Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhlatinge-23 Kholwane 2014

1.  Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

1.1 IKhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweluhlelo lwekusebenta lolubitwa ngekutsi pheceleti, Operation Phakisa, lolwetfulwe nguMengameli Jacob Zuma, lolwenta kutsi kwetfulwe tinsinta ngekuphangisa ngekusebentisa tinhlelo tekuphumelelisa letibanti, kusombulula tinkinga netinyatselo letibonakalako kuchutjekiselwe embili intfutfuko. Litiko Letemvelo litawuba litiko lekucala lelitawuhola kusebentisana emkhatsini wetimboni, temisebenti, ummango wetakhamiti nemmango wetifundziswa kutsi basebentisane kute kuvuleke emandla emnotfo wetilwandlekati tetfu.

Nga-2010, umnotfo wetilwandlekati wangenisa-R54 wetigidzigidzi kuSamba Semkhicito Wasekhaya (i-GDP), wabuye futsi wakha imisebenti lelinganiselwa kule-316 000. Bufakazi bukhombisa kutsi tilwandlekati taseNingizimu Afrika tingangenisa imali lefikela ku-R177 wetigidzigidzi ku-GDP nga-2033. Lulwandlekati lubuye futsi lube nemandla ekwakha imisebenti ngco lesemkhatsini walenge-800 000 nalesigidzi. Lamathulusi ekukhulisa umnotfo akhombisa kukhulula ngemnyaka lokungenani ngemaphesenti lamane kuko kokubili, ekufakeni sandla ekukhuliseni i-GDP nekuvula imisebenti.

Kufuywa kwemfuyo yaselwandle, sitfutsi saselwandle, i-oyili lengesheya kwetilwandle nekucwaningwa kwagesi nekuvikelwa kwelulwandle kukhetfwe konkhe njengetindzawo temnotfo welulwandlekati lekufanele kugcilwe kuto.  Sekusungulwe indzawo yekwenta lucwaningo lwekwetfulwa kwetinsita ngaphansi kwendzawo ngayinye kute kusitwe kusonjululwe tinsayeya letibucayi.

1.2 IKhabhinethi ibonga bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika nemhlaba mayelana nekuhlanganyela ngeLusuku LwaNelson Mandela Lwemhlaba lwalomnyaka. Bantfu baseNingizimu Afrika labavela kuwo onkhe emagumbi elive letfu basihloniphile simemo sekunikela sikhatsi sabo nemandla ekwenteni umehluko.

Lomsebenti wekuhlanta nekuhlobisa wenta indzawo yetfu lesitungeletile ibe yinhle futsi kucinisekisa nemvelo yetfu. Njengencenye yalomkhankhaso Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko likhiphe tisebenti Tetebucwepheshe taMasipala leti-150 kubo bonkhe bomasipala kutsi bahlanganyele kulomkhankhaso wekuhlanta nekuhlobisa, kepha babuye futsi basekele labomasipala wonkhe umnyaka.

Umkhankhaso lofana nalona we-“War on Leaks” lobhekelela kuvala emanti lavutako utawuchubeka ubuye futsi undlondlobaliswe lapho khona lusha lolungasebenti nalamanye emalunga emmango atawukhutsatwa kutsi ajoyine hulumende ekulungiseni lapho kuvuta khona emanti. IKhabhinethi imema imimango kutsi igcine imifula nemifudlana ihlantekile futsi icwebile, ngoba loku kufaka sandla etimeni tekuhlala letinemphilo, letiphephile naletinesitfunti. Imifula nemifudlana lengcolile ibeka engotini timphilo temimango lephila ngemanti aleyo mifula nemifudlana.

1.3  IKhabhinethi iyakwemukela kuvuma kwetfulwa kweLibhange Lekutfutfukisa Lelisha (i-NDB) kuNgcungcutsela ye-BRICS yeSitfupha lebeyibanjelwe eBrazil nekusungulwa kwelihhovisi lesigodzi lalelibhange eGoli. Le-NDB itawucinisa lubanjiswano emkhatsini wemave langemalunga e-BRICS futsi litawengeta emandla kumitamo yaletinye tikhungo tetimali letimkhakhanyenti netesigodzi, ngaleyondlela-ke litawube lifaka sandla ekutinikeleni lokuhlangene kwemave langemalunga e-BRICS kuzuzwe umgomo wekukhula kwemnotfo lokunemandla, lokunenchubekelembili lengenamkhawulo nalokusimeme.

Lelihhovisi lesigodzi litawudlala indzima lebalulekile ekusiteni takhiwonchanti ngemali nemiklamo yekutfutfukisa lenenchubekelembili lengenamkhawulo
e-Afrika. Lokwakhelwe kulomfanekiso wekusebenta we-NDB sisetjentiswa sekulungiselela umklamo lesitawenta kutsi kuzuzwe imiklamo yetakhiwonchanti letinyenti letingabakhona kulelivekati. Kute kube nyalo ayikaphunyeleliswa ngenca yekungabi nemali leyenele yekulungiselela umklamo, lokusinyatselo lesikhulu sekwenta imibono yemklamo lelungele kusitwa ngetimali nekuphunyeleliswa.

1.4 IKhabhinethi ivakalise kukhatsateka lokukhulu mayelana nekubhebhetseka kwebudlova lobusemkhatsini wetindzawo tema-Izirayeli nemaPalestina. IKhabhinethi iphindza simemo saMengameli Zuma sekutsi hulumende wase-Izirayeli akayekele budlova bakhe basemhlabeni nebasemoyeni, lobuchubeka nekubanga kushona kwebantfu nesimo lesibucayi sekungabi nesihawu kubantfu lesephulana umphefumulo. Kwendlula lapho, imemetela kutsi  iHamas iyekele lokudubula ema-Izirayeli ngemarokhethi.

IKhabhinethi ayivumelani nemitamo yekusongelwa lokufihlakele lokwentiwa nguHulumende wase-Izirayeli kuhlasela ngebudlova iGaza kute kutsatselwe phansi loHulumende weLubumbano ePalestine. Kute sisombululo setembutfo wemphi lesitawuba khona sekusombulula lokungcubutana kwema-Izirayeli nemaPalestina. Sisombululo lesikhona sinye kuphela, sisekubonisaneni lokunemandla nalokungukonakona lokufaka ekhatsi onkhe emacembu.

INingizimu Afrika ilandzela Mabhalane Jikelele Wamhlabuhlangene, uMn. Ban Ki-moon, lomemetela kutsi kubekwe phansi tikhali ngekushesha kuto tonkhe tinhlangotsi, nekutsi kucalwe kuhanjiswe lusito lwekukhombisa sihawu kubantfu kanye nakubantfu labasenhluphekweni eGaza. Lesimo sekuba nesihawu kubantfu sivusa kukhatsateka lokukhulu kuKhabhinethi. Hulumende ucela tiphatsimandla taseGibhithe kutsi  temukele bantfu baseGaza labalimele nalabatsintsekile. 

1.5 Egameni lebantfu baseRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, iKhabhinethi ililela imindeni nebangani babo bonkhe bahlukunyetwa beNdizamshini yaseMalaysia lephahlateke e-Ukraine mhlati-17 Kholwane 2014.

1.6  IKhabhinethi yendlulisa emavi ayo ekulilela nekudvudvuta umndeni nebangani baloyo lowaklonyeliswa uMklomelo weNoble, umbhali Nadine Gordimer losandza kusishiya emhlabeni. INingizimu Afrika itawuhlala njalo imkhumbula Nks. Gordimer njengelishanhlitiyo lelinesibindzi lowasebentisa lusiba lwakhe nelivi lelikhutsatanako kute akhulume agceke kungabikhona kwebulungiswa kuhulumende welubandlululo. Nks. Gordimer bekalilunga lelasungula Khongolose Webabhali baseNingizimu Afrika (i-COSAW) futsi njengelilunga laKhongolose nga-1989, waniketa bufakazi ekwehlisweni kwesigwebo sebaholi laba-11 be-United Democratic Front nemashanhlitiyo e-Vaal Civil Association. Indzaba yakhe lecanjiwe, leyadlala indzima lebalulekile ekulweni nelubandlululo, beyikhuluma ngemphumela welubandlululo lobelubhebhetselwa nguhulumende lowabakhona etimphilweni teBantfu baseNingizimu Afrika labetayelekile.

1.7 IKhabhinethi itfumela emavi ayo ekulila nekudvudvuta batali baTaegrin Morris lobekaneminyaka lemine budzala lobulewe esehlakalweni sekuhlwitfwa imoto eReiger Park eNshonalanga neGoli. IKhabhinethi iyachubeka igceka lesihluku lesingaka ikakhulu lesentiwa kubantfwana. IKhabhinethi iyachubeka nekubonga emaphoyisa kanye nemalunga emmango lelekelela ekubuyeni ngekuphepha kwaMongezi Phike naye losandza kutfunjwa ngemuva kwekutsi kuhlwitfwe imoto yababe wakhe.

1.8 IKhabhinethi ikhumbuta Bantfu baseNingizimu Afrika kutsi Lihhovisi Leticumklomelo limema emagama emalunga emmango, tinhlangano letingekho ngaphansi kwahulumende, tinhlangano letingaphansi kwahulumende netetenkholo temmango kutsi baphakamise emagama ebantfu labafanelwe kutfola Ticumklomelo Tavelonkhe.

Ticumklomelo Tavelonkhe tiyindlela yekuhlonishwa lephakeme kakhulu kutsi live litinike takhamuti letifanele kutsi tititfole. Mengameli njengeMsekeli Lomkhulu weMklomelosicu Wavelonkhe futsi nguye loniketa bantfu lemiklomelosicu.

Malunga esive acelwa kutsi aletse emagama ebantfu labavelele emimangweni yabo basebentise lifomu lelitfolakala ku:www.thepresidency.gov.za.

Lelifomu lifanele lipheleketelwe sikhutsato lesifaka ekhatsi nati tindzawo letilandzelako:

  • indzima lesingeniso lenesibutsetelo setintfo letizuzwe ngulona lophakanyisiwe;
  • Luhlu lwetintfo letizuzwe ngulona lophakanyisiwe emsebentini wakhe kanye/noma kumave emhlaba; kanye
  • nekuchaza umsebenti lovelele noma sento sekukhombisa kuba nesibindzi lesentiwa ngulona lophakanyisiwe.

Kuphakamisa emagama kutawuvala mhlatinge-31 Kholwane 2014.

2 Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1 IKhabhinethi yatiswa ngekuphunyeleliswa kweSigaba 100 (1) (b)  kungenelela eSifundzeni sase Limpopo yabuye futsi yavuma nekuntjintja  kusuka kusigaba 100 (1) (b) kuya kusigaba 100 (1) (a) ngetimo leticacile  letanikwa Sigungu Lesiphetse Sifundza kwenetisa sidzingo lesihamba embili,  kute sincume kukhipha ngalokuphelele. Ngekuhambisana neMtsetfosisekelo  Umkhandlu Wetifundza Wavelonkhe utsintsiwe. Ekucaleni kwaleliviki lelitako  kutawuphindze kubanjwe lomunye umhlangano wekwatisa lotawubeka ebaleni  loko lokuzuziwe kanye nenchubo letawulandzelwa lapho kusachutjekelwa  embili.

2.2 IKhabhinethi ivume Luhlakamsebenti Lwelisu Lethemu Lesemkhatsini lwa-2014-2019 (i-MTSF) lolutawusebenta njengetitini tekwakha teminyaka lesihlanu yekucala lecondvwe kumbono wanga-2030 weLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP). Le-MTSF icuketse tinhlelo letibanti tekuphumelelisa teminyaka lesihlanu ye-NDP, lenemigomo, tinkhomba, tindzima netibopho netikhatsi letincunyiwe tekuphumelelisa imisebenti lebalulekile  kute kuvumele kulandzelela kuphunyeleliswa kwe-NDP lokumiselwe kubufakazi nenchubo lehlelekile.

Le-MTSF yakhela kuloko hulumende lahlangabetene nako nalakufundzile ngesikhatsi sekulawula nga-2009-2014, lapho khona kuhlela lokumiselwe kumiphumela, kulandzelela nekuhlola kwetfulwa kwekucala ngca. Ngalesikhatsi lesi kwentiwa tivumelwane tekwetfula tinsita, talandzelelwa tabuye futsi tahlolelwa imiphumela lebekwa embili le-12 yahulumende lefaka ekhatsi imfundvo lesisekelo lenguyona yona, imphilo lendze yabo bonkhe Bantfu baseNingizimu Afrika, kuphepha nekuvikeleka, kukhula lokufake konkhe ekhatsi nemisebenti lenesitfunti nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni nekulungiswa kabusha kwemhlaba.

Ngesikhatsi sekulawulwa sanga-2014-2019 linani lemiphumela likhuphukile laya ku-14, ngenca yekwengetwa kwemiphumela lemisha lemibili  kuvikelwa kwetenhlalo nekubumbana kwetenhlalo nekwakhiwa kwesive. Kuko konkhe, lemiphumela le-14 ifaka ekhatsi tonkhe tahluko te-NDP. Masinyane nje Lihhovisi leNdvuna Letekuhlela, Kulandzelela Nekuhlola litawubamba umhlangano nebetindzaba mayelana ne-MTSF.

2.3 IKhabhinethi ivumile kutsi iNingizimu ingenise Umhlangano Lonemandla Wekusebenta Ngekubambisana Kwemave Emhlaba ngeMphala 2014 ngaphansi kwalengcikitsi: “Kugcila kuSayensi, Ithekhinoloji Nekusungula Lokusha (i-STI) Kwetenhlalomnotfo Kugucuka ngekusebentisa Tinchubomgomo Telubanjiswano Letinemandla”.

Lomhlangano uvula inkhundla lapho khona Baholi Bemave, baholi bemabhizinisi, bososayensi, tingcweti tetemfundvo nebaholi bebafundzi kutsi babelane imibono nalabahlangabetene nako emphilweni lokuphatselene nesayensi, ithekhinoloji nekusungula lokusha. Kwendlula kuloko, lomhlangano ufuna kundlondlobalisa tingcuko tetenhlalomnotfo, intfutfuko nekukhula e-Afrika.

Lokungenisa lomhlangano kutawubuye futsi kukhulume ngetinhloso nemigomo ye-NDP  mayelana nekwenta kancono isayensi nethekhinoloji yengucuko yetenhlalomnotfo eNingizimu Afrika nekwenta kancono umnyele wetfu wekusungula lokusha kulesigodzi, livekati nasemhlabeni wonkhe jikelele.

3 Imikhosi letako

3.1 Mengameli Jacob Zuma utawetfula Inyanga Yabomake e-Union Buildings mhlatinge-31 Kholwane  2014 ngaphansi kwalengcikitsi: “Umgubho we-60 weMculu waBomake njengencenye yeminyaka yeNkhululeko lenge-20, Kuchubekisela Embili i-Ajenda Yabomake!” Lokwetfulwa kwalomgubho kutawujoyinwa yiPhalamende Yemave ase-Afrika lokutawubuye futsi kuhloniphe Inhlangano Yabomake Yemave Ase-Afrika kanye nendzima yayo yekukhulula bomake baseNingizimu Afrika.

Minyenti imisebenti lehlelelwe lenyanga, Ingci kugubha umkhosi loko lokuzuzwe yi-Ningizimu Afrika ekuguculeni timphilo tabomake baseNingizimu Afrika. Umkhosi lomkhulu lotawenteka mhlati-9  Ingci utawentelwa eDurban. Litiko Letebuciko Nemasiko, njengemholi weNyanga YaboMake, litawubuye letfule Imishuco Yabomake Lephuma Embili lenge-20 ngeNgci. Lemikhosi lebalulekile ikhombisa lokukhetsekile lokuzuzwe bomake bendzawo nalokuzuzwe ngubo bonkhe bomake baseNingizimu Afrika. Imininingwane yalemikhosi itawatiswa ngesikhatsi lesifanele.

3.2 Mengameli Jacob Zuma uhlelelwe kuhola litsimba leliyohlanganyela kuNgcungcutsela Yebaholi Bemave ase-Afrika Lahlangene, ngaphansi kwalengcikitsi: “Kutjala Kusitukulwane Lesitako”,  kusukela mhlati-5 kuya kumhlati-6 Ingci 2014. Lengcungcutsela ilindzeleke kutsi ihlanganise ndzawonye labaphetse emabhizinisi ase-Afrika newaseMelika kutsi bacocisane ngelutjalomali kanye nematfuba emisebenti e-Afrika.

Kutawuphindze futsi kubekhona imihlangano leseceleni yeTisebenti Letinkhulu (ema-CEO) ase-Afrika newaseMelika kanye neMhlangano weTindvuna teMtsetfo Wematfuba Emsebenti Nekukhula kwe-Afrika (i-AGOA). Lemihlangano ihlose kutsi kuciniswe budlelwane emkhatsini weMelika ne-Afrika ikakhulu mayelana nelutjalomali nekuhweba. Imiphumela lehlosiwe ngulena: kukhutsata kuhlangana kwesigodzi kulelivekati, kwesekelwa kwetinhlelo letinyenti letehlukene tekutfutfukisa umnotfo wemave ase-Afrika Lahlangene, kuthula nekuvikeleka, kufaka ekhatsi kuchutjwa kwe-AGOA; kugucuka kwesimo selitulu kanye netindzaba letiphatselene nemvelo; kanye nekusitwa kute kuhlangabetwane nemigomo yembono wanga-2063.

3.3 Litiko Letesayensi Nethekhinoloji litawetfula Liviki Letesayensi Lavelonkhe (i- NSW) mhlati-2 Ingci 2014 ngaphansi kwalengcikitsi: “Isayensi yalamuhla,  ngumhlaba wakusasa”. Le- NSW 2014 itawuchubeka kute kube ngumhlati-9  Ingci 2014 kulo lonkhe lelive. Ngaleliviki kutawuba nemisebenti leminyenti  leyenteka kulo lonkhe lelive. Loku kutawufaka ekhatsi kukhangisa, imjibukiso  yesayensi, imihlanganosikolwa nekufundziswa. Imininingwane yalemisebenti  itawatiswa ngesikhatsi lesifanele. IKhabhinethi imema bonkhe batali, bothishela  nebafundzi neBantfu baseNingizimu Afrika jikelele kutsi babe yincenye ye-NSW 2014.

4 Kubekwa etikhundleni

4.1 IKhabhinethi yemukele kwelulwa kwesikhatsi sekuba setikhundleni temsebenti kwanankha emalunga lalandzelako, kuBhodi Yelotho Yavelonkhe, kusaphetfwa inchubo yekuniketa lomunye umuntfu wesitsatfu ilayinsensi.
a) Phrof. Ntshengedzeni Alfred Nevhuṱanḓa (Sihlalo),
b) Nks. Mathukana Mokoka,
c) Phrof. Govin Reddy,
d) Nks. Zodwa Paulina Ntuli (lomelele Litiko Letekuhwebelana Netimboni), kanye
e) naNks. Ndileka Eumera Portia Loyilane.

4.2  IKhabhinethi ikuvumile kubekwa esikhundleni kwanaba Bacondzisi labalandzelako Labangesibo Besigungu Lesiphetse kuBhodi  Yetiphatsimandla Yetekuphepha Kwetaselwandlekati yaseNingizimu Afrika (i-SAMSA).
a) Vice Admiral Johannes Mudimu (Sihlalo),
b) Dkt. Michael Harry Hendricks,
c) Adv. Motsehoa Brenda Madumise (Sekelasihlalo),
d) Mnu. Frederick Andrew Jacobs,
e) Nks. Nomsa Margaret Cele, kanye
f) neMnu. Brett Naidoo

4.3  IKhabhinethi ikuvumile kubekwa etikhundleni kwanaba Bacondzisi Labangesibo Kusigungu Lesiphetse kuBhodi ye-Ejensi Yetitimela Letitfutsa Bantfu YaseNingizimu Afrika (i-PRASA).
a) Nks. Zodwa Penelope Manase,
b) Dkt. Popo Molefe (Sihlalo),
c) Nks. Carol (Roskruge) Cele,
d) Mnu. William Solomon Steenkamp,
e) Nks. Nonduduzo Samukeliswe Kheswa,
f) Nks. Mashila Jemina Matlala,
g) Mnu. Sfiso Buthelezi (uyaphindvwa kukhetfwa),
h) Mnu. Xolile George (uyaphindvwa kukhetfwa njengaLophakanyisiwe we-Salga),
i) Mnu. Landon McMillan (Umelele Temafa Avelonkhe), kanye
j) neMnu. Clement Manyungwana (Lomelele Litiko Letekutfutsa).

4.4  IKhabhinethi ikuvumile kubekwa etikhundleni kwalamalunga lamasha kuMkhandlu Wetekwakha.
Lomelele Litiko Letemisebenti Yesive
a) Mnu. Sam Themba (Clive) Mtshisa,
Labamelele Ematiko Etakhiwonchanti
b) Mnu. Zukile C Mvalo,
c) Nks. Martina Mapula Tshangela,
d) Nks. Itumeleng Sizwe Kgomo,
Bameleli Bemikhandlu Yetingcweti Yesimondzawo Lesakhiwe
e) Nks. Christina Alida Breed,
f) Nks. Ancunel Anna-Lucia Steyn,
g) Phrof. Kathleen Anne Michell,
h) Mnu. Thembinkosi Matunda,
i) Nks. Ezodidi Gugu Makongwana,
j) Mnu. Jerry Leigh Margolius,
k) Nks. Anna-Marie Sassenberg,
l) Dkt. Zwanani Titus Mathe,
m) Mnu. Nicolaas Daniel Lombard,
n) Mnu. Sithiwe Thubane,
o) Mnu. Douglas Michell,
p) Mnu. Isaac Mzumara Nkosi (Sihlalo),
Bameleli bemmango
q) Nks. Niniza Fortunate Sithole (Lisekelasihlalo),
r) Adv. (Dkt.) Nalini Maharaj,
s) Adv. Derick Jeffrey Block, kanye
t) neMnu. Reginald Gaolatlhe Sefotlho.

4.5  IKhabhinethi ikuvumile kubekwa etikhundleni kwalamalunga lalandzelako kuBhodi Yekutfutfukisa Imboni Yetekwakha.
a) Nks. Lindelwa Teresa Myataza (Sihlalo),
b) Mnu. Christopher Siphiwe Jiyane (Lisekelasihlalo),
c) Nks. Nazreen Sekao Pandor,
d) Mnu. Gonasagran Maduray,
e) Nks. Nomsa Jacobs - Skweyiya,
f) Mnu. Sipho Abednego Mosai,
g) Mnu. Lefadi Lucas Makibinyane,
h) Nks. Natalie Carol Skeepers,
i) Mnu. Selaelo Michael Makhura,
j) Nks. Vuyiswa Victoria Sidzumo,
k) Nks. Mandisa Fatyela-Lindie,
l) Mnu. Hareesh Lakha Patel, kanye
m) neMnu. Nico Maas.

4.6  IKhabhinethi ikuvumile kubekwa etikhundleni kwebaCondzisi Labangesiso Besigungu Lesiphetse kuBhodi Yelibhange Lekutfutfukisa LaseNingizimu Ne-Afrika (i-DBSA).
a) Nks. Busisiwe Abigail Mabuza (uyaphindvwa kukhetfwa),
b) Dkt. Lungile Ntombifuthi Nokuthula Bhengu-Baloyi (uyaphindvwa kukhetfwa),
c) Nks. Mary Vilakazi (uyaphindvwa kukhetfwa),
d) Nks. Dawn Marole (uyaphindvwa kukhetfwa),
e) Nks. Gugu Mtetwa,
f) Mnu. Mabotha Arthur Moloto,
g) Nks Anuradha Sing,
h) Phrof. Mark Swilling.

Imibuto ingacondziswa: kuPhumla Williams (Libambela Lasomlomo WeKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore