IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi Wamhlana ama-21 kuRhoboyi wee-2019 

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu, mhlana ama-21 kuRhoboyi, e-Tuynhuis eseKapa

A. Ezingundabamlonyeni
1.  ITjhorensi yokuQalelela zamaPhilo yeliZweloke (i-NHI)


1.1. IKhabinethi ikhombela amalunga womphakathi bona afundisise umThethomlingwa we-NHI, osele wethulwe ePalamende. Ikambiso yePalamende izokuvulela umphakathi ithuba lokuveza amazizo wawo ngalomThethomlingwa.
1.2. Nasele uvunyelwe waba semthethweni, lomThethomlingwa uzokuvulela zoke izakhamuzi ngelizweni lekhethu ithuba elifanako lokufikelela zamaphilo, ngaphandle kokuqala ubujamo bomuntu bezomnotho nebezehlalakuhle. Lelilungelo lidzimelele kumThethosisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika ka-1996.
1.3. IKhabinethi ihlala inethemba ngokuphunyeleliswa kwe-NHI ngeengaba nangefanelo. Ihlelo lokuSebenza lizokutlanywa likhutjhwe nasele umThethomlingwa uvunyelwe ukuba mthetho.  

2. IVakatjho lomBuso le-Tanzania nomHlangano we-SADC 

2.1. IKhabinethi ifumene umbiko ngeKhambo lomBuso le-Tanzania likaMengameli u-Cyril Ramaphosa, egade lifake hlangana abajameli bamabhizinisi ebekunqotjhwe ngalo ukuthuthukisa ukurhwebelana nesisomali langaphakathi kwe-Afrika. Njengengcenye yehlelo levakatjho langaphakathi kwelizwe, uMengameli uvakatjhele e-Morogoro, ekuyindawo eyamukela abalwelitjhaphuluko beSewula Afrika. Ubeke amathuthumbo e-Mazimbu Tower njengetshwayo lokuhlonipha nokukhumbula woke amaSewula Afrika ahlongakalela ekudingisweni. 
2.2. UMengameli u-Ramaphosa udose phambili isiqhema seSewula Afrika emButhanweni oJayelekileko weHlandla lama-39 weenHloko zomBuso zeHlangano yokuThuthukisa amaZwe we-Afrika engeSewula (i-SADC), lapho umlinganakhe, uMengameli u-John Pombe Magufuli, athethe khona isikhundla sikaSihlalo we-SADC.
2.3. Esikhundleni sakhe njengomJameli we-SADC embuSweni we-Lesotho, uMengameli u-Ramaphosa wethule umbiko ngokwenzekako emsebenzini wemikhulumiswano emHlanganweni wesiGungu se-SADC esithatha iinqunto ngeTjhebiswano lezePolitiki, zokuVikela nezokuPhepha ogade ubanjwe ngeLesihlanu, mhlana ali-16 kuRhoboyi wee-2019.

3. UmHlangano wama-28 we-BASIC

3.1 IKhabinethi yemukele umhlangano wama-28 wokuTjhuguluka kobuJamo beZulu we-Brazil, iSewula Afrika, i-India ne-China (i-BASIC) obewubanjwe ukusukela mhlana ali-14 ukufikela nakali-16 kuRhoboyi wee-2019.
3.2 IKhabinethi yemukele woke amagadango wokuzimisela wokulwisana nokutjhuguluka kobujamo bezulu athethwe mamazwe we-BASIC ngokusekela iimvumelwano zeentjhabatjhaba esikhathini esingaphambi nesingemva komnyaka wee-2020, ngaphandle kokuqalela phasi ubujamo bezomnotho nebezehlalakuhle yamazwe la.  
3.3 IKhabinethi isekele isimemezelo samazwe we-BASIC bona amazwe athuthukileko anikele isekelo elaneleko leemali, ukwabelana ngethekhnoloji nokufukulana ngamakghono ngomnqopho wokudosa phambili ukuphunyeleliswa kweTlhatlha lomHlangano wokuLwisana nokuTjhuguluka kobuJamo beZulu le-UN, isiVumelwano seKyoto nesiVumelwano se-Paris ngendlela engakhuphuli iinkolodo zamazwe asathuthukako. 

B. IinQunto eziQakathekileko
1. ITlhatlha lomFuziselo weZenzelwa eliNzinze esiYingini


1.1 IKhabinethi yemukele iTlhatlha lomFuziselo weZenzelwa eliNzinze esiYingini, njengamano aqakathekileko wokuthulwa kwamahlelo wokulethwa kwezenzelwa zomphakathi. Lelitlhatlha, njenganje elitjheja iiyingi ezimatjhumi amane nane (44) namadorobha amakhulu abunane, lizokuqinisekisa ukusebenzisana nokuhlanganiswa kwamahlelo, isabelomali nokuphunyeleliswa kwamaphrojekthi wokulethwa kwezenzelwa zomphakathi kizo zoke iiyingi mikhakha karhulumende yomithathu – welizweloke, wesifunda neweendawo zemakhaya.
1.2 Umfuziselo lo usekelwe kumThetho weTlhatlha leTjhebiswano laboRhulumende, wee-2005 (UmThetho Nomboro 13 wee-2005), ovumela ukwethulwa kwetlhatlha elihlanganisa amaqaloqangi wetuthuko hlangana nemikhakha karhulumende yomithathu. Linqophe godu ukuqinisa amanye amano wokuhlanganisa njengamaqhinga wetuthuko ngomqopho wokuphumelelisa iqhinga esiyingini ngasinye kiyo yoke imikhakha karhulumende. 
1.3 UMengameli u-Ramaphosa uzokwengamela ukusetjenziswa komfuziselo lo, ngokubambisana neSekela likaMengameli u-David Mabuza nesigungu soke. AboNdunakulu beemFunda nemiKhandlu yabo naboMeyara babomasipala beendawo zemakhaya nebeeyingi nama-EXCO wabo bazokuba yingcenye yokuphunyeleliswa kwetlhatlha lomfuziselo wezenzelwa onzinze eeyingini.  

2. UmKhandlu kaMengameli wokuHlanganisa (i-PCC)

2.1. UMengameli u-Ramaphosa ubize umhlangano we-PCC, egade ingewokuthoma wakaRhulumende lo okhethwe ngoMrhayili kilomnyaka, ngeLesibili, mhlana ama-20 kuRhoboyi. Kwethulwa iTlhatlha lomFuziselo weZenzelwa zomPhakathi oNzinze esiYingini elamukelwe boNdunakulu boke beemFunda. 
2.2. Umhlangano lo uvumelene godu ngamaphrojekthi alingwako anzinze esiyingini azokukhanjelwa nguMengameli. Amaphrojekthi la afaka hlangana esesiYingini se-OR Tambo ePumalanga Kapa; esesiYingini se-Waterberg eLimpopo nekuMasipala omkhulu we-Ethekwini esifundeni saKwaZulu-Natala. 
2.3. Amaphrojekthi alingwako amathathu la azokukhanjelwa, afaka hlangana iphrojekthi esesiyingini seendawo zemakhaya, esendaweni eneemayini nekumasipala wedorobha elikhulu. Nanyana amaphrojekthi la anzinze eeyingini azokukhanjelwa ekuthomeni, ezinye iiyingi ezima-42 eziseleko namadrobha amakhulu alikhomba nawo azokukhanjelwa nguMengameli u-Ramaphosa norhulumendakhe kunye nabarholi baborhulumende beemfunda singakapheli isikhathi esibekelwe loRhulumende ophetheko gadesi.
2.4. Umhlangano lo ufumene izethulo kwakhulunyiswana ngokulungelelaniswa kwamano wokuKhuliswa kweTuthuko yeemFunda neTlhatlha leQhinga leeMali lesiKhathi esiPhakathi nomNyaka (i-MTSF) lomnyaka wee-2019 ukufikela kewee-2024.

3. IsiVumelwano sesiKhwama se-India, i-Brazil neSewula Afrika (i-IBSA)

3.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende kwesiKhwama se-IBSA sokupheliswa komTlhago neNdlala (isiVumelwano sesiKhwama se-IBSA). Isivumelwanesi sihlangana norhulumende weRiphabhliki ye-India, i-Federative Republic of Brazil norhulumende weRiphabhliki yeSewula Afrika. 
3.2. IsiKhwama se-IBSA sahlonywa ngomnyaka wee-2004 ngomnqopho wokudosa phambili imizamo enomthelela nenzinze ebantwini ekukhuphuleni izinga leTjhebiswano lamaZwe athuthukako angeSewula.
3.3. Isikhwamesi sikghonakalise bona iSewula Afrika ikghone ukufaka isandla ngokubonakalako emizameni yeentjhaba ngomnqopho wokuphelisa umtlhago nendlala okuthuweleleko emazweni asathuthukako. Sisize ngepumelelo godu ekukhuphuleni woke ama-SDG ali-17 emazweni athintekako apheze abe matjhumi amabili nanye (21).

4. UmHlangano wesiNe waboNgqongqotjhe weKghono le-Afrika lokuQalana Msinyana neHlekelele (i-ACIRC)

4.1. IKhabinethi yemukele ukubanjwa kwamalungiselelo womhlangano wesiNe we-ACIRC wabosolwazi ekuboNgqongqotjhe bamazwe aziNikeleko ukuthoma mhlana ama-30 kuRhoboyi ukufikela nakama-3 kuKhukhulamungu wee-2019.
4.2. Lokhu kusekela godu kufake isandla kumaqaloqangi karhulumende aqinisa ukuthula nokunzinza kukhonthinenti nesiphandeni, nokuqinisekisa bonyana iinqunto zeHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU) ezimayelana nemisebenzi yokuletha ukuthula phakathi kweButho le-ACIRC ne-African Standby Force (i-ASF) iyaphumelela. Lokhu kuzokuqinisekisa bonyana iSakhiwo sokuThula nokuVikeleka e-Afrika siyahlanganiswa godu sisetjenziswe. 
4.3. ISewula Afrika namanye amaZwe aziNikeleko ali-12 ayingcenye ye-ACIRC eyahlonywa ngomnyaka wee-2013 njengehlelo lesikhatjhana ukufikela lapho kusetjenziswa i-ASF ngokuzeleko. 

C. ImiThethomlingwa
1. UmThethomlingwa wokuVikela abaThengi beziNdlu wee-2019


1.1. IKhabinethi yemukele ukukhutjhelwa kuGazede kaRhulumende nemphakathini komThethomlingwa wokuVikela abaThengi beziNdlu wee-2019. 
1.2. UmThethomlingwa lo uphelisa umThetho wagadesi wamaGadango wokuVikela abaThengi beZindlu we-1998, (umThetho Nomboro 95 we-1998). Itlhatlha elitjha leli lezomthetho lizokulawula abakhi bezindlu nabosokontraka; linabise ukuvikelwa kwabathengi bezindlu; lethule amathulusi wokuthotjelwa komthetho aqinileko nokuqunta ngehlawulo nofana isigwebo ukukhandela ukungathotjelwa komthetho babakhi bezindlu.
1.3. UmThethomlingwa lo uvula ithuba elikghonakalisa abosokontraka abatjha kilelibubulo lezokwakha ngokufaka iinqalelelo zekontraka eziqinisekisa ukunzinza kilemakethe.
1.4. Amaphrojekthi asekelwako newezindlu zabarhola kancani sele angena ngaphasi komThethomlingwa lo, ukuqinisekisa ukuvikelwa kwabathengi bezindlu zabarhola kancani. 

D. ImiNyanya eZako

1. UmHlangano we-TICAD VII

1.1. UMengameli uRamaphosa uzokukhambela UmHlangano we-7 weKhomferensi yeenTjhaba ye-Tokyo emayelana nokuThuthukiswa kwe-Afrika (i-TICAD VII) e-Japan mhlana ama-29 namhlana ama-29 kuRhoboyi wee-2019. Ummongondaba womhlangano uthi, “UkuThuthukiswa kwe-Afrika ngeTheknoloji, Amano nabaNtu”, kuhlanganiswe ne-Agenda 2063 ye-AU namaqaloqangi wokuhlanganiswa kwekhonthinenthi. 
1.2. UmHlangano wanonyaka we-TICAD VII uzokukhulumisana, hlangana nokhunye, amaqaloqangi aqakatheke khulu: (i) ukurhabisa amatjhuguluko kezomnotho nokuthuthukisa ubujamo bezamabhizinisi ngamano wokukhulumisana namakhampani wangeqadi; (ii) ukukhulisa umphakathi oziphilisako nophikelelako; (iii) nokuqinisa zokuthula nokunzinza.
1.3.  Itjhebiswano neJapan eendabeni zesifunda nezeentjhabatjhaba liqakathekile ekuthuthukiseni i-Ajenda ye-Afrika nemigomo yeTjhebiswano lamaZwe angeSewula asasaThuthuka.

2. UmHlangano wamaZwe aThuthukileko aliKhomba  (i-G7)

2.1 UMengameli uRamaphosa uzokudosa phambili isiqhema seSewula Afrika eMhlanganweni we-G7 e-France ozokuthoma mhlana ama-24 ukufikela nakama-26 kuRhoboyi wee-2019, ngemva kokumenywa kweSewula Afrika njengomlingani oqakathekileko.
2.2. UmHlangano we-G7 uyiforamu yamazwe alikhomba wamabubulo nomnotho othuthuke khulu – i-France, i-Germany, i-Italy, i-Japan, i-United States, i-United Kingdom ne-Canada – abarholi baborhulumende bamazwe la bayahlangana qobe nyaka ukuzokukhulumisana ngeendaba ezimayelana nezomnotho wephasi, zepolotiki, zehlalakuhle nezokuphepha. Umhlangano we-G7 ozako uzokutjheja ukulwisana nokungalingani kezomnotho, ukukhuphula ukulingana ngobulili, ukufikelela ifundo neensiza zezamaphilo zezinga eliphezulu. 
2.3. Ukuzibandakanya kweSewula Afrika emHlanganweni we-G7 wee-2019 kuhlahlwa ziinsika ezine zomthethomgomo wezangaphandle, (i) ukuthuthukisa amakareko welizwe ukufikelela iminqopho yangekhaya; (ii) ukuqinisa i-Ajenda ye-Afrika nokuthuthukisa isekelo lokuziphilisa kwe-Afrika; (iii) Ukukhuthaza isakhiwo esivuselelweko setjhebiswano lephasi; (iv) nokuthuthukisa i-ajenda yamaZwe wangeSewula ngokuqinisa iTjhebiswano lamaZwe wangeSewula asaThuthuka nemiKhulumiswano yamazwe weTlhagwini aThuthukileko neweSewula asaThuthuka. 

3. IForamu yezomNotho yePhasiloke (i-WEF)nge-Africa

3.1. IForamu yama-28 yezomNotho yePhasiloke nge-Afrika izokubanjwa eKapa ukusukela nakama-4 ukufikela nakasi-6 kuKhukhulamungu wee-2019 ngaphasi kommongondaba othi: “Ukubumba ukuKhula komNotho okuHlanganyelweko neKusasa eliHlanganyelweko esikhathini samaTjhuguluko wezeTheknoloji yeHlandla Lesine”. IForamu le inqophe ukubumba ama-ajenda wesifunda newamabubulo emnyakeni ophezulu. 
3.2. IHlelo leli lizokutjheja indlela yokukhuphula amatjhuguluko wamaziko wesifunda asebenza ngetheknoloji, isisomali, ukuhlanganiswa, amabubulo namano wokukhuphula amaTjhuguluko weTheknoloji yeHlandla Lesine.
3.3. Ubukhona babaRholi boMnotho wePhasiloke neeNhloko zemiBuso ngelizweni lekhethu kunikela iSewula Afrika ithuba elingakavami ukuzikhangisa nokuthuthukisa amaqaloqangi wethu aqakathekileko wokukhulisa umnotho.

4.  I-General Assembly ye-ISO yama-42

4.1. IZiko lokuKala amaZinga leSewula Afrika (i-SABS) eliseKapa lizokubamba i-General Assembly yama-42 yeHlangano yeenTjhaba yamaZinga (i-ISO) ukusukela mhlana ali-16 ukufikela nakama-20 kuKhukhulamungu wee-2019.
4.2. I-ISO ihlanganisa abosolwazi ukwabelana ngelwazi labo nokuthuthukiswa kweemvumelwano zamazinga amukelekako nakhambisana namamakethe asekela amano nokufumana ipengu yeentjhijilo zephasi.
Ihlelo le-ISO yomnyaka wee-2019 lizokutlama amaqhinga wokuqalana neentjhijilo zokutjhuguluka kobujamo bezulu, umnotho wedijithali, ukukhula komnotho nokurhwebelana kwamazwe.

5. INyanga yamaHlelohlanganyela wemiNyango yomBuso (i-PSM) ngoKhukhulamungu 

5.1. Ihlelo elizako le-PSM ngoKhukhulamungu kulihlelo lokuthuthukisa ukulethwa kwezenzelo eliyingcenye yeHlelo lokuVuselela i-Batho Pele (Abantu Qangi) ekhuphula ukusebenza kweminyango yombuso ngefanelo netuthuko kiyo yoke imikhakha yokulethwa kweensiza zombuso. 
5.2. IHlelo le-PSM yee-2019 lizokubanjwa ngaphasi kommongondaba othi: “Khawuleza”: Ukuletha iinSetjenziswa ebaNtwini: Batho Pele “We Belong, Siyatjheja, Siyasiza”. Lokhu kunikela ummdlandla webizelo likaMengameli uRamaphosa alenza kuKulumo yobuJamo beNarha (i-SoNA) yomnyaka wee-2019 nakakhombela abasebenzi bombuso ukusebenza ngokwemigomo ye-Batho Pele ngokutjheja abantu qangi.
5.3. Ibuthelelo leHlelo le-PSM yomnyaka wee-2019 lifaka hlangana:

  • INyanga yamaVakatjho – ngaphasi kommongondaba: “ZamaVakatjho nemiSebenzi – ikusasa elingcono labo boke”. Zamavakatjho zingenye yemikhakha evula imisebenzi. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthatha i-Sho’t Left bakhuphule zamavakatjho ngesitjhabeni sethu, ngokukweqela iVeke yaqobe nyaka yamaPhaga weSewula Afrika weLizweloke (i-SANParks) ukusukela nakabu-8 ukufikela nakali-15 kuKhukhulamungu wee-2019, lapho amaphaga wethu welizweloke azakuvulelwa umphakathi simahla. ISewula Afrika ineeNdawo zamaGugu zePhasiloke ezili-10 okuzindawo yezamavakatjho ethatjelwa liphasi loke.
  • Inyanga yamaGugu – Amagugu avula amanye amathuba wemisebenzi namakghonofundwa, anikelwa ithuba kabanobukghwari, abalukako namabubulo amancani. Kunesidingo godu sokuraga nemizamo yethu yokonga, ukuvuselela nokukhuphula amalimi wesintu njengengcenye yokuvikela amagugu wethu.
  • INyanga yokuPhepha kwamaPholisa – ethome liLanga lokuKhumbula leliZweloke mhlana li-1 kuKhukhulamungu, ukukhumbula iinkutani zethu ezahlongakalela emsebenzini.
  • Ihlelo leli elihlanganyelweko likhambisana nomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) elitshwaya isidingo samaziko wombuso alawulwa kuhle ababasebenzi bombuso abanamakghono nabazinikeleko ukusiza umphakathi banikele ngeensiza zezinga eliphakemeko, batjheje qangi iminqopho yelizwe yetuthuko.
     

E. Imilayezo
1.  Amezwi wokutjhiriya


IKhabinethi ithumele amezwi wokutjhiriya:

  • Urhulumende nabantu be-Tanzania ngemva kokuthuthumba kwelori yepetroli lapho kuhlongakele kabuhlungu abantu abama-90, ifisela godu labo abalimeleko ukuphola msinyana.
  • umndeni nabangani bombhini weSewula Afrika, umtlami nomma ongusomabhizinisi, uKosazana u-Carrol Boyes (oneminyaka ema-65), odlule ephasini ngeLesithathu, mhlana ali-14 kuRhoboyi wee-2019. 
     

2.    Ukuthokozisa neemFiselabuhle
IKhabinethi:

  • ifisela iJaji u-Edwin Cameron ubuhle ngemva kokuthatha kwakhe umhlalaphasi emva kweminyaka ema-25 alijaji. IJaji u-Cameron, owaqatjhelwa eKhotho yomThethosisekelo ngomnyaka wee-2008, wasebenza njengommeli wamalungelo wobuntu ngesikhathi sebandlululo, wavikela amalungelo wokulingana kweenthandani zobulilibunye. IKhabinethi ibuka ukutjhotjhozela kwakhe kwesikhathi eside, nepi yakhe yokobana boke abantu bafumane imitjhoga yommulwana wentumbantonga (i-ARV). 
  • ifisela umbhini ongusaziwako,uNom. Caiphus Semenya, ilanga lamabeletho leminyaka ema-80 elineembusiso. UNom.Semenya ufake isandla embhinweni weSewula Afrika ngeengoma ezifana no-Matswale, Angelina, Ziphi’nkomo, kunye neengoma ezibethako ezifana ne-Ndiphendule ayihlanganyela nonakwakhe, uMama Letta Mbulu. Usebenze nabavezi bombhino beentjhabatjhaba, wafumana ukutjhukunyiselwa unongorwana i-Primetime Emmy Award amahlandla ama-37 wathumba alithoba. Wafumana godu unongorwana i-Emmy Awards ngendima yakhe engomeni esingeniso ku-Roots. Wafaka nesandla ku-The Lion King ovezwe yi-Disney.
  •  ifisela iSekela likamNqophisi weBandla lezokuTjhutjhisa leliZwe (i-NPA), u-Advocate Silas Ramaite (SC) okuhle, ngemva kokuvunyelwa nguMengameli uRamaphosa kobana athathe umhlalaphasi wafrurhwana nokulisa esikhundleni sakhe ukuya ngokwesiGaba 12 (8)(a) somThetho weBandla lezokuTjhutjhisa leliZwe (i-NPA) umThetho we-1998 (umThetho Nomboro 32 wee-1998). IKhabinethi idlulisa ukuthokoza kwayo ngomsebenzi awenzileko u-Advocate Ramaite ku-NPA nokuphathwa kobulungiswa eminyakeni eminengi ekusebenzeni kwakhe emkhakheni wezobulungiswa.
  • ithokozisa uKosazana u-Sasha Maria Schwendenwein ngehlelo likamabonakude lokurhubhulula kweembikiindaba, i-Carte Blanche, ngokungenela kwakhe unongorwana we-SADC Media Awards, eliphume ebujameni besibili emkhakheni we-TV. Indaba ethumbileko, “Follow the Guns”, msebenzi oqala ihlekelele yokucwiywa kwabobhejane. 
  • ithokozisa ama-Springboks neBanyana Banyana ngokuphaphisela phezulu iflarha yeSewula Afrika. Ama-Springboks athumbe i-Rugby Championship yona iBanyana Banyana ithumbe i-COSAFA Women’s Championship. Baligugu lesitjhaba kanti ipumelelo yabo ikhuthaza abadlali abatjha nabasakhulako ngelizweni mazombe.   
  • Ithokozisa uKosazana Zozibini Tunzi, okhethwe njengoNomhlekhabo weSewula Afrika wee-2019, u-Miss South Africa 2019 godu imfisela okuhle ngesikhathi sakhe sokuphatha. Uzokujamela ilizwe kumaphaliswaneno we- Miss Universe nele-Miss World. 
     

F. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1. Ukuqatjhwa kabutjha kukaNom. Fundisile Goodman Mketeni esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko we-SANParks. 

Imibuzo inganqotjhiswa:
kuMma uPhumla Williams
UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kafunjathwako: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore