kuyiwe kuSigaba Sesine Sekucaphelisa Lesilungisiwe njengobe Umhlonishwa Mengameli amemetele ngeLisontfo, mhla tinge-27 Inhlaba 2021 njengesinyatselo sekulwa nekucubuka kwesitsatfu kwelubhubhane lwe-COVID-19 eNingizimu Afrika.

1.2. Kuciniswa kwemikhawulo kutawucinisa kukhona kwetfu kunciphisa kukhula kwelizinga lekwesuleleka lokutawenta kutsi kunciphe umtfwalo kutekunakekelwa ngetemphilo lesetivele tengamekile.

1.3. Lemikhawulo leyengetiwe itawubuyeketwa   ngemuva kwemalanga la-14 futsi lanakekele kunciphisa lifutse lemsebenti wetemnotfo njengencenye yekusimamisa lokuchubekako kwesidzingo sekusindzisa bantfu kanye netindlela tabo tekutiphilisa. 

1.4. Ikhabhinethi iphindze yagcizelela kakhulu kutsi loluhlotjana lwe-Delta lwesulelana kakhulu kunaletinhlotjana taphambilini,  ngako-ke kudzinga kutsi sicaphele ekutsintsaneni kwetfu kwemalanga onkhe ngoba bantfu labanyenti labasuleleke nge-COVID-19 abakhombisi timphawu tekutsi banayo.

1.5. LeTicondziso  Tekuphepha Tetemphilo Yasemsebentini teNdvuna yeTekucashwa Netebasebenti tikhipha tinkhombandlela letisimamisa sidzingo sikwenta emabhizinisi achubeke nekusebenta kanye nekucinisekisa kuphepha kwawonkhe wonkhe emsebentini.

1.6. Ngalesikhatsi lesiyingoti kangaka, kuseluleko futsi kubaluleke kakhulu kusindzisa timphilo ngekugwema tindzawo temmango ngawo onkhe emandla,  ngekugcina Imigomo Yekulawulwa Kwenhlekelele ye-COVID-19 kanye nekugcina tindlelanchubo letingesito tetekwelapha tekugcoka tifonyo etindzaweni temmango, nekukhweshelana ngemgamu lolinganiselwa kumamitha langu-1.5 kanye nekugeza tandla njalo-nje ngemanti nensipho noma ngekusebentisa sibulalimagciwane sekugeza tandla lesine-alkhoholi lenge-70% ngaso sonkhe sikhatsi.       

2. Kukhishwa kwemijovo yekugoma ye-COVID-19

2.1. INingizimu Afrika iyachubeka nekucinisa Luhlelo Lwekukhishwa Kwemijovo Yekugoma Ye-COVID-19 kuvikela takhamuti kumitselela yaleligciwane lemibi kabi.  Kutsite nakufika mhla tinge-30 Inhlaba 2021, bese bangetulu kwetigidzi letintsatfu (3 026 636) bantfu labese bagonyiwe futsi bafaka ekhatsi tisebenti tetemphilo, bantfu labaneminyaka lenge-60 budzala nangetulu, kanye nabothishela. Bothishela laba-238 315 lasebagonyiwe.

2.2. Ikhabhinethi income Litiko Letemphilo neLetemfundvo Lesisekelo ngekutsi aphendvule ngalokufanele kutidzingo tabothishela kanye nalabanye basebenti emkhakheni wetemfundvo wangasese newahulumende ngekwenta luhlelo lolukhulu lwekugoma. 

2.3. Kugonywa kwebasebenti betekuvikeleka kutawucala ngeMsombuluko, mhla ti-5 Kholwane 2021 bese kutsi kwemalunga e-SAPS kona kutawucala ngaLesine, mhla ti-8 Kholwane 2021 kanye nemalunga eMbutfo Wetekuvikeleka Wavelonkhe waseNingizimu Afrika.

2.4. Kubhalisela kugoma ku-EVDS sekuvulelwe kutsi kubhalise bantfu labaneminyaka lenge-50 budzala nangetulu, futsi kugonywa kwabo kuhlelelwe kutsi kucale ngaLesine, mhla ti-15 Kholwane 2021. Bantfu labakulelicembu lemnyaka yebudzala bakhutsatwa kutsi babhalise ngekusebentisa https://vaccine.enroll.health.gov.za noma i-WhatsApp: 0600 123456. 

2.5. Tinsuku tekugonywa kwebasebenti labasesigabeni lesingembili semkhakha wekukhicitwa kwemnotfo njengetimayini, basebenti betitolo letinkhulu kanye nalabanye kutawumenyetelwa ngu-IMC mayelana neKugoma sihlalo sawo bekuLisekelamengameli.

3. Lusuku Lwelusha  

3.1. Ikhabhinethi ibonge bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekutsi bajoyine imibungato yeLusuku Lwelusha ngaLesitsatfu, mhla ti-16 Inhlaba 2021 ngaphansi kwalengcikitsi: “Umnyaka waCharlotte Mannya Maxeke: Kukhulisa imisebenti yelusha mayelana nemmango lofaka konkhe ekhatsi nalontjintjile.” 

3.2. Mengameli Ramaphosa uvule tinkhundla taku-inthanethi tekufundza kanye nematfuba emisebenti, i-SA Youth ne-mPowa, letifuna kwakha ematfuba ekusitwa ngetimali nemisebenti yebantfu labasha ngekubachumanisa nebacashi labangabacasha nalabangabasita ngetimali. Ungakha iphrofayili, babuke ematfuba ekufundza nekusebenta batfole imali, baphindze futsi batfole lusito ngetindlela letinyenti kuletinkhundla.

3.3. Vakashela http://SAYouth.mobi noma ushayele lenombolo yamahhala: 0800 72 72 72 kutfola ematfuba lamanyenti nekwesekelwa ngeSingenelelo SaMengameli Sekutfutfukiswa Kwelusha.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Umbiko Wahulumende Wasekhaya

1.1. Ikhabhinethi ikhulume ngesimo sahulumende wasekhaya ngekwatiswa ngulemibiko yeLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko (i-CoGTA), Temafa Tavelonkhe kanye neMcwaningimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrika.  

1.2. Ikhabhinethi isibonile simo lesibi kabi sabomasipala nekutsi kuletinye tehlakalo, hulumende wavelonkhe utawungenelela ngalokunemandla kwenta kancane kwetfulwa kwetinsita kanye nemakhono abomasipala labatsite ngekuhambisana nemigomo yeSigaba 139(7) weMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996. 

1.3. Kwengeta, hulumende wavelonkhe loholwa yi-CoGTA, Temafa Tavelonkhe kanye nematiko etekwetfulwa kwetinsita atawucinisa kweseka kwawo bomasipala ngekuhambisana neModeli Yekutfutfukisa Yesigodzi (i-DDM) kanye netibopho tabo njengobe kubekiwe kuSigaba se-154 seMtsetfosisekelo.

2. Lungenelelo Lwenhlangano Yetekutfutfukiswa Kwemave Langaseningizimu (i-SADC) eMozambique

2.1. Ikhabhinethi itemukele tincumo neNgcungcutsela Lengakavami yeTinhloko teMibuso kanye naHulumende we-SADC lebeyibanjelwe eMaputo, eMozambique ngaLesitsatfu, mhla tinge-23 Inhlaba 2021.

2.2. Lengcungcutsela ikuvumile kuhlanganyela kwemave langemalunga kulolungenelelo lwekusimamisa lesimo saseMozambique. Njengencenye ye-SADC, iNingizimu Afrika nayo itawuhlanganyela kulemitamo leyentelwe kubuyisa lutinto kulesigodzi.

3. Kungenisa Inkhomfa Yemave Emhlaba ye-21 lemayelana ne-AIDS kanye neTifo Letitsatselwana Emacansini (ema-STI) e-Afrika (i-ICASA)

3.1. Ikhabhinethi ivumile kutsi iNingizimu Afrika ingenise i-ICASA ye-21, letawubanjelwa eThekwini kusuka mhla ti-6 kuya kumhla ti-11 Ingongoni 2021.

3.2. Kungeniswa kwe-ICASA kutawunika iNingizimu Afrika litfuba lekukhombisa kutinikela kwayo kuphendvula kumigomo yaMhlabuhlangene yekwelashwa ye-90-90-90 kusita kucedza lolubhubhane lwe-AIDS. INingizimu Afrika yente inchubekelembili lencomekako ekulweni ne-HIV ne-AIDS, kodvwa kusesekunyenti lokusafanele kutsi kwentiwe kunciphisa linani lekwesuleleka lokusha.

3.3. Lenkhomfa itawuphindze futsi inikete inkhundla yetingcoco nematfuba ekufundza mayelana nemasubuciko ekuvikela i-HIV nema-STI kulengcikitsi yelubhubhane lwe-COVID-19.

4. Emavi endvudvuto lacondziswe kubantfu baseZambia

4.1. Ikhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto emndenini nakubantfu baseZambia mayelana nekushona kwemsunguli Mengameli weRiphabhliki yaseZambia, Dkt. Kenneth “KK” Kaunda (lobekaneminyaka lenge-97 budzala), ngaLesine, mhla ti-17 Inhlaba 2021. Dkt. Kaunda bekangulomunye webameli labahamba embili be-Pan-Africanism, nenhlonhloloti ledvonsa embili ye-Afrika lekhululekile ekuholweni nguleminye imibuso, lehlangene nalephumelelako.

4.2. Ngekumhlonipha, Mengameli Ramaphosa umemetele emalanga ekuzila la-10 kusuka ngaLesihlanu, mhla ti-18 Inhlaba 2021 kute kube kusebusuku ngeLisontfo, mhla tinge-27 Inhlaba 2021, lokufake ekhatsi kuphepheteliselwa phasi kwemijeka kuto tonkhe titeshi.

4.3. Emphilweni yakhe yonkhe, Dkt. Kaunda wasebenta ngekutikhandla asebentela temnotfo, tenhlalo nenchubekelembili kutemnotfo e-Afrika, futsi bekalichawe leMzabalazo we-Afrika lekhululekile ekubusweni ngulamanye emave kanye nemtsetfo welubandlululo. Wahola inhlalakahle yebantfu base-Afrika, futsi utawukhunjulwa ngelutsandvo mayelana nebuholi bakhe lobuvelele ekusunguleni umbutfo i-Non-Aligned Movement kanye neNhlangano Yebunye Be-Afrika (manje leseyibitwa ngekutsi Bunye Be-Afrika i-African Union).

4.4. Ikhabhinethi icinisekise Litiko Letemidlalo, Tebuciko Nemasiko kutsi lihloniphe imphilo neligalelo laDkt. Kaunda ekulweleni inkhululeko yelive lakubo kanye nalelivekati, ikakhulu Sigodzi LesiseNingizimu ye-Afrika. Mengameli Ramaphosa utawuhambela umgcwabo lotawubanjelwa eLusaka ngaLesitsatfu, mhla ti-2 Kholwane 2021.

C. Imitsetfosivivinyo

1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Kubhaliswa Kwetayiteli 

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchitjelwa kweMarejista Ematayiteli kute kutsi ummango uphawule ngawo. Umtsetfo Wekubhaliswa Kwematayiteli, 1937 (Umtsetfo we-47 wanga-937), lesewuphelelwe sikhatsi enchubeni yawo.

1.2. Ngaphandle kwekulungiswa kabanti kwetinchubo tekusebenta teLihhovisi Lekubhaliswa Kwematayiteli, loMtsetfosivivinyo uphindze futsi ungenise inchubo yekwe-elekthroniki yekwendlulisa tetfulo, letawenta lenchubo ibe yesimanje yekusebentela bameli lababhalisa ematayiteli kanye nemmango jikelele. Iphindze futsi ihlongote kubekwa esikhundleni kweMabhalane Wematayiteli, Lisekelamabhalane wemaTayiteli kanye neMelekeleli Wemabhalane Wematayiteli. 

2. Umtsetfosivivinyo Weluhlaka  Wenhlangano Yetekusakata YaseNingizimu Afrika (i-SABC) wanga-2020

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo we-SABC wanga-2020 kutsi ummango uphawule uphindze ubonisane ngawo. Utawutsi ungaphasiswa ube ngumtsetfo, umphumela waloMtsetfosivivinyo kutawuba kucitfwa kwaloMtsetfo Wetekusakata, wanga-1999 (Umtsetfo we-4 wanga-1999) losebentako kwanyalo. Ufuna kucinisa emandla ekusebenta ngemphumelelo kwekusebenta kwalomsakato wemmango.

2.2. LoMtsetfosivivinyo uphakamisa, emkhatsini waletinye tingucuko, kwenta Ibhodi ye-SABC isebente ngalokushelelako, lokutawucinisa tibopho nekutiphendvulela kwayo.  Iphindze futsi iphakamise tingucuko kumodeli yekusitwa ngetimali kwe-SABC kanye nenchubo yekuniketa emalayisense abomabonakudze. 

D. Imikhosi Letako

1. Inyanga Ya-Nelson Mandela

1.1. Njalo ngemnyaka mhla ti-18, bantfu baseNingizimu Afrika kanye nemmango wemave emhlaba bahlonipha Mengameli wetfu waphambilini futsi lolichawe lemave emhlaba – Dkt. Nelson Rolihlahla Mandela – ngekubungata Lilanga Lemhlaba La-Nelson Mandela.

1.2. Kuletikhatsi letimatima, siphila ngemoya wetfu welubumbano nekutidzela  kwaMadiba kuba wonkhe umuntfu aphumelela.  Ngemoya waMadiba, Ikhabhinethi ikhutsate bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bangenelele lensayeya futsi besekele labo emimangweni yetfu labahlukubetwe kabuhlungu yi-COVID-19. Singemukela emagugu aMadiba siphindze futsi sihloniphe umshiyalifa ngemisebenti yebuntfu nemitamo leyesekela labo labacindzetelwe kakhulu lifutse laleligciwane.

2. Sikhatsi Semtselo

2.1. Sikhatsi semtselo sa-2021 sitawuvula ngaLesine, mhla lu-1 Kholwane 2021 kute kube nguLesibili, mhla tinge-23 Lweti 2021. Bakhokhimtselo bakhutsatwa kutsi bagcwalise emafomu abo emtselo nge-eFiling (www.sars.gov.za) noma nge-South African Revenue Service Mobi-App. 

2.2. Nakulomnyaka linani lelikhulu lebakhokhimtselo labangabanye batawuphindza futsi bahlolwe ngemshini kute kutsi lenchubo yentiwe ibe ncono. Kungeniswa ngalokunembako nangesikhatsi lesifanele kwemafomu emtselo kucinisekisa kutsi bakhokhimtselo bachubeka nekugcina umtsetfo wekukhokhwa kwemtselo futsi kusita hulumende kutsi etfule tinsita kubantfu baseNingizimu Afrika labatidzinga kakhulu.

E. Imilayeto

1. Kuhalalisa

  • Ikhabhinethi yendlulisela kuhalalisa netilokotfo tayo letinhle ku:
  • Mnu. Nicholas Dlamini, umuntfu lomnyama wekucala waseNingizimu Afrika wekungenela umjaho we-Tour de France.
  • Licembu Lebhola le-Kaizer Chiefs ngekungena ku-CAF Champions League Finals latakudlalelwa eMorocco ngeMgcibelo, mhla ti-17 Kholwane 2021, neMceceshi Pitso ngekuhola Licembu Lebhola le-Ahl Aly lase-Egypt kuyo yona le-CAF Champions Finals.
  • Mnu. Lesetja Kganyago, Umphatsi weLibhangesilulu LaseNingizimu Afrika (i-SARB), lowaklonyeliswa kuba nguMphatsi weLibhangesilulu weMnyaka kulushicilelo lwanga-2021 lweMiklomelo yeBaphatsimabhange base-Afrika. Ngaphasi kwebuholi bakhe, i-SARB yaphakama yabukana ngekutimisela nelifutse le-COVID-19 emnotfweni.
  • Dkt. Ngwako Stephen Sebopetsa, Thishelanhloko weSikolwa Semabanga Laphansi i-Rathaga eRakwadu 1 Circuit, eMopani East District, eLimpopo, ngekutfola Indodo Yemhlaba Yabothishelanhloko  yekuba ngumholi lotsatsa tincumo letingito futsi ngekushesha, umsebenti lomkhulu kanye neligalelo emkhakheni wetemfundvo.
  • I-SARB, ngembungato wayo wemnyaka lelikhulu lowabanjwa ngaLesitsatfu, mhla tinge-30 Inhlaba 2021. Libhange lavula iminyango yalo mhla tinge-30 Inhlaba 1921 futsi libhange lelidzala kakhulu e-Afrika. I-SARB inemsebenti lobalulekile wemtsetfosisekelo wekutsi igcine kutinta kwentsengo ngalokuvuna kukhula kwemnotfo lokutintile nalokusimeme. Lelibhange selikhiphe luhlavumali lwa-R5 lolusha lwesikhumbuto kuhlonipha iminyaka le-100 ikhona.

2. Kudvudvuta

  • Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani banaba labalandzelako:
  • Dkt Jabu Mabuza (63), somabhizinisi waseNingizimu Afrika lonemakhono kanye nemholi wemabhizinisi losebente njengeMphatsi Lomkhulu (i-CEO) ye-Tsogo Sun Holdings, Sihlalo weBhodi yaka-Eskom kanye futsi nekuba nguMengameli weNhlangano Yebunye Bemabhizinisi yaseNingizimu Afrika i-Business Unity South Africa.
  • Solwati Mzilikazi Khumalo (89) nemkakhe Make Rose Khumalo (88). Solwati Khumalo bekangumuntfu lomkhulu kakhulu lapha eNingizimu Afrika emkhakheni wetetemfundvo lephakeme, temasiko kanye newetenhlalakahle. Bekaphindze futsi atiwe ngekuba ngumhlelembisi lovelele wetingoma tesintfu, nemcambi wetingoma temakwaya kanye nemceceshi wekwaya. Welekelela ekusungulweni kwe-opera yekucala yeSizulu, Princess Magogo kaDinuzulu. Lokukhulu kakhulu, Solwati Khumalo bekayincenye yelikomidi lelahlanganisa umkhuleko iNkosi Sikelel’ i-Afrika nengoma yesive yembuso welubandlululo, i-Die Stem, kwentiwa Ingoma Yesive yaseNingizimu Afrika yangemuva kwembuso welubandlululo.

F. Kubekwa etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.

1. Mk. Tirhane Alinah Fosi njenga-CEO we-Government Printing Works, iminyaka lesihlanu.

Imibuto:
Phumla Williams – loKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 709 0139

 

Share this page

Similar categories to explore