Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi WangaLesitsatfu, mhla ti-15 Indlovulenkhulu 2023

Emhlanganweni wayo wangaLesitsatfu, mhla ti-15 Indlovulenkhulu 2023, Ikhabhinethi yemukele emalunga lasandza kubekwa etikhundleni yaphindze yawafisela lokuhle emisebentini yawo, yaphindze futsi yagcizelela kutsi sidzingo seKhabhinethi ngebubanti bayo kuphumelelisa ngekushesha tintfo hulumende latibeke embili kutsi kucalwe ngato kwentiwa.

A.    Tindzaba Talelive

1.    Gezi 
1.1.    Ikhabhinethi yemukele kwetfulwa kwesikhwamamali i-Resource Mobilisation Fund (i-RMF) yiNdvuna yeTagezi letinte Ehhovisi LaMengameli, Dkt. Kgosientsho Ramokgopa. Lolubanjiswano lolusemkhatsini wahulumende ne-Business Unity South Africa luhlose kuniketa tinsita nabocwepheshe kute kutsi uhulumende akwati kuphumelelisa Luhlelo Lwekusebenta Kwetemandla Agezi ngemphumelelo, lolumenyetelwe nguMengameli Cyril Ramaphosa ngaKholwane 2022 kanye neNkhululumo yaMengameli Yebunjalo Belive (i-SoNA) yanga-2023, kwenta sibonelo, sekwenta sivumelwane nemmango ngalokuyimphumelelo kanye nekutetsemba eNingizimu Afrika lokuchubekako. 
1.2.    Le-RMF itawufukula umsebenti weLikomidi Letetinhlekelele Yavelonkhe Yetemandla Agezi lizuze umgomo walo wekucedza locimicimi lesibukene nawo lapha eNingizimu Afrika. Ikhabhinethi  icele bonkhe badlalindzima kutsi bafake ligalelo ekuphunyelelisweni kweLuhlelo Lwekusebenta Lwetemandla Agezi kute kutsi kubukwane nekulahlekelwa lokukhulu lokwenteka kutemnotfo ngenca yalocimicimi. 
1.3.    Ikhabhinethi yemukele kukhatsateka lokusandza kuvetwa yi-S&P Global Ratings kwekutsi kukhula kwemnotfo waseNingizimu Afrika ubukene nekucindzeteleka lokukhulako lokuvela etinkingeni tesakhiwonchanti, ikakhulukati kushoda lokukhulu kwagezi. Kute kulungiswe lensayeya, hulumende ucale luchungechunge lwetinyatselo letingujucu, letifaka ekhatsi kuciniswa kwetimali, tingucuko letisheshako kutemnotfo kanye netinyatselo letiphutfumako lokuhloswe ngato kunciphisa locimicimi ngesikhatsi lesincane kanye nekugucula lomkhakha ngetingucuko tetimakethe kute kutsi babe nagezi sikhatsi lesidze.
1.4.    Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela kuvulwa kwekufakwa kweticelo tekuniketela ngagezi lomamegawatsi (ema-MW) lange-513 lolondvolotwa ngemabhethri njengencenye yekucinisa kuphendvula kwetfu kuletinsayeya temandla agezi. Lusuku lwekuvalwa kungeniswa kweticelo ngumhla ti-5 Kholwane 2023 ngensimbi ye-17:00 entsambama futsi bonkhe bantfu labanenshisekelo  bangagcwalisa lifomu lekubhalisa leliku-inthanethi ku: www.ipp-storage.co.za.
1.5.    Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela sincumo lesentiwe Litiko Letemahlatsi, Tekudweba Netemvelo, Mk. Barbara Creecy, kutsi anike i-Eskom umkhumulasibopho kulenchubo lendze ledzingekako kute kuchitjelwe Ilayisensi yayo yeKubhunyiselwa Kwemhlaba. Ngekuya kwe-Eskom, lomkhumulasibopho utawuyenta ikhone kuphumelelisa sisombululo sesikhashana sekumosheka kweSiphehligezi Ikusile ngeLweti 2023 futsi loko-ke kutawenta lesiphehligezi kutsi sale sicala kuphehla umtsamo wemamegawatsi (ema-MW) lange-2 100 lokutawunciphisa kutsi iNingizimu Afrika ibe setfubeni lelibi lekungena esigabeni sesibili sacimicimi. 

2.    Siteleka Senhlangano yeTebasebenti Labahlangane beTemfundvo, Tetemphilo (i-NEHAWU)
2.1.    Kulesiteleka se-NEHAWU, Ikhabhinethi ikwemukele kusayinwa kweSivumelwano Sekusombulula eMkhandlwini Wetekucocisana Ngetemiholo Yebasebenti Bahulumende (i-PSCBC) lesisombulula tingcoco tetemiholo temnyakatimali we-2022/23 nekucedza siteleka kanye nekubuyisela tonkhe tinhlangotsi eMkhandlwini Wekucocisana nekubonisana ngemiholo yemnyaka 2023/ 24.
2.2.    Ikhabhinethi iphindze futsi yavakalisa kubonga kwayo kuletinhlangano tebasebenti letisele ku-PSCBC kutsi tichubeke naletingcoco tekubonisana. Iphindze futsi yakhonkhosela kutinikela kwahulumende kulenchubo yetingcoco nekubonisana, kanye nekusebentisana nabobonkhe badlalindzima kucinisekisa kubaluleka kwekucocisana ngekuhlanganyela kuyavikelwa futsi kuyahlonishwa. 
2.3.    Sifanele sikusho kutsi lomtsetfomgomo wekutsi AKUSETJENTWA, AKUHOLWA utawusebenta ngekushesha futsi kuncutfwa kwemiholo kutawentiwa kuletinyanga letine letitako, njengencenye yeSivumelwane Sekusombulula. Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa litawulandzelela ngalokuphelele kuphunyeleliswa kwaletincumo.
2.4.    Kwengeta, ema-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo atawulandzelela tento tebugebengu letentiwe ngesikhatsi salesiteleka, baphatsi labatsintsekako bona batawubukana netento letinyatsele Inkhambo Lenhle Yekutiphatsa yeBasebenti baHulumende.  

3.    Kuvalwa kwavelonkhe
3.1.    Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka ngetimemo tembhikisho letihlelwe kwentiwa ngeMsombuluko, mhla tinge-20 Indlovulenkhulu 2023 futsi itsatsa timemo letinjalo ngekutsi tite sibopho kantsi futsi tibudlabha. 
3.2.    Iklasta yeBulungiswa, Tekuvikela Bugebengu Netekuvikeleka (i-JCPS) ibukene nemsebenti wekucinisekisa kutsi lwephulomtsetfo alubeketelelwa.
3.3.    Lolufunomandla lokukhulunywa ngalo lwekucedza cimicimi, tindleko tekuphila letibita kakhulu kanye nelizinga lekweswelakala kwemisebenti leliphakeme Mengameli Ramaphosa wakhuluma ku-SoNA mhla ti-9 Indlovulencane 2023. Macondzana-ngco nekucedvwa kwacimicimi, Mengameli  ubeke Indvuna yeTagezi, Dkt. Ramokgopa, lobukene-ngco kuphela nekucedza locimicimi. Kuphunyeleliswa kweMaphuzi Lasihlanu eLuhlelo Lwekusebenta Lwemandla Agezi  luyachutjwa nyalo ngekutimisela lokukhulu futsi Indvuna yeTagezi kulamaviki letako itawumemetela imigomo yekusebenta kwe-Eskom mayelana nekucedza cimicimi. 
3.4.    Ngalokulinganako, Mengameli ku-SoNA yanga-2023 wakhuluma ngetinyatselo lesetibekwe ngabolonina tekubukana nemazinga laphakeme ekweswelakala kwemisebenti kulusha kanye newetindleko tekuphila. Ngako-ke, lufunomandla lokungulo kuphela lolungulona sisekelo salombhikisho lisu lekususa Mengameli Ramaphosa esihlalweni ngetindlela letingahambisani nemtsetfosisekelo. Sifuna kwatisa wonkhe umuntfu kutsi KUNTJINTJWA KWEMBUSO NGETINDLELA LETINGASEKELWA NGUMTSETFOSISEKELO ANGEKE KWENTEKE LAPHA ENINGIZIMU AFRIKA. Nanoma ngubani lonenshisekelo yekuphatsa lelive ufanele kutsi alindze lukhetfo jikelele lwanga-2024. Imitamo yekubanga tibhelu nebuyaluyalu kulelive kutawubukana nemandla emtsetfo. Sifanele futsi kugcizelela kutsi kute linani lekuklwaya tepolitiki lelifanele kutsi lente bantfu baseNingizimu Afrika bangatinti. 
3.5.    Ikhabhinethi iphindze futsi yacaphela kuhhema kwemacembu tsite latsi anike iKhabhinethi emalanga lasikhombisa ekuvala tikolwa. Ikhalenda yetikolwa taseNingizimu Afrika tahulumende naletitimele, leyafakwa kugazethi ngeNdlovulenkhulu nga-2022, seyivele ibale umhla tinge-20 Indlovulenkhulu kutsi liholide lesikolwa lelikhetsekile. Bekuvele  kucaca kutsi kunemitamo yekutfola timphumelelo letilula. Kufanana-ke, nelikhefu letikolwa lelisemkhatsini wemaholidi esive.  

4.    Luhlelo Lwelihhovisi LaMengameli Lebuholi Belusha 
4.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kweLuhlelo Lwelihhovisi Lahulumende Lwebuholi Belusha nguMengameli Ramaphosa mhla ti-10 Indlovulenkhulu 2023, e-Walter Sisulu University, eMthatha, lokwaba sisusa sekusungulwa kweluhlelo lwebudlelwane bayo yonkhe i-Afrika. 
4.2.    Loku kwaba yincenye yeseshini yokucala yeNgcoco yeLusha lwe-Nelson Mandela ngaphasi kwesicubulo lesitsi: “Buholi benkhambo lenhle nalobusemkhatsini wetitukulwane netitukulwane kute kutsi kube ne-Afrika lencono”. Lenkhundla yebuholi emkhatsini wetitukulwane icinisa tivumelwane letikhona tetinhlelo talelivekati kanye netivumelwane letifana ne-Ajenda Yenhlangano Yamave Ase-Afrika yanga-2063, Ishatha Yelusha Yase-Afrika kanye neSivumelwano Sendzawo Yekuhwebelana Ngalokukhululekile Yelivekati Lase-Afrika.

5.    Sivumelwane seluhlakasimo sekwakhiwa kwetimoto lapha eNingizimu Afrika  
5.1.    Ikhabhinethi yemukele tindzaba tekutsi inkampani yetimoto i-Stellantis South Africa isayine sivumelwano sekusebentisana neNhlangano Yetekutfutfukiswa Kwetimboni kanye neLitiko Letekuhwebelana, Timboni neKuncintisana kute kutsi kwakhiwe sikhungo lesisha sekukhicita timoto eNingizimu Afrika. I-Stellantis itsengisa timoto teluhlobo lwe-Jeep, i-Alfa Romeo, i-Fiat, i-Citroën, i-Opel kanye nelwe-Peugeot eNingizimu Afrika.

6.    Budlelwane Lobusemkhatsini WeNingizimu Afrika NeTanzania 
6.1.    Ikhabhinethi ilwemukele luvakasho lwekuya eNingizimu Afrika ngaLesine, mhla ti-16 Indlovulenkhulu 2023 lwaMengameli Samia Suluhu Hassan wase-United Republic of Tanzania, lobekamenywe ngumlingani wakhe,  Mengameli Ramaphosa. Loluvakasho lulandzela umhlangano weKhomishini Yetindvuna Yalamave YaseNingizimu Afrika neTanzania (i-BNC) lobewubanjelwe ePitoli ngaLesitsatfu, mhla ti-15 Indlovulenkhulu 2023. Lutawuphindze futsi luhambe embili kuseshini yesibili ye-BNC yeNingizimu Afrika neTanzania, lolwakhiwe ngemakomidi lamane: Letepolitiki neTebuncusa; Tekuvikela Netekuphepha; Temnotfo, neTenhlalakahle neTemasiko.
6.2.    Kwengeta kulomfelandzawonye nemzabalazo wenkhululeko yaseNingizimu Afrika, iTanzania ingulenye yebalingani betekuhwebelana labakhulu, labahwebelana ngalokuphelele lokusemkhatsini walamave lamabili lokukhuphuke kwesuka kutigidzigidzi leti-R6.89 nga-2021 kwaya kutigidzigidzi leti-R8.71 nga-2022. Kunetinkampani taseNingizimu Afrika letingetulu kwe-250 emikhakheni leyehlukene eTanzania.

7.    Kuhlangana kwe-Heineken ne-Distell 
7.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kugunyatwa Sigungu Semincintiswano sekuhlangana kwenkampani yemhlaba lekhicita tjwala yaseYurophu i-Heineken kanye nomkhicizi wetjwala waseNingizimu Afrika i-Distell Group Holdings.
7.2.    Kuhlanganiswa, lokuwukwakha umkhiciti lomkhulu wema-cider kulelive, kweyeme etimeni letinyenti letijatjulelwa ngummango, letifaka ekhatsi kukhutsatwa kwekutfutfukiswa labasita ngemphahla, kugcinwa kwekutsengwa kwempahla yasekhaya, kugcugcutelwa kwekutjalwa kwetimali elucwaningweni nasekutfutfukisweni kanye nekwandza kwemandla ekukhicita akuleli. 
7.3.    Lebhizinisi lehlanganisiwe itawuphindze ikhutsate bunikati bebasebenti ngekusungula luhlelo lwebunikati bemasheya besisebenti iphindze futsi yente kutsi basebenti bamelelwe ebhodini.

8.    Kulandzelelwa Kwenchubelembili Yetekuhhamuleka Yetikhukhula Tanga-2022 
8.1.    Ikhabhinethi iwemukele umsebenti lowentiwe yiNdvuna yeTekuhlaliswa Kwebantfu, Mk. Mmamoloko Kubayi kanye neMalunga e-MinMEC yeTekuhlaliswa Kwebantfu wekulandzelela inchubekelembili mayelana nekuhlaliswa kwebantfu kwalomphela kanye nekuhlalisa imindeni lekhahlabetwe tikhukhula tanga-2022 KwaZulu-Natal njengoba lelive lisondzela ekuhlanganeni kwemnyaka wekucala lelive lehlelwa tikhukhula nga-2022.

9.    Lokungasiwo emaciniso mayelana neTinzuzo teTindvuna neMasekelatindvuna
9.1.    Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka ngalokuchubekako nalokuhlaneketelwa kabi mayelana neTinzuzo teTindvuna neMasekelatindvuna njengaloku kubekiwe kuNkhombandlela Yetindvuna letiseSigungwini lesiphetse, lobeka tinzuzo, emathulusi ekusebenta kanye netimbasha teMalunga eSigungu kwekwenta imisebenti yawo.
9.2.    Kuhlelwa kweTindlu teTindvuna kungumphumela wekuVumelana kwanga-1910 ngesikhatsi kwakhiwa Inhlangano YaseNingizimu Afrika leyancuma lamadolobhanhloko lamatsatfu aseNingizimu Afrika lapho khona iPitoli yaba Sihlalo Sahulumende, iBloemfontein yaba Sihlalo Setebulungiswa, kwabe sekutsi iKapa yona yaba Sihlalo SePhalamende. Tonkhe letindlu lekutsiwa titsabatsaba tatfolwa ngembi kwa-1994 futsi hulumende lowalandzela loholwa nguKhongolose usandza kucinisekisa kunakekelwa kwaleto tindzawo tekuhlala kute kutsi kulondvolotwe linani lato futsi ngaleyo ndlela-ke tiyazuza ekukhuphukeni kwelinani letindlu. 
9.3.    Tindvuna neMasekelatindvuna lasebentisa totimbili tindlu letiniketwa nguHulumende bakhokha irenti ngendlela lefanako nemalunga ephalamende. Kungaba yintfo lengakalungi kutsi Tindvuna neMasekelatindvuna labasebenta imisebenti lengacinisekisiwe etikhundleni tabo labakuto kwanyalo kute batitfolele tabo tindzawo tekuhlala  babe kodvwa benta umsebenti wesive. 
9.4.    Timoto letisetjentiswa Tindvuna neMasekelatindvuna tihambisana kahle kakhulu neLibhukwana  Letindvuna kanye nemkhawulo welinani uncunywa yiNdvuna yeTetimali ngekubonisana neNdvuna Yetemaphoyisa mayelana netekuphepha. Tici tetekuphepha titinhlangotsi letibalulekile ekuncunyweni kwemkhawulo wemanani futsi tehlakalo letingasitinhle takamuva teBaphatsimadolobha labafile noma labehlelwe tingoti tetemgwaco letimbi kabi kugcizelela kubaluleka kwaloludzaba futsi kufanele kususe loludzaba etinchakeleni tetepolitiki.
9.5.    Onkhe Emalunga ePhalamende afanelwe kutfola lusito kubasebenti betinsita lababasitako ekwenteni imisebenti yabo. Imehluko yemanani ebasebenti betinsita emahhovisi eTindvuna angumphumela wesikhatsi lesitsite leNdvuna leyacashwa ngaso, ngoba bonkhe basebenti bachumene nesikhatsi sekuba sehhovisi leNdvuna letsite. Loku kubangelwa kutsi Libhukwana Letindvuna liyidokhumenti lephilako lehlala njalo ibuyeketwa. 
9.6.    Mengameli wendlulisele leLibhukwana Letindvuna lanyalo kuKhomishini Letimele yeTekuholelwa Kwalabasemahhovisi Emisebenti Yahulumende, leselivele libukana netemiholo yalabasemahhovisi ahulumende kutsi ibuyeketwe. 

B.    Tincumo Tekhabhinethi

1.    Inchubomgomo Leluhlaka yeTabomake Kutemidlalo 
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kugazethi luhlaka lweNchubomgomo yeTabomake Kutemidlalo kute ummango uphawule ngalo. Lenchubomgomo ibeka isethi yetinyatselo letifanele kutsi titsatfwe letitawukhutsata futsi tisekele besifazane kutemidlalo iphindze futsi icinisekise kutsi kunetinhlelo tekubukana nekungafani kwebulili emitsetfweni nasetinhlakeni tetemidlalo. 
1.2.    Iphindze ibukane netihibe tekungena kwebesifazane kutemidlalo njengekushoda kwetimali, lusito kanye nekungaholi ngalokwenele. Lenchubomgomo lehlongotwako ihlose kukhutsata kwandza kwekutibandzakanya kwebesifazane kutemidlalo netebuholi njengekucecesha nekuphatsa. 
1.3.    Lenchubomgomo yemukela kutsi kwandza kwekutibandzakanya kwebesifazane kutemidlalo nasetikhundleni tebuholi kutawuncipha kakhulu bese kutsi ekugcineni kucedze kungalingani ngekwebulili kanye netinhlobo letehlukene tekubandlululwa kwebesifazane. Iphindze futsi ikhutsate kulingana kanye nekucinisekisa kutsi besifazane batfola kuhlonishwa noma kunakwa ngekwebungcweti betemsebenti, lokufaka ekhatsi nemiholo lelinganako njengebalingani babo labadvuna.

2.    Kungeniswa Kwengcungcutsela Yemave Emhlaba Yetemphilo Yabomake Netinswane Letisandza Kutalwa Yanga-2023
2.1.    Ikhabhinethi igunyate kutsi iNingizimu Afrika ingenise Ingcungcutsela Yemave Emhlaba Yetemphilo Yabomake Netisandzakutalwa (tinswane Letisandza Kutalwa) letawubanjelwa eKapa kucala mhla ti-8 kuya kumhla ti-11 Inkhwekhweti 2023, lapho khona badlalindzima labavela emhlabeni jikelele labangetulu kwalaba-1 000 batawube babutsene kute kutsi baphutfumise ludzaba lwetisombululo tekwenta kancono kuphila kwabomake netinswane tabo letisandza kutalwa kanye nekuvikela kutalwa kwebantfwana sebashonile. 
2.2.    INingizimu Afrika yente inchubekelembili lenkhulu ekufezekiseni tinjongo teNtfutfuko Lesimeme yaMhlabuhlangene (i-UN) yetemphilo yamake nesisandzakutalwa sakhe, kanye nekuvikelwa kutala umntfwana asashonile. Lelive lakitsi litawuzuza kakhulu ngoba titfunywa talengcungcutsela titawukwabelana, emkhatsini walokunye, emasu ato lasebentako kanye netintfo letinsha letitsintsa imphilo yamake nesisandzakutalwa.

3.    Umklamo Wendlela Yetemafa Emzabalazo Nenkhululeko (i-RLHR)
3.1.    Ikhabhinethi itfole umbiko lonemininingwane yenchubekelembili mayelana nekucala kusetjentwa kwemklamo we-RLHR. Ikhabhinethi iphindze yagunyata kutsi Indvuna yeTebudlelwane Bemave Emhlaba Nekubambisana kanye Netebulungiswa Nekucondziswa Kwesimilo babe yincenye yeLikomidi Letindvuna (i-IMC) le-RLHR. 
3.2.    Lomklamo we-RLHR ungumklamo wesikhumbuto savelonkhe lokuhloswe ngawo kutsi kukhunjulwe futsi kugujwe umkhosi wendlela yeNingizimu Afrika leya enkhululekweni. Ikhabhinethi isungule i-IMC kutsi yengamele lomklamo futsi isite ngebuholi betepolitiki.
3.3.    Loluhlelo luhlose kufaka tinhlobo letehlukene tesikhumbuto sekutinikela kwebalweli benkhululeko kute kutsi iNingizimu Afrika ikhululeke futsi ibe nentsandvo yelinyenti. Iphindze ivumele kwakhiwa kwemisamo, ematje esikhumbuto, imitapolwati netilulu temilandvo, futsi ihlose kucaphela umoya welubumbano nekubambisana emkhatsini kwema-Afrika. Igunyatwe yi-UN futsi inemandla ekucinisa kubambisana emkhatsini webantfu kusetjentiswa lisiko nemagugu kulo lonkhe lelivekati. 
3.4.    Imisebenti leminyentana leyentiwe nga-2022 ifaka ekhatsi kuvakasha kweNdvuna eBotswana naseZimbabwe kanye nekuhlela imihlangano ne-Angola kanye neTanzania. 
3.5.    Imisebenti lemayelana nalomsebenti ihlose kuchumanisa onkhe emave aseNingizimu ne-Afrika futsi ifundzise bantfu labasha ngemzabalazo wekulwa nebukoloni kanye nekubandlululwa ngekwelibala. Lenchubomgomo ngalokufanako ivumela kubuyiselwa ekhaya kwematsambo ebalweli benkhululeko baseNingizimu Afrika labangcwatjwa kulamanye emave. Kunemangcwaba lalinganiselwa kula-11 ebantfu baseNingizimu Afrika lakhonjiwe eZambia, lafaka ekhatsi elishanhlitiyo neLichawe lemzabalazo lokunguMnu. Duma Nokwe. 

4.    Inchubomgomo Yavelonkhe Yekufaka Tebuciko, Temasiko Netemafa Kudijithali
4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kuphunyeleliswa kweNchubomgomo Yavelonkhe yeKufaka Tebuciko, Temasiko Netemafa Kudijithali. Lenchubomgomo iphindze futsi iphumelelise Inchubomgomo Yavelonkhe Yekwentiwa Kwetinsita Tetemafa kutsi tibe teDijithali lokwasungulwa Litiko Letebuciko Netemasiko nga-2011. Lenchubomgomo igcila ekufakeni tinsita tetemafa kutedijithali ngekwenhloso yekutilondvolota, kufinyeleleka kanye nekulawulwa kwebuniyo.
4.2.    Nanoma-nje kukwenta kube kwedijithali kuyinchubo yekugucula lokucuketfwe kwe-analogi kube ngulokucuketfwe kwedijithali, lokufaka ekhatsi emarekhodi eliphepha, i-microfiche kanye nekucoshwa kwematheyiphu langasiwe ekwedijithali, lenchubomgomo ikhulise lenchazelo emitfonjeni yetedijithali njengelwati lolukhicitwe ngekwedijithali, lolungeke luguculwe lube simo salokuphatsekako.  
4.3.    Kwentiwa kube kwedijithali kutawuba tinzuzo letinkhulu kulelive njengoba kutawusita kufinyelela kalula emitfonjeni yelwati, ikakhulukati leyo lephetfwe tilululwati, imitapolwati kanye nemisamo. Lenchubomgomo itawusetjentiswa kuhulumende wonkhe kanye nasemmangweni wonkhe. 

C.    Umtsetfosivivinyo

1.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetebulungiswa Wanga-2023
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetebulungiswa wanga-2023. LoMtsetfosivivinyo uhlose kuchibela Imitsetfo leminyenti lesetjentiswa Litiko Letebulungiswa NeMtsetfosisekelo ngekulungisa tindzaba tetebucwepheshe kanye netindzaba letitsintsa kusetjentiswa mbamba kweMitsetfo. 
1.2.    LoMtsetfosivivinyo ucuketse tindzinyana letinge-37 letihlongota tichibelo kute kutsi kulungiswe kungahambi kahle ngekwemtsetfosisekelo kwaleMitsetfo leyehlukahlukene.  

D.    Imikhosi Letako

1.    Lilanga Lemalungelo Eluntfu 
1.1.    Mengameli Ramaphosa utawetfula inkhulumo yelilanga emkhosini wavelonkhe weLilanga Letemalungelo Eluntfu langa-2023 ngaLesibili, mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2023 eNkhundleni Yetemidlalo  Enshonalanga yeDe Aar, eNyakatfo Kapa. 
1.2.    Ingcikitsisicubulo  itsi: “Kuhlanganisa Nekusimamisa Lisiko Lelilungelo Leluntfu Kuchubekela Embili Kulikusasa”, lapho sikhumbula kubulawa ngesibhuku nangebunyenti kwebantfu baseSharpeville nebakaLanga, kanye naleminye imishuco leyaba khona mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 1960 kulo lonkhe lelive lakitsi.
1.3.    Singuhulumende, sichubeka nekutinikela etibopheni tetfu temtsetfosisekelo tekuvikela emalungelo eluntfu abo bonkhe bantfu balelive letfu. Asisebente sonkhe ngekubambisana kutsi kungabikhona lesimshiya emuva ekwenteni imigomo yeMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika wanga-1996 kanye neMculu Wemalungelo ube yintfo lephilwa mbamba yawonkhewonkhe. 

2.    Lilanga Lemhlaba Lemanti
2.1.    INingizimu Afrika itawugubha Liviki Lemanti kusukela mhla tinge-20 kuya kumhla tinge-26 Indlovulenkhulu 2023 ngaphasi kwengcikitsisicubulo letsi: “Kusheshisa Ingucuko”. 
2.2.    Leliviki lihlangana neLilanga Lemhlaba Letemanti mhla tinge-22 Indlovulenkhulu 2023, legcamisa kubaluleka kwemanti lahlantekile. Nanoma-nje kube netimvula letinkhulu etindzaweni letinyenti talelive, iNingizimu Afrika iyachubeka nekuba live leleswela emanti futsi isezingeni le-30 lemave lome kakhulu emhlabeni wonkhe jikelele.
2.3.    Ikhabhinethi icele tonkhe takhamuti kutsi tivikele imitfombo yetfu yemanti leligugu kakhulu njengetihlambo, njengoba tibaluleke kakhulu ngoba tingumtfombo wesikhatsi lesidze. Sonkhe sinendzima lesifanele kutsi siyidlale songe emanti kanye nekucinisekisa kutsi imitfombo yetfu ayipheli. 

3.    Lilanga Lemhlaba Lesifo Semaphaphu  (i-TB)
3.1.    Sekelamengameli Paul Mashatile utawetfula inkhulumo yelilanga ngelilanga lekukhunjulwa ngalokusemtsetfweni kweLilanga Lemhlaba Le-TB mhla tinge-24 Indlovulenkhulu 2023 ngaphasi kwengcikitsisicubulo letsi: “Yebo!  Wena ukanye Nami Singayicedza i-TB”. 
3.2.    Lomkhosi losemtsetfweni lotawubanjelwa eNkhundleni Yetemidlalo i-Thlabane eNyakatfonshonalanga utawuphindze futsi ube sikhatsi sekutsi Umkhandlu Wavelonkhe WaseNingizimu Afrika Wete-AIDS kanye neLitiko Letemphilo wetfule Luhlelobuciko Lwavelonkhe Lwekusebenta lwanga-2023 kuya ku-2028 lwe-TB, i-HIV kanye neTifo Letitsatselwana Ecansini. Loku kwakhela kunchubekelembili lenkhulu letfolwe ngekugcila kabusha ekuvikeleni, ekwelapheni, ekutsatseni, ekufinyeleleni kanye nasekutfobeleni, kanye nekucedza lubandlululo nekukhishwa inyubatana.     

D. Imilayeto

1.    Kuhalalisela
Ikhabhinethi yendlulisela kuhalalisa netilokotfo letinhle: 

  • Ecenjini lema-Protea kwanyalo langenise ema-West Indies mayelana neluvakasho lolumkhakhaminyenti. Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele licembu lema-Protea ngesikhatsi lichubeka liphakamisa umjeka wetfu.

2.    Emavi endvudvuto 
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani: 

  • I-MEC yeTemfundvo yaseFree State Tate Makgoe (60), lowafaka ligalelo lelikhulu kakhulu emkhakheni wetemfundvo futsi wahola ngemphumelelo iFree State kutsi itfole lizinga lekuphumelela kamatekuletjeni lelisetulu kakhulu iminyaka lemine lelandzelanako.
  • Mk. Maurencia Gillion, lobekamelele Inshonalanga Kapa kuMKhandlu Wavelonkhe Wetifundza, futsi lobekasebenta kuLikomidi Lavelonkhe Letifundza leTemphilo Netenhlalakahle. Bekasishikashiki lesatiwa kakhulu futsi ubasebentele kakhulu bantfu baseNshonalanga Kapa, ikakhulu betindzawo tasemaphandleni, iminyaka leminyenti.
  • UMnu. John Wills (66), lobekasishikashiki futsi angummeli wetemalungelo ebantfu lobekatiwa kakhulu lowamelela baholi betembusave labanyenti, kufaka ekhatsi Mengameli wesikhatsi lesendlulile Nelson Mandela.
  • UMnu. Mark Pilgrim (54), lobekawetindzaba lowafaka inshisekelo waphindze futsi wakhutsata bantfu labanyenti embonini yetindzaba.  
  • Mk. Gloria Bosman (50), umhlabeleli nemcambi wetingoma te-jazz eNingizimu Afrika lowatfola tindondo letinyenti.


E.    Kubekwa Etikhundleni
Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1.    Emalunga Emkhandlu Wetekweluleka Baphatsi Betikimu Tematayitela Etincenye 
(a)    Adv. Boyce Mkhize (Sihlalo);
(b)    Hosi Pheni Cypraim Ngove (Sekelasihlalo);
(c)    Mk. Kagisho Mmaseleke Choenyana;
(d)    UMnu. Pieter Jacobus De Beer;
(e)    Adv. Nomonde Nokuthula January;
(f)    UMnu. Iqbal Mohamed Motala; kanye 
(g)    naDkt. Vuyisani Moss. 

2.    Emalunga Ekhomishini Yamantji:  
(i)    Mk. Nomzamo Zondo;
(ii)    UMnu. Hanif Vally;
(iii)    Dkt. Cornelia September;
(iv)    UMnu. Andre Harrison (uyaphindza kukhetfwa); na 
(v)    Solw. Estelle Hurter (uyaphindza kukhetfwa). 

Imibuto:
UMnu. Michael Currin – Libambela Lalokhulumela Hulumende 
Makhalekhikhini: 082 462 7896
 

Share this page

Similar categories to explore