Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi wangaLesine, mhla ti-7 Kholwane 2022

A.    Tindzaba Talelive
1.    Takamuva mayelana neLigciwane leSifo seKhorona (i-COVID-19)


1.1.    Ikhabhinethi income bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labakhetsa kugoma kanye nekutfobela tonkhe tindlelanchubo te-COVID-19 lokwente kutsi lelive likhone kuvikela kukhula kwemanani lamasha ekwesuleleka ngesikhatsi sekucubuka kwesihlanu kwalolubhubhane. 
1.2.    Nanoma kunjalo, asikafaneli kukhibika ngoba phela i-COVID-19 isesekhona emkhatsini wetfu. Nanoma-nje lelive lisandza kuvala kugcokwa kwetifonyo ngalokuphocelelekile etindzaweni temmango, bantfu labanetifo letibomahlalakhona kanye nalabo labagulako bakhutsatwa kutsi bachubeke nekugcoka tifonyo. Sifanele futsi sichubeke nekugeza noma-ke sigeze tandla tetfu ngesibulalamagciwane, siphindze futsi sitfobele umtsetfo wekukhweshelana nekungenisa umoya.   
1.3.    Kugoma kuyachubeka nekuba yindlela yekutivikela  ku-COVID-19 lecinisekiswe ngekwesayensi futsi Ikhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu labangakagonywa kutsi bangacitsi sikhatsi bagome bese kutsi bantfu labagonyiwe bahambe bayotfola ticinisamgomo tabo etindzaweni tekugoma letidvute nabo. 

2.    Incubulunjwane yetingobiyane

2.1.    Ikhabhinethi yatisiwe ngetakamuva mayelana nekubhebhetseka kwesifo  Incubulunjwane yetingobiyane kulelive ngemuva kwekucinisekiswa kwesehlakalo sesibili kulelive. Labantfu labatsintsekako basemakhaya abo bakhweshisiwe kulabanye futsi kwamanje kulandzelelwa labo lekungenteka kutsi besulelekile. 
2.2.    Litiko Letemphilo kanye neSikhungo Savelonkhe Setifo Letitsatselwanako basebentisana neNhlangano Yetemphilo Yemhlaba wonkhe kuhlola bungoti bekwesuleleka endzaweni ngekuhambisana neMitsetfomgomo Yetemphilo Yemave Emhlaba.
2.3.    Ligciwane lencubulunjwane yetingobiyane alibhebhetseki kalula futsi ngalokuvamile livela kuphela ngemuva kwekusondzelana lokufana nekucabuzana, kugonana noma kutsintsa tincenye temtimba letinaleligciwane lencubulunjwane yetingobiyane. Bantfu labete timphawu tencubulunjwane yetingobiyane abakwati kusabalalisa leligciwane kulabanye. 
2.4.    Ikhabhinethi yeluleke bantfu labanetimphawu temfiva (umkhuhlane), timphawu temkhuhlane lowetayelekile, lolandzela libhamuta sengatsi ucubukile kutsi babikele tikhungo tetemphilo letidvutane kute kutsi lesifo sitfolakale kusenesikhatsi nekutsi sisheshe selashwe. 

3.    Inhlekelele yaseMonti

3.1.    Inhlekelele leyenteke eThaveni Enyobeni eMonti eMpumalanga Kapa ngeLisontfo, mhla tinge-26 ngeNhlaba 2022 leyendlule nemiphefumulo yelusha lenge-21, iphazamise live lakitsi lonkhe. Kumatima kucabanga lusizi lwemindeni leshonelwe bantfwana ngendlela lebuhlungu kangaka.
3.2.    Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo emindenini lelahlekelwe tihlobo tayo futsi ibonge wonkhe umuntfu ngekusekela kwabo imindeni leshonelwe ngalesikhatsi lesintima.
3.3.    Kuyintfo lekhatsatana kakhulu kutsi bantfwana labancane labaneminyaka le-13 budzala bavunyelwe kungena endzaweni baphindze futsi banatse tjwala. Sicela imimango kutsi idlale indzima yayo ekugcineni bantfwabetfu baphephile ngaso sonkhe sikhatsi. 
3.4.    Bantfwana labaneminyaka lengaphasi kwe-18 abakavunyelwa kungena emathaveni, emashibhini, emaphabhu nasetitolo tetjwala. Batsengisi betjwala labatfolakala bephula noma yimiphi yalemitsetfo kumele babekwe emacala baphindze futsi bemukwe netincwadzi tabo tekusebenta.  

4.    Imiphumela Yengcungcutsela yeLicembu Lemave Lasikhombisa (i-G7)

4.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa wahlanganyela kuNgcungcutsela yeBaholi be-G7 lebeyibanjelwe eBavaria, eJalimane ngeMsombuluko, mhla tinge-27 ngeNhlaba 2022. Mengameli – lowahlanganyela etingcocweni tekusebenta lapho khona  bekudzingidvwa tesimo selitulu, emandla agezi, temphilo, kutfolakala kwekudla emhlabeni wonkhe kanye netindzaba tekulingana ngekwebulili – bekamenye ngumngenisi (sokhaya), Shansela Olaf Scholz. 
4.2.    I-G7 iyinkhundla yetepolitiki lefaka ekhatsi iCanada, iFrance, iGermany, i-Italy, iJapan, ne-United Kingdom kanye ne-United States. 

B.    Tincumo TeKhabhinethi
1.    Luhlaka Lwemitsetfotimiso Yemkhakha Wetemtsetfo (Luhlaka Lwe-LSC)


1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLuhlaka Lwe-LSC kute kutsi sive siphawule ngalo. Tinjongo talemitsetfotimiso kuchuba tingucuko temkhakha wetemtsetfo kute kutsi kube nekumelelwa ngekuya kwetinhlobonhlobo tebantfu balelive. Lemitsetfotimiso itawuphindze futsi icinisekise kwakhiwa kwemtimba lotawukhicita batfulitinsita betemtsetfo labaceceshwe ngalokufanele nalabawatiko umsebenti wabo.
1.2.    Kwakhiwa kwaloLuhlaka Lwe-LSC bekwenganyelwe nguMkhandlu Webasebenti Betemtsetfo, umtimba wetemtsetfo lowasungulwa ngekwemibandzela yeSigaba se-4 seMtsetfo Wekusebenta Kwetemtsetfo, 2014 (Umtsetfo we-28 wanga-2014) futsi bowukhonjwindlela nguMtsetfo Wekuhlomisa Ngemandla Emnotfo Umkhakha Lobanti Webantfu Labamnyama (i-B-BBEE), 2013 (Umtsetfo 46 wanga-2013).
1.3.    Umtsetfo we-B-BBEE wanga-2013 unika Indvuna yeTekuhwebelana, Timboni Nemncintiswano kutsi ikhiphe imitsetfotimiso yekusebenta ngalokufanele  kutekuhlonyiswa kwalabamnyama ngemnotfo emikhakheni-ngco letsite. Emalunga etebungcweti betemtsetfo kwamanje ete umtsetfosimiso wemkhakha lobakhombindlela ekulungiseni kungalingani nekungasimami lokukhona kutebungcweti betemtsetfo.
1.4.    Luhlaka Lwe-LSC lutawushicilelwa kuGazethi yahulumende emalanga lange-60 kute kutsi sive sitfole sikhatsi sekuphawula. 

2.    Imibiko yenchubekelembili yekusebenta leyetfulwa kabili ngemnyaka 

2.1.    Ikhabhinethi iyivumile imibiko yenchubekelembili yekusebenta leyetfulwa kabili yangeMphala 2021 kuya kuNdlovulenkhulu 2022. Lemibiko yenta incenye yeLuhlakamsebenti Lwelisubuciko Lwethemu Lesemkhatsini (lwe-MTSF) 2019-2024. Le-MTSF 2019-2024 luhlelo lwekuphumelelisa kanye neluhlakamsebenti lwekulandzelela lwekuzuza Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe: Bomabekwembili beMbononchanti 2030 belulawulo lwahulumende lwesitfupha.
2.2.    Lemibiko igcile kubomabekwembili bahulumende labasikhombisa, lekungulaba (1) Kugucula temnotfo nekwakha imisebenti; (2) Temfundvo, emakhono netemphilo; (3) Kuhlanganiswa kwemholombasha wetenhlalo ngekusebentisa tinsita letetsembekile naletisezingeni lelingulonalona; (4) Kuhlanganiswa kwendzawo, kuhlaliswa kwebantfu nahulumende wasekhaya; (5) Lubumbano lwetenhlalo nemimango lephephile; (6) umbuso lokhonako, lonesimilo nalotfutfukisako; kanye (7) ne-Afrika lencono kanye nemhlaba, kanye netingenelelo letiphatselene naloko telulawulo lwesitfupha. 
2.3.    Ikhabhinethi itemukele tindzawo letisadzinga inchubekelembili kulemigomo lencunyiwe yesikhatsi lesibuyeketwako. Ikhabhinethi iphindze yabona tindzawo letidzinga lungenelelo kute kutsi kulungiswe kubambeleleka, leto letatfola umtselela lomubi impela wekubakhona kwelubhubhane i-COVID-19. 
2.4.    Tindvuna titawubamba imihlangano nebetindzaba kulamaviki letako ticacise imibiko yato tiphindze futsi tenabe mayelana netindzawo letidzinga kutsi kuciniswe kusebenta.

C.    Umkhosi lotako
1.    Inkhomfa Yabosomboni Labamnyama Labatsengisela Lamanye Emave (I-BIEC)
1.1.    I-BIEC lelivulandlela itawubanjelwa eSikhungweni Semave Emhlaba Setingcungcutsela e-Sandton International Convention Centre, eJozi ngaLesitsatfu, mhla tinge-20 Kholwane 2022. 
1.2.    Lenkhomfa ita ngemuva kwekutfulwa kweNethiwekhi Yabosomboni Labamnyama Nebatsengisi leyetfulwe nguhulumende, lesekela bosomboni labamnyama kute kutsi bakhone kungena etimakethe letinsha, baphindze futsi batfole timali tekutsengisa imikhicito yabo kulamanye emave kanye netindlela tekumaketha. 

D.    Umlayeto
1.    Kuhalalisa


Ikhabhinethi indlulisela kuhalalisa netilokotfo letinhle ku: 

  • Emabhokobhoko, ngekuncoba ngalokujabulisako ekugcineni ancoba i-Wales ngesikhatsi semidlalo yekuvana emandla lemitsatfu eNkhundleni Yetemidlalo eLoftus Versveld ePitoli ngeMgcibelo, mhla ti-2 Kholwane 2022. 
  • Banyana Banyana, ngekuncoba kwabo iNigeria  2-1 ekuvuleni umdlalo wabo weNdzebe Yabomake Yemave Ase-Afrika, longeniswe yiMorocco, ngeMsombuluko, mhla ti-4 Kholwane 2022.

E.    Kubekwa Etikhundleni

    Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.
1.    Dkt. Nyameko Barney Pityana njengaSihlalo we-National Lotteries Commission. 
2.    Ummeli Rory Voller njengaKhomoshina we-Companies and Intellectual Property Commission. 

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore