Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla ti-12 Indlovana 2020

Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi lobewubanjwe ngaLesitsatfu, mhla ti-12 Indlovana 2020 ePhalamende, eTuynhuys eKapa

A.  Tindzaba letibalulekile taleLive

1.  Inkhulumo yaMengameli yeBunjalo baleLive (i-SoNA) 2020


1.1.  Ikhabhinethi iyayemukela i-SoNA yanga-2020 leyetfulwe nguMengameli Cyril Ramaphosa eMhlanganweni weTindlu Totimbili ePhalamende, eKapa ngaLesine, mhla ti-13 Indlovana 2020. Lenkhulumo yetfulwe ngemuva kwemkhosi we-30 kwakhululwa Babe weSive, Tata Madiba, lowaphuma akhululekile eJele iVictor Verster  mhla ti-11 Indlovana 1990.  

1.2.  I-SoNA yaMengameli Ramaphosa yanga-2020 inikete Luhlelo Lwekusebenta (i-PoA) lolubanti loluhlose kukhuphula lomnotfo walelive lontengantengako ngekutsi lulungise tintfo temnotfo letibalulekile.

1.3.  Kuletinyanga letimbalwa letitako sitawubona kufezekiswa tinyatselo letitawugucula ngemandla umgudvu wekukhicitwa kwemandla nekutsengwa kwemikhicito netinsita kulelive lakitsi.

1.4.  Mengameli ugcamise tinhlelo tekufukula imikhicito yakuleli letawunika emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalamancane kakhulu (ema-SMME) emandla. Imikhicito lengetulu kwale-1 000 lekhicitwa kuleli itawutsengwa ngekusebentisa wona lama-SMME. Lemitamo lena itawuba yincenye yetindlela letinsha tekwesekela bosomabhizinisi labalusha nekutisebenta.

1.5.  Emakhempasi alamakolishi lamasha eTifundvo teBuciko beMisebenti yeTandla neKucecesha (ema-TVET) latawakhiwa kulomnyaka atawusita ekuvaleni leligebe lelikhona emkhatsini wekweswelakala kwemisebenti nemakhono. Luphiko lweTinsita tekucashwa kweLusha, kanye nemkhakha lotimele, lutawucinisekisa kutsi bafundzi batfola litfuba lekwenta umsebenti mbamba emsebentini njengencenye yekuceceshwa kwabo.

1.6.  Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela nesimemetelo sekusungulwa kwenkhundla ye-SheTradesZA letawusita emabhizinisi lachutjwa bomake kutsi ahlanganyele kumisebenti yekukhicita nasetimakethe.

1.7.  Imodeli yeKutfutfukisa yeSigodzi leyalingwa kulomnyaka lophelile kulinye lemadolobhakati nakubomasipala besigodzi lababili kulomnyaka itawufezekiswa kuto tonkhe tigodzi nemadolobhakati. Loku kutawuniketa yonkhe indlela yekwetfulwa kwetinsita emandla ekusebenta lecuketse lisu linye lelesekelwa ngito totintsatfu tinhlaka tahulumende.

1.8.  Inkhulumo yaMengameli ifake bonkhe inshisekelo yekubumbana nekutsi futsi kuchutjekelwe embili kuncotjwe tinsayeya tetfu kubuywe kwakhiwe intsandvo yelinyenti yeNingizimu Afrika lephokophelako. Ikhabhinethi imema yonkhe imikhakha yemmango kutsi isebentisane nahulumende ekufezekiseni i-PoA yahulumende.  

1.9.  Ngesikhatsi setinkhulumomphikiswano eNingizimu Afrika kuleliviki, emalunga eSigungu Lesiphetse atawuchubeka ahlahlele le-PoA letawufezekiswa kulomnyakatimali wamanje nekukwendlula lapho.

2.  Ingcungcutsela yeBunye be-Afrika (ye-AU)

2.1.  Ikhabhinethi ihalalisela Mengameli Ramaphosa ngekubekwa esikhundleni sekuba nguSihlalo we-AU egameni leNingizimu Afrika. Mengameli utawusebentisa indzima yakhe layidlalako kutfutfukisa kuthula nekusimama, buholi lobukahle, kulingana ngekwebulili kanye nekuhlonyiswa kwabomake ngemakhono ekukhulisa umnotfo wase-Afrika. Ekuhambeni kwalomnyaka Sivumelwano seNdzawo yeLivekati le-Afrika yetekuhwebelana ngaloKukhululekile (i-AfCFTA) naso sitawucala kusebenta.

2.2.  Lesivumelwano sichumanisa emave lange-54 abe yimakethe yinye yebantfu labalinganiselwa kutigidzigidzi leti-1,2 lanelinani lemikhicito netinsita letitigidzigidzi tetigidzigidzi letingetulu kwe-US$3. NjengaSihlalo, iNingizimu Afrika itawungenisa ingcungcutsela yekwephetsa indlelanchubo yekufezekisa le-AfCFTA.


2.3.   INingizimu itawuphindze futsi isebentele kuzuza iNingizimu lesimeme nalenekuthula ngaphansi kwalengcikitsi: “Akungadutjulwana ngeTibhamu: Kwakhiwe Simo Lesivuna Kutfutfuka kwe-Afrika”.

2.4.  Ikhabhinethi iphindze futsi yakwemukela kuvusetelwa kwe-Ajenda yeKusabalala kweBantfu base-Afrika. Bukhulu bekusabalala kwebantfu base-Afrika, kanye nemakhono nemitfombolusito lokuwacuketse, kubita tindlelanchubo tekukhulumisana letinemandla kute kutsi kusetjentiswa lamakhono ngalokuphelele kute kutsi kuchutjelwe embili kutfutfuka kwalelivekati.

3.  Kuvakasha KweJalimane Lokusemtsetfweni

3.1.  Ikhabhinethi iyakwemukela Kuvakasha lokuseMtsetfweni kweShansela yaseJalimane Angela Merkel, lokucinise budlelwane lobukhona emkhatsini walamave omabili. Shansela Merkel uvakashele iNingizimu Afrika ngekuya kwesimemo lesivela kuMengameli Ramaphosa kusukela mhla ti-5 kuya kumhla ti-7 Indlovana 2020.

3.2.  INingizimu Afrika isebentise lelitfuba kwabelana ngematfuba lamanyenti elutjalomali lakhona kulelive lakitsi. Loku kwentiwa eNkhundleni yeteMabhizinisi lefaka ekhatsi baholi baseNingizimu Afrika nelitsimba lebetemabhizinisi lebeliphekeletela Shansela Merkel. Njengalomunye webatjalimali labakhulukati lapha eNingizimu Afrika, Ijalimane inetinkampane letingetulu kwalitinge-600 kulelive lakitsi.

4.  Sivumelwano Sekusebentisana mayelana neKubumbana kweteNhlalo neKwakha Sive

4.1.  Ikhabhinethi ihambisana naMengameli Ramaphosa ekwemukeleni imiphumela yeSivumelwano Sekusebentisa mayelana neKubumbana kweteNhlalo neKwakha Sive sentiwa ngaphansi kwalengcikitsi: “Umnyakalishumi weLubumbano neKuvusetela: Lokucondze kuSivumelwano Sekubambisana mayelana neKubumbana kweteNhlalo neKwakha Sive”.

4.2.  Ngaphansi kwebuholi beLitiko Letemidlalo, Tebuciko Nemasiko – kanye neLihhovisi laMengameli kanye nalabanye badlalindzima lababalulekile – temabhizinisi, hulumende, tetisebenti kanye netinhlangano temmango bavumile kusebentisa kwakha ummango lobumbene kanye nekutfutfukisa inkhululeko, kuthula nekuvikeleka kanye nekuhlonipha onkhe emalungelo eluntfu.

4.3.  Lesivumelwano sekusebentisana sichubela embili Lisu Lekutfutfukisa laVelonkhe, lelikhutsata sidzingo sekubambisana ekukhuliseni iNingizimu Afrika, uma kubukwa umlandvo wetenhlalo wekwehlukahlukana kuwo wonkhe ummango, ikakhulu emkhakheni wetebuhlanga, lokusolo kuchubeka nalamuhla.

5.  Ligciwane i-Corona

5.1.  Ikhabhinethi iyacinisekisa kutsi tonkhe tikhungo tetemphilo talelive lakitsi ticaphele ngemehlo elusweti kubukana nanoma ngusiphi sehlakalo seLigciwane i-Corona. Kute imibiko noma tinsolo tekubakhona kwaleligciwane futsi-ke Ikhabhinethi igcizelela umlayeto weNdvuna yeTemphilo Dkt. Zweli Mkhize, kutsi tonkhe tinyatselo time ngemumo mayelana nekuvikela nanoma ngukuphi kwesuleleka ngaleligciwane lokungaba khona kulelive lakitsi.   

5.2.  Yonkhe iminyele yekungena kulelive lakitsi icaphele ngewelusweti futsi tingcweti tetemphilo tihlola lizinga lekushisa kwemitimba yato tonkhe tivakashi takuleli lakitsi letichamuka kumave emhlaba. Kwengeta, iNingizimu seyente yabuye futsi yasabalalisa tinkhombandlela tekwelashwa nekuchazela bodokotela nebahlengi/bahlengikati ngalesimo kuyo yomibili lemikhakha wahulumende nalotimele.

5.3.  Tonkhe tifundza setimise ngemumo licembu lelitawubukana nekubhedvuka kwaleligciwane, futsi bacaphele ngewelusweti kutfola kanye nekulawula timo letingakahloswa letingacubuka kulelive lakitsi. Kuphindze futsi kwakhonjwa tibhedlela letinengi kulo lonkhe lelive lakitsi njengetikhungo tekuvalela nekwelapha nanoma ngubani longenteka kutsi wesuleleke ngaleLigciwane i-Corona.

5.4.  Ngekusebentisana neLihhovisi leLincusa letfu eShayina sisigadze ngewelusweti lesimo futsi siyatetsemba kutsi sikulungele kukhipha titjudeni naletinye takhamuti taseNingizimu Afrika lekwamanje tiseWuhan, eShayina uma kungavela sidzingo sekwenta njalo.
 
B.  Tincumo teKhabhinethi

6.  Sivumelwane seBudlwano Lobuhle neKusebentisana eNingizimu lengaseMphumalanga ye-Eshiya (i-TAC)

6.1   Ikhabhinethi ikuvumile kungena kweNingizimu Afrika kule-TAC letawetfulwa ePhalamende kute kutsi igunyatwe. Inhlangano yeMave laseNingizimu yeMphulanga ye-Eshiya (i-ASEAN) ifaka ekhatsi sinye setigodzi letikhula ngekushesha nalesinemandla emhlabeni. Kungena kule-TAC ngekwelisubuciko kutawunika temabhizinisi aseNingizimu Afrika litfuba lekufinyelela lesigodzi, kanye nemave ale-ASEAN kufinyelela timakethe taseNingizimu Afrika neteNhlangano yeKutfutfukisa laseNingizimu ye-Afrika.

7.  Inkhomfa ye-6 yeBudlelwane beMave Emahlaba yaMhlabuhlangene (ye-UN) yeTheknoloji kuTekugcina Kuthula

7.1.  Ikhabhinethi ivumile kutsi iNingizimu Afrika ingenise Inkhomfa ye-6 yeBudlelwane beMave Emahlaba yaMhlabuhlangene (ye-UN) yeTheknoloji kuTekugcina Kuthula kusukela mhla tinge-23 kuya kumhla tinge-26 Inhlaba 2020. Nanoma-nje emave lamanyenti ake awungenisa lomkhosi esikhatsini lesendlulile, loku kutawuba kwekucala ngca kutsi ungeniswe yi-Afrika.

7.2.  Lenkhomfa ifaka ligalelo ekwenteni kancono lelivekati mayelana nekuvimbela kungcubutana, kugcina kuthula, kuvikeleka kanye nekwakha kabusha ngemuva kwekungcubutana nekutfutfuka. Lokutawugcilwa kuko lonyaka kutawuba kutfola tisombululo ngekukhutsata kusetjentiswa kwematheknoloji esimanje kanye nemicondvo kumisebenti lechutjwa yi-UN.

Ngesikhatsi salekhomfa, iNingizimu Afrika itawukhona kukhutsata imikhicito yayo yetheknoloji lekhicitwa ngekhatsi kuleli lakitsi kanye nemakhono ekutivikela alelive.

C.  Imitsetfosivivinyo

8.  Umtsetfosivivinyo weKutsengwa Kwemikhicito neTinsita taHulumende.

8.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo weKutsengwa Kwemikhicito neTinsita taHulumende kute kutsi ummango uphawule ngawo. Utawutsi ungaphasiswa ube ngumtsetfo, loMtsetfosivivinyo utawucitsa Umtsetfo weLuhlakamsebenti weKutsenga Lonconotwako, wanga-2000 (Umtsetfo we-5 wanga-2000) uphindze futsi uchibele leminye imitsetfo lephatselene nekutsengwa kwemikhicito netinsita tahulumende.  

8.2.  LoMtsetfosivivinyo uphakamisa luhlakamsebenti lunye lwetekutsengwa kwemikhicito netinsita tahulumende. Usungula siphatsimandla lesigunyatiwe kutsi silawule siphindze futsi sikhutsate Sigaba se-217 seMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika wanga-1996 kuye wonkhe hulumende. Ungenisa umtsetfo lotse kutsamba kakhudlwana wemasubuciko lanconywako ekutsenga lokwesekela imigomo yahulumende netenhlalo netemnotfo.

9.  Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekucashwa ngeKulingana wanga-2020.

9.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo weKuchibela Imitsetfo yeKucashwa ngeKulingana wanga-2020. Letichibelo titawunika Indvuna yeTekucashwa Netisebenti emandla, ngekubonisana nebadlalindzima bemkhakha, kutsi kungeniswe imigomo leyenta tintfo tikhone kwenteka mayelana nekumiswa kwemigomo lebalekako yeKucashwa ngeKulingana lecondzene ngco nemkhakha lotsite. Kuphindze futsi kunciphisa umtfwalo wekulawula kubacashi labancane. LoMtsetfosivivinyo ukhutsata kutsi kube nematfuba lalinganako nekuphatfwa ngalokulungile emsebentini ngekutsi kucedvwe kubandlulula ngalokungafanele.

10.   Kwentiwa ncono kweMtstefosivivinyo weKuchibela Kulungiswa Kuba neMalungelo Emhlaba

10.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtstefosivivinyo weKuchibela Kwentiwa Kancono kweMalungelo Emhlaba, kute kutsi ummango uphawule ngako. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kube nenchubo levunywa ngumtsetfosisekelo yekuncuma emalungelo ekuba ngumnikati nekutsi kuhlalwe emhlabeni kute kutsi kulungiswe kungasebenti kwetigaba letimbili teMtsetfo Wekulungiswa kweMalungelo Emhlaba, (Umtsetfo we-112 wanga-1991). Kuhleleka kwamanje kubandlulula bomake ekuguculweni kwemalungelo ekuba nemhlaba kube buniyo.

10.2.  LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi ucinisekise kusetjentiswa kulo lonkhe lelive, lapho loMtsetfo bowungasebenti khona phambilini 'kuletabelo' iBophuthatswana, Ciskei, Transkei kanye naseVenda.

11.  Umtsetfosivivinyo weKusebentisa Imikhumbi weMaciko wanga-2020

11.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekusebenta ngeMikhumbi weMaciko wanga-2020 kute kutsi ummango uphawule ngawo. Lomtsetfo ufuna kunika umbononchanti wahulumende emandla ekuvusetela umkhakha wetitfutsi taselwandle, kanye nekwenta kancono ligalelo lato ekukhuleni nasekugucukeni ngemandla kwemnotfo. Uhambisana nemigomo yetemikhumbi yeNchubomgomo Lenkhulu yeTitfutsi taseLwandle leyavunywa yiKhabhinethi nga-2017. Uma sewuvunyiwe waba ngumtsetfo, loMtsetfosivivinyo utawucitsa imitsetfo leminyenti lephatselene netaselwandle.

12.  Umtsetfosivivinyo Wetekuphepha kweTetitimela wanga-2020

12.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wetekuphepha kweTetitimela wanga-2020. LoMtsetfosivivinyo ufuna kucinisa tekuphepha kwetetitimela tetfu kanye nekucinisekisa kutsi kuhamba ngesitimela kuba yindlela yetekutfutsa lehehanako lephindze futsi ikhone kufaka ligalelo ngalokwakhako emnotfweni.  

12.2.  LoMtsetfosivivinyo wavunywa kwekucala kutsi ummango uphawule ngawo ngeNdlovana 2018 futsi wakhishwa wayiswa kuto tonkhe tifundza kute kutsi ummango uphawule ngawo ngeNdlovulenkhulu 2018. LoMtsetfosivivinyo lovunyiwe lotawetfulwa ePhalamende ufake ekhatsi emagalelo latfolwa ngesikhatsi ummango uphawula ngawo. Lenchubo yePhalamende itawubuye futsi iwulolonge loMtsetfosivivinyo ngembi kwekutsi uphasiswe ube nguMtsetfo.

13.  Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Umkhandlu Wekwendluliswa kweteTitfutsi wanga-2018

13.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Umkhandlu Wetekwendluliswa kweteTitfutsi wanga-2018. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo weMkhandlu Wekwendluliswa kweteTitfutsi, wanga-1998 (Umtsetfo-39 wanga-1998) lobukene netekwendluliswa letiphatselene nekufakwa kweticelo tetimvume tetitfutsi temgwaco (manje lesekubitwa ngekutsi ngemalayisense ekusebenta). Lokuchibela kufaka ekhatsi kuntjintja kwenchubomgomo, tintfutfuko kanye nemtsetfo lomusha kusukela nga-1998.

13.2.  LoMtsetfosivivinyo ulinganisa uphindze futsi wente kancono tinchubo tekwendlulisa, lotawuba nemiphumela yekonga tindleko nesikhatsi, kanye netisetjentiswa letenta kancono tetitfutsi letiphumela ngaphandle kweminyele kanye netalapha kuleli lakitsi kuhambisa bagibeli ngalokongako kanye nekutiphilisa.

D.  Imibiko

14.  Kuhalalisa


14.1.  Ikhabhinethi ihalalisela:

  • licembu lebafundzi balapha eNingizimu beLibanga le-11: Sureshka Naidoo; Caitlin Schwarer; Nondumiso Ntshangase; Nosipho Dube; Mihlali Precious Stofile; Ondele Bede; Okhela Sigwela kanye naLizalise Dlomo, labaphumelele kuMncintiswano weSikolwa seMave Emahlaba weMoot Court we-5 ePoland.
  • Inhlambi yaseNingizimu Afrika Natalie du Toit ngekuvotelwa ate ayoba ngulomunye wemakhandidethi lasihlanu ekugcina kuNdondo yeMkhankhaso weteMidlalo weLaureus kuleminyaka lenge-20 leyendlulile (2000-2020).
     

15.  Kudvudvuta

15.1.   Ikhabhinethi itfumele emavi endvudvuto ku:

  • mndeni nebangani baSolwati Joseph Shabalala, lichawe letemculo kanye nemsunguli welicembu iLadysmith Black Mambazo lelawina indondo lebitwa ngekutsi pheceleti Grammy Award. Umculo wakhe wafaka bantfu labanyenti emhlabeni wonkhe jikelele inshisekelo waphindze futsi wahlanganisa bantfu baseNingizimu Afrika. Mengameli Ramaphosa umemetele kutsi utawuhlonishwa ngekutsi umgcwabo wakhe ube nguMngcwabo Lokhetsekile Lochutjwa nguHulumende Lokumkhakha we-2.
  • hulumende nebantfu baseKenya ngekushonelwa nguloyo bekanguMengameli phambilini Umhlonishwa Mengameli Daniel Toroitich Arap Moi, lowaba ngumengameli wesibili waseKenya ngemuva kwenkhululeko.
  • mndeni nakubangani baKabuteni Thabiso Collins Tolo (49), Sikhulu seSigaba Sekucala Tebogo Caroline Lekalakala (33) kanye neMhloli weTindizamshini Gugu Comfort Mnguni (36), indizamshini yakhe lephahlateke etintsabeni ngaseMossel Bay eNshonalanga Kapa mhla tinge-23 Bhimbidvwane 2020. Ngesikhatsi bashona bebasebenta kuMtimba weteTindizamshini teMmango waseNingizimu Afrika.
  • mndeni nebangani beMnu Marcelino dos Santos, lomunye webasunguli beMozambique Liberation Front (i-FRELIMO), loshone aneminyaka lenge-90 budzala. Lomholi loyincophamlandvo bekangulolunye lwetimphawu tekutichenya nge-Afrika. Bekasigayigayi semzabalazo wenkhululeko lohlomile waseMozambique, bekaphindze futsi abe ngusopolitiki nasonkondlo emibhalweni yakhe bekabhala emagamambumbulu atsi unguLilinho Micaia naKalungano.
     

E.  Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

16.  Mnu. Busani Ngcaweni lobekwe waba nguThishelanhloko weSikolwa Savelonkhe Sahulumende.
17.  Mk. Yoliswa Makhasi lobekwe waba nguMcondzisijikelele weLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa.
18.  Mnu. Ayanda Kanana ubekwe waba Sisebenti Lesikhulu (i-CEO) neMcondzisi Lomkhulu weLibhange Letekutfutfukiswa kweMhlaba neTekulima.
19.  Mnu. Basil Bryan Ford ubekwe waba nguMnakekeli Lomkhulu neSiphatsimandla Sekutilandza se-Ejensi yeTinsita Letifananako neKufinyelela yaseNingizimu Afrika.
20.  Mnu. Luvuyo Keyise ubekwe waba nguMnakekeli Lomkhulu neSikhulu Sekutilandza we-Ejensi yeTebucwepheshe beteLwatiso lweMbuso.

21.  Emalunga eBhodi yeMapaki aseNingizimu Afrika:

a.  Mnu. Zola Luxolo Fihlani;
b.  Mk. Gertrude Buyelwa Koyana;
c.  Mk. Faizal Docrat;
d.  Mnu. Jeoffrey Mashele.

22.  Emalunga eBhodi yeSikhungo seTekuhlalisana kweTitjalo neTilwane saseNingizimu Afrika:

a.  Mk. Phuthanang Cenea Motsielwa;
b.  Mk. Pamela Bulelwa Yako; kanye na
c.  Dkt. Kowiyou Yessoufou.

23.  Ibhodi yeMapaki eTihlambo i-Isimangaliso:

a.  Solwati Antonia Thandi Nzama (Sihlalo);
b.  Mk.omagcisa Cawe;
c.  Solwati Peter Small;
d.  Mnu.on Langalibalele;
e.  Mk.etlhogonolo Noge-Tungamirai;
f.  Mnu.nasagren Ganesh Nair; kanye ne
g.  Inkosi Tembe Mabhudu Israel;
h.  Ummeleli weSiphatsimandla seTekuvakasha saKwaZulu-Natal;
i.  i-CEO; kanye ne
j.  Mmeleli weLitiko Letemvelo,Temahlatsi Netinhlanti.

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

 

Share this page

Similar categories to explore