IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu, Wama-30 KuMgwengweni Wee-2021

A. Ezingundabamlonyeni

1. IsiGaba 4 SokuYelela EsiKhitjelelweko SokuQinteliswa KwamaKhambo.

1.1. Ikhabhinethi iqinisekise ukuyokufakwa kwelizwe esiGabeni 4 sokuYelela esiKhitjelelweko sokuQinteliswa kwamaKhambo nemisebenzi ethileko elizweni loke njengoba simemezelwe ngoHloniphekileko uMengameli Cyril Ramaphosa ngoSondo, mhlana ama-27 KuMgwengweni 2021 njengegadango eliqakathekileko ekulwisaneni nomzombe wesithathu wengogwana i-COVID-19 eSewula Afrika.    

1.2. Ukuqiniswa kwemibandela yemiqinteliso kuzokuqinisa amandla wethu wokuvimba ukukhuphuka kwezinga lokuthelelana, ngaleyindlela-ke kuphunguleke umthwalo phezu kwehlelo lezepilo esele vele lithwele libhedlhekile. 

1.3. Imibandela yemiqinteliso engezelelweko izokubuyekezwa ngemva kwamalanga ali-14 begodu isetjenziswe ngokuyelela kobanyana ingawuliyi khulu umnotho, njengengcenye yehlelo eliragako lokunzinzisa isidingo sokuphephisa ipilo yabantu nemithombo abaziphilisa ngayo. 

1.4. IKhabinethi ikhulume yagandelela ukuthi umhlobo omutjha wengogwana ekuthiwa yi-Delta urhatjheka msinyana bewungene msinyana khulu komunye umuntu kunemihlobo yaphambilini, ngalokho-ke ifuna ukuyelela okukhulu ekuhlanganeni kwethu nabantu woke amalangana ngoba abantu abanengi abangenwe yi-COVID-19 ababonakali nokubonakala ukuthi bangenwe yingogwana le.

1.5. IKombandlela eLungelelweko yezokuPhepha kezePilo emSebenzini kaNgqongqotjhe wezokuQatjha nezemiSebenzi ikhanyisa indlela enzinzisa isidingo sokwenza amabhizinisi ahlale asebenza ukube ngahlanye kuqinisekiswa nokuthi woke umuntu emsebenzini uphephile bewuphile kuhle.

1.6. Ngalesisikhathi esiyingozi kangaka, kuqakathekikle ukuthi siphephise ipilo ngokubalekela iindawo ezihlanganisa umuntu woke ngendlela esingakghona ngayo, sithobele imiThetjhwanalawulo yokuLawula  iHlekelele ye-COVID-19, godu sithobele nemilayelo yezepilo yokufaka amamaski nasihlangana nabantu, sihlale ngokuhlamba izandla ngamanzi nesibha namkha sizihlikihle ngesihlanzekisi esine-alkhoholi ema-70%, sihlale siqalangene nabanye abantu ngamamitha ayi-1.5, ubuncani bakhona.

2. Ijima LokuJovela I-COVID-19

2.1. ISewula Afrika iragela phambili ukuqinisa iHlelo lokuJovela  i-COVID-19 ukuvikela izakhamuzi ngemiphumela emimbi yesifesi.  Ngomhla wama-30 kuMgwengweni besele badlulile eengidini ezintathu  (3 026 636) abantu ebesele bajovile; kilababantu-ke kubalwa iinsebenzi eziqalelela zepilo, abantu beminyaka ema-60 ukuya phezulu kunye nabotitjhere. Bazii-238 315 abotitjhere esele bajovile.           

2.2. Ikhabhinethi ibuke umNyango wezeFundo esiSekelo  newezePilo ngokutjheja iindingo zabotitjhere nabanye abasebenzi bomphakathi nebekoro yangeqadi yezefundo ngokuraga ihlelo lokujova elipheleleko.  . 

2.3. Ukujoviwa  kwabogadi kuzokuthoma ngoMvulo, mhlana ama-5 KuVelabahlinze wee-2021 namalunga we-SAPS, bese kuthi ngeLesine, mhlana amalanga a-8 kuMgwengweni wee-2021 namalunga wezokuVikelwa kweNarha yeSewula Afrika.  

2.4. Ukutlolisela ukujova ku-EVDS sekuvulelwe ukutlolisela abantu  beminyaka ema-50 ubudala ukuya phezulu, begodu nehlelo labo lokujova lizokuthoma ngeLesine, mhlana ali-15 kuVelabahlinze wee-2021. Abantu beminyaka le bakhuthazwa bona bazitlolise ngokusebenzisa i-https://vaccine.enroll.health.gov.za  namkha   i-WhatsApp: 0600 123456. 

2.5. Amalanga wokuhlabela kwabasebenzi bezokurhabako ngekorweni yokukhiqiza kwezomnotho njengeemayini, abasebenzi beentolo nabanye azokumemezelwa yi-IMC  uSihlalo wayo okuliSekela likaMengameli.

3. ILanga LeLutjha

3.1. IKhabhinethi ithokoze woke amaSewula Afrika ngokuhlanganyela ukugidingwa kweLanga leLutjha ngeLesithathu, mhlana amalanga ali-16 kuMgwengweni wee-2021 ngaphasi kommongo: “UmNyaka KaCharlotte Mannya Maxeke: Sikhulisa UkuQatjhwa KweLutjha EmPhakathini OQalelela Woke umuNtu NoTjhugulukileko.”

3.2. UMengameli Ramaphosa  wembule iinkundla zamathuba womsebenzi nezokufunda nge-inthanedi, i-SA Youth ne-mPowa, ezokwakha amathuba wokusekela ngemali nemisebenzi yabantu abatjha ngokubahlanganisa nalabo abangaba baqatjhi nabasekeli ngeemali.  Ilutjha lingazakhela iphrofayili,  libone  amanye amathuba wokufunda nokuzenzela imali, begodu lithole nesekelo ngezinye iindlela neenkundla. 

3.3. Vakatjhela i-http://SAYouth.mobi namkha dosela isentha yomtato wasimahla welizwe loke: 0800 72 72 72 ukuthola amathuba  ahlukahlukileko neHlelo LikaMengameli LokuSekela UkuQatjhwa KweLutjha.  

B. IinQunto ZeKhabhinethi

1. UmBiko  NgoRhulumende WeNdawo

1.1. IKhabhinethi ibe nekulumiswano ngobujamo bukaRhulumende  weNdawo ngombiko obuya emNyangweni wezokuBusa  ngokuBambisana neeNdaba zeNdabuko (i-CoGTA),  iZiko leeMali zeNarha nomHloli weeNcwadi zeeMaliZombelele eSewula Afrika. 

1.2. Ikhabhinethi ilemuke ubujamo  bamatlhuwo babomasipala abathileko, begodu nokuthi laphokhunye urhulumende welizwe loke kuzakufuneka bona athathe amagadango ahlukanisako ukwenza ubungcono ngezenzelwa zezakhamuzi namandla wokusebenza wabomasipaladi abathileko, ngokukhambisana nemilayelo yesiGaba 139(7) yomThethosisekelo we-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika. 

1.3. Ngaphezu kwalokho, urhulumende welizwe loke, odoswa phambili yi-CoGTA, iZiko leeMali zeNarha kunye neminyango yezenzelwa zomphakathi uzokuqinisa isekelo lakhe labomasipaladi ngokukhambisana nesiFanekiselo sezeTuthuko esiYingini ngesiYingi (i-DDM) nemisebenzi yaleziinjamiso njengokwesiGaba 154 somThethosisekelo.  

2. Ukulamula KweHlanganisela YezokuThuthukiswa KwamaZwe We-Afrika EseSewula (i-SADC) Endabeni Ye-Mozambique

2.1. IKhabinethi izithokozele iinqunto zomHlangano ongakaVami weenKhulu  zemiBuso  nezaboRhulumende be-SADC ebewubanjelwe eMaputo, e-Mozambique ngeLesithathu ngomhla wama-23 kuMgwengweni wee-2021. 

2.2. Umhlangano uphasise ukuhlanganyela kwamazwe amalunga ehlelweni lokulamula okunqophe ukuletha ukuthula nokunzinza e-Mozambique. Njengengcenye ye-SADC, iSewula Afrika nayo izokuba nesandla kilamagadango wokubuyisa ukuthula nokunzinza kilesisiphande.     

3. UkuBanjwa KweKhonferensi YeenTjhabatjhaba Yama-21 Nge-AIDS NamaLwele Athathelanwa EmSemeni  (ama-STIs)  e-Afrika (i-ICASA) 

3.1. Ikhabhinethi iphasise  ukubanjwa  kwe-ICASA yama-21, e-Durban kusukela mhlana asi-6 kufikela mhlana ali-11 kuNobayeni wee-2021. 

3.2. Ukubanjwa kwe-ICASA kuzokunikela iSewula Afrika ithuba lokutjengisa ukuzimisela ngokusebenzela ukuhlanganisa inani lesilinganiso esiqothelweko sokulekelela iHlangano yeenTjhabatjhaba ihlanganise inani labantu abelatjhwako ngehlelo le-90-90-90 kobanyana sizokuphela isifo sentumbantonga. ISewula Afrika ilime indima ehle ebukekako ekulweni ne-HIV ne-AIDS, kodwana kunengi ekusafuze kwenziwe ukuphungula inani lokuthelelana okutjha.   

3.3. IKhonferensi  izakubuye ivule nekundla yokubonisana namathuba wokufunda ngeendlela zokukhandela i-HIV nama-STI ngesikhathi se-COVID-19 erhageleko le.  

4. Sibalilela Imbiko  Abantu Be-Zambia

4.1. IKhabhinethi iwulilele imbiko umndeni nabantu be-Zambia ngokucima kwelanga likaMengameli elimsunguli weRiphabhligi ye-Zambia uDorh. Kenneth “KK” Kaunda (obekaneminyaka ema-97), ngeLesine, mhlana ali-17 kuMgwengweni wee-2021. UDorh.  Kaunda bekangomunye wabadosiphambili wabakhulumeli be-Afrika ebumbeneko (i-Pan-Africanism), begodu amhlahlindlela we-Afrika ekhululekileko nebuswa banikazi, ebumbeneko nephuphuma ngepumelelo. 

4.2. Njengendlela yokumhlonipha, uMengameli uRamaphosa umemezele itjhumi lamalanga wokuzila ukusukela ngeLesihlanu womhla we-18 kuMgwengweni wee-2021 ukuyokufika entambama yangoSondo ngomhla wama-27 kuMgwengweni wee-2021; ngalesosikhathi-ke woke amaflarha welizwe azokuphaphiselwa phasi. 

4.3. Ipilwakhe yoke, uDorh. Kaunda wasebenza ngaphandle kokuphela amandla asebenzela ituthuko yezomnotho, zokuhlalisana komphakathi nezepolitiki e-Afrika, kanti wayeyikakaramba yomZabalazo yokukhulula i-Afrika embusweni wobukoloni nowe-apartheid. Wadosa phambili ihlelo lobuntu bama-Afrika begodu uzakukhunjulwa ngoburholi bakhe obuhle ekusungulweni kwekambiso ebizwa ngokuthi yiKambiso engaThathi Hlangothi (i-Non-Aligned Movement) kunye neHlangano yalokhuya yoBunye be-Afrika (i-OAU), namhlanje esele ibizwa ngeHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU).   

4.4. Ikhabhinethi isekele ihlelo elidoswe phambili mNyango wezemiDlalo, zobuKghwari namaSiko ukubuka nokuzinikela kwakaDorh. Kaunda ekulwisaneni nokufuna ikululeko yelizwe lekhabo nekhonthinenthini ye-Afrika, khulukhulu esiphandeni se-Afrika eseSewula. UMengameli uRamaphosa uzokuya emngcwabeni wokuphekelela uMengameli Kaunda endaweni yakhe yokugcina eLusaka ngeLesithathu womhla we-07 kuVelabahlinze wee-2021. 

C. ImiThethomlingwa

1. Umthethomlingwa OTjhugulula UkuTlolisela INdawo   

1.1. Ikhabhinethi iphasise  ukumenyezelwa komThethomlingwa oTjhugulula ukuTlolisela iNdawo kobana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho we-1937 wokuTlolisela iNdawo, (umthetho 47 we-1937), osele uphelelwe sikhathi. 

1.2. Ngaphandle kokulungisa ngobutjha ikambiso yemisebenzi ye-Ofisi lokuTlolisela iNdawo, umThethomlingwa lo  wethula ihlelo lethungelelwanohlanganiso lokusebenza iimphakamiso, zona ezizakwenza ihlelo elisebenzela  izazi zokuthengwa nokuthengiswa kwendawo libuye lisebenzele nomphakathi woke lisebenze ngendlela yesimodeni.  Ubuye godu uphakamise nokuqatjhwa komBhalisi wobuNikazi beeNdawo, neSekela lomBhalisi wobuNikazi beeNdawo kunye nomSizi womBhalisi wobuNikazi beeNdawo.     

2. UmTlamo Wee-2020 WomThethomlingwa WeHlangano ERhatjha NgoMmoya ESewula Afrika (i-SABC). 

2.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobana (umphakathi) ubonisane bewuphefumule ngawo umThethomlingwa wee-2020 weHlangano eRhatjha ngoMmoya eSewula Afrika. Ungaphasiswa ube mthetho umthethomlingwa lo, uzakwenza ukuthi kubulawe lomthetho wezokuRhatjha osebenza njenganje we-1999 (umThetho 4 we-1999).  Unqophe ukuqinisa amandla wokuphumelelisa imisebenzi yalehlangano yezokurhatjha erhatjhela umphakathi. 

2.2. UmThethomlingwa lo, hlangana nokhunye okuphakamisako, uphakamisa nokuhlelwa ngobutjha kweBhodi yakwa-SABC, okuzakuqinisa imisebenzi yayo nokuziphendulela kwayo.  Uphakamisa godu nokutjhugululwa kweendlela zokusekela i-SABC ngeemali kunye nokwenza amatjhuguluko ngehlelo lelayisense ye-TV.                         

1. Iminyanya Ezako

INyanga Ka-Nelson Mandela 

1.1. Qobe mnyaka mhlana ali-18 kuVelabahlinze, amaSewula Afrika  ndawonye nomphakathi wephasi loke   ahlonipha uMengameli wethu walokhuya  oyikutani yeentjhabatjhaba uDorh. Nelson Rolihlahla Mandela – ngomnyanya wokugidinga iLanga leenTjhabatjhaba laka-Nelson Mandela.

1.2. Kileziinkhathi zobunzima sithembele emoyeni wethu wokuzwelana njengesitjhaba selizwe linye nokungaziqaleleli thina sodwa, njengoba uMadiba ayesenza, kobanyana sizokuphumelelisana. Ngomoya kaMadiba, iKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuthi asikime asekele labo ababetheke khulu ngesifo se-COVID-19.  Singawasingatha amagugu kaMadiba besihloniphe nobuhle asitjhiyele bona ngezenzo zobuntu ezisekela labo abagandelelwe khulu yingogwana esahleleko le.

2. Isikhathi  Somthelo

2.1. Isikhathi sokufayila umthelo wee-2021 sizokuvulwa ngeLesine, ngomhla woku-1 kuVelabahlinze kufikela ngeLesibili, mhlana ama-23 kuSinyikhaba wee-2021.  Ababhadelimthelo bakhuthazwa bona bafayile umthelo ku-eFiling (www.sars.gov.za) namkha ku-South African Revenue Service Mobi-App.  

2.2. Nonyaka nje abatheli abanengi bazokuphinda godu bahlolwe ngehlelo elizenzakalelako kobanyana izinto zizokuba lula. Ukubuyiswa kwamaforomo womthelo agcwaliswe kuhle ngesikhathi kwenza ukuthi abatheli bahlale bakhambisana nemilayelo yomthelo kanti godu kusiza norhulumende ukuthi enzele amaSewula Afrika azidinge khulu izenzelwa.

E. Imilayezo

1. Siyabathokozisa

  • Ikhabhinethi iyabathokozisa laba abalandelako:  UNom. Nicholas Dlamini, umSewula Afrika wokuthoma wokungenela iphaliswano lokureyisisa i-Tour de France.  
  • I-Kaizer Chiefs ngokuzitholela indawo kumafayinali wePhaliswano elihloniphekileko le-CAF Champions League emdlalweni oyokudlalwa e-Morocco ngoMgqibelo womhla we-17 kuVelabahlinze wee-2021, nomBanduli uPitso ngokudosa kwakhe isiqhema seGibhithe i-Ahl Aly FC siyokungena kilo leliphaliswano le-CAF Champions Final.  
  • UNom. Lesetja Kganyago umPhathi weBulungelomali eliKhulu leSewula Afrika (i-SARB), othweswe unongorwana i-Central Bank Governor of the Year emnyakeni wee-2021 ephaliswaneni labonongorwana i-African Banker Awards. Ngaphasi koburholi bakhe, i-SARB ithethe amagadango ahlukanisako ngomphumela we-COVID-19 phezu komnotho.  
  • UDorh. Ngwako Stephen Sebopetsa,  uTitjherehloko weRathaga Primary School esiYingini seRakwadu 1, esiPhandeni seMopani East.  , esifundeni seLimpopo, ngokuthola uNongorwana  waboTitjherehloko ePhasini ngoburholi bakhe obuhle khulu, ngomsebenzi obukekako nangemibono emihle kezefundo.  
  • I-SARB, ngokuhlanganisa kwayo ikhulu leminyaka njengoba beyihlanganisa ikhulu leminyaka yaba khona nje ngeLesithathu womhla wama-30 kuMgwengweni wee-2021. Ibhanga le yavulwa ngomhla wama 30 kuMgwengweni ngomnyaka we-1921, kanti-ke ilibulungelomali elidala kinawo woke e-Afrika. I-SARB ithunywe umsebenzi oqakathekileko wokwelusa ukunzinza kwentengo kobanyana umnotho uzokuhlala unzinzile bewuhlale ukhula. Lelibulungelomali likhuphe ithorwana eyi-R5 etja yesikhumbuzo ukugidinga i-100 lasungulwa. 

2. Sibalilela Imbiko

Ikhabhinethi Iyililela Imbiko Imindeni Nabangani Balaba Abalandelako:

  • UDorh. Jabu Mabuza (63), obekangusomabhizinisi onesiphiwo, amdosiphambili wezamabhizinisi osebenze njengesiKhulu esiPhetheko (i-CEO) ye-Tsogo Sun Holdings, anguSihlalo weBhodi yakwa-Eskom abuye godu abe nguMengameli we-Business Unity South Africa. 
  • U-Phrof. Mzilikazi Khumalo (obekaneminyaka ema-89) nomkakhe uMama Rose Khumalo (obekaneminyaka ema-88). UPhrof. Khumalo bekasifundiswa esiphakamileko kwezamasiko nezokuthuthukiswa kwejamo  lomphakathi  eSewula Afrika. Bekaziwa njengomhleli womvumo wesintu, amtlhami nomnqophisi womvumo wamakhwaya. Wasiza ukuhlanganisa i-opera yokuthoma yesiZulu,  Kosazana Magogo kaDinuzulu.  Ngaphezu kwakho koke, uPhrof. Khumalo bekayingcenye yekomidi eyahlanganisa umthandazo we-Nkosi Sikelel’ i-Afrika nengoma yalokha  yombuso webandlululo i-Die Stem, ukwenza iNgoma yeLizwe leSewula Afrika ngemva kombuso we-apartheid. 

F. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. UMm. Tirhane Alinah Fosi njengosiHlalo we-Government Printing Works, iminyaka emihlanu.

Imibuzo ingathunyelwa:
Phumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
Iselifoni: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore