ISitatimende Somhlangano weKhabinethi wangeLesithathu, 15 kuNtaka 2023

Emhlanganweni wayo wangeLesithathu, nakali-15 kuNtaka 2023, iKhabinethi yamukele amalunga amatjha akhethiweko yabe yawafisela okuhle emisebenzinawo, begodu yagandelela ifuneko yokuthi iKhabinethi yokana ihlome msinyazana beyiphumelelise amaqalontanzi karhulumende.

A. Ezingundabamlonyeni

1. Zegezi

1.1. IKhabinethi yemukele ukuhlonywa kwe-Resource Mobilisation Fund (RMF) nguNgqongqotjhe wezeGezi e-Ofisini kaMengameli, uDorh. Kgosientsho Ramokgopa. Isebenziswaneli eliphakathi kwakarhulumende neHlangano yeBumbano lamaBhizinisi weSewula Afrika (i-BUSA) ngelokunikela ngeensiza nelemuko elizakwenza bona urhulumende ahlome ngepumelelo iHlelo lamaGadango wokuLungisa iGezi (i-EAP) elimenyezelwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa ngoVelabahlinze wee-2022 kunye nangesikhathi ethula iKulumo yobuJamo beliZwe yaNonyaka (i-SoNA ka-2023) njengesibonelo sokuthinta umphakathi ngendlela ebonakalako nokuraga nokwethemba iSewula Afrika.

1.2. I-RMF izokusekela umsebenzi weKomiti eThunywe ukuQeda iHlekelele yeGezi (i-National Energy Crisis Committee) ukufinyelela umnqopho wayo wokuqeda ukuqinteliswa kwegezi eSewula Afrika. Ikhabinethi ikhombele boke ababelani ukuthi bafake isandla ekuhlonyweni kwe-EAP kobanyana kuzokusombululeka umthelela obudisi phezu komnotho olethwa kuqinteliswa kwegezi.

1.3. IKhabinethi ikutjhejile ukutshwenyeka kwamhlapha nje kwe-S&P Global Ratings bona ukuhluma komnotho weSewula Afrika kuqalene negandelelo elingezelelekako ngemiraro yomthangalasisekelo, khulu khulu ukutlhayela khulu kwegezi. Ukutjheja iintjhijilwezi, urhulumende ungenele umlandelande wamahlelo aqinileko wokulungisa ubujamobu, ekubalwa hlangana imithethokambiso enqophe ukuphungula ukutlhayelelwa yimali kombuso nokwenziwa kweenkolodo ezitja (i-fiscal consolidation), amatjhuguluko wamsinyazana wezomnotho kunye namagadango arhabako ekuhloswe ngawo ukuphungula ukuqinteliswa kwegezi kwesikhathi esifitjhani nokuhlela ngobutjha ikoro le ngamatjhuguluko wezeemakethe enzelwa ukufinyelela ivikeleko lesikhathi eside lamandla wegezi.

1.4. IKhabinethi ibuye yamukela nokuvulwa kwesikhathi sokubhidela i-513 megawatts (MW) wegezi ebulungekako njengengcenye yokuqinisa indlela esiqalana ngayo nesitjhijilo segezi. Ilanga lokuvalela iimbawo zokubhida kumhlana ama-5 kuVelabahlinze 2023 ngo-17:00 kanti boke abanekareko bangazalisa iforomo eliku-inthanethi ku- www.ipp-storage.co.za.

1.5. IKhabinethi yamukele nesiqunto sikaNgqongqotjhe wezamaHlathi, zokuThiya ngeManzini nezeBhoduluko, uMma u-Barbara Creecy, sokuvumela u-Eskom bona angalandeli ihlelo elide elimleyo lokha nakalungisa ilayisensi yakhe i-Atmospheric Emission Licence. Ngokuka-Eskom, ukunikelwa kwakhe imvumo enjalo kuzokwenza bona akghone ukuhloma isisombululo sesikhatjhana somonakalo owenzeke e-Kusile Power Station ngoSinyikhaba wee-2023 bese nakunjalo kuvumele iSiphehligezi lesi ukuthi sithomise ngomsebenzi wokuphehla igezi emaMegawathi (MW) azii- 2 100  lokhu kuzakwehlisela iSewula Afrika esigabeni sesibili sokuqinteliswa kwegezi.

2. Ijima lokunghala umsebenzi leYuniyoni i-National Education, Health and Allied Workers’ Union (i-NEHAWU)

2.1. Ejimeni lokunghala umsebenzi le-NEHAWU, iKhabinethi yemukele ukutlikitlwa kwesivumelwano semirholo ku-Public Service Coordinating Bargaining Council (PSCBC) sokuqeda imikhulumiswano yemirholo yango-2022/23  kunye nokuqeda ijima lokunghalwa kwemisebenzi nokubuyisela boke ababelani etafuleni yomKhandlu wemiKhulumiswano yemiRholo yango-2023/24.

2.2. IKhabinethi ibuye yabuka amaYuniyoni wabasebenzi aragileko nokuhlala ku-PSCBC ukuraga nemikhulumiswano yemirholo. Ibuyelele nokuzibophelela kwakarhulumende ehlelweni lokukhulumisana nokusebenzisana nabo boke ababelani abafaneleko ukuqinisekisa bona ewona msebenzi omkhulu womkhandlu wezokukhulumisana uyavikeleka begodu uyahlonitjhwa.

2.3. Sifuna ukuveza bona umthetho othi ONGAKASEBENZI AKARHOLI, i-NO WORK, NO PAY uzokusebenza ngokurhabako kanti imali izokudoswa ngeenyanga ezine ezilandelako, njengencenye yesivumelwano sokukhulumisana. UmNyango wezabaSebenzi bomBuso nokuPhatha (i-DPSA) uzokwelusa bona zisetjenziswa ngokupheleleko na iinqunto ekuvunyelwene ngazo.

2.4. Ukungezelela lapho, amaziko wabathobelisimthetho azokulandelela izenzo zobulelesi ezenziwe ngomhla wamajima wokunghala umsebenzi, ekuzakuthi abaphathi ngokuhlukahlukana batjheje izenzo ezephule umthetho wokuziphatha kwabasebenzi bembusweni.

3. I-National shutdown

3.1. Ikhabinethi izwakalise ukutshwenyeka ngezenzo zokutjhotjhozela umtjhagalo ohlelelwe uMvulo, nakama-20 kuNtaka 2023 begodu iimphakamiso ezinjalo uzithatha njengezingakafaneli nezobudlabha.

3.2. IsiQhema saboNgqongqotjhe bezoBulungiswa, ukuKhandelwa kobuLelesi nokuQinisekisa ukuVikeleka (i-JCPS) sitjheje umsebenzi ukuqinisekisa bona ukungathotjelwa komthetho akubekezelelwa.

3.3. Iimfuno zokuthi batjho kuqedwe ukuqinteliswa kwegezi, iindleko eziphezulu zokuphila nesibalo esiphezulu sokutlhogeka kwemisebenzi uzikhulumile uMengameli u-Ramaphosa nakethula i-SoNA mhlana ali-9 kuMhlolanja 2023. Endabeni yokuqeda ukuqinteliswa kwegezi, uMengameli uqatjhe uNgqongqotjhe wezeGezi, uDorh. Ramokgopa, umsebenzakhe ekukutjheja bunqopha ukuqeda ukuqinteliswa kwegezi. Ukuhlonywa kwe-Five-Point Energy Action Plan kuthome ngomfutho kanti eemvekeni ezizako uNgqongqotjhe wezeGezi uzokumemezela iminqopho ka-Eskom aqothele ukuyiphumelelisa ekuqedeni ukuqinteliswa kwegezi.

3.4. Ngokulinganako, uMengameli ekulumenakhe ye-SoNA ka-2023 ukhulume nangamagandango abekiweko wokutjheja indaba yesibalo esiphezulu sabantu abatjha abatlhoge imisebenzi kunye neendleko zokuphila. Yeke-ke, ekungikho kwaphele ebekufunwa ngomtjhagalo lihlelo lokukhupha uMengameli u-Ramaphosa e-Ofisini ngeendlela ezingakhambisani nomthethosisekelo. Sifuna ukwazisa boke abantu bona UKUTJHUGULULA UMBUSO NGEENDLELA EZINGAKHAMBISANI NOMTHETHOSISEKELO ANGEZE KWENZEKA ESEWULA AFRIKA. Nanyana ngubani oneemfiso zokubusa ilizwe lekhethweli kumele alinde ukungenela amakhetho wango-2024. Imizamo yokubanga ukutjharagana nokuphazamiseka elizweneli izokutjhejwa ngesandla esiqinileko somthetho. Kumele sitlhadlhule godu nokuthi ukuzibukisa ngokwepolotiki kumele kungadurhisi amaSewula Afrika.

3.5. Ikhabinethi itjheje neenkulumo ezingekho zeenqhenyana ezithi batjho zinikele iKhabinethi amalanga alikhomba wokuthi ivale iinkolo. Ikhalenda yeenkolo zombuso nezizijameleko eSewula Afrika, eyagadangiswa kuGazede ngoNtaka wee-2022, beyivele ikubeka ngokukhanyako bona umhla wama-20 kuNtaka 2023 yiholideyi ekhethekileko yeenkolo. Besolo kubonakala bona kunemizamo yabanye yokuthi kwenziwe ngibo lokho. Kufana, nokuvalwa kweenkolo emalangeni ahlangana neholideyi.

4. Ihlelo likaMengameli Lokufundisa Ilutjha Uburholi.

4.1. IKhabinethi yemukele ukuhlonywa kweHlelo likaMengameli Lokufundisa Ilutjha Uburholi (i-Presidential Youth Leadership Programme) eyethulwe nguMengameli u-Ramaphosa nakali-10 kuNtaka 2023, e-Walter Sisulu University, eseMthatha, eyenze bona kusungulwe i-Pan-African fellowship programme.

4.2. Lokhu kuyincenye yokuthonywa kwe-Nelson Mandela Youth Dialogue ngaphasi kwesiqubulo esithi: “Ethical and intergenerational leadership for a better Africa”. Ikundla le yoburholi obuhlanganisa iinzukulwana ngokwahlukahlukana iqinisa amahlelo akhona wenarhakazi yokana neemvumelwano ezifana ne-African Union Agenda 2063, umTlolo weluTjha leNarhakazi ye-Afrika neSivumelwano Sesizinda Sokurhwebelana Simahla Kwamazwe we-Afrika (i-AfCFTA).

5. Isakheko Sesivumelwano Sokukhanda Iinkoloyi eSewula Afrikha

5.1. Ikhabinethi yamukela neendaba zokuthi iKhampani yeenkoloyi i-Stellantis South Africa itlikitle isivumelwano sokusebenzisana neHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC) nomNyango wezeRhwebo, namaBubulo nezokuPhalisana ukusungula isikhungo esitjha sokukhiqiza iinkoloyi eSewula Afrika. I-Stellantis ithengisa iinkoloyi zomhlobo we-Jeep, Alfa Romeo, Fiat, Citroën, Opel ne-Peugeot eSewula Afrika.

6. Ubudlelwano beSewula Afrika ne-Tanzania

6.1. IKhabinethi yemukela nevakatjho lombuso eSewula Afrika ngeLesine, nakali-16 kuNtaka 2023 likaMengameli u-Samia Suluhu Hassan we-United Republic of Tanzania, ngokwesimemo somlinganakhe ngokwesikhundla, uMengameli Ramaphosa. Ivakatjhweli liza ngemva kwe-South Africa-Tanzania Ministerial Binational Commission (BNC) ebanjelwe ePitori ngelesiThathu, nakali-15 kuNtaka 2023. Sizokubuye sethule isigaba sesibili se-South Africa-Tanzania BNC, esinamaKomiti amane: YezePolotiki nobuZenda; YezokuVikela nokuPhepha; Yeendaba zoMnotho, kunye neendaba zomPhakathi nezamaSiko.

6.2. Ukungezelela ekubeni bazwelani nomzabalazo wekululeko weSewula Afrika, i- Tanzania ingenye yamazwe aphambili arhwebelana nelizweli, ngerhwebo seliloke lamazwe amabili la elisuka ku-R6.89 yamabhiliyoni ngomnyaka wee-2021 ukuya ku- R8.71 wamabhiliyoni ngomnyaka wee-2022. Kuneenkhampani zeSewula Afrika ezingaphezu kwama-250 emakorweni ngokwahlukahlukana ezinzinze e-Tanzania.

7. Ukuhlangana kwe-Heineken ne-Distell

7.1. Ikhabinethi yemukele ukuphasiswa libandla lezamaPhaliswano kokuhlangana kwamazwe ngamazwe kweKhampani ye-Europe edidiyela utjwala i-Heineken neyeSewula Afrika i- Distell Group Holdings.

7.2. Ukuhlanganiswa kweenkampanezi, okuyokwakha abakhiqizi abakhulu botjwala elizweneli, kwenziwa ngokulandela imibandela ehlukahlukeneko yekareko yomphakathi, ekubalwa hlangana nayo ukuphakanyiswa kwetuthuko kezokuthumela, ukulungisa ukutholakala komkhiqizo welizwe, ukuphakanyiswa kwamasiso kezokurhubhulula nokuthuthukisa nokwandiswa kwamandla wokukhiqiza elizweneli.

7.3. Ikhampani ehlanganyelweko le izokuphakamisa nobunikazi bezabelo kubasebenzi ngokusungula ihlelo labasebenzi lobunikazi bezabelo nokunikela abasebenzi ukujameleka ebhodini.

8. Ukweluswa Kwetuthuko Yesizo Ngeenkhukhula Zomnyaka wee-2022

8.1. Ikhabinethi yemukele umsebenzi owenziwe nguNgqongqotjhe wezokuHlaliswa kwabaNtu, uMma u-Mmamoloko Kubayi namalunga weMinMEC kezokuHlaliswa kwabaNtu ukuqalisisa iragelo phambili ngokuhlaliswa safuthi nokufunela indawo imindeni eyathintwa ziinkhukhula zango-2022 KwaZulu-Natala, njengombana ilizwe seliyokuhlanganisa umnyaka kwasahlela iinkhukhula ezimbi ezehlela ilizweli.

9. Ukudurhiswa Okumalungana neeMbonelelo Zemirholo yaboNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe

9.1. Ikhabinethi izwakalise ukutshwenyeka ngokungakhulunywa kuhle kweembonelelo zemirholo yaboNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe, ngokwendlela kutlolwe ngakho ku-Guide for Members of the Executive, eveza iimbonelelo zemirholo, zokurhwebelana neembonelelo zamalunga aphezulu embusweni ekwenzeni imisebenzi yawo ngefanelo.

9.2. Ukuhleleka kwe-Ministerial Housing kumphumela we-1910 Consensus mhlazana kusungulwa i- Union of South Africa eyayiveza amadorobha amathathu amakhulu weSewula Afrika, iPitori njengendawo yokuSebenzela komBuso, i-Bloemfontein njengendawo yeBandla lezomThetho, iKapa njengendawo yePalamende. Izindlu lezo ekuthiwa batjho ziinthabathaba zikanokutjho zoke njalo zatholakala ngaphambi komnyaka we-1994 kanti urhulumende owalandelako odoswa phambili yi-African National Congress – akwenzileko kuqinisekisa bona ziyalungiswa bona zibe sebujameni obufaneleko kobanyana kuzuzwe ngazo ekukhuphukeni kwentengo yokuthengiswa kwezindlu.

9.3. AboNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe abasebenzisa izindlu zombuso bayayibhadela irente njengombana kusenza namalunga wePalamende. Yeke-ke, kuzabe kuyinto engakalungi ukuthi aboNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe abanganavikeleko emsebenzinabo ukuthi bazitholele izindlu zangeqadi zokuhlala ibe basebenzela isitjhaba.

9.4. Iinkoloyi ezisetjenziswa boNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe zikhambisana ne-Ministerial Handbook kanti isilinganiso sentengo yazo sibekwa nguNgqongqotjhe wezeeMali ngokusebenzisana noNgqongqotjhe wamaPholisa ehlangothini leemfanelo zokuvikela. Iimfanelo zokuphepha ziqakatheke khulu ekubekweni kwentengo yazo kanti izehlakalo zamhlapha nje ezingakhange zibe zihle zokubhubha kwaboSomkhandlu namkha ukuthinteka eengozini ezimbi ngeenkoloyi kugandelele ukuqakatheka kwendaba le kanti kumele kususe indabamlonyeni le ekuphikisaneni ngokwepolotiki.

9.5. Woke amalunga wePalamende anefanelo yokuthi abe nabasizi ababasiza ukwenza imisebenzi yabo. Umehluko okhona ngesibalo sabasebenzi ema-Ofisini waboNgqongqotjhe mphumela wesikhathi uNgqongqotjhe loyo akhethwe ngaso. Lokhu kubangelwa kukuthi i-Ministerial Handbook imtlolo osebenzako onande ubuyekezwa.

9.6. UMengameli uthumele i-Ministerial Handbook esebenza kukunje ekomitjhinini ezijameleko i-Independent Commission for the Remuneration of Public Office Bearers, esebenza ngokubhadelwa kwabo boke abasebenzi bembusweni abaphethe iinkhundla bona ibuyekezwe.

B. IinQunto zeKhabinethi

1. Umtlamo Womthethokambiso Wabomma Kezemidlalo 

1.1. IKhabinethi iphasise ukutlolwa ngokomthetho eencwadini zombuso komTlamo womThethokambiso waboMma kezemiDlalo bona umphakathi uzwakalise imibono. Umthethokambiso lo ubeka amagadango azokuthuthukisa abe asekele abomma emkhakheni wezemidlalo nokuqinisekisa bona amahlelo asendimeni efaneleko wokutjheja imidlalo ngokwahlukahlukana nezakheko zayo.

1.2. Ubuye utjheje iinqabo eziliya abomma  bona bangene kezemidlalo ezifana nokutlhogeka kwesizo lezeemali, isekelo kunye nokubhadelwa ngendlela enganelisiko. Umthethokambiso otjhukunyiswako lo uhlose ukukhuthaza ukungena kwabomma kezemidlalo neenkhundleni zoburholi ezifana nokubandula nokuphatha imidlalo.

1.3. Umthethokambiso lo utjheja bona ukwanda kwabomma kezemidlalo neenkhundleni zokuphatha kuzokuphungula kugcine kukuqedile ukungalingani ngokobulili kezemidlalo kunye nezinye izenzo zokubandlululwa kwabomma. Ubuye uphakamise ukulingana nokuqinisekisa bona abomma bayahlonitjhwa namkha bayatjhejwa ngokwelwazi kezemidlalo, ekubalwa ukubhadelwa ngokulinganako nabalingani babo ngokomsebenzi abamadoda enza umsebenzi ofana newabo.  

2. Ukusingathwa kwe-International Maternal and Newborn Health Conference - 2023

2.1. IKhabinethi inikele iSewula Afrika ilungelo lokusingatha ikhonferensi i-International Maternal and Newborn Health Conference eKapa ukusuka nakabu-8 ukuya nakali-11 kuMrhayili 2023, lapho kuzabe kuhlangene ababelani abangaphezu kweKulungwana abavela ephasini zombelele ukuzokukhambiselela iinsombululo zokwenza ngcono ukusinda kwabomma abasidisi namasana, nokuvimba ukubelethwa kwabantwana sebathulile.

2.2. ISewula Afrika ibe nepumelelo ekulu ekufikeleleni lokho okuqothelwe yiHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko i-United Nations Sustainable Development Goals wezepilo yabomma abasidisi namasana, nokuvimbela ukubelethwa kwamasana selathule. Ilizwe lekhethu lizokuzuza khulu nalo njengombana iinthunywa ezizabe zisekhonferensini hlangana nokhunye, zizokwabelana amaqhinga asebenzako neendlela ezihlelekileko ngeendaba zepilo yabomma abasidisi neyamasana.

3. IPhrojekthi i-Resistance and Liberation Heritage Route (RLHR)

3.1. Ikhabinethi ifumene umbiko opheleleko weragelo phambili kezokuhlonywa kwephrojekthi i-RLHR. IKhabinethi ibuye yaphasisa nokuthi uNgqongqotjhe wezobuDlelwano bamaZwe ngamaZwe newezoBulungiswa nezokuHlengwa kweSimilo bona babe yincenye yeKomiti eHlanganyelweko yaboNgqongqotjhe (i-IMC) ku-RLHR.

3.2. I-RLHR iyiphrojekthi yesikhumbuzo sesitjhaba ekuhloswe ngayo ukukhumbula nokugidinga indlela eya eKululekweni yeSewula Afrika. Ikhabinethi yasungula i-IMC bona ibe lilihlo lephrojekthi le begodu inikele nangoburholi bezepolotiki.

3.3. Iphrojekthi le ifaka hlangana iindlela ezihlukahlukeneko zokukhumbula ukuzinikela okwenziwa balwelikululeko bona iSewula Afrika ibe lilizwe elitjhaphulukileko nelilawulwa yintando yenengi. Ibuye ivumele bona kwakhiwe ama-museum, ama-monument, ama-library nama-archive, ngehloso yokutjheja umoya wokuzwelana nokusebenzisana kwabantu be-Afrika. Iphasiswe yiHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko begodu inekghono lokuqinisa isebenziswano labantu bekhontinenti ngokusebenzisa amasiko namagugu.

3.4. Hlangana nokwenzekileko ngomnyaka wee-2022 kubalwa amakhambo waboNgqongqotjhe wokuya e-Botswana ne-Zimbabwe kunye nemihlangano yokuhlela ebanjwe ne-Angola ne-Tanzania.

3.5. Izenzo ezimalungana nephrojekthi le kuhloswe ngazo ukuhlanganisa amazwe we-Afrika engeSewula nokufundisa abantu abatjha ngomzabalazo wokuthathwa kwamanye amazwe abe ngaphasi kwamanye kunye nokubandlululana. Umthethokambiso lo uvumela nokuthi amathambo wabalwelikululeko beSewula Afrika asemazweni we-Afrika abuyiswe. Kunamathuna abalelwa ku-11 ekwaziwa bona ngewamaSewula Afrika akhonjwa e-Zambia, ekubalwa hlangana nelikamakekere kezomzabalazo uNomzana Duma Nokwe.

4. UmThethokambiso weliZweloke wokuLondwa Budijithali kwemiSebenzi yobuGwali, yamaSiko neyeziNto eziliGugu

4.1. IKhabinethi iphasise nomThethokambiso weliZweloke wokuLondwa Budijithali kwemiSebenzi yobuGwali, yamaSiko neyeziNto eziliGugu (i-National Policy on the Digitisation of Arts, Culture and Heritage) bona ungasetjenziswa. Umthethokambiso lo ubuye ukugunyaze ukusetjenziswa kwe-National Policy on the Digitisation of Heritage Resources ekumgomo owatlanywa mNyango wangalesosikhathi wezobuGwali namaSiko ngomnyaka wee-2011. Umthethokambiso lo utjheja ukufakwa kudijithali kweensiza zamagugu wesitjhaba bona zilondwe, zitholakale begodu kulawuleke nobunikazi bazo.

4.2. Nanyana ikambiso yedijithali ifaka hlangana ukutjhugululwa ngendlela yokuthoma ye-analogu ukuya kudijithali kwemitlolo, ekubalwa amarikhodi wamaphepha, i-microfiche nemigadangiso yamatheyibhu ekungasi ngeyedijithali, umgomo lo ukhambiselele ihlathululolo eensizeni ezibizwa ngama-born-digital resources ezifana nelwazi elivezwe ngedijithali, ekungeze latjhugululelwa endleleni ephathekako.

4.3. Ukungena kudijithali kuza neembonelelo ezikulu enarheni le njengombana kuzokwenza bona ilwazi litholakale lula, khulu khulu lelo elikuma-archive, ema-library, nakuma-museum. Umthethokambiso lo uzokuhlonywa kurhulumende nemphakathini.

C. UmThethomlingwa

1. UmThethomlingwa oKhibelelako wezoBulungiswa womNyaka wee-2023

1.1. Ikhabinethi iphasise nokusiwa komThethomlingwa  oKhibelelako wezoBulungiswa womNyaka wee-2023 ePalamende. Umthethomlingwa lo kuhloswe ngawo ukutjhugulula imithetho embalwa eyabekwa mNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ngokutjheja izinto ezingeneleleko nokhunye okuthinta ukusetjenziswa kwemithetho le.

1.2. Umthethomlingwa lo uneendinyana ezima-37 ezitjhukumisa bona kwenziwe amatjhuguluko azakulungisa imitjhapho esemithethweni ehlukahlukeneko elethwe kudzubhula kumthethosisekelo.

D. Iminyanya Ezako

1. Ilanga lamaLungelo woBuntu

1.1. UMengameli u-Ramaphosa uyokwethula ikulumo yelanga emnyanyeni wesitjhaba wokutshwaya iLanga lamaLungelo woBuntu lomnyaka wee-2023 ngeLesibili nakama-21 kuNtaka wee-2023 e-De Aar West Stadium, eTlhagwini Kapa.

1.2. Isiqubulo sanonyaka sithi: “Consolidating and Sustaining Human Rights Culture Into The Future”, njengombana sizabe sikhumbula izehlakalo zokuRhayilwa kwabantu e- Sharpeville nakwaLanga, neminye iimatjho eyaba mhlana ama-21 kuNtaka 1960 elizweni loke. 

1.3. Singurhulumende sisazibophelele kilokho ekufuneka ngokomthethosisekelo ekukuvikela amalungelo wobuntu wabo boke abantu belizweli. Asisebenzisaneni ukuqinisekisa bona akekho esimtjhiya ngemuva soke nasilandela ukusebenza komThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika ka-1996 kunye nomTlolo wamaLungelo  woBuntu.

2. Ilanga lezaManzi ePhasini loke

2.1. ISewula Afrika izokutshwaya iVeke yezaManzi yeliZweloke ukusuka mhlana ama-20 ukuya nakama-26 kuNtaka 2023 ngaphasi kwesiqubulo esithi: “Sirhabisa Amatjhuguluko (Accelerating Change)”.

2.2. Iveke leyo ithomana nelanga lezaManzi lePhasiloke eligidingwa nakama-22 kuNtaka wee-2023, ephakamisa ukuqakatheka kwamanzi ahlwengekileko. Nanyana izulu line khulu emalangeni adlulileko kezinye iindawo zelizweli, iSewula Afrika kusese lilizwe elitlhayelelwa mamanzi begodu elibalwa hlangana namazwe anesomiso amatjhumi amathathu ephasini loke.

2.3. Ikhabinethi iphakamise bona zoke izakhamuzi zivikele imithombo yethu eligugu yamanzi efana nemidzwela, njengombana iqakatheke khulu ekuvikeleni amanzi kwesikhathi eside. Soke nje sinendima ekumele siyilime ekubabaleleni amanzi nokuqinisekisa bona amanzi akasipheleli.

3.ILanga lobuLwele besiFuba (i-TB) Lephasiloke

3.1. ISekela likaMengameli u-Paul Mashatile uyokwethula ikulumo yelanga nakukhunjulwa iLanga lobuLwele besiFuba lePhasiloke eligidingwa nakama-24 kuNtaka 2023 ngaphasi kwesiqubulo esithi: “Yes! You and I Can End TB”.

3.2. Umnyanya wangokomthetho uzabe use-Tlhabane Stadium eTlhagwini Tjingalanga lapho umKhandlu wezeNtumbantonga weSewula Afrika  noMnyango wezePilo bayokuhloma khona i-National Strategic Plan ye-TB, HIV namalwele athelelana ngokomseme ka-2023 ukuya ku-2028. Lokhu kwakhela phezu kwetuthuko ebonakalako efinyelelwe ngetjhejo elibuyekeziweko lezokuvikela, ukwelapha, ukuthathela phezulu, ukubika nokulandela, kunye nokuqeda ukubandlululana nokuqalelwa phasi ngokokugula.

D. Imilayezo

1. Siyabathokozisa

Ikhabhinethi idlulisa amezwi wokuthokozisa neemfiselabuhle ku:

Proteas edlala ne- West Indies evakatjhweni leengaba ezihlukeneko. Ikhabhinethi iphakamisa bona woke amaSewula Afrikha asekele i-Proteas njengombana iraga nokuphaphisela phezulu iflarha yethu.

2. Amezwi Wokutjhiriya 

Ikhabhinethi ithumele amezwi wokutjhiriya emndenini nebanganini baka:

Somkhandlu wezeFundo eFreyistatae u-Tate Makgoe (obekaneminyaka ema-60), ofake isandla ngendlela ebonakala khulu kezefundo wabe warhola ngepumelelo isifunda seFreyistata bona sifumane isilinganiso esiphezulu sokuphasa kwabafundi bakamethriki kweminyaka emine ilandelana.

UMma u-Maurencia Gillion, obekajamele isifunda seTjingalanga Kapa  njengelunga lomKhandlu weemFunda ePalamende, wabe wasebenza neKomitini yezePilo nezeHlalakuhle. Ubemtjhotjhozeli owaziwako begodu usebenzele nabantu beTjingalanga Kapa,  khulu khulu eendaweni ezisemakhaya esifundenesi, iminyaka eminengi.

UNom. John Wills (obekaneminyaka ema-66), igcwetha elaziwako lezamalungelo wobuntu nomtjhotjhozeli ojamele abarholi abahlukahlukeneko bezepolotiki, ekubalwa hlangana noMengameli walokhuya u-Nelson Mandela.

UNom. Mark Pilgrim (obekaneminyaka ema-54), usaziwako kezobubikiindaba obe sibonelo esihle begodu okhuthaze abantu abanengi emkhakheni wezobubikiindaba.

UMma u-Gloria Bosman (obekaneminyaka ema-50), umvumi weSewula Afrika we-Jazz nomtlami weengoma, othumbe abonongorwana abanengi.

E. Ukuqatjha

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. Amalunga Womkhandlu Oyelelisako i-Sectional Title Schemes Management Advisory Council:

(a) U-Adv Boyce Mkhize (USihlalo);
(b) IKosi Pheni Cypraim Ngove (ISekele likaSihlalo);
(c) UMma u-Kagisho Mmaseleke Choenyana;
(d) UNom. Pieter Jacobus De Beer;
(e) U-Adv Nomonde Nokuthula January;
(f) UNom. Iqbal Mohamed Motala; no-
(g) Dorh. Vuyisani Moss.

2. Amalunga weKomitjhini yaboMarhastrada: 

(i) UMma. uNomzamo Zondo;
(ii) UNom. Hanif Vally;
(iii) UDorh. Cornelia September;
(iv) UNom. Makgabhana Mokoena (obuyiselwe esikhundleni sakhe); no-
(v) Phrof. Estelle Hurter (obuyiselwe esikhundleni sakhe).

Imibuzo Ingathunyelwa:

kuNom. Michael Currin – umJaphethe woMkhulumeli weKhabinethi        

Inomboro: 082 462 7896

Share this page

Similar categories to explore