Iintlhori Zekulumo Yobujamo Benarha Yaphakathi Komnyaka: Iimbikiindaba Zihlathululelwa Ngokuphunyeleliswa Kweenthembiso Zekulumo

UMengameli u-Jacob Zuma wethule ikulumakhe yobuJamo beNarha (i-SoNA) yaPhakathi komNyaka kwiimbikindaba, ezihlathululela ngokuphunyeleliswa kweenthembiso, e-Union Buildings ePitori ngeLesibili mhlana ali-11 kuRhoboyi wee-2015. Lekulumo ekhwezelelako-ke beyiqale umsebenzi owenziwa ngurhulumende ekuphumeleliseni umnyaka wokuthoma weTlhatlha weQhinga lesiKhathi esiPhakathi komNyaka (i-MTSF) wee-2014-2019, njengoba uvezwe ku-SoNA ngoMhlolanja wee-2015.

I-MTSF, eliHlelo lokuSebenza likaRhulumende, isime phezu kweHlelo lezokuThuthukiswa kweliZwe (i-NDP),  umtlamo womnotho womphakathi wehlelo elinqophe ukuthi nakufika u-2030 ube sewuqediwe umraro wobuchaka, wokudinga umsebenzi kunye newokutjhiyana ngendima.

Isikhwezelelo Sehlelo Lamaphuzu Alithoba

Ku-SoNA yakhe yangoMhlolanja wee-2015, uMengameli uZuma umemezele iHlelo lamaPhuzu aliThoba lokuHlumisa umnotho nelokwakha imisebenzi efuneka kangaka le. IHlelo lamaPhuzu aliThoba liyipendulo emrarweni wokuhluma kabuthaka komnotho weSewula Afrika.  

Ngaphandle kwesilinganiso sokuhluma nge-2% ngo-2015, iHlelo lamaPhuzu aliThoba linamandla wokungezelela ibelo lokuhluma komnotho nge--0,8% ngesikhathi esifitjhani, lilingezelele nge-1% ngesikhathi esiphakathinaphakathi ukuyokufika esikhathini eside.  

Izakho Zehlelweli Ngilezi Ezilandelako:
1. Ukurarulula isitjhitjhilo segezi
2. Ukuvuselela zokulima nethungelelwano lemikhiqizo elinywako
3. Ukuthuthukisa inzuzo ngobunini bomnotho wethu wezenjiwa
4. UkuPhunyeleliswa okuPhakemeko komThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo
5. Ukukhuthaza amakhamphani wangeqadi bona atjale emnothweni
6. Ukwehlisa izinga lokurarana kweensebenzi nazisemsebenzini                                              
7. Ukutjhaphulula ikghono lamaBhizinisi amaNcani naPhakathi (ama-SMME), amabhizinisi wehlanganisela, amabhizinisi wemalokitjhini newemakhaya.                                                 
8. Ukuvuselelwa kombuso nokuthuthukisa indima yamakhampani wombuso, umthangalasisekelo weTheknoloji yeLwazithintano (i-ICT) namkha ukusatjalaliswa kwe-inthanethi, amanzi, ukwakhiwa kwezindlwana zamanzi nomthangalasisekelo weenthuthi kunye ne-                                                                                                                              
9. I-Operation Phakisa, ekuhloswe ngayo ukukhulisa umnotho welwandle namanye amakoro.

UKUKHIQIZA

Amasiso Nokwakhiwa Kwemisebenzi
                                                                                     
Isekelo likarhulumende lilekelele amafemu akhanda imitjhini ekhambisa izinto zokukhamba - njengeenkoloyi neminye imitjhini yezinto zokuthutha - akhanda imitjhini engaphezulu kwee-566 000 ngomnyaka we-2014 ukusukela emitjhinini ezii-356 800 ngomnyaka we-2000.                                                                                   

Lelisekelo liphakamise imitjhini ethengiselwa amazwe wangaphandle ukusukela ee-11 000 ngo-1995 yayokuba ngaphezulu kwee-270 000 ngomyaka wee-2014. Ngenca yalokhu-ke, ima-300 000 imisebenzi evuleke emafemini akhanda imitjhini ekhambisa izinto zokuthutha.

Iyabonakala nendima yamasiso enziwe emafemini aqakathekileko akhiqiza namkha aveza ipahla, njengawo amafemu akhanda imitjhini ekhambisa izinto zokuthutha – nazo izinto zokuthutha ngokwazo - nokukhiqizwa kwemikhiqizo yezokulima kunye neyama-elekhthronikhi.

Lapha-ke kubalwa i-R5 yamabhiliyoni yakwa-Mercedes Benz, ne-R3 yamabhiliyoni  yakwa-Ford, ne-R4 yamabhiliyoni yakwa-Unilever emaplantini amane eminyakaneni edlulileko le, kunye R288 yeengidi evela kwa-Samsung.

Ngomnyaka wee-2014, iinkoloyi ezathengiselwa amazwe wangaphandle zenza i-R115 yamabhiliyoni, eyi-12,7% yemali yoke engeniswa yipahla ethengiselwa amazwe wangaphandle seyiyoke.  

Igadango likarhulumendeli elinqophe ekuvaleni ukwehla kwamafemu wezambatho, wokuthunga. wesikhumba nawamanyathelo, lenze ukuthi kuphephiswe (kuvikelwe) imisebenzi ema-68 000 kilekoro.

Nakuphela inyanga kaNtaka wee-2015, kwasele kuvunyelwe imali engange-R3,7 yamabhiliyoni yokusekela ikoro yangeqadi solo kwasungulwa iHlelo i-Clothing & Textile Competitive Programme ngomnyaka wee-2010.                           

Ukusukela ngomnyaka wee-2009, urhulumende – ngokusebenzisa umNyango wezeRhwebo nezamaBubulo (i-dti) – usekele amafemu wemikhiqizo yezokulima ngemali eyi-R1,2 yamabhiliyoni ngamahlelo ahlukahlukileko.

Ituthuko Ngamabubulo

Ukuphakamisa ukuthuthuka ngamabubulo ukuya phambili elizweni lekhethweli, urhulumende usungule iHlelo laboSomabubulo babaNtu abaNzima, hlangana nokhunye akwenzileko; leliHlelo-ke lenzelelwe ukutjhugulula amafemu wemikhiqizo kobanyana kuzokutjhaphuluka ikghono labosomabhizinisi babantu abanzima.

Seyikhona imali yokuthoma eyi-R1 yebhiliyoni yokusikimisa lelihlelo emnyakeni weemali wee-2015/2016, imali le ivela kwa-dti, bese kuthi enye, eyi-R23 yamabhiliyoni ezakusebenza eminyakeni yeemali emithathu ezako kube ngevela eHlanganweni yezokuThuthukisa ngamaBubulo.

UMTHANGALASISEKELO

Urhulumende nama-ejensi womphakathi basebenzise imali engaphezulu kwe-R1 thriliyoni kumthangalasisekelo hlangana komnyaka wee-2009 nomnyaka wee-2014.
 
Imali le-ke ifakwe ekorweni yezamandla, zeendlela, zesiporweni, zeenteyitjhini zemikhumbi, zezinto zokuthutha umphakathi, zokuphakela amanzi ngobunengi kunye nezokuhlwengisa namanzi, zeembhedlela, zefundo esisekelo nezefundo ephakemeko, zamaphrojekthi wokusungula izinto, amaphrojekthi anjengamatheleskowphu we-Square Kilometre Array newe-Meerkat.

Ukwethulwa Komkhawulelommumatho Onabileko  

Ngenyanga kaRhoboyi wee-2015 besele kwethulwe imicu yamakheyibuli abonisako ebubude obumakhilomitha azii-41 351 kobanyana izokusiza umnotho ngamandla womkhawulelomumatho onabileko.

Kuthuthelwa Ehlelweni Elisebenza Ngedijithali

Ngenyanga kaNtaka wee-2015, iKhabinethi yaphasisa amatjhuguluko wokugcina emThethwenikambiso wezokuRhatjha ngeHlelo leDijithali; ukuphasiswa kwamatjhuguluko lawo-ke kwavula iphrojekthi yokuphumelelisa lelihlelo lokurhatjha ngedijithali. IKhabinethi ibuye yavumela nokuthi urhulumende aphakise ngamabhokisana, ama-set-top boxes emizini eziingidi ezihlanu enamathelevitjhini kodwa echakileko.

Nanyana ilizwe leSewula Afrika lingazange liphumelele ukuthoma ukusebenzisa ihlelo lokurhatjha ngedijithali mhlana ali-16 kuMgwengweni wee-2015 njengoba lelo kwakulilanga elalibekwe yiHlangano yamaZwe ngamaZwe yezokuThintana ngeThintaniswanoliqha (i-ITU), kodwana mnengi umsebenzi osele wenziwe wamalungiselelo wokulisa lelihlelo lokurhatjha elisetjenziswa njenganje, kungenwe kelitjha elirhatjha ngedijithali.

UmNyango wezokuThintana sewuqede wabe watlikitla iimvumelwana zokusebenzisana namazwe abomakhelwana bethu – i-Botswana, i-Namibia, i-Mozambique, i-Lesotho kunye neSwaziland -  kobanyana kuzokuphungulwa ukucabhelana kwamaza wokurhatjha hlangana kwamazwe la.

IGEZI

Yihle indima esele yenziwe ekurarululeni imiraro yegezi eSewula Afrika solo kuthome iHlelo leGezi lamaPhuzu amaHlanu ngenyanga kaNobayeni wee-2014.

Solo iya ngokuba ngcono imisebenzi eyenziwa kwa-Eskom, ukuqinisekisa ukuthi amaphawa ondliwa abe eluswe kuhle ngendlela efaneleko, akhanyisele nabantu igezi ngokwamandla wawo.

I-Eskom itlikitle iimvumelwana zesiKhatjhana esifitjhani sokuThenga iGezi ezingezelela igezi la kutlhayela khona ngenca yemisebenzi yokulungisa, nezinqophe ukuthi kube negezi eyaneleko ngeenkhathi la igezi ifuneka khona khulu khulu.

Kuzokungezelelwa enye igezi ema-800 wama-megawatts (MW) ngokuphehla igezi ngokuhlanganyela. Amahlelo wokubabalela nokulonda igezi enze ukuthi kubulungeke ama-450 wama-MW, enza nokuthi kuphunguke ukusilaphazeka kommoya.
 
Amaphrojekthi ahlukahlukileko weHlelo leGezi eVuselelekako labaPhehli beGezi abaziJameleko aphakela igezi eyi-1 800 yama-MW esilulwini segezi sisoke.
Kungakapheli iminyaka emibili nohafu ukusukela nje, amaphrojekthi ama-92 wehlelo legezi evuselelekako azokuletha ii-6 327 zama-MW esilulwini segezi soke.
 
Njenganje kusathungathwa ezinye iindlela zokuphehla igezi, ekubalwa hlangana nazo namaphrojekthi wokusebenzisana namazwe abomakhelwana esiphandeni seHlanganyela yamaZwe we-Afrika eseSewula (i-SADC); kilamaphrojekthi-ke kubalwa wokuphehlwa kwegezi ngamanzi, nawokuphehlwa kwegezi ngerhasi, kunye nawokuphehlwa kwegezi ngamalahle.
 
Selasezingeni eliphakemeko amalungiselelo wokuphehla igezi ngenyukliya kwesikhathi esilingeneko nesikhathi eside; nje-ke ihlelo lokuthenga igezi leyo ngalendlela kufuze bona liqedwe emnyakeni weemali wee-2015/16.
 
Kuzakumenyezelwa iHlelo eliPheleleko lokuSetjenziswa kweRhasi, elizakukhuthaza  ukuhluma namasiso ebubulweni lerhasi.
 
URhulumende uzakuragela phambili ngokuthungatha indlela ekungatholwa ngayo umthombo othembekileko womvango wegezi ukuqinisekisa ukuthi ilizwe linehlelo legezi elithembekileko nje, nangomuso.

ZOMNOTHO

Umnotho weSewula Afrika, njengeminye iminotho ephasini loke, solo usiphalazela ukubuyela ezingeni lawo lokuhluma owawukilo ngaphambi kobana ube kilelizinga lomtjhono.

ISewula Afrika yazibophelela ngokuthi kuthi kufika umnyaka wee-2019, umnotho wayo ube sewuhluma ng-5%, kodwa izinga lokuhluma komnotho elili-1,5% ekukhe kwafikwa kilo ngomnyaka wee-2014 likude kumbi nomnqopho we-NDP.

Nokho-ke nanyana umnotho uhluma kabuthaka kangaka ephasini loke nje, kulindeleke bona izinga lokuhluma kwawo liphakame, ubuncani bakhona libe ma-3% eminyakeni emithathu ezako, ngoba ukutlhayela kwegezi – okusiliyo esikhulu – kulindeleke bona kube ngcono.

Isekelo Lamasiso

Mhlana ali-7 kuRhoboyi, umhlangano wesiQhema sobuNgameli esiSebenza zamaBhizinisi sicocisene ngesidingo sokuphakamisa ipumelelo yokulawula umsebenzi nobude besikhathi ekuqedwa ngaso umsebenzi, ukusekela amasiso, hlangana nokhunye. Ngalokho-ke kuzakuragela phambili ukwethulwa kwehlelo kweeNdawo zomNotho eziKhethekileko.        

Njenganje kuvulwa iziko lokughonakalisa amasiso, namkha isitolo esiphethe koke, ukusekela amasiso wekhethwapha nawamazwe ngamazwe.  Isilingelelo salokhu senzelwa e-dti.

Izikweli lizakwenza ubungcono bezamasiso, likhuphule nobulula bokuragwa kwamabhizinisi ngokuveza iindawo lapho kuminyezelene khona khulu, kususwe iinqabo zoburhiyarhiya bokulawula, kuphungulwe izinga lokungaphumeleli kwelawulo, kubekwe amazinga wokuraga umsebenzi, kuphungulwe ubude besikhathi sokuqeda umsebenzi, kulungelelwe bekuphendulwe msinyana yoke imibuzo ephathelene nezamasiso.  
 
Imithetho Emitjha Yama-Visa

Ngemva kokuzwakala kweenlilo ngemithetho emitjha yama-Visa, urhulumende uvule iKomidi eVange aboNgqongqotjhe (i-IMC) ekuLawulweni kwemiThetho yokuPhuma nokuNgena kwabaNtu eSewula Afrika.  

I-IMC izokuqalana nemithelela engakahloswa ebangwa mithetho emitjha elawula ukungena nokuphuma kwabantu eSewula Afrika emakorweni ngamakoro, ekubalwa nawo zevakatjhobukelo nezamasiso.

USihlalo we-IMC liSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa, kanti-ke amalungu wayo nguNgqongqotjhe wezoVakatjha, noNgqongqotjhe wezangeKhaya, noNgqongqotjhe wezeRhwebo nezamaBubulo, noNgqongoqtjhe wezokuThuthukiswa komPhakthi kunye noNgqongqotjhe wezekuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani.

UKUTHUTHUKISWA KWAMABHIZINISI AMANCANI

Aragela phambili amagadango wokutjhaphulula ikghono lamaBhizinisi amaNcani naPhakathi (ama-SMME), amabhizinisi wehlanganisela, amabhizinisi wemalokitjhini newemakhaya. Hlangana nokhunye okwenziwako la kubalwa nokuphunyeleliswa komthethokambiso wokubekela ngeqadi ama-30% wokusekela amaBhizinisi amaNcani naPhakathi nawehlanganisela.

Amabhizinisi Amancani Ayibhizinisi Ekulu

Ama-SMME azakusekelwa ngokwandiswa kwamathuba wokungena emakethe nawokuthola iimali. Uburhiyarhiya bokulawula ngemibandela buzakuphungulwa kuma-SMME; hlangana nalokho kubalwa nokubuyekezwa kwalomthetho olawula amabhizinisi amancani njenganje.  

Ukubhadalwa Kwabenzelimsebenzi

Kuvulwe iphiko elikhethekileko emNyangweni wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlunga kobanyana lizokuphenya ngeenlilo zokubhadalwa kwabenzelimsebenzi ngemva kwesikhathi namkha zokungabhadalwa kwabo emveni kobana sebawenzile umsebenzi, ngitjho nanyana ama-invoyisi wabo alungileko nasemthethweni bawathumele kungakapheli ama-30 wamalanga benze umsebenzi loyo.

ZOBUDLELWANA EMSEBENZINI

ISekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa udosa phambili ijima lokukhulumisana hlangana kwamabhizinisi nabajameli beensebenzi, ngomnqopho wokulungisa ubudlelwana.

Sekuvunyelenwe ngehlathululo yomRholo ongomNcani ekungakafaneli ukuthi kube nomrholo ongaphasi kwawo; lesisivumelwana senziwe emikhulumiswaneni yomKhandlu wokuThuthukisa zomNotho nezemiSebenzi (i-NEDLAC).

Ezinye iindlela zokuphungula ukurarana kwemisebenzini sivumelwana sokwenza iKambiso yokuziPhatha nakunghalwe umsebenzi, iinsebenzi nazivalelwe ngaphandle, nalokhuya nakukatelelekileko ukuthi umbango wemsebenzini ulanyulwe liBandla lezokuLamula, zokuBuyisana nezokuThobelana (i-CCMA).

ZOKULIMA

Yihle indima esele yenziwe ekwakhiweni kwePhaga yezokuLima, kangangoba sezikhonjiwe iindawo ezima-43 kezima-44 lapho kuzokwakhiwa khona. Enye iPhaga yezokuLima izokuvulwa esifundeni seTlhagwini Tjingalanga.

URhulumende uragela phambili ngokuphumelelisa amanye amagadango aqakathekileko weGadango lokuPhumelelisa umThethokambiso wezokuLima ozakusekela ukuhluma nokuqatjhwa kweensebenzi kezokulima nemikhiqizweni yezokulima.
 
Ihlelweli-ke libala nokwandiswa kwesekelo lokusekela abalimi nabafuyi bemaplodini esele bakhona njenganje, nokufuna iindlela zokubandisa ngenani elibonakalako abavezi bemikhiqizo yezokulima nokufuya.  

Amanzi Nokuhlwengisa

Urhulumende ukhombe amanzi njengomthombo oqakathekileko wokuhluma komnotho, nje-ke uragela phambili umsebenzi wokuphumelelisa ihlelo lamaphuzu amahlanu lamanzi nokuhlwengisa.

Ihlelweli-ke litjho:                           

  • Ukondla, ukwelusa, ukulungisa nokwenza ngcono umthangalasisekelo wamanzi newokuhlwengisa okhona lo njenganje namkha ngesikhatheso
  • Ukwakha amadamu amatjha nokuvula amathuba wokuthola amanzi waphasi;
  • Ukwenza ikhwalithi yamanzi ibe ngcono;
  • Ukwakha itheknoloji yokulawulwa kwemininingwana nelwazi lamanzi nokuhlwengisa
  • Ukuqinisekisa ihlelo elithuthukileko nelilungelelweko, njengehlelo elikhupha amalayisense wokusetjenziswa kwamanzi.

Uzokubuyekezwa umThetho wemiSebenzi yaManzi womnyaka we-1997 (umThetho 108 we-1997), ngokunjalo ubuyekezwe nomThetho wezaManzi eliZweni lOke (umThetho 36 we-1998).
 
Urhulumende selathomile ukuthatha amagadango wokuqeda ukuvuza kwamanzi okudla ilizwe imali eyi-R7 yamabhiliyoni ngomnyaka.

Ihlelo likarhulumende, ngomNyango wezaManzi nezokuHlwengisa, elizokuthwasisa ama-athizeni namaplambara azii-15 000 azakulungisa iimpompi ezivuzako eendaweni ngeendawo, lizokuvulelwa eBhayi, ePumalanga Kapa, mhlana ama-28 kuRhoboyi. Isiqhema sokuthoma ukuyokuthwasiselwa imisebenzi le, ngeseenkulungwana ezintathu emnyakeni weemali ka-2015/16.  

Ifundo Esisekelo  

Imiphumela yokuHlolwa ngomNyaka yomNyaka wee-2014 itjengisa ukuthi isilinganiso ebesiqothelwe ngamaGreyidi 3 siphumele sabe seqa esifundweni sekghono lokufunda nelokubala, sekubalwa neLimi leKhaya kwaGreyidi 6.  

Nokho-ke izinga lepumelelo nokusebenza kuhle kuMethemethiksi neLimi lokuThoma eliNgezelelweko kwaGreyidi 6 nakwaGreyidi 9 lisese ngaphasi kwalokho ekufuze libe ngikho.  

Lizokuqiniswa kizo zoke iinkolo iQhinga leMethemethiksi, iSayensi neTheknoloji. Urhulumende uzokwenza neqiniso lokuthi kutholakala abotitjhere abaneleko, kube nanamahlelo wokuthwasisa nokuthuthukiswa ngeemfundo.

Umsebenzi wokuphakamisa iimfundo zabotitjhere bakwaGreyidi R nawo solo uya phambili, njengengcenye yemizamo yesikhathi eside yokuphakamisa izinga (ikhwalithi) lefundo.  

ZEPILO

IHlelo leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngesifo senTumbantonga libuke iSewula Afrika ngokuphumelela kwayo ukuthatha amagadango wokulwa nengogwana ebanga intumbango (i-HIV), kunye naso isifo sentumbantonga (i-AIDS) ngokwaso.

Ipumelelo eyenziwe yiSewula Afrika ngalokhu kiyo kubalwa nokunabiswa kwehlelo lokwelaphisa abantu abanentumbantonga ngemithi erhobhisa ubukhali bentumbantonga (ama-ARV) kunye nelokwelaphisa labo abanentumbantonga ngokwayo. Bekube kunamhlanje, baziingidi eziyi-3.1 abantu abathola ama-ARV; lokhu-ke kutjho ukuthi beqe isibalo esasibekiwe ngomnyaka wee-2014/15 ngeengidi ezintathu.   

Linatjisiwe nehlelo lokuhlolela abantu isifo se-TB, kangangokuthi njenganje sebaziingidi eziyi-15,2 yeengidi abantu esele bahlolelwa ubulwelwe besifuba (i-TB); lapha-ke kutjho ukuthi sidlule ngeengidi ezintandathu isibalo ebesiqothelwe.  

Isatjhotjholoza iya phambili ipi yokulwa ne-HIV nentumbantonga; kilepi esaya phambili kubalwa nanokulwa nanomukghwa wokunindwa ngesithunzi esimbi kwabantu abane-HIV nentumbantonga; kulwiswa ukuthi kuphele ukunindwa kwabantu ngesifesi nangengogwana yaso kobanyana bazokuphila kuhle, benze koke okwenziwa ngibo boke abanye abantu.

UmThethokambiso WeLutjha (i-NYP)

IKhabinethi yamukele i-NYP ngenyanga kaMrhayili wee-2015. Kuvulwe isiQhema esiSebenza ngezeLutjha e-Ofisini kaMengameli (i-PYWG), esineenhlangano zelutjha nezombuso; isiQhemesi-ke siphethwe liSekela likaNgqongqotjhe wezokuHlela, zokuTjheja nezokuHlunga e-Ofisini kaMengameli uButi Manamela. I-PWYG ilekelela ukulungelela umsebenzi wokuphumelelisa i-NYP.  

Amahlelo Aphunyeleliswako Lapha Ngilawa Alandelako: 
                                                           

  • Ukuthwasiswa nokuboniswa indlela kwabosomabhizinisi belutjha neenhlanganisela zamabhizinisi;                                                                                                                         
  • Ukutjhugululwa nokubuyekezwa kwesiKhwama seeMali zokuSiza abaFundi (i-NSFAS);                                                                                                                                   
  • Ukwandiswa kwabafundi abangena emayunivesithi nemakholeji wokufundela imisebenzi;
  • Ukuphunyeleliswa kwamahlelo wokuqatjhwa kwelutjha, njengokufakelwa kwamagiza wamanzi kunye nokufakelwa kwamabhokisana aziinkhongozeli zemininingwana yokurhatjha ngethelevitjhini  kunye
  • Nokuphunyeleliswa kwamahlelo wokuqatjhela imisebenzi embusweni nawokufundisa ngesimilo nangokuziphatha okuzakwakha isakhamuzi esihle.                                       

ZEEMAYINI

Ukumayini kuyingcenye eqakatheke khulu emnothweni weSewula Afrika. Urhulumende akakahlaliseki ngobujamo bemisebenzi eemayini nemafemini wesimbi njenganje, njengoba kunevalo lokuthi iinsebenzi zingahle zilahlekelwe misebenzi nje eemayini nemafemini wesimbi; nakungenzeka lokho, kungaba namaqaphazela amambi kumbi emizini eminengi, neendaweni ezinengi kunye nemnothweni ngokwawo.

UNgqongqotjhe wezeNjiwa u-Adv. Ngoako Ramatlhodi ukhe wabiza umhlangano mhlana ama-5 kuRhoboyi wee-2015, la akhulumisene khona nababelani bamabhizinisi nabeemayini.

Umhlangano loyo uveze iindawana la kungasindiswa khona imisebenzi elengela eliweni lokuphela, waveza nezinye iindlela ezingaqalwa ukubalekela ukulahleka kwemisebenzokhu. Kube kwavulwa nesiqhema esithunywe umsebenzi wokuveza iimphakamiso ezinemininingwana epheleleko malungana nalokhu.

Mhlana ali-7 kuRhoboyi, isiQhema esiSebenza ngezamaBhizinisi e-Ofisini kaMengameli sithume urhulumende neKoro yezeeMayini ukuthi bafune ipengu elungileko yokurarulula umraro ngekolelo esemTloweni wezeeMayini ethi “okhe wahlonyiswa ngamandla akahlale anamandla”, ngaphandle kokuya emakhotho.

UmThethomlingwa wezeNjiwa nemiThombo yaMandla wokuThuthukisa ubuyiselwe ePalamende kobanyana kuyokubonisanwa ngawo nemKhandlwini weemFunda (i-NCOP), njengoba kucatjangwa ukuthi azange kubonisanwe ngokwaneleko nje, hlangana nokhunye.  

UmNyango wezeNjiwa uragela phambili ngokuthumelela iinkhamphani ezingathobeli umthetho iincwadi zemilayelo. Sesiphelile isikhathi ebeyijanyiselwe sona ilayisense yemayini yamalahle i-Optimum Coal, nje-ke imayini le seyilayelwe nokuthi ilungise iindaba zayo ebeyiphule ngazo umthetho kube kujanyiswe ilayisense yayo njalo.

I-Operation Phakisa

URhulumende uvule indlela yokuveza imiphumela yamsinya yezenzelwa, i-Operation Phakisa, ekorweni yezepilo, nekorweni yomnotho welwandle, ngomnyaka wee-2014.  

Ijima elifana naleli, kezeemayini, i-Mining Phakisa, elinqophe ukuzuzisa abantu ngezenjiwa, lizokuvulwa ngekupheleni komnyaka wee-2015.

Isekelo Likarhulumende Wendawo

Urhulumende bekasekela abomasipaladi eendaweni ngeendawo kobanyana kuphunyeleliswe ihlelo lokuBuyela emiRabhini, elithonywe ngoKhukhulamungu wee-2014 kobanyana lizokuvuselela aborhulumende beendawo.

Iinjamiso zombuso kunye nezekoro yangeqadi bakhuthazwa ukuthi babhadale iinkwelede zabo kobanyana abomasipaladi bazokwazi ukwenza umsebenzabo ngefanelo.  

Bekube nje, ilinganiselwa e-R100 lamabhiliyoni imali ekweledwa abomasipaladi; lelinani lemali-ke pheze libuyelelwe kabili solo kwangomnyaka we-2009.

ZOKUPHEPHA NOKUVIKELEKA

Amaviyo ngamaviyo weButho lamaPholisa weSewula Afrika (i--SAPS) – sekubalwa neviyo lezobuhloli, nelesiqhema esiphendula la kunezehlakalo zobulelesi khona, neviyo lesiqhema esibonakala koke, neviyo lama-Hawks, ngokubambisana nesiQhema samaBhizinisi esiLwa noBulelesi, neentolo zamaselifoni, neZiko eliSebenza ngemiNiningwana engaba neNgozi emaBhanga kunye neenkampani zabogadi zangeqadi – aphumelele ukuwuphungula nokuwukhalima umukghwa wokudlelezelwa kweenthabathaba zeentolo.   

Amapholisa athole ukuthi ubunengi beenthabathaba zeentolo beziqothelelwa khulu khulu iintolo zamaselifoni. Amaselifoni nezinye iinsetjenziswa zama-elekhthronikhi ezetjiwako nakudlelezelwa iindawo zeentolo njalo, zigcine seziphumile neSewula Afrikapha. Bambadlwana abasolwa esele babotjhiwe malungana nalamacala, hlangana nabo ekubalwa nabogozolo beenqhema zehlanganyela ezenza lobubulelesi.

Ukubulawa Kwamapholisa

Ngemva kokubulawa kwamapholisa ama-55 ukusukela ngoTjhirhweni nonyaka, uNgqongqotjhe wezamaPholisa uNathi Nhleko bambawe ukuthi abuyekeze iqhinga lokuphephisa amapholisa, kobanyana amapholisa azokwazi ukwenza ekufanele akwenze nakasahlelwako.

Ukusahlelwa kwamapholisa kukusahlela amandla womBuso, kunye nokusahlelwa kwesitjhaba seSewula Afrika ngokwaso.  
 
AmaSewula Afrika akhuthazwa ukuthi afake isandla ekuvimbeleni ukusahlelwa kwamapholisa ngokuthi aveze labo ababulala amapholisa, ngoba phela ababulalabo bahlala khona hlangana nabantu beSewula Afrika eendaweni ngeendawo. Abantu godu kufuze bona bahlale babikela amapholisa ngokuthi bobani abenza nobunye ubulelesi, ngoba nabenza njalo bazabe benza ukuthi iindawo zemakhabo zihlale ziphephile.  
 
Mhlana amathandathu kuKhukhulamungu, kuzokubanjwa ikonzo yesikhumbuzo ebanjwa qho ngomnyaka yokukhumbula amapholisa angasekho; iyokubanjelwa e-Union Buildings, ePitori.  
 
Ibangamatlhuwo YeMarikana

Kunikelwa itjhejo leqalontanzi ukuphunyeleliswa nokwenziwa kweemphakamiso ezivela embikweni webangamatlhuwo yeMarikana, eTlhagwini Tjingalanga, eyenza bona kugcine kubulewe abantu abangaphezulu kwama-44.
 
Inikelwa itjhejo nependulo kaKomitjhinari wezamaPholisa uJenerali Riah Phiyega ngeemphakamiso zeKomitjhini ka-Farllam malungana nokuthi mbala ukulungele na ukuphatha lesisikhundla somsebenzi asiphetheko.  
 
Isaya phambili nemikhulumiswana naboNgqongqotjhe iinkhundla nemisebenzabo ethintekako embikweni weMarikana, njengoNgqongqotjhe wezamaPholisa, uNgqongqotjhe wezabaSebenzi, uNgqongqotjhe wemiThombo yezeNjiwa, uNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuVuselelwa  kweeMilo.  
 
Isitjhaba sizakubuyiselwa umbiko khona duze nje ngendima ezabe seyenziwe ngokuphumelelisa iimphakamiso zeKomitjhini ka-Farlam. Woke amagadango athathwako la njenganje, enzelelwa ukwenza iqiniso lokuthi izenzeko ezifana nalesi seMarikana aziphindi zenzeke godu eSewula Afrika. 
 
Ukusahlelwa Kwamaphandle

Ngemva kokusahlelwa kwamaphandle ngenyanga kaSihlabantangana nonyaka, i-IMC ngezokuNgena nokuPhuma kwabaNtu eSewula Afrika inqophe ukwenza koke okungakghonakala ukukhandela ukuthi kungabe kusaba nesahlelo elinjalo.  

Hlangana namanye amagadango athathwako kubalwa nokwenziwa kwamatjhuguluko wemithetho, nokuphakanyiswa kwezinga lobupholisa ngejima i-Operation Fiela-Reclaim, kunye nokukhuthazwa kokuphilisana ngokuzwana hlangana kwezakhamuzi zeSewula Afrika nabantu ababuya emazweni wangaphandle.  

I-IMC ngezokuNgena nokuPhuma kwabaNtu eSewula Afrika izokuhlangana neenhlangano ezijamele amaphandle wakamanye amazwe namaphandle wamazwe we-Afrika, kuragwe ukuya phambili imikhulumiswana uMengameli uZuma akhe aba nayo nabo ngoSihlabantangana wee-2015.

I-AFRIKA ENGCONO

Ukuhluma ngebelo elizwekazini le-Afrika kuvula ithuba lokwandiswa kwemakethe yapahla (yemikhiqizo) neyemisebenzi eyenziwako. Kulindeleke ukuthi umnotho wesiphande esingenzasi kweSahara uhlume ukufika ku-4,5% emnyakeni wee-2015.  

Malungana nalokhu-ke, i-SADC ibeke amehlwayo phezu kokuqedelela umthethokambiso wezamabubulo ozakulawula lesisiphande.

ISewula Afrika izakusolo iragela phambili ngokusebenzisana neHlangano yoBunye be-Afrika ( i-AU) ne-SADC emizamweni yokuvula iindawo ezirhwebelana ngekululeko, neyokuqinisa amaqhinga wokuphakamisa ihlelo lokuphucula i-Afrika ngokwandiswa kwamabubulo.

Share this page

Similar categories to explore