Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla wama-29 kuMrhayili 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1. IKhabinethi ikhombela imiphakathi bona itjheje okungahle kuvele godu mayelana neenturhu zobulelesi eziqothele amaphandle. IKhabinethi ayifuni ukurhaba ithi iinturhwezi ngezokuninana ngokobuhlanga njengombana ubufakazi esele butholakele buveza bona izenzwezi zikhambisana nobulelesi.
IKhabinethi ithokoze imizamo yabasebenzi abaqinisekisa ukuthotjelwa  komthetho ngokuthatha kwabo igadango lamsinyazana lokuqeda isenzwesi. 

1.2. IKhabinethi ithanda ukudlulisa amezwi wokutjhiriya imindeni nabangani abakhanjelwe bentwana ababesana abasakhulako, abahlongakele ngonobangela wokuwela okungakhange kukhambe kuhle. IKhabinethi ithanda ukuvumelana nesibawo esenziwe nguMengameli uJacob Zuma sokobana kusetjenziswe ubulungiswa oburhabekileko begodu kukhonjelwe abarholi bendabuko namalunga womphakathi bona bajamelane nokutlhoriswa bebatjheje bona  izinto zingenziwa ngokungayeleli.

Umbuso usekela ngokuzeleko amasiko neenkolelo zabantu abahlukahlukeneko begodu ugandelela bona lokhu kufanele kwenziwe ngokukhambisana nokuhlonipha amalungelo wabantu agunyazwa mthethosisekelo.

1.3. IKhabinethi yamukele  ukuzibandakanya kweSewula Afrika emButhanweni wobuNye be-Afrika (i-AU) wamhlaphanje, lapha iSewula Afrika ibeke izinto ngokuqakatheka kwazo ku-Ajenda yomButhano. Lokhu kufake hlangana umTlamo weQhinga leKomitjhini ye-AU kusukela ngonyaka wee-2014 ukuya kwee-2017 kanye neSabelo seeMali se-AU sonyaka wee-2014; umbuso onokuthula nevikeleko e-Afrika; imithombo eminye esekela i-AU ngeemali; i-Ajenda yokuThuthukisa ezokuraga bekube ngale konyaka wee-2015; iKomidi  eLuleka iinHloko zomBuso ye-NEPAD , nomButhano weForamu ye-African Peer Review Mechanism (i-APRM).

1.4. IKhabinethi ithokoze uburholi beHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC) ngokukghonakalisa ikambiso erholele ekutheni i-Zimbabwe yamukele ukuthotjelwa komThethosisekelo omutjha.

UmThethosisekelo omutjha we-Zimbabwe utshwaye isenzo esiyiqophamlando esiqakathekileko sokufikelelwa kwesiVumelwano sokuThula sePhasi Mazombe.

1.5. Ngelanga langaphambi kokobana kuthome iNyanga yeLutjha, iKhabinethi ibawe zoke iinhlangano zomphakathi bona zenze amahlelo wokulwisana nokusetjenziswa kweendakamizwa ngokweqileko. Ummongo weNyanga yeLutjha uthi: “Ukusebenzisana ngomNqopho wokuThuthukisa iLutjha nokuPhelisa ukuSetjenziswa kweenDakamizwa eSewula Afrika.”
Isiqunto esithethwe mbuso segadango elirhabileko lokulwisana nokusetjenziswa  kweendakamizwa ngokweqileko e-Eldorado Park  ese-Gauteng, kwenze bona umphakathi ukghone ukubona bonyana ungaphila ngaphandle kokusebenzisa iindakamizwa. IKhabinethi ikutjhejile lokho begodu ithanda ukuthokoza iragelo phambili elenziwe mapholisa, abarholi bomphakathi nezinye iinhlangano zomphakathi we-Eldorado Park ngaphasi koburholi bomBuso wesiFunda se-Gauteng. Ukusebenzisana kwabo kube nendima ekulu neqakathekileko  ekulwisaneni nomonakalo odalwe kusetjenziswa kweendakamizwa ngokweqileko. IKhabinethi ibutjhejile ubujamo be-Eldorado Park bona bunezinto ezifana nalezi eminye imiphakathi eqalene nazo enarheni yoke begodu kusibawo kiyo yoke imiphakathi enarheni mazombe bona ilwisane “nokusetjenziswa kweendakamizwa ngokweqileko” ukuze iSewula Afrika ingasaba nomraro onje.

NgeNyanga yeLutjha asizibopheleleni godu ekulwisaneni nokusetjenziswa kweendakamizwa ngokweqileko nokurhurhulelwa kotjwala kizo zoke iindawo zenarha.

1.6. IKhabinethi imukela ukwanda kokwethulwa kwamaLimi weNdabuko kwaGreyidi R no-Greyidi 1 lapho bekangakabi ukufundiswa khona amalimi la.
IKhabinethi ithanda godu ukuthokoza isimemezelo esenziwe yiYunivesithi yakwaZulu-Natala sokobana isiZulu kuzokuba sifundo esikatelelekileko  kibo boke abafundi abangakabukuthola iziqu zokuthoma nabangasaziko, kuzakufuneka bona batlolisele ikhoso ezokwazi ukubabandulela amakghono wokukhuluma isiZulu.

IKhabinethi ithanda ukukhuthaza woke amaSewula Afrika bona afunde amalimi wendabuko ngombana lokho kuthuthukisa ubuliminengi begodu kwakha ibumbano lesitjhaba.

1.7. IKhabinethi iveze bona kusukela nali-1 ukuya nakama-3 kuMgwengweni 2013 uMengameli uJacob Zuma uzokuba nevakatjho elisemthwethweni lokuya e-Japan begodu abuye akhambele iKhonferensi yeenTjhabatjhaba yokuThuthukiswa kwe-Afrika yesiHlanu ezokubanjelwa e-Tokyo  (i-TICAD V). Ummongo we-TICAD V ezokubanjelwa e-Yokohama, e-Japan, uthi: “Ukubambisana ne-Afrika eneTjisakalo naMandla amaKhulu.”

1.8. IKhabinethi izwe ubuhlungu obukhulu ngokudlula ephasini kwakamakadebona wombikiindaba uVuyo Mbuli begodu ithanda ukutjhiriya umndeni wakwaMbuli, abangani  nalabo abegade asebenza nabo ezikweni lokurhatjha. UNomzana Mbuli ufake khulu isandla ekwakhiweni kwesitjhaba ngokurhatjha iindaba eziqakathekileko begodu ukuthanda kwakhe umsebenzakhe kuthinte ngokukhethekileko iinhliziyo zamaSewula Afrika amanengi.

1.9. IKhabinethi ithanda ukudlulisa amezwi wokutjhiriya izakhamuzi ze-Bangladesh, imindeni nabangani babasebenzi befemu yezambatho abangaphezu kwe-1000 ababhubhe lokha nakugirika umakhiwo. Sinabo emicabangweni nemithandazweni yethu  abantu be-Bangladesh.

1.10. IKhabinethi iphatheke kumbi khulu ngokulahleka  kwamaphilo nokulimala kwabantu ngonobangela weenkhukhula ezisahlele e-China engeSewula.

1.11. IKhabinethi ithanda ukudlulisa godu amezwi wokutjhiriya ngokufa kwabafundi abahlanu abavela emzaneni weLwandile oseNgqeleni, ePumalanga Kapa ababhubhe engozini yebhesi. Ngaphezu kwalokhu kunabafundi abama-30 abalimele kiso isehlakalo esihlahlathisa umzimbesi. UmBuso uthanda ukudlulisa amezwi wokutjhiriya imindeni, abangani, abafundi nabotitjhere babongazimbi. Lesi sikhathi esimbi lapha iSewula Afrika ilahlekelwa khona barholi bangomuso.

2. Iinkulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi iphasise bona umTlamomgomo wemiBBono wezesiPholisa umenyezelwe kuGazede kaRhulumende ukuze umphakathi ulethe iimphakamiso.
Soloko kwahlonywa umSebenzi wezamaPholisa eSewula Afrika (i-SAPS) ngomnyaka we-1994, kunamatjhuguluko amanengi ebhodukulweni langaphakathi nelangaphandle ekungiwo abe nomthelela ekuzwisiseni kwezenzelo nekuletheni iimpendulo eendabeni zobulelesi nezokuphepha.

Ngemva konyaka we-1994, umbuso bewuqalene nokurarulula iminqopho ekhambisanako yokwakha umbuso othuthukako kanti ngakelinye ihlangothi bewulwela ukutjhugulula umsebenzi wobupholisa ube mnyango wokubusa.
UmTlamomgomo wemiBono lo ube yindlela eletha isisombululo seentjhijilo ezikhonjiweko ngemva kwehlolo yokuqinisekisa iQhinga lokuVikela ubuLelesi lonyaka we-1996 (i-NCPS) kanye nomBikomthethokambiso wonyaka we-1998 omayelana nokuPhepha neVikeleko. Okufakwe kilemithethokambiso bekumkhumbulo wokuqalana nezokuphepha nokuvikeleka ngokuzeleko ngokuthuthukiswa nokusetjenziswa kwamahlelo athinta amaziko ahlukahlukeneko. Ngokubambisana bakwazile ukubeka phasi iphahla elidephileko lokusebenza ngeendaba ezibanzi zokuphepha nevikeleko bekufike unyaka wee-2004.

UmTlamomgomo wemiBono usebenza ngalokhu “Ukulwisana nobuLelesi eSewula Afrika yeNtando yeNengi, ubuPholisa eSewula Afrika, ukuSatjalaliswa komKhakha  wesiPholisa nokuHleleka kweHlangano”. Ngalokhu kunqotjhwe  bona i-SAPS ihleleke ngendlela eyenza bona ikghone ukurarulula imiraro evelako yobulelesi ngakelinye ihlangothi ihlangabezane neendingo zomBuso othuthukako.

2.2. IKhabinethi iphasise umTlamo weNarha wokwEnza wabeNtwana wonyaka wee-2012-2017 njengehlelo elidephileko lokunikela iseluleko nekomba eminyangweni yombuso, emiphakathini nakwabanye abahlanganyeli bemazikweni wabentwana ukuze kutjhejwe amalungelo wabentwana. 
Umtlamo lo wamukela umThethosisekelo, iimvumelwano zemibuso yeentjhabatjhaba nezesifunda, nemithetho esavelako yabentwana yeSewula Afrika, imiGomo yeTuthuko yeKulungwana miNyaka neNembo-mbono yomTlamo wokuThuthukiswa weliZwe Loke wonyaka wee-2030.

Umtlamo lo unemimmongondaba emihlanu: ukusinda komntwana (isib. ukuphungulwa kokufa kwabentwana); ukukhuliswa kwabantwana (isib. iinsiza zokukhuliswa kwabentwana kusukela ebusaneni); ivikeleko labentwana (isib. ukubavikela ezenzweni ezinenturhu  nekuhlukunyezweni ngokomseme); izinga nendlela  yokuphila yabentwana (isib. ubujamo beendawo zokuhlalisa abentwana) kanye nokuzibandakanya kwabentwana (isib. abentwana bakwazi ukuziphendulela ngokuzithabisa ngamalungelwabo).

UmTlamo lo weNarha wokwEnza wabeNtwana wonyaka wee-2012-2017 uzokuhlathululwa kabanzi  lokha nakukhulunyiswano ngawo emirhatjhweni ehlukahlukeneko.

2.3. IKhabinethi iphasise bona umTlolo womBuso wamaTjhuguluko wamaSiko we-Afrika uthunyelwe ePalamende lapha uzakuphasiswa khona ngokomthetho ngokuya ngokwesiGaba 231 (92) somThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika.

Ukwamukelwa komTlolo womBuso lo, kuyipendulo yesiMemezelo samaTjhuguluko wamaSiko nemiGomo yamagugu zomButhano oJayelekileko we-16 weenHloko zemiBuso zoBunye be-Afrika owawubanjelwe e-Equatorial Guinea, ngoTjhirhweni  2011, kanye nokuHlonywa kwejima lomTlolo womBuso wamaTjhuguluko wamaSiko we-Afrika okwabanjelwa eSewula Afrika nasele kuzokuphela unyaka wee-2011.

Ukwamukelwa komTlolo womBuso kuletha ivikeleko lokuziphatha ngokwesiko kwama-Afrika namagugu wamasiko begodu lithuthukisa ummoya weBumbano lama-Afrika.

UmTlolo womBuso lo uthuthukisa ukubumbana kezamasiko, ubukghwari, ukuziphatha ngendlela yesiko, ilimi, amagugu kanye namabubulo wokuzitlamela njengento emrabhu eletha ukuthuthuka ngokwepilo okungapheliko. Lokhu kunamandla wokuhlinzekela ekuthuthukisweni komnotho nokusebenza ngebumbano. UmTlolo womBuso  ihlaliswe yakhambisana neHlelo eliTjha lokuThuthukiswa komNotho, umBikomthethokambiso wezobuKghwari, iSiko namaGugu kanye ne-Mzansi Golden Economy Strategy. Ngalokho uNgqongqotjhe wezobuKghwari namaSiko uzokubamba ikulumiswano neembikiindaba.

2.4. IKhabinethi ikutjhejile ukusingathwa kokuthoma komButhano weSayensi, iThekhnoloji nokuTlama kabuTjha wokuthoma ozokuba mhlana ama-20 ukuya nakama-21 kuVelabahlinze 2013.

Iinkulumiswano ezihleliweko ngesikhathi somButhano zihlahla iindlela zokwenza ngcono izwano hlangana kombuso namabubulo wangeqadi.
UmButhano uzokwenza abahlanganyeli bona bafune iindlela ezingadlalwa yisayensi, ithekhnoloji nokutlama kabutjha (i-STI) ekhambeni lethu eliya elwazini ngezomnotho begodu sitjheje iNembo-mbono ka-2030.

3. Imithethomlingwa

3.1. IKhabinethi iphasise iinkhibelelo eziphakanyisiweko kuTlhatlhabejo lomThethomlingwa weLawulo lokuPhathwa komSebenzi womPhakathi  (i-PAM) ozokusiwa emphakathini bona ubeke imibono.

Itlhatlhabejo lomThethomlingwa linqophe ukwenza iphahla elilodwa langokomthetho labasebenzi nezinye iinhlangano kanye neendabeni zokubusa eemfundeni nekulawulweni kwabomasipala. Lokhu kunqophe ukuthuthukisa ukwethulwa kwezenzelo ngerherho elifanako lokulawulwa kwemiphakathi, ukwenza ngcono ukusetjenziswa kwabasebenzi, nekwenzeni indlela eyodwa yokwethula kombuso izenzelo zomphakathi.

3.2. Ikhabinethi iphasise umThethomlingwa wokuKhibelela weKomitjhana yemiSebenzi yomBuso bona uyokuthola imibono yomphakathi begodu nokwethulwa komThethomlingwa wokuKhibelela ePalamende.
Ihloso yomThethomlingwa wokuKhibelela kumadanisana umThetho weKomitjhana yemiSebenzi yomBuso wonyaka we-1997 bona ukhambisane nomThethosisekelo. Begodu unqophe ukunikela iKomitjhana yemiSebenzi yomBuso amandla wokuyalela indlela emayelana nemithetholawulo elawula ukuphathwa komsebenzi womphakathi.

Lokhu kukhambisana nendima yamagunya yokuqinisa evezwa mTlamo  wokuThuthukiswa kweliZwe Loke weKomitjhana.

3.3. Ikhabinethi iphasise bona umThethomlingwa wokuKhibelela imiSebenzi yeZiko lobuJamo bezulu leSewula Afrika wonyaka wee-2013, uthunyelwe emphakathini bona ubeke imibono.

UmThethomlingwa wokuKhibelela lo unqophe ukukhibelela umThetho wemiSebenzi yeZiko lobuJamo bezulu leSewula Afrika, wonyaka wee-2001 (UmThetho wobu-8 wee-2001), ohlinzekela ngokuhlonywa, ngeminqopho, amagunya nemisebenzi eyenziwa liZiko lemiSebenzi yobuJamo bezulu leSewula Afrika.

Iinkhibelelo zizokunikela iZiko lemiSebenzi yobuJamo bezulu leSewula Afrika ilungelo lomthetho lokukghonakalisa umsebenzi welawulo lelwazi lokurhatjha eliyikhwalithi begodu nokuba ngumelusi weRherho lelwazi lokuRhatjha eliyiKhwalithi leSewula Afrika.

Lokhu kusirholela ekuvikeleni nekwenzeni ngcono  izinto zoke zethu ibhoduluko elinazo  kanye neensetjenziswa.

3.4. IKhabinethi iphasise iTlhatlhabejo lomThethomlingwa wokuKhibelela ukuThuthukiswa kwamaMinerali nezEnjiwa wonyaka wee-2012 bona uyokwethulwa ePalamende.

ITlhatlhabejo lomThethomlingwa wokuKhibelela wokuThuthukiswa kwamaMinerali nezEnjiwa newokuThuthukiswa komThombo wamandla we-Oli  wee-2012 (UmThethomlingwa oliTlhatlha) unqophe ukukhibelela umThetho wokuThuthukiswa komThombo wamandla we-Oli nezEnjiwa, wee-2002 (UmThetho wama-28 wee-2002) njengobana ukhitjelelwa mThetho wokuKhibelela wokuThuthukiswa kwezEnjiwa nomThombo wamandla, wee-2008 (UmThetho wama-49 wee-2008).

Umnqopho osisekelo womtlhatlhabejo womThethomlingwa wokuKhibelela hlangana nokunengi, kukukwenza ngcono ihlinzekelo lezenjiwa ukuze kuthuthukiswe ukwenziwa kweempahla begodu kuhlinzakalelwe eminqopheni yenarha yokudala amathuba wemisebenzi nekuthuthukiseni zomnotho njengoba kufaniswe eHlelweni lokuThuthukiswa kweNarha. Kuzokurhatjhwa eenrhatjhini  ngokukhethekileko kiletuthuko.

4. Ukuqatjhwa

IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwabantu abalandelako:

4.1. UNom. Sithembiso Freeman Nomvalo njengoMphathi oyiHloko we-Ejensi yeLwazi leTekhnoloji yomBuso begodu njengelunga lesigungu esiphetheko seBhodo yabaNqophisi isikhathi esingunyaka munye.

4.2. UNom Trevor Gordon njengeSekela likamNqophisi Zombelele: kezeLawulo lamaKhemikhali neeNzibi emNyangweni wezeBhoduluko.

4.3. UKkz. Yoliswa Makhasi njengeSekela likamNqophisi Zombelele: kezeLawulo lamaRhwebo emNyangweni wezamaBhizinisi womBuso.

4.4. UKkz. Rose Mbono njengeSekela likamNqophisi Zombelele: kezokuKhambelaniswa komThetho namAndla wezomNotho emNyangweni wezamaBhizinisi womBuso.

4.5. IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwabantu abalandelako ku-Ejensi yeemBonelelo zeSondlo nomHlalaphasi kaRhulumende  yeSewula Afrika (i-SASSA):
a) UKkz. Emmarentia Dianne Dunkerley esikhundleni somPhathi omKhulu: kezeLawulo leemBonelelo nemiHlalaphasi
b) UNom. Frank Earl esikhundleni somPhathi omKhulu: kezokuRholiswa kwabaNtu iimBonelelo nemiHlalaphasi.

4.6. IKhabinethi ikutjhejile ukungezelelwa kwesikhathi sokuba se-ofisini ngeenyanga ezisithandathu somkhandlu wagadesi we-South African Council for the Natural Scientific Professions bekufike amalanga nakama-30 kuKhukhulamungu 2013.

Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Iinomboro zokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore