Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-21 Ingci 2019

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla tinge-21 Ingci e-Tuynhuys eKapa.

Tindzaba Letibalulekile Telive

1. Umshwalensi waVelonkhe weTemphilo (i-NHI)

1.1 Ikhabhinethi icela onkhe emalunga emmango kutsi awuhlole loMtsetfosivivinyo we-NHI, njenganyalo losetandleni tePhalamende. Inchubo yePhalamende itawuphindza futsi ivete lelinye litfuba lekutsi ummango uvakalise luvo lwawo ngaloMtsetfosivivinyo.

1.2 Nasewuphasisiwe wabangumtsetfo, loMtsetfosivivinyo utawunika emandla kutsi nanome ngubani sakhamuti salelive letfu sikhone kufinyelela kutfola kunakekelwa ngekwetemphilo, ngisho nome ngabe sinemali nome site imali. Lelilungelo liyatfolakala kuMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996.

1.3 Ikhabhinethi inesiciniseko sekutsi le-NHI itawucala kusetjentiswa ngekwetigaba futsi ngendlela lenekutilandza. Luhlelo lwekucala kutsi isebente lutawusungulwa futsi lushicilelwe nangabe loMtsetfosivivinyo sewuphasiswe wabangumtsetfo.

2. Kuvakashela kwaMengameli eTanzania naseNgcungcutseleni ye-SADC  

2.1 Ikhabhinethi iwutfolile umbiko lomayelana nekuvakasha kwaMengameli Cyril Ramaphosa e-United Republic of Tanzania, lokufaka ekhatsi litsimba letemabhizinisi lelikhutsata kuhwebelana nelutjalotimali emkhatsini wemave ase-Afrika. Njengeluhlelo lwekutfutfukisa ummango, Mengameli uphindze futsi wavakashela  eMorogoro, leyasingatsa balwelinkhululeko baseNingizimu Afrika. Wafike wabeka netimbali eMazimbu Tower ngekuhlonipha kanye nekukhumbula bonkhe baseNingizimu Afrika labashona bashona basekudzingisweni.

2.2 Mengameli Ramaphosa uphindze futsi wahola litsimba laseNingizimu Afrika kuNgcungcutsela Ye-39 Letayelekile ye-SADC yeTinhloko Tembuso, lapho umlingani wakhe waseTanzania, Mengameli John Pombe Magufuli, atsatse khona sihlalo sekuba nguSihlalo we-SADC.

2.3 Ngekwesikhundla sakhe sekuba ngulomele i-SADC eKingdom of Lesotho, Mengameli Ramaphosa wetfula umbiko lomayelana nalokwentekako kulenchubo layichubako ngesikhatsi seNgcungcutsela ye-Troika Yeluphiko Lwetepolitiki, Tekuvikela neTekubambisana kuTekuphepha lebeyibanjwe ngaLesihlanu, mhla ti-16 Ingci 2019.

3. Umhlangano We-28 We-BASIC

3.1 Ikhabhinethi ivile ngemhlangano we-28 weBrazil, iNingizimu Afrika, i-India neChina (i-BASIC) lomayelana neNgucuko Yesimo Selitulu lebewubanjelwe eBrazil kusukela mhla ti-14 kuya mhla ti-16 Ingci 2019.

3.2 Ikhabhinethi iphindze futsi yalwemukela luhlelo lolunenshisekelo lenkhulu yekuphumelela lwemave e-BASIC lolusekela tivumelwane temave emhlaba ngembili kanye nangemuva kwa-2020, nanome kunetinsayeya tetenhlalomnotfo lamave labukene nato. 

3.3 Ikhabhinethi isesekele simemetelo lesentiwe ngemave e-BASIC kutsi emave alasatfutfukile anike tetimali letanele, kwendluliswa kwelwatsi lwetheknoloji kanye nekucecesha kute kube nekucala kusebenta ngemphumelelo kweLuhlakamsebenti Lwesivumelwane saMhlabuhlangene (i-UN) lolumayelana neNgucuko Yesimo Selitulu (i-UNFCC), Sivumelwane saseKyoto kanye neSivumelwane saseParis ngendlela lengeke yandzise tikwelti temave lasatfutfuka.

B. Tincumo Tekhabhinethi

1. Lisu Lekuletsa Tinsita Leliholwa Tigodzi

1.1 Ikhabhinethi ilivumile Lisu lelisha Lekuletsa Tinsita Leliholwa Tigodzini, njengemcondvo lomusha lobalulekile ekucaleni kwekufezekisa kucala kwekusebenta kwetindlela tekuletfwa kwetinsita. Lelisu, kwanyalo ligcile etigodzini letinge-44 kanye nasetigodzi tasemadolobheni lamakhulu letisiphohlongo, litawucinisekisa kutsi kunekusebenta ngekubumbana kanye nekuhlangana ekuhleleni, ekwenteni sabelotimali kanye nasekucaleni kwekusebenta kwemaphrojethi ekuletsa tinsita kuto tonkhe tigodzi ngayo yonkhe imikhakha lemitsatfu yahulumende – wavelonkhe, wesifundza kanye newendzawo.

1.2 Lelisu ligcile kuLuhlaka Lwemtsetfo Lwebudlelwana eMkhatsini Wabohulumende, lwanga-2005 (Umtsetfo we-13 wanga-2005), lowenta kutsi kube neluhlelomsebenti loluchumanisiwe naloluhlanganisiwe kutsi luhambisane naloko lokubekwe embili kutsi kucalwe ngako kutfutfukiswe, kanye netinhloso emkhatsini walemikhakha lemitsatfu yahulumende. Lelisu kuhloswe ngalo futsi kwenta ncono kuhambisana kwaleminye imitamo njengemasu entfutfuko lahlanganisiwe lahlose ngco ekufezekiseni lisu kuleso nakuleso sigodzi kuyo yonkhe imikhakha yahulumende.

1.3 Mengameli Ramaphosa utawuba ngulohamba embili kulelisu, asekelwa Lisekela laMengameli David Mabuza kanye naso sonkhe sigungu. Tindvuna teTifundza kanye neTigungu tato kanye naBosodolobha betigodzi nebabohulumende basekhaya, kanye neTigungu Letiphetse (ma-EXCO) tabo, batawuba yincenye yekucala kufezekisa kusebenta kwalelisu lekuletsa tinsita leliholwa tigodzi. 

2. Umkhandlu waMengameli wekuChumana (i-PCC)

2.1 Mengameli Ramaphosa ubite umhlangano we-PCC, lobe wekucala waloHulumende lokhetfwe ngeNkhwekhweti ngalomnyaka, ngaLesibili, mhla tinge-20 Ingci. Lisu Lekuletsa Tinsita leliHolwa Tigodzi letfulelwe i-PCC futsi lamukelwa ngito tonkhe Tindvuna teTifundza.

2.2 Lomhlangano uphindze futsi wavumelana ngemaphrojekthi laholwa tigodzi latawuvakashelwa nguMengameli. Lemaphrojekthi afaka ekhatsi iphrojekthi lese-OR Tambo District eMphumalanga Kapa, lese-Watrerberg District eLimpopo kanye nalese-Ethekwini Metropolitan Municipality esifundzeni saKwaZulu-Natal.

2.3 Lamaphrojekthi lamatsatfu latawuvakashelwa afaka ekhatsi iphrojekthi lesendzaweni yasemaphandleni, lesendzaweni lenetimayini kanye nalesedolobheni lelikhulu. Nanome lamaphrojekthi ekuletsa tinsita aholwa tigodzi atawuba ngewekucala kuvakashelwa, letinye tigodzi letinge-42 kanye letisikhombisa nemadolobha lamakhulu lasikhombisa nato titawuvakashelwa nguMengameli Ramaphosa nahulumende wakhe kanye nebaholi babohulumende betifundza singakapheli sikhatsi lesibekelwe loHulumende lophetse njenganyalo.

2.4 Lomhlangano uphindze futsi watfulelwa futsi wacocisana ngeludzaba lwekuchumanisa  tindlelalisu letiyimfica tekuTfutfukisa Kukhula eTifundzeni neLuhlaka lweNdlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF) lwanga-2019 kuya ku-2024. 

3. Sivumelwane seSikhwama se-India, iBrazil neNingizimu Afrika (i-IBSA)

3.1 Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweSikhwama se- IBSA seKulwa neBuphuya neNdlala (Sivumelwane seSikhwama se-IBSA) kutsi sivunywe. LeSivumelwane sisemkhatsini waHulumende we-Republic of India naHulumende we-Federative Republic of  Brazil kanye naHulumende waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika. 

3.2 Sikhwama se-IBSA sasungulwa nga-2004 kute sicale ngemitamo yekubuka lifutse kanye futsi nekugcila kubantfu kute kugcugcutelwe Kusebenta Ngekuhlanganyela kweMave Asatfutfuka aseNingizimu.

3.3 Lesikhwama sisite iNingizimu Afrika kutsi ikhone kufaka ligalelo lelivakalako nalelinesisindvo emitameni yemave emhlaba yekulwa nendlala kanye nebuphuya lobukhulu emaveni lasatfutfuka. Iphindze futsi yafaka ligalelo ngemphumelelo ekutfutfukiseni onkhe ma-SDG la-17 cishe emaveni labambisene nawo lange-21.

4. Umhlangano We-4 weTindvuna Wembutfo Wemphi we-Afrika Wekuphendvula Ngekushesha Etimeni Letibucayi (i-ACIRC)

4.1 Ikhabhinethi ikuvumile kusingatsa emalungiselelo emhlangano wetati weMhlangano we-4 weTindvuna teMave Langemalunga we-ACIRC Ngekutitsandzela kusukela mhla tinge-30 Ingci kuy mhla ti-03 Inyoni 2019.

4.2 Lokukwesekela kuphindze futsi kufake ligalelo loko hulumende lakubeke embili kucala ngako akwente ekugcugcuteleni kuthula kulelivekati kanye nasesigodzini kanye nekusimama, kucinisekisa kutsi tincumo teLubumbano lwe-Afrika (i-AU) letiphatselene nekubumba kufezekiswa kwemisebenti yeMbutfo we-AIRC ne-African Standby Force (i-ASF). Lokukutawucinisekisa kutsi i-African Peace and Security Architecture iyahlanganiswa futsi iyasetjentiswa.

4.3 INingizimu Afrika kanye neMave la-12 Lativolontiyako ayincenye ye-ACIRC leyasungulwa nga-2013 njengembutfo wemphi wesikhashana kute kucale kusebenta kwe-ASF.

C. Imitsetfosivivinyo

1. Umtsetfosivivinyo Lovikela Batsengi Betindlu wanga-2019

1.1 Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Lovikela Batsengi Betindlu wanga-2019, kuGazethi yaHulumende kutsi ummango uphawule.

1.2 LoMtsetfosivivinyo ucitsa Umtsetfo Lovikela Batsengi Betindlu lokhona njenganyalo, wanga-1998 (Umtsetfo we-95 wanga-1998). Lomtsetfo utawulawula bakhi betindlu nalabatisungulako; uvikele nebanikati betindlu; wetfule nelithulusi lekucinisekisa ngemphumelelo kanye nekuncuma tinhlawulo/tijeziso letifanele kucedza emandla bakhi betindlu labahambisani nemtsetfo lobekiwe.

1.3 LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi ulungise simo sekusebenta salabolabasha labangena kulemboni yetekwakha ngekutsi wetfule imigomo yemtsetfo yetetinkontileka leticinisekisa kutsi kube nekusimama kulemboni yetekwakha.

1.4 Tindlu tesibonelelo sahulumende nyalo tisangena ngaphasi kwaloMtsetfosivivinyo, kucinisekisa kutsi bayavikeleka batsengi nebanikati betindlu letisibonelelo sahulumende.

D. Imikhosi Letako

1. Ingcungcutsela ye-VII ye-TICAD

1.1 Mengameli Ramaphosa utawuhambela Ingcungcutsela Ye-7 yeTokyo Yemave Emhlaba lemayelana neNtfutfuko yase-Afrika (i-TICAD VII) eJapan mhla tinge-29 nangemhla tinge-30 Ingci 2019. Ingcikitsi yalengcungcutsela letsi, “Kwenta ncono Intfutfuko yase-Afrika ngekusebentisa itheknoloji, Umcondvo lomusha neBantfu,” iyahambisana ne-Agenda 2063 ye-AU kanye naloko lelivekati lelikubeke embili kutsi litawucala ngako likwente kute lihlangane.

1.2 Ingcungcutsela ye-VII te-TICAD yalomnyaka itawucosisana, emkhatsini waletinye tintfo, tintfo letimcoka letintsatfu letibekwe embili kutsi kucalwe ngato tentiwe: (i) kuhambisa ngekushesha ingucuko yetemnotfo kanye nekwenta ncono simo setemabhizinisi ngekusebentisa umcondvo lomusha kanye nekusebentisana nemkhakha lotimele; (ii) kujulisa kusimama kanye nekutimela kwemmango; kanye (iii) nekucinisa kutsi kube nekuthula nekutinta.

1.3 Kuhlanganyela ekusebenteni ngekubambisana kweJapan ngekwesigodzi nangekwemave emhlaba mayelana netindzaba letibalulekile tekwenta ncono i-Agenda yase-Afrika kanye nekunaka imitsetfomgomo yeKusebenta Ngekuhlanganyela kweMave Lasatfutfuka LaseNingizimu. 

2. Ingcungcutsela Yemave La-7 (i-G7)

2.1 Mengameli Ramaphosa utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika eNgcungcutseleni Yemave La-7 eFrance kusukela mhla tinge-24 kuya mhla tinge-26 Ingci 2019, emva kwekumenywa kweNingizimu Afrika njengelive lelimcoka.

2.2 INgcungcutsela ye-G7 yinkhundla yemave lasikhombisa laneminotfo lenetimboni kakhulu futsi naleneminotfo letfutfukile emhlabeni – iFrance, iGermany, i-Italy, iJapan, i-United States, i-United Kingdom neCanada – lapho baholi babohulumende bawo bahlangana njalo ngemnyaka kutewucocisana ngetindzaba letibalulekile temnotfo wemhlaba wonkhe, tepolitiki, tenhlalo netekuphepha. Lengcungcutsela Ye-G7 letako itawugcila ekulweni nekungalingani, kugcugcutela kulingana ngebulili, kufinyelele kutemfundvo kanye nasekutfoleni tinsita tetemphilo letisezingeni lelisetulu.

2.3 Kutimbandzakanya kweNingizimu Afrika kuleNgcungcutsela ye-G7 yanga-2019 kuholwa tinsika letine tetindlelalisu tenchubomgomo yemave emhlaba, (i) kuchubelembili tinshisekelo tavelonkhe kute sifeze tinhloso talelive; (ii) kwenta ncono i-Agenda yase-Afrika kanye  nekwesekela intfutfuko lesimeme yase-Afrika; (iii) kufaka umoya kutsi kube nesimo setintfo lesigucukile emhlabeni wonkhe; kanye  (iv) nekuchubelembili i-ajenda yeMave Lasatfutfuka laseNingizimu ngekucinisa Kusebenta Ngekuhlanganyela kweMave Lasatfutfuka LaseNingizimu kanye neNkhulumomphikiswano ngekhatsi Kwemave Lacebile LaseNyakatfo kanye Nemave Lasatfutfuka LaseNingizimu.

3. Inkhundla Yetemnotfo Wemhlaba (i-WEF) e-Afrika

3.1 Inkhundla Ye-28 Yetemnotfo Wemhlaba e-Afrika itawube ibanjelwe lapha eKapa kusukela mhla ti-04 kuya mhla ti-06 Inyoni 2019 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kulungisa Kukhula Lokungukhukhulelangoco neKwabelana neLikusasa Kulendlela Lensha Yekutfutfuka Kwetheknoloji.” Lenkhundla ihlose kulungisa i-ajenda yesigodzi neyetimboni yalomnyaka lotako.

3.2 Loluhlelo lutawugcila ekutseni linganyuswa kanjani lizinga lengucuko lesimo sesigodzi lesiphatselene netikhungo letenta tintfo ngekuhlakanipha, lutjalotimali, kuhlanganisa, tetimboni nemcondvo lomusha kute kwentiwe kancono Indlela Lensha Yekutfutfuka Kwetheknoloji.

3.3 Kubakhona kweBaholi beTemnotfo Wemhlaba neTinhloko Temibuso lapha eveni letfu kunika iNingizimu Afrika litfuba lelingakavami kutsi itikhangise kanye nekuchubelembili loko lokumcoka lesikubeke embili kutsi sitawucala ngako sikwente ekukhuliseni umnotfo welive letfu.

4. Umhlangano Jikelele we-42 we-ISO

4.1 Umtimba waseNingizimu Afrika Wesilinganisomazinga (i-SABS) loseKapa utawusingatsa Umhlangano Jikelele we-42 weNhlangano Yemave Emhlaba Yesilinganisomazinga (i-ISO) kusukela mhla ti-16 kuya mhla tinge-20 Inyoni 2019.

4.2 I-ISO ihlanganisa ndzawonye tati kutsi tishiyelane ngelwati lwato tiphindze futsi titfutfukise tilinganisomazinga temave emhlaba ngekutsandza nangekuholwa ngumoya wekuvumelana nekuhambisana nemakethe letisekela umcondvo lomusha tiphindze tiletse tisombululo tetinsayeya temhlaba wonkhe.

Luhlelo lwe-ISO lwanga-2019 lutawusungula tindlelalisu tekubukana netinsayeya tekugucuka kwesimo selitulu, umnotfo wedijithali, kukhula kwetemnotfo kanye nekuhwebelana ngebunyenti.

5. Inyanga Yemisebenti Yahulumende Lehlanganisiwe (i-PSM) ngeNyoni

5.1 Loluhlelo lolutako lwe-PSM ngenyanga yeNyoni luhlelo lwenta ncono kuletfwa kwetinsita loluyincenye ye-Batho Pele (Bantfu Kucala) Luhlelo Lwekuvusetelela lolugcugcutela lisiko lekwenta umsebenti wahulumende ngebungcweti ngekuchubeka nekwenta ncono kuletfwa kwetinsita tahulumende kuto tonkhe tindzawo. 

5.2 Luhlelo Lwe-PSM lwanga-2019 lutawuchutjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Khawuleza”: Letsa Tinsita Kubantfu: Batho Pele “Sibantfu Bakuleli, Siyanakekela, Sisebentela Bantfu”. Loku kuletsa umdlandla kulesimemetelo lesentiwa nguMengameli Ramaphosa eNkhulumeni yakhe Yebunjalo Belive (i-SoNA) yanga-2019 kutsi tisebenti tahulumende tiwaphile lamagugu nemitsetfomgomo ye-Batho Pele ngekutsi tibeke bantfu kucala.

5.3 Imikhosi yeLuhlelo lwe-PSM lwanga-2019 ifaka ekhatsi:

  • Inyanga Yetekuvakasha – ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Tekuvakasha neMisebenti – likusasa lelincono kitsi sonkhe”. Tekuvakasha nguleminye yemikhakha lebetisolo idala imisebenti. Ikhabhinethi igcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batsatse i-Sho’t Left bakhutsate tekuvakasha esiveni setfu, ngekutsi basebentise lelitfuba lelivela minyaka yonkhe leLiviki Lemapaki aVelonkhe aseNingizimu Afrika (i-SANParks) kusukela mhla ti-08 kuya mhla ti-15 Inyoni 2019, lapho emapaki etfu avelonkhe atawube avulelekele bonkhe bantfu kutsi bangene mahhala. Live laseNingizimu Afrika lineTindzawo Temagugu eMhlaba La-10 futsi iyindzawo yetekuvakasha yemhlaba wonkhe.
  • Inyanga Yemagugu – Emagugu avula ematfuba emisebenti nemakhono, kube netinkhundla tebalingisi, bemakhono etandla kanye netimboni letingaphasi. Kunesidzingo futsi sekutsi sichubeke nemitamo yetfu yekonga, kuvusetela kanye nekutfutfukisa tilwimi tetfu tendzabuko, njengencenye yekuvikela emagugu etfu.
  • Inyanga Yekuphepha Kwemaphoyisa – yacalwa ngeLusuku Lwavelonkhe Lwekukhumbula mhla ti-01 Inyoni, ngekukhumbula emachawe nemachawekati etfu lashonela emsebentini.

Loluhlelo loluhlanganisiwe lunika emandla Lisu Lavelonkhe Lekutfutfukisa (i-NDP) lelikhuluma ngesidzingo sekulawula kahle nekuchumanisa ngemphumelelo kusebenta kwetikhungo tembuso kube netisebenti tahulumende letinemakhono naletitinikele ekusebenteni kahle kanye naletikhona kuletsa ngekungantjintjantji tinsita letisezingeni lelisetulu, kodvwa tibe tibeka embili tinhloso tesive tentfutfuko.

E. Imilayeto

1. Kudzabuka

Ikhabhinethi itfumele emavi ekudvudvuta:

  • kuhulumende nakubantfu baseTanzania ngemuva kwekuchuma kweloli letfutsa phethiloli lebulele bantfu labangetulu kwalabange-90 futsi ifisela labo labalimele kwelulama ngekushesha.
  • emndenini nakubangani beliciko laseNingizimu Afrika, umdvwebi namake longusomabhizinisi, Mk. Carrol Boyes (lobeneminyaka le-65), losishiye emhlabeni ngaLesitsatfu, mhla ti-14 Ingci 2019.


2. Kuhalalisela neTilokotfo Letinhle

Ikhabhinethi:

  • ifisela Lijaji Edwin Cameron tiloko letinhle ekutsatseni kwakhe umhlalaphasi emva kwekusebenta iminyaka lenge-25 alijaji. Lijaji Cameron, wakhetfwa kutsi asebente eNkantolo Yemtsetfosisekelo nga-2008, wasebenta njengemmeli wemalungelo eluntfu ngesikhatsi selubandlululo, wamela labo bebalwa nelubandlululo waphindza futsi walwela kulingana kwebantfu labadvuna labatsandzana bodvwa nebantfu lababomake labatsandzana bodvwa. Ikhabhinethi iyakudvumisa kulwela kwakhe emalungelo eluntfu imphilo yakhe yonkhe, kanye nekulwa kutsi tidzambisingculazi (ma-ARV) tifinyelele kuwo wonkhe umuntfu.
  • Ifisela umculi weludvumo, Umnu. Caiphus Semenya, lusuku lwakhe lwekutala lweminyaka lenge-80 lolubusisekelile. Umnu. Semenya wafaka ligalelo kumkhakha wemculo waseNingizimu Afrika. Tingoma takhe letingeke tilibaleke tifana naletitsi, Matswale, Angelina, Ziphi’nkomo, kanye naletsi Ndiphendule layihlabele ngekuhlanganyela, nemkakhe Make Letta Mbulu. Usebente nebakhiphi bemculo bemave emhlaba, futsi ligama lakhe lise lenyulwa emahlandla lange-37 kumklomelo we-Primetime Emmy Award waphumelela kuleyimfica. Waphindza futsi waklonyeliswa nge-Emmy Award ngendzima yakhe layidlalile ekucambeni ingoma yelifilimu lelitsi Roots. Waphindza futsi wafaka ligalelo ekucambeni ingoma yelifilimu lelatsetjulwa ngebakwa-Disney letsi The Lion King.
  • ifisela Lisekela Lemcondzisi Wavelonkhe Wemkhandlu Wetekushushisa (i-NPA), Advocate Silas Ramaite (i-SC) tilokotfo letinhle ngekuvuma kwaMengameli Ramaphosa kutsi atsatse umhlalaphasi sikhatsi sakhe sisengakafiki aphume ehhovisi ngekulandzela Sigaba se-12 (8)(a) seMtsetfo weMkhandlu Wetekushushisa Wavelonkhe, wanga-1998 (Umtsetfo we-32 wanga-1998). Ikhabhinethi iyadvumisa ligalelo la-Advocate Ramaite labenalo ku-NPA kanye nasekulawuleni bulungiswa kabanti yonkhe leminyaka asebenta emkhakheni wetebulungiswa.
  • ihalalisela Mk. Sasha Maria Schwendenwein weluhlelo lwabanakudze lwentsatseli letiphenyako , lolutsi-Carte Blanche, langenele ngalo umklomelo we-SADC Media Awards, lozuze umklomelo wesibili kumkhakha wamabonakudze. Indzaba lephumelele nguletsi, “Follow the Guns”, yakhishwa ngumsebenti lowakhishwa ngekuhlanganyelwa lebewuphenya ngesihluku sekutingelwa kwabobhejane ngalokungekho emtsetfweni.
  • ihalalisela Emabhokobhoko (ma-Springboks) neBanyana Banyana ngekuphakamisela etulu umjeka waseNingizimu Afrika. Emabhokobhoka ancoba i-Rugby Championship yona iBanyana Banyana yaphumelela i-COSAFA Women’s Championship. Lemacembu aligcabho lesive kantsi kuncoba kwawo kunika umdlandla basubatsi labasebancane eveni lonkhe. 
  • ihalalisela Mk. Zozibini Tunzi, lotfweswe sicoco sekuba ngulobuhle waseNingizimu Afrika wanga-2019, u-Miss South Africa 2019, futsi imfisela lokuhle ngesikhatsi asaphetse lesicoco. Utawube amelele lelive ku-Miss Universe kanye naku-Miss World.


F. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1. Kubekwa futsi esikhundleni kwaMnu. Fundisile Goodman Mketeni njengeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) se-SANParks.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 1039

 

Share this page

Similar categories to explore