IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi Wamhlana ama-4 kuKhukhulamungu wee-2019

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu, mhlana ama-4 kuKhukhulamungu, e-Tuynhuis eseKapa

A. Ezingundabamlonyeni

Ngokususela ekuhlaziyweni kobujamo bagadesi ebhodulukweni, iKhabinethi ivumelene ngokulandelako:

1. INturhu Eqothele Ubulili (i-GBV)

1.1 IKhabinethi ihlanganyela nesitjhaba ngokulilela/zilela ukubulawa, ukukatwa kwabomma okuragako okwenziwa madoda ngelizweni lekhethu. Lokhu kuhlaselwa kwabomma okunelunya kulitshwayo lokubhalelwa kwethu ukuqalana neenlilo zalabo ababuthakathaka abangakghoni ukuzivikela.

1.2 Ummongo wobujamobu kutlhayela kokutjhejana ngokwaneleko nokulinyanzwa ngamalanga  kwamasana, abentwana, abantu abadala, abomma abaKhubazekileko, abantu bengubo abazwana nabanye bengubo, abaduna abazwana nabanye abaduna, abazwana nabantu abaduna nabasikazi ngasikhathi sinye, abatjhugulule ubulili babo ngokuhlinzwa nofana ngokwembatha, bobulili obuvangeneko nabomma abamaphandle.

1.3 IKhabinethi iphakamise bona banikelwe isigwebo esingesiqinileko abenzi bobumbi. Kanti kunesibalo sabafunyenwe bamlandu (abama-74%) nge-GBV nabangaphezu kwezelelesi ezingaphezu kwee-4 000 ezigwetjwe ukudilikelwa lijele, nanyana kunjalo kunengi okufuze kwenziwe. Akukafaneli kubulawe bekukatwe nofana kuhlukunyezwe ngitjho namunye tere umma namkha umntwana.

1.4 IRejista yezePhulamthetho zezomSeme yeliZweloke izokwethulwa phambi kwePalamende kobana kukhitjelelwe umThetho wemilaNdu yezomSeme. Iinkhibelelwezi zizokuqinisekisa kobana irejista ilulwe inatjiswe kufakwe hlangana nezaphulamthetho ezenze nofana ngiwuphi umlandu wezomseme, kwagadesi irejista le ifaka kwaphela abantu abafunyenwe bamlandu bebagwetjelwa ukuhlukumeza umntwana nofana umuntu ogula ngokomkhumbulo.

1.5 Ikhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya kwayo okusuka emrajini wehliziyo emindenini nebanganini baka-Uyinene Mrwetyana, u-Leighandre Jegels, uNolunde Vumsindo, u-Meghan Cremer, u-Jess Hess, u-Ayakha Jiyane nabomntanabo abathathu nabo boke abomma nabentwana ababulewe ngelunya babulawa madoda.

1.6 Kwatlhogeka bona iKhabinethi ijamise umhlanganwayo kwesikhatjhana yakhulula isiqhema saboNgqongqotjhe ukuyokuhlangana namakhulukhulu wabatjhagali egade babuthene ePalamende ukuyokutjhagalela ukurhagala kwe-GBV. 

1.7 IKhabinethi ihlome ikomitihlanganyela yabongqongqotjhe ezokubambisana neenhlangano zomphakathi emnqopheni wokuphelisa i-GBV. Lekomiti ibunjwe nguNgqongqotjhe nge-Ofisi kaMengameli, uNom. Jackson Mthembu; uNgqongqotjhe wezamaPholisa, uJenerali Bheki Cele: uNgqongqotjhe womNyango weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba, uDorh. Naledi Pandor, uNgqongqotjhe wezokuHlaliswa kwabantu, zaManzi nezokuHlwengisa, uMm. uLindiwe Sisulu; uNgqongqotjhe wezokuVikela nezaboMakadabona bamaJoni, uMm. uNosiviwe Mapisa-Nqakula, uNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuVuselelwa kweeMilo, uNom. Ronald Lamola; uNgqongqotjhe weVikeleko lomBuso, uMm. Ayanda Dlodlo; uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi, uMm. uLindiwe Zulu noNgqongqotjhe nge-Ofisini kaMengameli womNyango wezaboMma, iLutjha nabaNtu abaKhubazekileko, uMm. uMaite Nkoana-Mashabane.

Lekomiti izokutjhotjhozela umphakathi woke ekutheni ukulwisana nepehli ye-GBV, bewokubikela iKhabinethi njalonjalo nomphakathi ngamano wayo wokukhandela i-GBV. Lekomiti izokuqinisekisa kobana imindeni nabongazimbi be-GBV bayasekelwa.

1.8 IKhabinethi ikhulumisene nangeragelophambili esele yenziwe ekuphunyelelisweni kwesiVumelwano somButhano kaMengameli wokuLwisana ne-GBV nokuBulawa kwabomma ogade ubanjwe e-Centurion mhlana li-1 ukufikela nakama-2 kuSinyikhaba wee-2018 ngomnqopho wokutlama irhelo lokuSebenza lelizweloke elilwisana ne-GBV. Kwahlonywa isaKhiwo sesiKhatjhana ngoTjhirhweni wee-2019 esifaka hlangana abajameli bethungelelwano lomphakathi nebeminyango yombuso. Sele kutlanywe itlhatlha leQhinga lelizweloke, elakhelwe emikhulumiswaneni okweza nomphumela osiVumelwano esamukelwako. Imikhulumiswano iyaraga ngelizweni mazombe ezokufikela lapho kuhlonywa khona umKhandlu oLwisana ne-GBV nokuBulawa kwaboMma, ozokunikelwa iinsetjenziswa kunye nemali etlhogekako ukuze kuragwe umsebenzi wokulwisana ne-GBV.

1.9 Ngaphandle kokuthi sivumele imithetho eminengi ukulwisana nezehlakalo zenturhu eqothele abomma nabentwana, nofana samukela imizamo yamapholisa namanye ama-ejensi wezomthetho — kufaka hlangana nabatjhutjhisi bethu, abomarhastrada namaJaji — esetjenziswako ukubopha nokugweba abenzi bobulelesi obuhlahlathisa umzimba, iKhabinethi ikhombela yoke imikhakha yomPhakathi, khulukhulu amadoda, ukujamelana nalabo abaraga nokukata, ukuhlukumeza nokubulala abomma emphakathinethu.

1.10 Amasonto nabarholi bezekolo namkha abafundisi kufuze bajame ngeenyawo basebenzise uburholi babo emiphakathini ukwakha ummoya wokulwisana ne-GBV. Kufuze iimbikindaba nazo zifake isandla ekulwisaneni nemikhuba ethuwelelisa izenzo ezimbi emphakathini kanti nabarholi bamabhizinisi nabo kufuze baqalana nalo loke ihlobo lenturhu emsebenzini nokusekela imizamo yelizweloke ngomnqopho wokuruthula ngomrabhu i-GBV nokubulawa kwabomma.

1.11 IKhabinethi yenze isimemezelo emphakathini weSewula Afrika ukobana uqinisekise kobana boke abentwana ababesana bakhuliswa ngendlela ebafundisa ukuhlonipha amalungelo wabantu boke, khulukhulu abomma emphakathini. Umntwana omsana kufuze akhuliswe ngokwazi bonyana abomma bayalingana nabo, abasingaphasi kwabo ngesikhundla godu abakafaneli ukwenziwa yoke imikhuba yokuhlukunyezwa egcina sele izizenzo zokubulawa kwabo.

2. Inturhu emphakathini nokunganzinzi kobujamo

2.1 Khabinethi inyefula ngamagama abukhali inturhu ebeyibhoke mhlaphanje ethome eGauteng naKwaZulu-Natala. ISewula Afrika ililizwe elibuswa ngokwentando yenengi enzinze kumthethosisekelo nebuswa ngokuthobela imithetho, ngalokho-ke boke abantu abathanda ukuthula kufuze bakhalime ngamezwi abukhali izenzo zokuziphatha ngendlela engasisemthethweni. ISewula Afrika yamukela woke umuntu ongena ngelizweni ngokomthetho nothobela imithetho yelizwe lekhethu. Asikho nasinye isinghonghoyilo esingathathwa njengesizathu esizwakalako sokusahlelwa kwabanye abantu ngesihluku, kwetjiwe ipahla eentolo, koniwa ipahla bekuvalwe neendlela, ekuzizenzo ezingasisemthethweni nezingezobulelesi obungabangela bona ikhotho ithweswe abenzi bazo isijeziso esibudisi.

2.2  IKhabinethi ikhuthazwa libelo iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) eleqe ngalo belabopha abantu abama-483 abathintaniswa nokweba ipahla, ukuphemba inturhu emphakathini nokona ipahla eGauteng nabama-21 ababotjhiweko mayelana nokutjhiswa kwamatrogo KwaZulu-Natala. Ukuhlongokala kwabantu abali-10, ababunane babo maSewula Afrika namaphandle amabili ngonobangela wenturhu e-Gauteng kudanise ikhabinethi. Ikhabinethi idlulisele emindenini yabo amezwi wokutjhiriya kwayo okusuka emrajini wehliziyo.

2.3 Ikhabinethi iveze umnako wayo mayelana nokutjhiswa kwamatrogo KwaZulu-Natala okubangelwe yizwangobatjho yokobana emkhakheni wokuthwala nokuthutha imithwalo abatjhayeli abamaphandle banikelwa ithuba qangi emsebenzini wokutjhayela amatrogo kunamaSewula Afrika. Urhulumende usungule ihlelo leemvimbandlela lapha kuzakujanyiswa khona amatrogo, nakufunyanwa abatjhayeli abamaphandle abanganawo amaphephamvumo afaneleko, bazakuthunyelwa emazwenekhabo khonokho. 

2. IForamu yezomNotho yePhasiloke (i-WEF) e-Afrika

2.1 ISewula Afrika isingethe abarholi bombuso kunye nabarholi besiphande se-Afrika nephasiloke bemikhakha yezepolitiki, amabhizinisi, iinhlangano zemiphakathi neemfundiswa emhlanganweni wama-28 we-WEF e-Afrika, eKapa ukusukela mhlana ama-4 ukufikela nakasi-6 kuKhukhulamungu wee-2019.

2.2 Ummongondaba wombuthano lo, lapho ababambisani bomphakathi weSewula Afrika nebezomnotho bafaka isandla uthi: “Sibumba Ukukhula okuHlanganyelweko Nengomuso Elifanako ngaphasi kwamaTjhuguluko  weThekhnoloji/ weCwephetjhe yeHlandla Lesine (i-4IR)”.

2.3 I-WEF e-Afrika iqalene nekhonthinenthi ngokunqophana nendlela yokurhabisa amatjhuguluko wezakhiwo zesiphande mayelana namaziko amahle, isisomali, amabubulo namano. Umhlangano utjheja godu i-Ajenda yomnyaka wee-2063 yehlangano yeBumbano le-Afrika, ekumhlahlandlela wokutjhugulula i-Afrika ibe mkhiqizi wephasiloke onamandla wangomuso.

2.4 Ukuzibandakanya kweSewula Afrika ku-WEF e-Afrika, okuhlanganisa abarholi abakhulu ngomnqopho wokwakha amathuba wesisomali kezomnotho nezehlalakuhle, kuzokuthuthukisa amarherho nokungenelela ekuqalaneni neentjhijilo zethu ezincantathu zokutlhayela kwemisebenzi, ukungalingani kezomnotho nomtlhago. Lokhu kuzosibandameza ekufikeleleni iNembombono yomNyaka wee-2030 yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke, ekumhlahlandlela wokuphelisa umtlhago nokwehlisa ukungalingani ngezomnotho ngaphambi kokufika komnyaka wee-2030.

2.5 IKhabinethi ifisela boke ababambindima imikhulumiswano evuthiweko nenepumelelo ngahlanye ibe  bathabela ipatho efuthumeleko yelizwe lekhethu enoMoya woBuntu.

3. IsiKhibelelo soThethomlingwa wokuQatjha ngokuLingana

3.1 Ikhabinethi iveze umnako ngokukhamba kabuthaka kwamatjhuguluko eendaweni zemisebenzi ngemva kokukhutjhwa komBiko we-19 weKomitjhini yezokuQatjha ngokuLingana. Lombiko utjengisa kobana ukuthotjelwa komThetho wokuQatjha ngokuLingana we-1998 (umThetho Nomboro 55 we-1998) onqophe ukuqalana nobujamo bebandlululo nokungalingani komkhakha wezemisebenzi.

3.2 Njengendlela yokulinga ukuqinisa umThetho wokuQatjha ngokuLingana we-1998, urhulumende uzokwethula isiKhibelelo somThetho wokuQatjha ngokuLingana ePalamende.

3.3 UmThethomlingwa lo ukhulisa ihlawulo yokwephulwa komThetho begodu wenza kukateleleke kubaqatjhi abathola imisebenzi kurhulumende ukobana baveze isitifikeyidi sokuthobela ukuqatjha ngokulingana.

4. Ukubumbana Kwesitjhaba

4.1 IKhabinethi ihlanganyela namaSewula Afrika ekwamukeleni isiqunto seKhotho yezokuLingana ngokubeka imibandela mayelana nokutjengiswa nokuphatjhiswa kweflarha yesikhathi sombuso webandlululo (i-apartheid) yangaphambi komnyaka we-1994 ejamele isikhathi sangaphambilini sokwahlukana. IKhabinethi isekela isiqunto esithi iflarha yangaphambilini “ikhinyabeza isithunzi sabantu abanzima begodu labo abaphaphisa iflarha yesikhathi sebandlululo ngabakhetha ngabomu igandelelo ngaphezu kwekululeko”.

4.2 Amatshwayo ajamele amalanga abuhlungu weSewula Afrika, khulukhulu iflarha yesikhathi sangaphambilini, ayisizi ekwakheni umphakathi obumbeneko, ongabandlululiko ngokobutjhaba nangokobulili njengokutjho komThethosisekelo weSewula Afrika we-1996. Ikhabinethi yenza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana akhuphule umdlandla wokulwela itshwayo lobunye belizweloke njengokutjho komThethosisekelo wethu.

4.3 Ukuboniswa nokusetjenziswa kweflarha yesikhathi sangaphambilini sebandlululo kufuze kuphelele emkhakheni wezobukghwari, zefundo nakezeembikiindaba kwaphela lokha kunesizathu esizwakalako esiveza bona lokho kuzakuba nesizo ekunikeleni umphakathi ilwazi olitlhogako.

B. IinQunto zeKhabinethi
1. UmBiko weemBalobalo zobuLelesi wee-2018/19

1.1 IKhabinethi ivumele ukukhutjhwa komBiko wobuLelesi wee-2018/19.

1.2 Iimbalobalo zobulelesi zaminyaka yoke zisiza urhulumende ukutjhejisisa iminqopho eqakathekileko, khulukhulu ukwehliswa kwezinga lobulelesi obubikiweko njengalokha kutlolwe kuTlhatlha leQhinga leSabeloMali lesiKhathi esiPhakathi (i-MTSF). Zingasiza ukuqinisa imisebenzi yokukhandela ubulelesi nokuhlahla amaqhinga weminyango yombuso ehlukahlukeneko.

1.3 UNgqongqotjhe wezamaPholisa, uJenerali Bheki Cele uzokuhlela umhlangano weembikiindaba ngomnqopho wokukhupha umbiko weembalobalo zobulelesi.

2. Ikambiso yokwAbiwa KwamaLungelo wokuThiya (i-FRAP) 2020

2.1 Ikhabinethi inikele umNyango wezeBhoduluko, zamaHlathi nokuThiya (i-DEFF) imvumo yokubuyekeza iinkhathi zokunikelwa kwamalayisensi nezokuvala emazikweni wokuthiya ali-12. Kusese njalo esikhathini esingaqedi ihliziyo, uNgqongqotjhe wezeBhoduluko, zamaHlathi nezokuThiya, u-Barbara Creecy uzokufaka kugazede iinkhathi ezitja zeKambiso yokwAbiwa kwamaLungelo wokuThiya womnyaka wee-2020 (i-FRAP).

2.2 IKhabinethi ikholwa bonyana kuqakathekile bonyana ikambiso ilunge, ibe tjhatjhalazi begodu kuragwe nokutjhugulula lelibubulo loke. Iinkhathi ezitjha zizokuvumela i-DEFF ukukhambisana nemileyo yekambiso ye-FRAP, kufaka hlangana ukuhloma isiqhema sabaluleki, ukwenza irhubhululo ngestoko seemfesi nokusebenzisa imiphumela yerhubhululo leemfundo zezomnotho nehlalakuhle ngamaziko weemfesi.

C. ImiThethomlingwa

1. IsiKhibelelo somThethomlingwa wezoBulungiswa wee-2019

1.1 IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komThethomlingwa.
1.2 LomThethomlingwa unqophe ukukhibelela imithetho emibili kuvalwe amatjhuba atshwaywe yiKhotho yomThethosisekelo:

  • UmThetho wokuHlukanisa/wokuTlhalana womNyaka we-1979 (umThetho Nomboro  70 we-1979)– isikhibelelo salomthethomlingwa silawula ukuhlukaniswa kwepahla  nesondlo nakuhlukanwako ukuya ngokwesiqunto seKhotho yomThethosisekelo no-
  • mThetho weBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke we-1998 (umThetho Nomboro 32 we-1998) – isikhibelelo somthethomlingwa siqalene nobude besikhathi sokusebenza somNqophisi Zombelele weBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke namaSekela wabaNqophisi Zombelele beBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke, ngokukhambisana nesiqunto seKhotho yezomThethosisekelo.


D. Imilayezo
1. Amezwi wokutjhiriya

IKhabinethi ithumele amezwi wokutjhiriya:

1.1 emndenini nebanganini bakaMakadabona woMkhonto We Sizwe begodu alilunga leHlangano yaboMma ye-African National Congress, nobekangusomabhizinisi, uDorh. Thandi Cynthia Ndlovu, odlule ephasini mhlana ama-24 kuRhoboyi wee-2019. UmJaphethe kaMengameli wesikhatheso u-David Mabuza umemezele uMngcwabo Okhethekileko weZinga lesiFunda womKhakha wesiBili wokuhlonipha umakekere womzabalazo nomlwelikululeko. uDorh. Ndlovu ufumene abonongorwana abahlukahlukeneko ngesikhathi somsebenzakhe omuhle, waraga ngokuba sibonelo esihle kabanye, kezefundo godu nanjengomma aqinileko kezamabhizinisi. Kade amtjhotjhozeli wezepolitiki nomdosiphambili ekuhlonyisweni kwabomma. Ungomunye walabo ababona ngewabo amehlo, ngoMhlolanja lokha uMengameli u-Cyril Ramaphosa atlikitla isiKhibelelo somThetho wezamaPhaliswano somnyaka wee-2018  (umThetho Nomboro 18 wee-2018) ukobana ube mthetho.

1.2 Umndeni nabangani bakamakekere wombikiindaba, umtloli nomrhubhululi, uNom. Harry Mashabela. NgoVelabahlinze we-1976, wabotjhwa, kunye nabanye abatloliindaba ababosolwazi ngelizweni, ngaphasi komThetho welunya olwisana nokuVukelwa komBuso. Wasebenzela amaphephandaba amanengi, kufaka hlangana i-Rand Daily Mail, The Star, i-Drum ne-Financial Mail. Watlola idlanzana leencwadi kufaka hlangana i-Townships of the PWV, a People on the Boil (1988) ne-Mekhukhu: Urban African Cities of the Future (1990).

1.3 Umndeni nabangani bakasoondaba nomNqophisi weeNdaba kwa-eNCA, uNom. Ben Said nomhlaziyi wezemidlalo ku-SABC, uNom. David Kekana. Ibubulo leembikiindaba leSewula Afrika lilahlekelwe bomakadabona abasebenzisa amakghonofundwa wabo wokuba bosoondaba ukubikela umphakathi nokwenza iSewula Afrika ibe yindawo engcono.

1.4 UNgqongqotjhe wezangeKhaya, uDorh. Aaron Motsoaledi nomndenakhe woke, ngemva kokuhlongakala kukanina, uMama Sina Sekeku Motsoaledi.

2. Ukuthokozisa Neemfiselabuhle

IKhabinethi ithokozise:

2.1 abadlali abama-31 besiqhema se-Springbok abase-Japan bajamele ilizwe ePhaliswaneni lePhasiloke leBhegere kaMakhakhulararhwe (i-RWC). Siyathemba bonyana bazokujamela ilizwe lekhethu ngesithunzi nangokuzikhakhazisa, godu ikhabinethi ibafisela okuhle emzameni wabo wokuletha ibhegere ye-RWC ngekhaya.

2.2 iNdlovu Youth Choir, ukubhina kwabo okuthinte iinhliziyo ephasini mazombe kubenze bona bazifumanele ithuba lokufika  ezingeni lamaphelelo lephaliswano le-America's Got Talent.

E. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu.
1. Ksz Mapatane Elizabeth Kgomo esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Mazombe: IPhiko eliSekela ukuPhathwa komSebenzi wokuLethwa kweZenzelwa ezimThangalasisekelo emNyangweni wezokuBusa ngokuBambisana.

Imibuzo Inganqotjhiswa:  
kuMma uPhumla Williams – UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

 

Share this page

Similar categories to explore