Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhlaka 29 Inkhwenkhweti 2013

1. Tincumo teKhabhinethi mayelana netindzaba letigcamile kulesimo sanyalo

1.1. IKhabhinethi icela imimango kutsi ihlale icaphe bugebengu lobuneludlame lobubhekiswe kubekuchamuka lobungaphindze bucubuke. IKhabhinethi icaphele kutsi loludlame ingalubiti ngeludlame lolubhekiswe kubachamuki ngobe bufakazi lobukhona kwanyalo buveta kutsi letento tiholwa bugebengu.

IKhabhinethi iphakamise kutsi tikhungo letibukene nemtsetfo titsatse tinyatselo netincumo letiphutfumako. 

1.2. IKhabhinethi indlulisa emavi endvudvuto kumindeni nebangani bemajaha lalahlekelwe timphilo tawo ngenca yekusoka lokungamange kuhanjiswe ngendlela lefanele. IKhabhinethi yeleka elubitweni lwaMengameli Jacob Zuma lwekutsi kwentiwe bulungiswa ngekuphutfuma iphindze ibite baholi bendzabuko kanye nemalunga emmango kutsi bacaphe kungasentjentiswa kahle kwaloluhlelo kanye nebudedengu lobentiwako.

Hulumende wesekela ngalokugcwele tinkhambiso nemasiko emmango wetfu lowehlukehlukene uphindze asho kutsi kumele kutsi loku kuhambisane nemalungelo lakumtsetfosisekelo.

1.3. IKhabhinethi yemukele kubamba lichaza kweNingizimu Afrika Emhlanganweni wakamuva weBunye base-Afrika (AU), lapho iNingizimu Afrika yabeka khona tintfo letinyenti embili eluhlelweni lweMhlangano. Letintfo tifaka ekhatsi Luhlelo Lwemasu eKhomishini ye-AU lwesikhatsi kusukela nga-2014-2017 kanye neLuphakelotimali lwe-AU lwanga-2014; simo sekuthula nekuvikeleka e-Afrika; leminye imitfombolusito yemali yekusita i-AU; Luhlelo Lwentfutfuko lwangemuva kwa-2015; umhlangano weLikomiti Letinhloko Temibuso netaboHulumende beLuhlelo Lwelidlelandzawonye Lelisha Lekutfutfukisa i-Afrika (NEPAD) kanye neNkhundla yeMhlangano weKubuyeketa Kusebenta Kwemave ase-Afrika (APRM).

1.4. IKhabhinethi ivume buholi Benhlangano Yemave Latfutfukako Wase-Afrika LeseNingizimu (SADC) kutsi buchube luhlelo lolwaholela ekutsaneni iZimbabwe yemukele uMtsetfosisekelo lomusha. UMtsetfosisekelo waseZimbabwe unemgamu lobalulekile ekwetfuleni ngemphumelelo Sivumelwano Sekuthula Semave Emhlaba.

1.5.  Ngembi nje kwekucala Kwenyanga Yelusha iKhabhinethi ibita tonkhe tincenye temmango kutsi tenyuse tinhlelo tekulwa nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva. Ingcikitsi yeNyanga Yelusha itsi: “Kubambisana eKutfutfukiseni Lusha kanye neNingizimu Afrika Lengasebentisi Tidzakamiva.”

Sincumo saHulumende lesicinile sekubukana nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva e-Eldorado Park, eGauteng, sisondzeta bantfu bakulendzawo ekufezekisweni kwemmango longasebentisi tidzakamiva. IKhabhinethi icaphela iphindze yemukele inchubekelembili leyentiwe ngemaphoyisa, baholi bemmango kanye naletinye tinhlaka e-Eldorado Park ngephasi kwebuholi baHulumende Wesifundza saseGauteng. IKhabhinethi iyati kutsi lesimo sase-Eldorado Park siluphawu lwetintfo letibukene nemimango leminyenti eliveni lonkhe kantsi sibita imimango eliveni lonkhe kutsi ihole imphi yekulwela iNingizimu Afrika “lengasebentisi tidzakamiva” kuto tonkhe tindzawo tayo.

NgeNyanga Yelusha, asitibophetele futsi ekulweni nemphi yekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva kanye netjwala kuto tonkhe tindzawo talelive.

1.6. IKhabhinethi yemukela kwetfulwa kwetiLwimi Temdzabu lokwengetako eBangeni R naseBangeni 1 lapho letilwimi tisengakafundziswa khona.
IKhabhinethi iphindze idvumise simemetelo lesentiwe yinyuvesi yaKwaZulu-Natal sekwenta lulwimi lwesiZulu lube lulwimi loluphocelelwako kubafundzi labenta ticu tekucala, labangasheleli elulwimini lwesiZulu, kutsi babhalisele lolulwimi kute batfutfukise emakhono abo ekuchumana ngalo.

IKhabhinethi ikhutsata tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika kutsi tifundze lulwimi lwemdzabu njengobe loku kukhutsata buliminyenti kuphindze kusite ekwakheni sive.

1.7. IKhabhinethi yatiswe kutsi kusukela mhla lu-1 kuya kumhla ti-3 Inhlaba 2013 Mengameli Jacob Zuma utawuvakasha ngalokusemtsetfweni eJapan aphindze ahambele Ingcungcutsela yesihlanu Yemave Emhlaba Yekufutfukiswa kwe-Afrika (TICAD V). Ingcikitsi ye-TICAD V e-Yokohama, eJapan, itsi: “Kusebentisana ne-Afrika Lenemandla Lamakhulu.”

1.8. IKhabhinethi idzabukile ngekushona kwelucwecwe lwentsatseli Vuyo Mbuli iphindze indlulise emavi endvudvuto emndenini wakaMbuli, kubangani nakulabo labekadze asebenta nabo kulemboni yebetindzaba. UMnu Mbuli ufake sandla kakhulu ekucondziseni tinkhulumiswano tavelonkhe etindzabeni letihamba embili kantsi inshisakalo yemsebenti wakhe itsintse tinhlitiyo tetakhamiti taseNingizimu Afrika.

1.9. IKhabhinethi indlulisele emavi ayo endvudvuto kutakhamiti tase-Bangladesh kanye nemindeni nebangani betisebenti tasembonini yemphahla labangetulu kwe-1 000 labashone ngalesikhatsi kudzilika sakhiwo. Sivelana futsi  sithandazisa bantfu base-Bangladesh.

1.10. IKhabhinethi idzabukile ngekulahleka kanye nekulimala lokubangwe tikhukhula letinkhulu eningizimu nelive lase-China.

1.11. IKhabhibethi iphindze yaveta kudzabuka kwayo ngekushona kwebafundzi labasihlanu  engotini yebhasi endzaweni yaseLwandile eNgqeleni, eMphumalanga Kapa. Bafundzi labangema-30 balimele ngalesikhatsi kwenteka lenhlekelele. Hulumende undlulisa emavi endvudvuto kumindeni, bangani, bafundzi kanye nebafundzisi balabo labatsintsekile. Sikhatsi lesibuhlungu lesi lapho iNingizimu Afrika ilahlekelwa khona baholi bakusasa.

2. Tinkhulumiswano teKhabhinethi letihamba embili kanye netincumo

2.1. IKhabhinethi ivume kutsi Umculu lomayelana Netemaphoyisa ushicilelwe kuGazethi yaHulumende kute ummango utewuphawula ngawo.

Kusukela kwasungulwa uMbutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika (SAPS) nga-1994, sekube netingucuko letinyenti ngekhatsi nangephandle letibe nemtselela endleleni loMbutfo lovisisa nalosukumela ngayo tindzaba tebugebengu netekuphepha.

Ngemuva kwa-1994, hulumende wabukana nekufeza tinjongo letimbili tekusungula umbuso lotfutfukako kanye nekugucula temaphoyisa kutsi tibe sikhungo setekuphatsa.

Lomculu lomayelana Netemaphoyisa uphendvula kutinselele letibonakele ngemuva kweluhlolo lwekufaneleka Kwelisu Lekuvimbela Bugebengu (NCPS) langa-1996 kanye neMculu Wetekuphepha Nekuvikeleka wanga-1998.

Lokuhlanganiswa naletinchubomgomo kwaba ngumcondvo wekubukana netekuphepha nekuvikeleka ngendlela lephelele ngekusungula nekwetfula tinhlelo letihlanganisako kuyo yonkhe imikhakha. Ngekuhlanganyela kwadzingeka kutsi bete neluhlaka lwekubukana netindzaba letibanti letimayelana netekuphepha nekuvikeleka kudzimate kube nga-2004.

Lomculu udzingidza “Kubukana Nebugebengu eNingizimu Afrika Lebuswa Ngentsandvo Yelinyenti, Kucondzisa Umsebenti Wemaphoyisa kanye Nekuhlelwa Kwesikhungo.” Loku kuhlose kubeka i-SAPS esimeni lapho itawukwati khona kuphendvula ngekushesha kugucule simo sebugebengu ngalokunjalo ihlangabetane netidzingo tembuso lotfutfukako.

2.2. IKhabhinethi ivume Luhlelo Lwavelonkhe Lwekwenta Lwebantfwana lwanga-2012-2017 njengeluhlelo loluphelele lwekuhola nekucondzisa ematiko ahulumende, ummango kanye nalabanye badlalindzima emkhakheni wetebantfwana kute kufezekiswe emalungelo ebantfwana.

Loluhlelo luhlanganisa Umtsetfosisekelo, tivumelwano temave emhlaba netetigodzi, umtsetfo loshayiwe losacalisa lomayelana nebantfwana eNingizimu Afrika, Tinhloso Tentfutfuko kanye Nembononchanti Weluhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko wanga-2030.

Loluhlelo lunetingcikitsi letisihlanu letibalulekile: kuphila kwebantfwana (sib. kuncishiswa kwelizinga lekufa kwebantfwana); kutfutfukiswa kwebantfwana (tinhlelo letibukene nekukhuliswa kwebantfwana labasebancane); kuvikelwa kwebantfwana (sib. kuvikelwa eludlameni nasekuhlukunyetweni ngekwemacansi); lizinga lekuphila lebantfwana (sib. timo tetindzawo tekuhlala tebantfwana) kubandzakanywa kwebantfwana (sib. bantfwana babe nekutiphendvulela ngalesikhatsi batsakasela emalungelo abo).

Loluhlelo Lwavelonkhe Lwekwenta Lwebantfwana lwanga-2012-2017 lutawuchazwa kahle emhlanganweni nabetindzaba loseceleni.

2.3. IKhabhinethi ivume kutsi Umculu Wekuvuselelwa Kabusha Kwetemasiko ase-Afrika wetfulwe ePhalamende kute uvunywe ngekulandzela Sigaba 231 (92) seMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika.

Kuvunywa kweMculu nguhulumende kuyimphendvulo yeSicinisekiso sekuvuselelwa kabusha Kwetemasiko kanye Nekwabelana Ngemagugu Kwemhlangano Lovamile Wetinhloko Temibuso netaboHulumende weBunye be-Afrika (AU) weli-16, wangaBhimbidvwane 2011, kanye neKwetfulwa kwemkhankhaso we-AU mayelana neMculu Wekuvuselelwa Kabusha Kwetemasiko ase-Afrika lokwenteka ngasekupheleni kwa-2011 eNingizimu Afrika.

Kuvunywa kweMculu kukhutsata kuvikela kubaluleka kwemasiko ase-Afrika kanye nemagugu esive kuphindze kukhutsate umoya webu-Afrika.

LoMculu ukhutsata kubumbana kwemasiko, tebuciko, kubaluleka kwemasiko, lulwimi, emagugu esive kanye netimboni tetemasiko netekucamba njengenkhaba yentfutfuko lesimeme. Loku kunemandla ekufaka sandla ekutfutfukeni kwemnotfo kanye nekuhlalisana kahle kwebantfu. LoMculu uhambisana Nelisu Lelisha Lekutfutfukiswa Kwemnotfo, Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe, Umculu Wetebuciko, Emasiko Nemagugu Esive kanye Nelisu Letemnotfo waseMzansi. INdvuna yeTebuciko Nemasiko itakuba nemhlangano nebetindzaba ngaloludzaba.

2.4. IKhabhinethi yatiswe ngekubanjwa Kwemhlangano Wekucala weSayensi, iThekhinoloji kanye Nekucamba Kabusha kusukela ngamhlaka-20 kuya kumhlaka-21 kuKholwane 2013.

Tinkhulumomphikiswano letihlelelwe sikhatsi seMhlangano titawuniketa litfuba lekuhlola tindlela tekukhutsata kusebentisana emkhatsini wahulumende kanye nemkhakha wangasese.

LoMhlangano utakwenta kutsi lababambe lichaza bahlole tindlela isayensi, ithekhinoloji nekucamba kabusha (STI) lekungadlala ngayo indzima lebalulekile endleleni yetfu yekwakha umnotfo lowesekelwe etukwelwati kanye nekufezekisa Umbononchanti wanga-2030.

3. Imitsetfosivivinywa

3.1. IKhabhinethi ivume tichibiyelo letihlongotwako Kumtsetfosivivinywa weLuhlaka Lwekuphatfwa Kwetimali tesive (PAM) nyalo losotawukhishwa kute ummango uphawule ngawo.

Loluhlaka Lwemtsetfosivivinywa luhlose kwakha luhlaka lwetemtsetfo lolufanako eluhlangotsini lwetisebenti nakuletinye tindzaba tetinhlangano netekuphatsa kuvelonkhe, etifundzeni nakubomasipala. Loluhlaka luhlose kukhutsata kwetfulwa kwetinsita ngekulandzela luhlelo lolufanako lwekuphatsa sive, kusebenta lokwentiwe ncono etisebentini kanye nekwakha umgudvu lowodvwa wetakhamiti wekutfola tinsita tahulumende.

3.2. IKhabinethi ivume Sichibiyelo Semtsetfosivivinywa Wekhomishini Yemisebenti yaHulumende kute ummango uphawule ngawo kanye nekwetfulwa Kwesichibiyelo Semtsetfosivivinywa ePhalamende.

Inhloso yaleSichibiyelo Semtsetfosivivinywa ngukwenta Umtsetfo Wekhomishini Yemisebenti yaHulumende wanga-1997 kutsi uhambisane neMtsetfosisekelo. Lomtsetfosivivinywa uhlose futsi kuhlomisa Ikhomishini Yemisebenti yaHulumende kute uhlahle indlela letsintsa imigomo lelawula kuphatfwa kwesive.

Loku kuhambisana nendzima lecinisiwe lehloswe Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe lweKhomishini.

3.3. IKhabhinethi ivume kutsi Sichibiyelo Semtsetfosivivinywa Wetesimo Selitulu eNingizimu Afrika wanga-2013 ushicilelwe kute ummango uphawule ngawo.
Lesichibiyelo Semtsetfosivivinywa Wetesimo Selitulu eNingizimu Afrika sihlose kugucula  Umtsetfo Wetesimo Selitulu eNingizimu Afrika, 2001 (Umtsetfo Nombolo 8 wanga-2001) lovumela kusungulwa, tinhloso, emandla nemisebenti Yetesimo Selitulu eNingizimu Afrika.

Kakhulukhulu lesichibiyelo sitawuniketa Tesimo Selitulu eNingizimu Afrika emandla lasemtsetfweni ekwetfula umsebenti wekuphatfwa kwelwati lwelizinga lesimo semoya, kanye nekusebenta njengebalawuli beLuhlelo Lwelwati Lwelizinga Lemoya eNingizimu Afrika.

Loku kufaka sandla ekuvikelweni nasekukhutsatweni kwaloko lokutfolakala emvelweni yetfu kanye nemitfombolusito yemvelo.

3.4. IKhabhinethi ivume kutsi Sichibiyelo Seluhlaka Lwemtsetfosivivinywa Wekutfutfukiswa Kwetimbiwa, wanga-2012 singeniswe ePhalamende.

Lesichibiyelo Seluhlaka Lwemtsetfosivivinywa Wekutfutfukiswa Kwetimbiwa wanga-2012 (Luhlaka Lwemtsetfosivivinywa) sihlose kugucula Umtsetfo Wekutfutfukiswa Kwetimbiwa, wanga-2012 (Umtsetfo Nombolo 28 wanga-2002) njengobe uchitjiyelwe nguMtsetfo Wekutfutfukiswa Kwetimbiwa Lochitjiyelwe, wanga-2008 (Umtsetfo Nombolo 49 wanga-2008).

Phakatsi kwalokunye, inhloso lenkhulu yaloluhlaka Lwesichibiyelo Semtsetfosivivinywa kukhutsata kuzuziswa kutimbiwa kute kutfutfukiswe timboni kuphindze kufakwe sandla enhlosweni yavelonkhe yekusungulwa kwemisebenti kanye nekukhuliswa kwemnotfo lokuhloswe Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe . Kutakuba nemhlangano loseceleni lapho kutawukhulunywa khona ngaloludzaba.

4. Kucashelwa etikhundleni
IKhabhinethi ivume kucashelwa etikhundleni lokulandzelako:

4.1. Mnu Sithembiso Freeman Nomvalo njengoMphatsi Lomkhulu weSikhungo Sembuso Selwati Lwethekhinoloji nanjengelilunga lesigungu lesisetulu seliBhodi laso Lebacondzisi sikhatsi semnyaka munye.

4.2. Mnu Trevor Gordon njengeLisekela Lemcondzisijikelele: Kuphatfwa Kwemakhemikhali Nekungcola eLitikweni Letemvelo.

4.3. Nks Yoliswa Makhasi njengeLisekela Lemcondzisijikelele: Kuphatfwa Kwemabhizinisi eLitikweni Letemabhizinisi aHulumende.

4.4. Nks Rose Mbono njengeLisekela Lemcondzisijikelele: Umtselela Wetemnotfo Nekucondziswa Kwenchubomgomo eLitikweni Letemabhizinisi aHulumende.

4.5. IKhabhinethi ivume kucashelwa etikhundleni eSikhungweni Setibonelelo Tetenhlalo Tahulumende waseNingizimu Afrika (SASSA):
a) Nks Emmarentia Dianne Dunkerley esikhundleni Semphatsi Losetulu: Kuphatfwa Kwetibonelelo.
b) Mnu. Frank Earl esikhundleni Semphatsi Losetulu: Kundluliselwa Kwetibonelelo.

4.6. IKhabhinethi yatiswe ngekwelulwa ngetinyanga letisitfupha kwesikhatsi sekuba setikhundleni kwemalunga langema-20 lakhona kungunyalo weMkhandlu waseNingizimu Afrika Wemisebenti yeSayensi yeTemvelo kudzimate kube ngumhlaka-30 iNyoni 2013.

Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams (Libamba Lasomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore