Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi Wakuvidiyo-inthanethi WangaLesitsatfu, Mhla tinge-29 Inyoni 2021

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.    Kukhishwa kwemijovo yekugoma Sifo Seligciwane Lekhorona (i-COVID-19) 
1.1.    Ikhabhinethi itfola kukhutsateka ngesizatfu sekutsi bantfu baseNingizimu Afrika labatigidzi bakhetse kugomela i-COVID-19, futsi kute kube ngumanje seyitigidzi letinge-17 imijovo leseyisetjentisiwe. 
1.2.    Ikhabhinethi ibonge emacembu etenkholo, kanye nemikhakha yetemidlalo netebuciko, kutsi bachube imikhankhaso yekukhutsata kutsi bantfu bagome.   
1.3.    Uma ngabe bantfu labanyenti bagoma, ngulapho khona-ke lelive litawushesha kucekisa imikhawulo yaleSigaba Sekucaphelisa Lesilungisiwe Sesibili  lesikhona kwamanje. Loku kutawugcina kwente kutsi kuvulwe umnotfo ngalokuphelele kute kutsi ukwati kukhula kanye nekwakha imisebenti ledzingeka kakhulu.  
1.4.    Ikhabhinethi igcizelela simemo sekutsi kute kutsi kunciphe kwesuleleka lokusha, sifanele kutsi sonkhe sichubeke nekugcoka tifonyo uma sisetindzaweni temmango,  kugeza tandla ngemanti nensipho noma-ke ngesibulalamagciwane lesine-alkhoholi lenge-70%, kanye nekukhweshelana ngemgamu lophephile kuyachubeka nekucinisa indlela lelive lelinciphisa ngayo kwesuleleka.

2.    Umkhankhaso Wemphelansontfo We-Vooma Vaccination Weekend Wekugoma lotawucala mhla lu-1 kuya kumhla ti-2 Imphala 2021.
2.1.    Ikhabhinethi icela bantfu baseNingizimu Afrika nebantfu labahlala eNingizimu Afrika kutsi balisebentise lelitfuba leMkhankhanso Wemphelansontfo We-Vooma Vaccination Weekend Wekugoma lotawube uchubeka kulo lonkhe lelive kusukela ngaLesihlanu, mhla lu-1 nangeMgcibelo, mhla ti-2 Imphala 2021. 
2.2.    LoMkhankhaso Wemphelansontfo We-Vooma Vaccination Weekend Wekugoma ngumkhankhanso lofaka ekhatsi  konkhe lokwesekelwa ngubo bonkhe balingani betenhlalo, kufaka ekhatsi emacembu etenkholo, baholi bendzabuko, labahlelekile kanye nemabhizinisi. Inhloso yalemphelansotfo kutsi kugonywe lokungenani bantfu labasigamu sesigidzi.
2.3.    Leli litfuba labo bonkhe bantfu labadzala kutsi bagonywe mahhala futsi ngaphandle kwekuhlela phambilini sikhatsi sekugoma etindzaweni tahulumende, tangasese kanye netindzawo tekugoma letimane-nje tivulwe.
2.4.    Awudzingi kutsi ube nemshwalensi wetemphilo noma lusito lwetekwelashwa kute kutsi utfole kugonywa. Baholi bahulumende, emabhizinisi kanye netinhlangano temmango batawuhlanganisa imimango kuto tonkhe tincenye talelive itimisele mayelana nekuvikela lokuta nekugoma.   
2.5.    Lomkhankhaso Wemphelansontfo Wekugoma We-Vooma Vaccination Weekend ungasisita kutsi sincobe leligciwane leselisipokele sikhatsi lesingetulu kwemnyaka.  Kute lofanele kutsi endlulwe ngulelitfuba. Sonkhe Asihlale Siphephile.

3.    Luvakasho Lwelihhovisi LwaMengameli Lwekuya Ebhulohweni LaseMsikaba
3.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa uhambe wayohlola kwakhiwa kwesakhiwonchanti seLibhuloho eMsikaba eLusikisiki eMphumalanga Kapa ngaLesine, mhla tinge-23 Inyoni 2021. Lomklamo wesakhiwonchanti lesibita tigidzigidzi leti-R1.65 wenta incenye yemklamo wemgwaco u-N2 lose-Wild Coast. Ngaphandle kwekutsi kwekwenta kutsi bantfu bahambe kalula ngekutsi lichumanise imimango yasemaphandleni netikhungo tasemadolobheni kulo lonkhe lelive, lelibhuloho litawuphindze futsi livuse lutjalomali nekukhula. 
3.2.    Lomgwaco i-N2 lose-Wild Coast ungulomunye weMiklamo Lehlanganisiwe Yelisubuciko yahulumende kukhutsata kukhula kwemnotfo ezingeni lahulumende wavelonkhe, wesifundza newasekhaya.  Ikhabhinethi iyitfokotele inchubekelembili yalomkhankhaso wayo welutjalomali, lochubeka nekuba yinsika yeLisu Lekuvusa Nekwakha Kabusha Umnotfo (i-ERRP), lolunemiklamo letako lenge-88 lebita ngetulu kwetigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R2.3.   

4.    Budlelwane bemave emhlaba, luhwebelwano netekuvakasha
4.1.    Ikhabhinethi isemukele sincumo seJalimane sekukhipha iNingizimu Afrika eluhlwini lwayo lwetindzawo letingoti lenkhulu kutsi tingavakashelwa kanye nemasu eMelika ekwemukela tivakashi letigome ngalokuphelele.
4.2.    Nanoma kunjalo, Ikhabhinethi ivakalise kujabha ngesincumo se-United Kingdom (i-UK) sekugcina iNingizimu Afrika eluhlwini lwayo lwemave layingoti kutsi angavakashelwa. Kute sisekelo lesicinile sekugcina iNingizimu Afrika eluhlwini uma kubukwa inchubekelembili yetfu leseyentiwe mayelana nekulwa nelubhubhane lwe-COVID-19 nekwehla ngemandla kwelizinga lekwesuleleka kanye neluhlelo lwetfu lwekugoma lolukhulu.
4.3.    Ikhabhinethi iphindze futsi yatiswa ngeLitiko Letebudlelwane Bemave Emhlaba Nekubambisana mayelana nenchubekelembili leseyentiwe yekukhipha iNingizimu Afrika kuloluhlu lwemave layingoti. Ikhabhinethi inelitsemba kakhulu lekutsi hulumende wase-UK itawusibuyeketa lesincumo sayo lesingasihle, lesingeke sitsintse kabi imboni yetekuvakasha kuphela kepha nemabhizinisi alamave omabili, imindeni kanye naleminye imikhakha yemnotfo.

5.    Kuvuswa Kwemnotfo 
5.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kwePhothali Yekubhalisa Kulahlekelwa Kwemabhizinisi kutsi kubhalise emabhizinisi latsintfwe buyaluyalu lobube khona emkhatsini wamhla ti-9 namhla ti-19 Kholwane 2021 KwaZulu-Natal, eGauteng nakuletinye tindzawo letitsintsekile.
5.2.    Lephothali yekubhalisa igcogca imininingwane yemabhizinisi latsintsekile kute kutsi kuchunyaniswe kancono tinyatselo yekuhhamuleka kanye nekuniketa lwati ngetingenelelo tesikhatsi lesitako. Isebenta njengengoni yinye yahulumende yekungena yekutsi emabhizinisi akhombise umgamu wekulahlekelwa kwawo.   
5.3.    Ikhabhinethi icele bonkhe bosomabhizinisi labatsintsekile kutsi babhalise kulephothali ku:www.relief4sa.co.za. Noma-ke, bangashayela ku: 080 006 00850 mayelana nelusito emkhatsini wensimbi ye-08:00 ekuseni kuya kuye-17:00 emkhatsini weliviki.
5.4.    Ngekusebentisa Litiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane, sekutfolwe samba seticelo letinge-192 temabhizinisi kusuka kubanikati bemabhizinisi lamancane kuya kulasemkhatsini labatsintfwa ngulobuyaluyalu. Ikhabhinethi iyatfokota kutsi samba setigidzi letinge-R54.2 sesivunyiwe kutsi sinikwe labosomabhizinisi. 

6.    Kucala Kusebenta Kwenkampani Yetindizamshini YaseNingizimu Afrika i-South African Airways (i-SAA)
6.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kucala kusebenta kwetindizamshini taka-SAA, letihamba tindlela letimbalwa emkhatsini weJozi naseKapa. Lesitfutsi savelonkhe naso sitawundiza siye emadolobheni lamakhulu ase-Afrika njenge-Accra (eGhana), eKinshasa (eDemocratic Republic of the Congo), eHarare (eZimbabwe), eLusaka (eZambia) kanye naseMaputo (eMozambique), kanye naletinye tindlela letinyenti titawengetwa lapho timo temakethe ticala kuba ncono. 
6.2.    Ikhabhinethi icele bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele i-SAA lehlelwe kabusha, lekhombisa kucala kwesikhatsi lesisha kutekundiza taseNingizimu Afrika. 

7.    Luphiko Lwemihambo Yekulawulwa Kwemmango, Isitfunti kanye Nelusito Lwetekucondzisa Tigwegwe (i-PA-EID-TAU)
7.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kwe-PA-EID-TAU,  lokutawucinisa imitamo yahulumende ekulweni nenkhohlakalo Emisebentini Yahulumende. 
7.2.    I-PA-EID-TAU itawengamela kuphunyeleliswa kwenkhambo yetemisebenti yahulumende kanye netinchubomgomo tekulwa nenkhohlakalo njengekwenta ibhizinisi neMbuso, kwenta leminye imisebenti leholelanako, kulawula tekucondziswa tigwegwe kanye nekuphunyeleliswa kwekuhlatiywa kwetindlela tekuphila.
7.3.    Ikhabhinethi imeme tonkhe tikhulu kutsi tichubeke nekutimisela ekulweni nenkhohlakalo.  Ngekuhamba embili ekubukeni yonkhe imisebenti lephatselene nenkhohlakalo etikhungweni tahulumende, singacinisekisa likusasa lelincono siphindze futsi sishiye umshiyalifa wetitukulwane letitako. 

8.    Lukhetfo Lwahulumende Wasekhaya Lwanga-2021 (i-LGE)
8.1.    Ikhabhinethi ikhutsata labo labacala kuvota labatigidzi leti-1.7 lababhalise ngemphelansontfo yekubhalisa mhla ti-18 namhla ti-19 Inyoni. Lena bekuyindlela yebantfu labasha yekutsi bafuna kudlala indzima yabo kutsandvo yetfu yelinyenti ngekutsi bakhetse baholi basekhaya.
8.2.    Njengoba bantfu labasha benta incenye lenkhulu yelinani lebantfu bakitsi, lomdlandla webantfu labasha wekuba yincenye yetinchubo tetfu tekuvota kuyintfo lesiyemukelako nalesiyihloniphako.   
8.3.    I-LGE yanga-2021 lehlelelwe kuba mhla lu-1 Lweti 2021 inika bantfu baseNingizimu Afrika litfuba lekusebentisa lilungelo labo lemtsetfosisekelo kutsi bakhetse labo labatabamelela.
8.4.    Bavoti labangeke bakhone kuvota ngeLilanga Lekuvota kanye nalabo labangeke bakhone kuhamba baye etiteshini tekuvota ngenca yekungaphili emtimbeni noma labanekukhubateka bangaVota Ngalokukhetsekile emalangeni lamabili lendvulela Lilanga Lekuvota. Ticelo tekuvota lokukhetsekile kuvule mhla tinge-20 Inyoni 2021 futsi kutawuvalwa mhla ti-4 Imphala 2021 ngensimbi ye-17:00 entsambama. 

9.    Budlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwebesifazane (i-GBVF)
9.1.    Ikhabhinethi isemukele sigwebo sadzilikajele lesiphindvwe kabili lesinikwe Mnu. Sbusiso Nkosi (36) lesikhishwe Luphiko Lwenkantolo Lephakeme yaseMpumalanga ngeMsombuluko, mhla ti-13 Inyoni 2021, sekudlwengula nekubulala Mk. Nomcebo Simelane (23) mhla ti-5 Inyoni 2020. 
9.2.    Inkantolo igwebe lomdlwenguli nembulali dzilikajele lababili kanye neminyaka lemitsatfu leyengetiwe yekweba, lokutawuhambisana kanyakanye.
9.3.    Loku kusicapheliso lesicinile sabo bonkhe babhebhetseli be-GBVF sekutsi batawuboshwa baphindze futsi babukane nemtsetfo ngalokuphelele. Ngekusebentisana nemaphoyisa kanye nema-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo, singenta titaladi nemimango yetfu kuphephe kuwonkhe wonkhe. 
9.4.    Bika tonkhe tehlakalo letiphatselene ne-GBVF emaphoyiseni noma ushayele Sikhungo Sekulawulwa Kwete-GBVF: 0800 428 428 noma Lucingo Lwe-STOP Gender Violence ku: 0800 428 428/* *120*7867#

10.    Kubhaliswa kwemishado yesintfu
10.1.    Ikhabhinethi ikucaphele kutsi Inkantolo Lephakeme, sincumo seLuphiko lweKwaZulu-Natal eludzabeni lolufaka ekhatsi ummangali, Mk. Phumza Ethel Mankayi kanye nebamangalelwa, Indvuna yeLitiko Letasekhaya, Mk. Ntombizakhe Portia Miya kanye neNkhosi yeNkantolo Lephakeme yaseNingizimu Afrika. Lesehlulelo sicinisekisa emalungelo ebantfu labashadile ngaphansi kweMtsetfo Wemishado Wekwemukelwa Kwemishado Yesintfu, 1998 (Umtsetfo-120 wanga-1998).
10.2.    Ikhabhinethi imema labashadile kutsi babhalise imishado yabo yesintfu eTiko Letasekhaya kungakapheli tinyanga letintsatfu bashadile. Indvuna yeLitiko Letasekhaya seyelule sikhatsi sekubhalisa saya kumhla tinge-30 Inhlaba 2024.   Loku kwentelwa kufaka ekhatsi labo imishado yabo lengazange ibhaliswe kungakapheli tinyanga letintsatfu. Mayelana nekubhalisa, bantfu badzinga kutsi bete nebufakazi betingcoco temalobolo noma incwadzi yekukhokhwa kwemalobolo ne-afidavithi yebantfu labashadako kanye nabofakazi babo, lekhombisa kutsi bashadile noma bakubungata.
10.3.    Kute kube ngulamuhla, kubhaliswe imishado yesintfu le-99 491 kuphela kuLitiko Letasekhaya kusukela lomtsetfo wacala kusebenta ngeLweti 2000.

B.    Tincumo TeKhabhinethi

1.    Inkhomfa Yelutjalomali YaseNingizimu Afrika (i-SAIC)
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kuhlelwa kwe-SAIC lelandzelako letawubanjwa  ngeNdlovulenkhulu 2022. Lenkhomfa isemnyakeni wayo wesitsatfu futsi ihlose kuheha lutjalomali lolutigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R1.2 eminyakeni lesihlanu. Lomkhankhaso welutjalomali uyachubeka nekwakhela kuma-SAIC lamabili labe yimphumelelo. Imininingwane yalenkhomfa nelusuku kutawumenyetelwa ekuhambeni kwesikhatsi.
 
2.    Luhlelo Lwekutfutsa Tekusakata Tiye Ekusakateni Ngekwedijithali (i-BMD) 
2.1.    Ikhabhinethi yadvunyiswa ngeluhlelo lwe-BDM lwalelive. Sekwentiwe inchubekelembili lenkhulu ekutfutseni letinye tincenye talelive kusuka etinkhundleni te-analogi kuya kutedijithali.  
2.2.    Ikhabhinethi ilivumile lisu lekuphunyeleliswa kwekucishwa kwe-analogi lokubuyeketiwe, lokuhlelelwe kucedzela letindzawo letisele ngeNdlovulenkhulu 2022.  INingizimu Afrika ingulelinye lemave lamanyenti emhlabeni latinikele kusheshisa lomklamo wekutfutsela kutedijithali, lokutawuholela ekucisheni i-analogi ngalokuphelele  nga-2022.
2.3.    Ikhabhinethi iyivumile indlela yekusebentisana lesetjentiswe ekusheshiseni kuphetfwa kwekutfutfwa kwalo lonkhe lelive lisuke enkhundleni ye-analogi liye kutedijithali. 

3.    Inchubomgomo Yavelonkhe lemayelana Nekuvikelwa Nekulawula Kukhulelwa Kwebafundzi Etikolweni      
3.1.    Ikhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yavelonkhe lemayelana Nekuvikelwa Nekulawula Kukhulelwa Kwebafundzi Etikolweni. Lenchubomgomo iphendvula Sehlulelo seNkantolo sanga-2012 lesasimelene neLitiko Letemfundvo Lesisekelo  mayelana nemabintana latsite labenta kutsi bafundzi bashiye sikolwa iminyaka lemibili ngemuva kwekubeleka.
3.2.    Lenchubomgomo yenta kutsi kube nesimondzawo lesivumako lesesekela bafundzi futsi lesivikela kubandlululwa kwebafundzi labakhulelwe. Iphindze futsi yenta kutsi kufinyelele lwatiso lolukhulu lwekuvikela kukhulelwa; kwelulekwa kanye netinkhombandlela tekunakekelwa, kanye nekuhlelwa kwetinhlaka tekuchumanisa nenchubomgomo yekulawula.
3.3.    Lenchubomgomo sekuboniswene ngayo kakhulu nebadlalindzima labafanele futsi ihambisana nayo yonkhe imitsetfo. 

4.    Kungena kuSivumelwane eNhlanganweni Yetemfundvo, Tesayensi kanye Nemasiko YaMhlabuhlangene (i-UNESCO) yanga-2003 yeKugadza Lifa Lemasiko Lelingabambeki (i-ICH) 
4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungena kweNingizimu Afrika kuSivumelwane ye-UNESCO sekugadza i-ICH.  Lesivumelwane senta kutsi kugadvwe, kuvikelwe futsi kukhutsatwe i-ICH ngemalunga emave lafanele. 
4.2.    I-ICH ifaka ekhatsi emkhatsini walokunye tindzawo temmango temasiko, lwati, tintfo kanye nemihlobiso emimangweni. 
4.3.    Lesivumelwane sibophelela emave langemalunga kutsi akhombe, achaze aphindze futsi akhe tinyatselo letifanele tekuwavikela. Siphindze futsi sikhutsate emave kutsi asebentise tinyatselo temtsetfo, kulawulwa kwetebucwepheshe netetimali kugadza nekukhutsata i-ICH. Lokungena kutawetfulwa ePhalamende kute kutsi kusayinwe.

5.    Sivumelwane se-UN lesimelene neNkhohlakalo (i-UNCAC)
5.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMbiko Welubuyeketo lomayelana nekuphunyeleliswa kwaleSivumelwane. INingizimu Afrika yasayina i-UNCAC nga-2004. Emave langemalunga abuyeketwa balingani mayelana nekuphunyeleliswa kwalesivumelwane. 
5.2.    INingizimu Afrika yabuyeketwa kwekucala nga-2012 mayelana nekuphunyeleliswa kwetingenelelo tetebugebengu nekucinisekiswa kutfotjelwa kwemtsetfo, kanye nekulandzelwa kwelubanjiswano lwetekubambisana lwavelonkhe. Umbiko welubuyeketo lwanga-2019/20 wamanje ugcile etinyatselweni tekuvikela nekutfola imphahla lebeyinyamalele.
5.3.    Lenchubo yelubuyeketo ikhutsata lubanjiswano lolwakhako lolwentiwa, emkhatsini walokunye, kuniketa tinhlelo tekwesekela ngekwebucwepheshe kumave langemalunga.  

6.    Kuhlehliswa kwekutsi iNingizimu Afrika kutsi ingenise Umcimbi Lohambisana neLilanga Lemhlaba Letaselwandle (i-WMDPE) 
6.1.    Inhlangano Yemave Emhlaba Yetaselwandle iphindze futsi yanika iNingizimu Afrika kutsi ihlehlise kungenisa i-WMDPE ngesizatfu se-COVID-19. Lokuhlehliswa kususwe enyangeni yeMphala 2021 kwayiswa enyangeni yeMphala 2022, lilandzela lekucala langa-2020 ngesizatfu salolubhubhane. 

C.    Imitsetfosivivinyo 

1.    Umtsetfosivivinyo wanga-2021 weMkhandlu Wavelonkhe mayelana ne-GBV neKubulawa Kwebantfu Besifazane (i-GBVF)  
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo wanga-2021 weMkhandlu Wavelonkhe we-GBVF kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango uphawule ngawo. 
1.2.    LoMtsetfo uphendvula ticondziso teLisubuciko Lavelonkhe (i-NSP) mayelana ne-GBVF lowavunywa yiKhabhinethi ngeNdlovulenkhulu 2020. LoMtsetfosivivinyo uhlongota kusungula umkhandlu lotimele lomelele kutsi wengamele i-NSP ku-GBVF.

2.    Umtsetfosivivinyo wanga-2021 Wekuchibela Temadlelo Avelonkhe Nemililo Yemahlatsi (i-NVFFA) 
2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wanga-2021 weKuchibela Temadlelo Avelonkhe Nemililo Yemahlatsi. LoMtsetfosivivinyo wangeniswa kwekucala ePhalamende nga-2017 waphindze futsi wabuyiselwa emuva kute kutsi kuchutjekwe kuboniswane ngawo nemmango.
2.2.    Emkhatsini yaleminye imigomo, loMtsetfosivivinyo usungula tinhlaka emkhakheni wahulumende nasezingeni lemmango letitawusebentisana tinciphise bungoti bekusha kwemadlelo, uphindze ukhutsate kuhambisana nemtsetfo nekuwutfobela lokusebentako.
2.3.    Imililo yemadlelo lengalawulwa ibangela kuguguleka kwendzawo, kulahleka kwemisebenti, kuhlakateka kwemimango, kanye nekumosheka kwesakhiwonchanti lesetayelekile, imfuyo, tilwane nekwehlukahlukana kwetilwane netitjalo. 

D.    Imikhosi Letako

1.    Ingcungcutsela Yetekutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti Lesisimeme ENingizimu Afrika (i-SIDSSA)
1.1.    Hulumende utawungenisa i-SIDSSA 2021 ngaLesitsatfu, mhla ti-6 nangaLesine, mhla ti-7 Imphala 2021. Lengcungcutsela itawube ingenelwe badlalindzima labanyenti kwenta kancono sakhiwonchanti.
1.2.    Lesakhiwonchanti se-SIDSSA sihlose kufaka ligalelo ekutfutfukiseni timboni nasekwakheni imisebenti njengobe kucatjangiwe ku-ERRP kanye neLisubuciko Letetimboni Lelicatjangwe Kabusha. Tingenelelo letitfoliwe tihlose kufaka emandla ekufunwa kakhulu kanye nekucinisekisa luchumaniso lolusebentako lwabo bonkhe badlalindzima besakhiwonchanti. Kulindzeleke kutsi letingenelelo titawufaka ligalelo ekwakheni umnotfo locinile ngekutsi kusheshiswe kwakhiwa kwesakhiwonchanti. I-SIDSSA 2021 itawubanjwa ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Sakhiwonchanti lesisezingeni lelifanele sekutfutfukisa, kuvusa kanye nekukhula lokufaka konkhe ekhatsi”. 

2.    Inyanga Yetekutfutsa yanga-2021 
2.1.     Imphala ihlelelwe kuletsa kugcila lokukhulu etindzabeni tetitfutsi talelive. Lona ngumnyaka we-16 lelive lihlonipha Inyanga Yetekutfutsa. Ikhabhinethi iyivumile ingcikitsi yalomnyaka: “Sisonkhe, asilungise titfutsi”. Sicubulo salomkhankhaso  “Brika Bova: Sigibele ligagasi lelicondze kutitfutsi letincono takusasa”.
2.2.    Umkhakha wetitfutsi uyintfo lebaluleke kakhulu kutemnotfo netenhlalo. Umkhankhaso walonyaka utawugcila ekwenteni titfutsi tibe yinjini yekwenta tintfo tenteke ekubuyisweni kwemnotfo; kucaphelisa nekufundzisa ngetekuphepha kuto tonkhe tinhlobo tetitfutsi, uphindze futsi ukhombise buncono lobentiwe kutetitfutsi.
2.3.    Litiko Letetitfutsi litawabelana imisebenti yalenyanga nemmango futsi lwatiso lolunyenti luyatfola ku-www.transport.gov.za.

E.    Imilayeto

1.    Kuhalalisa
Ikhabhinethi yendlulisela kuhalalisa netilokotfo tayo letinhle ku: 

  • Licembu laseNingizimu Afrika le-Paralympic ngekuphakamisela umjeka waseNingizimu Afrika etulu ngekuwina tindondo letisiphohlongo setitonkhe – letine teligolide, yinye lelisiliva bese tiba timbili telitfusi lelibovu. Bosondondo beLicembu laseNingizimu Afrika eTokyo kube nguNtando Mahlangu (emagolide lamabili), Pieter du Preez (ligolide), Anrune Weyers (ligolide), Louzanne Coetzee (lisiliva nelitfusi lelibovu) kanye na-Sheryl James (litfusi lelibovu). 
  • Mk. Verity Price, sikhulumi lesiyingcweti kanye nemchubi, ngekuwina Indzebe Yemhlaba ye-Toastmasters World Champion of Public Speaking. Lona ngumake wesitfupha wekuwina iNdzebe Yemhlaba kuleminyaka lenge-80 leyendlulile yalomncintiswano futsi unguwekucala kuwina lovela e-Afrika.
  • Licembu le-Springbok Sevens, ngekuwina i-HSBC yesine ye-World Rugby Sevens Series ngesikhatsi bacedza kuwina lokuphindzekile kwe-North America kumincintiswano lemibili ye-HSBC Canada Sevens e-Edmond. 

 

2.    Kudvudvuta 
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani ba: 

  • Solwati Hlengiwe Buhle Mkhize (69), Lisekelandvuna eHhovisi Lamengameli laBomake, Lusha Nebantfu Labanekukhubateka. Emphilweni yakhe yonkhe utikhombise kuba sishikashiki lesingapheli mandla nalesinenshisekelo sekulwa nelubandlululo nesishikashiki lesilwela emalungelo ebantfu, nemkhankhasi wekucedza kungalingani ngekwebulili.
  • Mnu. Karabo Gungubele (32), indvodzana yeNdvuna eHhovisi Lamengameli, Mnu. Mondli Gungubele. 
  • Mk. Zanele kaMagwaza-Msibi (59), umholi we-National Freedom Party neLisekelandvuna leSayensi neBucwepheshe, lowatinikela ekufakeni emagalelo lamanyenti langetulu kwalatayelekile entsandvweni yetfu yelinyenti nemmango.
  • Mnu. Jolidee Matongo (46), Umphatsidolobha Lomkhulu weLidolobhakati laseJozi,  lobekatinikele ekwenteni kancono timo kanye nekwakha ematfuba abo bonkhe bantfu baseJozi nebadlalindzima emnotfweni welidolobhakati.


F.    Kubekwa Etikhundleni

Ikhabhinethi ikuvumile kubekwa esikhundleni kwaKhomishina kanye neLisekelakhomishina we-Ejensi Lephetse Imincele; 
1.    Dkt. Nakampe Michael Masiapato njengaKhomishina weSikhungo Lesiphetse Temincele (i-BMA).
2.    Jenene Jikelele David Chilembe njengeLisekelakhomishina e-BMA. 
Ikhabhinethi ikuvumile kubekwa esikhundleni kwemalunga eBhodi ngekuya kwekucinisekiswa kweticu tetemfundvo nekuhlolelwa tekuphepha.
3.    Ibhodi yebacondzisi beMapaki Avelonkhe aseNingizimu Afrika:
(i)    Mk Pamela Bulelwa Yako;
(ii)    Mk. Gertrude Bulelwa Koyana;
(iii)    Mk. Nandi Nyameka Mayathula-Khoza;
(iv)    Mk. Yolan Friedmann;
(v)    Mk. Zukisa Millicent Ramasia;
(vi)    Mnu. Jeoffrey Godfrey Mashele;
(vii)    Inkhosi Livhuwani Lyborn Matsila;
(viii)    Mnu. Lourence Bernad Mogakane;
(ix)    Mnu. Fulufhelo Edgar Neluchalani;
(x)    Mnu. Ntsako Brian Ngobeni; kanye
(xi)    Mk. Hulisani Helen Mushiane.
4.    Ibhodi yebacondzisi yeSikhungo Sekwehlukahlukana Kwetilwane Netitjalo yaseNingizimu Afrika:  
(i)    Mk. Joanne Yawitch; 
(ii)    Mk. Beryl Delores Ferguson;
(iii)    Dkt. Pulane Elsie Molokwane;
(iv)    Dkt. Lesley Thulani Luthuli;
(v)    Mnu. Paul Graeme Daphne;
(vi)    Solwati Azwihangwisi Edward Nesamvuni;
(vii)    Dkt. Mmaphaka Ephraim Tau; kanye
(viii)    naDkt. Reginald Sethole Legoabe.

5.    Umcondzisijikelele: Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha    
Dkt.  Nkosinathi  Sishi
6.    Lisekela Lemcondzisijikelele: Titfutsi Taselwandle   Litiko Letekutfutsa   Mnu. Mthunzi Edmund d Madiya
7.    Lisekela Lemcondzisijikelele: Titfutsi Letihamba Kujantji  Litiko Letekutfutsa   Mnu. Ngwako Wilson Makaepaea

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore