Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla ti-4 Inyoni 2019

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla ti-4 Inyoni 2019, eTuynhuys, eKapa.

A. Tindzaba tamanje

Ngekuya kweluhlatiyo lwetindzaba letenteka manje lapha eveni letfu, Ikhabhinethi ivumelane nganaku lokulandzelako: 

1. Budlova Bebulili (i-GNV)
1.1. Ikhabhinethi ijoyina sive ekuzileleni kubulawa, kudlwengulwa kanye nekuhlukubetwa kwabomake ngemadvodza lokuchubeka nekwenteka kulelive. Lokuhlaselwa lokubi kangaka kwabomake kukhombisa kwehluleka kwetfu sonkhe sihlangene kubukana nekukhala kwalabo labahlaseleka kalula labasemkhatsini wetfu. 

1.2. Etimbilinini tako kubonakala kukweswelakala lokukhulu kwekubukana ngalokulingene nekuhlukunyetwa lokuchubeka onkhe malanga kwebantfwana labancane, bantfwana, bantfu labadzala, bomake labaphila nekukhubateka, bomake labatingani talabanye bomake, emadvodza latingani talamanye emadvodzana, bantfu lababomphacambili, bantfu labantjintje bulili babo, bantfu labanetitfo tebulili bobubili kanye nebantfu labangakavami ngekwemtimba/ummango lobutako kanye nabomake bekuchamuka. 

1.3. Ikhabhinethi seyicele kutsi babhebhetseli betfweswe ngalokuphocelelekile sigwebo sadzilikajele/sentsambo. Nanoma nje lizinga lekulahlwa ngemacala lisetulu (74%) we-GBV futsi ngetulu kwebabhebhetseli laba-4 000 labatfole sigwebo sentsambo, kusesekunyenti lokufanele kutsi kwentiwe. Munye make lobulelwe, lodlwenguliwe nalohlukunyetiwe munyenti kakhulu.  

1.4. Irejista yeMacala eTemacansi itawetfulwa ePhalamende kute ichitjelwe ngekuya kweMtsetfo weMacala eTemacansi. Letichibelo titawenta siciniseko sekutsi lerejista iyengetwa kute kutsi ifake ekhatsi tiphulamtsetfo letente nanoma ngumaphi emcala etemacansi, lendlela lengekhona kwamanje lerejista inemkhawulo, ifaka kuphela bantfu labalahlwe ngemacala bagwetjelwa kuhlukubeta umuntfu losesemncane noma umuntfu lokhubateke ingcondvo. 

1.5. Ikhabhinethi ivakalisa emavi ayo ekudvudvuta lajulile kumindeni nebangani  ba-Uyinene Mrwetyana, Leighandre Jegels, Nolunde Vumsindo, Meghan Cremer, Jess Hess, Ayakha Jiyane nebantfwana bakubo labatsatfu kanye nabo bonkhe bomake nebantfwana lababulewe bobabe ngesihluku. 

1.6. Ikhabhinethi iguce  kwesikhashana yabuye futsi yakhulula litsimba leTindvuna ekuhlaleni kweKhabhinethi lokwetayelekile kutsi tihambe tiyohlangana nemakhulukhulu ebabhikishi labebabutsene ePhalamende babhikishela i-GBV.  

1.7. Ikhabhinethi iphindze futsi yasungula likomidi letindvuna lelitawusebentisana netinhlangano temmango kucedvwe le-BGV. Lelikomidi lifaka ekhatsi lihhovisi laMengameli, Mnu. Jackson Mthembu; Indvuna yeTemaphoyisa, Mnu. Bheki Cele; Indvuna yeLitiko Letebudlelwano Nekubambisa Kwemave Emhlaba, Dkt. Naledi Pandor; Indvuna yeTekuhlaliswa Kwebantfu, Temanti Netekuhlanta, Mk. Lindiwe Sisulu; Indvuna yeLitiko Letekuvikela Netigayigayi Temphi, Mk. Nosiviwe Mapisa-Nqakula; Indvuna yeTebulungiswa Nekucondziswa Kwesimilo, Mnu Ronald Lamola; Indvuna yeTekuvikeleka Kwembuso, Mk. Ayanda Dlodlo, Indvuna yeTekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle, Mk Lindiwe Zulu kanye neNdvuna yeLihhovisi laMengameli laBomake, Lusha neBantfu Labanekukhubateka, Mk. Maite Nkoana-Mashabane. 

LeLikomidi litawuhlanganisa ummango wonkhe kubukwane naloludzaba lwe-GBV, liphindze futsi lihlale njalo latisa Ikhabhinethi nesive ngemitamo yalo yekulwa ne-GBV. LeLikomidi litawenta siciniseko sekutsi imindeni nebahlukunyetwa be-GBV bayesekelwa. 

1.8  Ikhabhinethi ibukete inchubekelembili leyentiwe ekufezekiseni Simemetelo seNgcungcutsela yaMengameli yeKulwa ne-GBV nekubulawa kwaLabasikati lebeyibanjelwe eCenturion mhla lu-1 namhla ti-2 Lweti 2018 kwakha lisu lavelonkhe lekulwa ne-GBV. Kwasungulwa Luhlaka Lwesikahasna ngaBhimbidvwane 2019 lobelufaka ekhatsi emanethiwekhi ebameleli betinhlangano temmango nematiko ahulumende. Luhlaka lweLisubuciko laVelonkhe selwengetiwe, kwaba nemihlangano yekubonisana ngalo, lwakhela kuleSimemetelo lesemukelwe. Imihlangano yekubonisana iyachubeka kulo lonkhe lelive futsi umphumela wayo kutawuba nguloMkhandlu waVelonkhe
 we-GBV neKubulawa Kwalabasikati, lotawunikwa imitfombolusito lefanele kute kutsi ichube ngemandla loluhlelo lwe-GBV. 

1.9 Noma-nje kushaywe imitsetfo leminyenti lebukene netehlakalo tebudlova lobentiwa kubomake nebantfwana, futsi noma-nje siyijabulela imitamo leyentiwe ngemaphoyisa nalamanye ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemitsetfo – kufaka ekhatsi bashushisi, bomantji nemajaji – yekubopha nekugweba labo labente emacala lamabi kabi, Ikhabhinethi imema yonkhe imikhakha yemmango, ikakhulu emadvodza, kutsi ilwe nalabo labachubeka nekudlwengula, kuhlukubeta kanye nekubulala bomake emimangweni yetfu. 

1.10 Emasontfo nebaholi betenkholo bafanele kutsi bacinise sandla futsi basebentise buholi babo kanye nemtselela wabo emimangweni bakhe ummango lobumbene lolwa ne-GBV. Betindzaba bafanele bafake ligalelo ngalokunemdlandla ekulungiseni imihambo netinkholelo letibhebhetsela i-GBV bese kutsi betemabhizinisi bona bafanele kutsi balungise tonkhe tinhlobo tebudlova etindzaweni temisebenti babuye futsi besekele imitamo yetfu yavelonkhe yekucedza i-GBV. Ikhabhinethi ikholelwa ekutsini ngulapho ummango usebentisana wonkhe lapho-ke singakhona kucedza i-GBV kanye nekubulawa kwabomake.

1.11 Ikhabhinethi seyimeme bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bacinisekise kutsi bantfwana bebafana bakhuliswa ngendlela lehlonipha emalungelo abo bonkhe bantfu, ikakhulu bomake emmangweni. Bantfwana bebafana bafanele kutsi bakhuliswe bati kutsi bomake babontsanga yabo hhayi balandzeli babo labafanele kutsi bentiwe lonkhe luhlobo lwekuhlukubetwa lokugcina ngekutsi babulawe. 

2. Budlova bemmango nebuyaluyalu 

2.1. Ikhabhinethi ibugceka kakhulu budlova lobusandza kwenteka lapha nalapha kutincenye letitsite taseGauteng naKwaZulu-Natal. INingizimu Afrika iyintsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo leyenganyelwe yimitsetfo futsi ngako-ke, bonkhe bantfu labatsandza kuthula bafanele bakugceke kakhulu kutiphatsa ngalokungekho emtsetfweni. INingizimu Afrika yemukela wonkhe muntfu longena kuleli ngalokusemtsetfweni abuye futsi agcine nemitsetfo yalo. Kute kuphatseka kabi lokungatsetselelwa kuhlasela ngebudlova labanye bantfu, kugceka titolo ngetikhatsi tetiphitsiphitsi, kulinyatwa kwemphahla kanye nekuvalwa kwemigwaco, nako lokungekho emtsetfweni kutsi kungemacala ebugebengu kuyajezizwa ngekwemtsetfo.

2.2 Ikhabhinethi ikhutsatwa sivinini seLitiko Letemphoyisa (i-SAPS) lelisebente ngaso kwate kwaboshwa bantfu labange-483 labatsintsekako kulokugcekeza titolo ngesikhatsi setiphitsiphitsi, budlova bemmango kanye nekubhujiswa kwemphahla eGauteng futsi labange-21 baboshwe mayelana nekushisa emaloli KwaZulu-Natal. Kubhubha kwetimphilo le-10, lekutsi letisiphohlongo bomake baseNingizimu Afrika kanye nebekuchamuka lababili njengemphumela walobuyaluyalu baseGauteng kuyayidzabukisa Ikhabhinethi. Ikhabhinethi yendlulisele emavi ayo endvudvuto lajulile emindenini yabo: 

2.3  Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka kwayo ngekushiswa kwemaloli KwaZulu-Natal lokuvuswe tinsolo tekutsi bantfu lababachamuki kunconotwa bona emisebentini yekuba bashayeli bemaloli kunalabo balapha eNingizimu Afrika embonini yekutfutfwa kwemphahla nekuchutjwa kwako. Kwamanje hulumende wenta emarodibhlokhi lacondze emaloli, futsi uma bashayeli bawo batfolakala babachamuki labangakabhaliswa, babuyiselwa masinyane emaveni labadzabuka kuwo. 

2. Iforamu Yetemnotfo Yemhlaba (i-WEF) Lemayelana ne-Afrika

2.1.  INingizimu Afrika ingenisa baholi bemave lamanyenti nangetulu kwenkhulungwane yebaholi besigodzi nebemave emhlaba bemikhakha yetepolitiki, temabhizinisi, tinhlangano temmango nebetemfundvo ku-WEF lemayelana ne-Afrika ye-28, eKapa kusukela mhla ti-4 kuya kumhla ti-6 Inyoni 2019.

2.2. Ingcikitsi yalengcungcutsela, lapho futsi kuhlanganyele khona labatsintsekako labanyenti lapha eNingizimu Afrika nakutemnotfo, itsi: “Kulungisa Kukhula Lokuhlanganise Konkhe kanye neLikusasa Lelifananako kuTetheknoloji Lesheshako”. 

2.3. Le-WEF lebuke tase-Afrika ilungisa tindzaba lelivekati lelibukene nato ngekugcila ekutsini loluhlaka lwetingcucuko loluphatselene netikhungo letihamba embili, lutjalomali, kuhlanganisa, timboni nekucamba lokusha lungaphakanyiswa kanjani kulesigodzi. Lomhlangano utawuphindze futsi ubuke I-ajenda yeNhlangano yeBunye be-Afrika yanga-2063, lisu lelikhulu lekutsatsiswa kulo lekuntjintja i-Afrika kutsi ibe sikhungo sawonkhewonkhe lesinemandla semitfombolusito sesikhatsi lesitako.

2.4. Kuhlanganyela kweNingizimu Afrika ku-WEF ye-Afrika, lehlanganisa ndzawonye baholi labaphakeme kutsi bakhe timo telutjalomali lwetenhlalo netemnotfo, kutawuchubeka kuganyise luhlelo lwetfu netingenelelo letimayelana nekulungisa insayeya yetfu lemkhakhamitsatfu yekweswelakala kwemisebenti, kungalingani kanye nebuphuya. Loku kutasisondzeta kakhulu ekuzuzeni Umbononchanti-2030 weLisu leTekutfutfukisa laVelonkhe, lisu letfu lekutsatsiswa kulo lekucedza buphuya nekunciphisa kungalingani nga-2030. 

2.5. Ikhabhinethi ifisela bonkhe bahlanganyeli tingcongco letakhako naletiyimphumelelo lapho bahlangabetana ne-Ubuntu belive lakitsi bekuphatfwa ngaletifutfumele. 

3. Umtsetfosivivinyo weKuchibela Tekucashwa Ngekulingana

3.1. Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka mayelana nekushaya ngelunyawo lwelunwabu kwetingucuko etindzaweni temisebenti ngemuva kwekukhishwa kwembiko weLuphenyo lweKhomishini lweTekucashwa Ngekulingana we-19. Lombiko ukhombisa ngalokwephulana umoya emazinga laphansi ekulandzelwa kweMtsetfo weTekucashwa Ngekulingana, 1998 (Umtsetfo we-55 wanga-1998) lokuhloswe ngawo kulungisa imiphumela lemibi yelubandlululo yekungasimami nekungalini ngetekucashwa emisebentini. 
3.2. Ngekwemhambo yekucinisa loMtsetfo weTekucashwa Ngekulingana wanga-1998, hulumende utawetfula ePhalamende Umtsetfosivivinyo weKuchibela Tekucashwa Ngekulingana. 
3.3. LoMtsetfosivivinyo ukhulisa tinhlawulo tekunyatsela lomtsetfo uphindze futsi ukwente kube sibopho kutsi bacashi labafuna kwenta ibhizinisi nahulumende bakhipha sitifiketi sekulandzela umtsetfo wetekucashwa ngekulingana. 

4. Kwakha Sive

4.1. Ikhabhinethi ijoyina iNingizimu Afrika ekwemukeleni sincumo seNkantolo yeTekulingana lesimayela nemkhawulo wekuphepheteliswa kwemjeka welubandlululo wangembi kwa-1994, lokhombisa limuva letfu lebelisehlukanisa. Ikhabhinethi iyasesekela sincumo sekutsi lomjeka lomdzala “ulimata sitfunti sebantfu labamnyama nekutsi labo labawuphaphisako ngekwemicabango yabo bakhetsa kugcilata kunenkhululeko”.

4.2. Timphawu letimelele tikhatsi letibuhlungu teNingizimu Afrika, ikakhulu lomjeka lomdzala, awufaki ligalelo ekwakheni ummango lobumbene, longabandlululi futsi longakhetsi bulili njengobe ubonwanchanti kuMtsetfosisekelo lonenchubekelembili weRiphablhiki yeNingizimu Afrika wanga-1996. Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizizmu Afrika kutsi bakhutsate futsi baphokophele kutatisa basive sinye lokucuketfwe kuMtsetfosisekelo wetfu. 

4.3. Lokuphaphiswa kwemjeka lomdzala kufanele kutsi kuncishiswe kube ngulokusetjentiselwa tebuciko noma kwetindzaba  ngekwetimfuno tesive.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1.  Umbiko Wetibalobalo Tetebugebengu wanga-2018/19


1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweMbiko weTibalobalo Tetebugebengu wanga-2018/19.

1.2. Letibalobalo tebugebengu tanjalo ngemnyaka tenta hulumende akwati kulandzelela imigomo lebalulekile, ikakhulu kuncishiswa kwebugebengu lobumatima lobubikiwe, njengobe kubekiwe kuLuhlakamsebenti lweLisubuciko lweThemu Lesemkhatsini lwanga-2014-2019. Tingaphindze futsi ticinise imisibenti yetekuvikela bugebengu tibuye futsi tikhombidlela emasubuciko ematiko ahulumende lehlukene. 

1.3. Indvuna yeteMaphoyisa, Jenene Bheki Cele utawuhlela umhlangano webetindzaba akhulule loko lokutfolwe nguletibalobalo tetebugebengu.

2. inchubo yekunikwa Emalungelo Ekudweba (i-FRAP) 2020 

2.1. Ikhabhinethi inike Litiko Letesimondzawo,Temahlatsi Nekudweba (i-DEFF) imvume yekubuyeketa tikhatsi letiphatselene nenchubo yekunikwa emalayisensi kutekudweba leti-12. Ngalokufanele, Indvuna yeLitiko Letesimondzawo, Temahlatsi Barbara Creecy masinyane nje utawufaka kugazethi tikhati letinsha teNchubo Yekunikwa Emalungelo Ekudweba (i-FRAP) anga-2020. 

2.2. Ikhabhinethi ikholelwa ekutsini kubalulekile kutsi lenchubo ikholweke, ingafihli lutfo, futsi itfutfukise kuntjintja kwetimboni yonkhe. Letikhatsi titawenta i-DEFF ikwati kwenetisa tidzingo tekulawula tenchubo ye-FRAP, kufaka ekhatsi kumisa imitimba lebonisako neyesayensi, kwenta lucwaningo mayelana nemfuyo yetinhlanti kanye nekufanekisa tifundvo tetenhlalo netemnotfo temkhakha wetinhlanti ngamunye. 

C. Imitsetfosivivinyo

1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Temajaji wanga-2019


1.1. Ikhabhinethi ivume kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo.
1.2. LoMtsetfosivivinyo ufuna kuchibela Imitsetfo lemibili kute kutsi ilungise emagebe latfolwe yiNkantolo yeMtstefosisekelo:  

  • Umtsetfo weDivosi, 1979 (Umtsetfo we-70 wanga-1979) – kuchibela kwaloMtsetfosivivinyo kuyachubeka kulawula kwehlukaniswa kwemphahla nekondliwa kwemacembu etinchubeni tedivosi ngekuya kwesincumo seNkantolo yeMtsetfosisekelo; ne
  •  Umtsetfo Wemtimba Wetekushushisa Wavelonkhe, 1998 (Umtsetfo we-32 wanga-1998) – lokuchibela kwaloMtsetfosivivinyo wekuchibela ubukana netintfo letiphatselene nesikhatsi sekuba sehhovisi seMcondzisi waVelonkhe weTekushusisa kanye neLisekelamcondzisi waVelonkhe weTekushushisa ngekuhambisana nesincumo seNkantolo yeMtsetfosisekelo. 
     

D. Imibiko

1. Kudvudvuta


Ikhabhinethi itfumele emavi ekundvudvuto ku:
1.1. mndeni nebangani besigayigayi seMkhonto WeSizwe neLilunga leLuphiko lwaBomake lwaKhongolose, livulandlela lelingusomabhizinisi longumake, Dkt. Thandi Cynthia Ndlovu, losishiye emhlabeni mhla tinge-24 Ingci 2019. LobekaLibambela laMengameli David Mabuza ngaleso sikhatsi wamemetela Umngcwabo Lokhetsekile weMbuso weSifundza weMkhakha we-2 walesishikashiki setenkhululeko. Dkt. Ndlovu  watfola imiklomelo leminyenti leyehlukene kuso sonkhe sikhatsi semsebenti wakhe lokhetsekile, futsi wachubeka waba sibonelo lesiholako kulabanye, kutemfundvo kanye nekuba ngumake longusomabhizinisi lohola embili. Bekaphila imphilo lesezingeni lelisetulu njengesishikashiki nashampeni wekuhlomisa bomake emandla. NgeNdlovana, waba ngufakazi uma kusayinwa Umtsetfo weKuchibela Tekuncintisana, 2018 (Umtsetfo we-18 wanga-2018) wentiwa waba ngumtsetfo nguMengameli Cyril Ramaphosa. 

1.2. Umndeni nebangani besigayigayi sentsatseli, umbhali kanye nemcwaningi, Mnu. Harry Mashabela. NgaKholwane 1976, waboshwa, kanye naletinye tintsatseli letibomnkantjubovu kulelive, ngaphansi kweMtsetfo weLidvumela Lelibi weKuhluphekisa neKwesabisa bantfu. Wasebentela tishicilelwa letinyenti, kufaka ekhatsi i-Rand Daily Mail, The Star, Drum ne-Financial Mail. Abephindze futsi abe ngumbhali wetincwadzi letinyenti kufaka ekhatsi i-Townships of the PWV, a People on the Boil (1988) kanye neMekhukhu: i-Urban African Cities of the Future (1990).

1.3. Umndeni nebangani bentsatseli kanye neMcondzisitindzaba we-eNCA, Mnu. Ben Said kanye nemhlatiyi wetemidlalo we-SABC nentsatseli, Mnu David Kekana. Imboni yetindzaba yaseNingizimu Afrika ilahlekelwe tigayigayi lebetisebentisa emakhono ato ebuntsatseli kwatisa sive nekwenta iNingizimu Afrika ibe yindzawo lencono. 

1.4. Indvuna yeTasekhaya, Dkt. Aaron Motsoaledi nemndeni wakhe wonkhe, ngekushonelwa ngumake wakhe, Make Sina Sekeku Motsoaledi.

2. Kuhalalisela

Ikhabhinethi ihalalisele:
2.1. Badlali labange-31 belicembu leSpringbok labaseJapan labamelele lelive lakitsi kuNdzebe yeMhlaba yeLibhola leMbhoco (i-RWC). Siyetsemba kutsi batawumelela sive sakitsi ngenhlonipho nangeligcabho, futsi sibafisela lokuhle emitameni yabo yekubuya ekhaya nendzebe ye-RWC.

2.2.  Ndlovu Youth Choir, kucula kwabo kutsintse tinhlitiyo letinyenti emhlabeni wonkhe futsi loko kubente kutsi bangene kumlente wawafawafa wemncintiswane i-America's Got Talent (iMelika ineLithalenti).

E. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.
1. Mk. Mapatane Elizabeth Kgomo loLisekelamcondzisi Jikelele: Luphiko Lolwesekela Kulawulwa Kwekwetfulwa Kwetinsita kuLitiko Letekuphatsa Ngekubambisana. 

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore