Sitatimende saMengameli Cyril Ramaphosa lesimayelana neNchubekelembili yeMitamo yaVelonkhe yeKulwa neKubhebhetseka kweLubhubhane lwe-COVID-19 

Bantfu baseNingizimu Afrika,

Sekuphele tinyanga leti-15 gonco kusukela samemetela Simo Savelonkhe Senhlekelele kuphendvula kulolubhubhane lwekhorona.

Asizange sesibukane nenkinga yetemphilo yaloluhlobo ngaphambilini, ngisho nasinye lesidvonse sikhatsi lesidze ngalendlela.

Kuyavisiseka kutsi bantfu labanengi baseNingizimu Afrika sebativa badziniwe futsi sebakhatsele.

Silila ngetimphilo letinyenti letisilahlekele, futsi sidvonsa kamatima kutsi sibukane nalomtselela lomkhulu lolubhubhane lolube nawo kutindlela tekutiphilisa tetigidzi tebantfu.

Ngiyati kutsi sesifikelwe kuphelelwa sineke ngalokuvinjelwa lokubekwe etimphilweni tetfu.

Ngikuvisisa ngalokuphelele kukhatsateka kwenu ngalokuvinjelwa lokunivimbela kutsi nihambe ngekukhululeka, nihlangane, kutijabulisa nalabanye bantfu, kukhonta etinkonzweni kanye, ngalesinye sikhatsi, ngisho nekutisebentela kute niphile.

Nanome kunjalo siyati kutsi lemitsetfo yekuvimbela ibe nemphumelelo ekuvimbeni kubhebhetseka kwaleligciwane.

Sesengce saphindza futsi sabeketelela emahlandla lamabili lamatima ekusuleleka ngalolufu.

Kodvwa ngekusebenta ngekubambisana sikwehlisile kusuleleka ngalolufu futsi savimbela kulahleka kwetimphilo letinyenti.

Siyati kutsi njengaloku kulukhuni njengaletinyanga leti-15 lesendlule kuto, sesicale ngekuvusetela kanye nekwakha kabusha futsi.

Nanome luhlangabetane netihibe letinyenti, luhlelo lwetfu lwekukhipha umjovo wemutsi wekugoma selutfola umfutfo futsi ekugcineni sesisendleleni yekulawula lesifo.

Kodvwa nome sisenaso sizatfu sekutsi sibe nelitsemba, kodvwa sisahlalelwe yintsaba lekumele kutsi siyicanche.

Lihlandla lesitsatfu lekwesuleleka ngalolufu selisetikwetfu. Kufanele kutsi sikuvikele lokutseleleka lokusha ngalolufu.

Kusukela nje ngigcine ngikhulume nani kulamaviki lamabili lengcile, silinganisomkhatsini sekutseleleka lokusha ngalolufu sekuphindzeke kabili.

Sase-ke, sirekhoda kusuleleka ngalolufu lokulinganiselwa ku-3 700 ngelilanga.

Kulamalanga lasikhombisa lengcile, sirekhode silinganisomkhatsini sekusuleleka ngalolufu loku-7 500 ngelilanga.

Kungeniswa esibhedlela ngenca ye-COVID-19 kulamalanga la-14 lengcile kungetulu nge-59% kwengca emalanga la-14 landvulelako.

Silinganisomkhatsini sebantfu labashonako ngenca ye-COVID-19 ngelilanga senyuke nge-48% kusukela ku-535 emavikini lamabili lengcile saya ku-791 kulamalanga lasikhombisa lengcile.
Ngaphandle kweNyakatfo Kapa, tonkhe tifundza tibukene nekwenyuka kwekusuleleka ngalolufu.

Tifundza letine – iGauteng, eFreystata, iNshonalanga Kapa, kanye Nyakatfo Kapa – setivele ngekwemtsetfo tisehlandleni lesitsatfu, kantsi letinye tifundza tona tiyasondzela kuleso simo.

Samba selinani lekuhlolelwa i-COVID-19 lesikhomba kuba nayo – lokubitwa ngekutsi lizinga lekutfolakala unaleligciwane – liyachubeka ngekwenyuka eGauteng, eLimpopo, eNshonalanga Kapa, eFreysitata naKwaZulu-Natal.

Kuletifundza, iGauteng ibe ngulesihlaseleke kabi kakhulu.

Ngiyo lenakubili kulokutsatfu kwetehlakalo letinsha letitfolakele kuleliviki leliphelile.

Kwenyuka kwalokwesuleleka ngalolufu eGauteng nyalo sekuyaphangisa futsi sekwenyuke kakhulu ngesikhatsi lesifananako kulamahlandla lamabili lengcile.

Kungapheli nje emalanga langasimangaki, linani letehlakalo letinsha tekwesuleleka eGauteng titakwengca sicongo selihlandla lesibili.

Tibhedlela letitimele kulesifundza tibike kutsi setisondzela ekufinyeleleni kutsi tigcwale.
Kufanele kutsi sitsatse sincumo futsi ngekushesha kute sisindzise timphilo.

Kute sente loko, kufanele kutsi sibuyele sente loko lokusisekelo.

Kufanele kutsi sitikhumbute kutsi leligciwane libhebhetseka njani kute kutsi ngulowo nalowo ente siciniseko sekutsi utiphatsa ngendlela lenciphisa ematfuba ekundluliseka kwaleligciwane.

Kufanele kutsi singayekeli kwenta leto ticwayiso letisisekelo lesitatiko kutsi timcoka. Bososayensi betfu basitjela kutsi leligciwane libhebhetseka ngendlela lesitiphatsa ngayo.

Kufanele kutsi sikhumbule kutsi bantfu labanyenti labangenwe nguleligciwane le-COVID-19 abakhombisi timphawu.

Umuntfu lohleti eceleni kwakho etekisini, longaba ngumuntfu lenisebenta naye, nome umngani nome ngisho alilunga lemndeni emcimbini wekutijabulisa angaba ngulosuleleke ngaleligciwane.

Ungasuleleka nawugibele etekisini lengakavulwa emafasitela.

Ungalitfola leligciwane kumuntfu lenisebenta naye longasifaki sifonyo ngendlela levala imphumulo nemlomo.

Umngani wakho nome lilunga lemndeni lelingakagezi tandla nome lelingatigezi tandla ngesibulalamagciwane ngembikwekutsi likunike sinatfo nome lipuleti lekudla, ngaleyo ndlela ungasuleleka ngaleligciwane.

Ungahamba uyowuvakashela batali bakho labadzala nobe bogogo namkhulu, ungati kutsi sewutseleleke ngaleligciwane bese uyabatselela.

Ungavakashela sihlobo sakho lesinesifo sashukela, lesinehayihayi nome lokunye kugula lokungumahlalakhona bese uyabatselela, ngisho nome ngabe wena utiva kutsi uphilile.

Ungaya esontfweni nome endlini yekuthandaza e-mosque, nome ungaya endzaweni letsengisa kudla udlele khona legcwele bantfu nome endzaweni yekutsenga futsi sonkhe lesikhatsi ube utselela bantfu leligciwane ubeka kuphila netimphilo talabanye bantfu ebungotini.

Ngelishwa, kulula nje ngaleyo ndlela kubhebhetsekisa lesifo.

Nangabe sati kutsi sike sahlangana nemuntfu lowesuleleke nge-COVID-19, kufanele kutsi silandzele inchubo yekuhlala wedvwa emalanga lalishumi akunandzaba kutsi kusiphatsa kabi kangakanani loko.

Lena ngulenye yetindlela letincono kakhulu yekuvimba kuchubekela embili kwekubhebhetseka kwaleligciwane.

Tingucuko letisisekelo ekutiphatseni kwetfu kungenta umehluko lomkhulu.

Sikhulumile ngaloku tikhatsi letinyenti, kodvwa kufanele kutsi siphindze sikusho ngobe etikhatsini letinyenti kunekungagcini imitsetfo ekutiphatseni kwetfu.
Kufanele kutsi sikhutsale kakhulu, sigcile singagucugucuki futsi sicaphele kakhulu tento tetfu.

Nangabe sicaphela futsi sikhutsele singakunciphisa lokwendluliseka kwalesifo futsi sehlise lizinga lekwesuleleka ngalolufu.

Nakunebantfu labambalwa labatseleleke ngalesifo ngesikhatsi lesitsite, babambalwa labangenwa kugula, babambalwa lokudzingeka kutsi bangeniswe etibhedlela, bambalwa lokudzingeka kutsi banakekelwe egunjini lalabagula kakhulu, futsi bababancane labadzinga tinsita tekuphefumula.

Lesikwatiko kulamahlandla lamabili ekusuleleka ngalolufu, kanye naloko lokuhlangabetanwe nako emhlabeni wonkhe, kutsi nangabe tisetjentiswa tetemphilo setitfwele kakhulu tingasakhoni, kuba nekulahlekelwa timphilo letinyenti.

Lesikubeke embili kutsi sicale ngako sikwente kwanyalo, kwenta siciniseko sekutsi kunemibhedze yasesibhedlela leyanele, tisebenti tetemphilo letanele, tinsita tekuphefumula letanele kanye nemoyamphilo lowanele kute sinike kunakekela lokuncono kakhulu kulowo nalowo lokudzingako.

Lokwandza kakhulu kwekutseleleka lokusha ngalolufu kusho kutsi kufanele siphindze futsi sicinise imitsetfo yekuvimbela kunyakata nekuhamba kanye nemihlangano yebantfu. Kudzingeka kutsi sicinisekise kutsi kuba nekuhambisana kakhulu nemtsetfo futsi sibatsatsele tinyatselo leticinile labo labangayigcini imitsetfosimiso.

Ngekubuka lokwesuleleka ngalolufu lokwenyukako, sincume kutsi sibeke lelive kuSigaba Sekucaphela se-3.

Lesigaba sitawucala kusebenta lamuhla ebusuku imitsetfosimiso yaso naseyifakwe kuGazethi.
Loku kusho kutsi:
- Ema-awa emtsetfo weliwashi atawucala ngensimbi ye-22:00 ebusuku aphele ngensimbi ye-4:00 ekuseni.
- Tikhungo letingenti imisebenti lebucayi njengetindzawo tekutsenga kudla udlele khona, tindzawo letitsengisa tjwala kunatselwe khona kanye netikhungo tekutivocavoca kutawudzingeka kutsi tivalwe ngensimbi ye-21:00 ebusuku kute tisebenti tato nemakhasimende akhone kuya emakhaya ngembikwekucala kwemtsetfo weliwashi.

- Yonkhe imihlangano itawugcina kubantfu labange-50 ngekhatsi kantsi ngephandle batawuba 100.

Nangabe kusho kutsi leyo ndzawo lokuhlanganelwe kuyo yincane kakhulu kutsi ingamumatsa lelinani lebantfu kube nekuchelelana lokufanele, ngako-ke kungendlulwa ngemaphesenti lange-50 kumtsamo wendzawo yekuhlangana.

Loku kufaka ekhatsi tinkonzo tetenkholo, imicimbi yetepolitiki kanye nemicimbi yekutijabulisa, kanye netindzawo letitsengisa kudla kudlelwe khona, tindzawo letitsengisa tjwala kunatselwe khona emathaveni netindzawo letifanana nato.

- Kuhambela imingcwabo nekushiswa kwetidvumbu kungengci kubantfu labange-50 futsi kugcinwe tonkhe tinchubo tetemphilo nekuchelelana.

Imilindzelo, imihlangano lebanjwa ngemuva kwemingcwabo kanye nema-‘after-tears’ ayikavunyelwa.

- Tindzawo letitsengisa tjwala kutsi ungabunatseli lapho titawuvunyelwa kutsi titsengise kusukela ngensimbi ye-10:00 ekuseni kudzimate kube yinsimbi ye-18:00 ntsambama kusukela ngeMsombuluko kute kube nguLesine.

Loku akufaki ekhatsi emaholide ahulumende.
Kutsengiswa kwetjwala kutsi kunatselwe lapho kutawuvunyelwa ngekwemibandzela yemvume kute kube yinsimbi ye-21:00 ebusuku.

Kunatfwa kwetjwala kuto tonkhe tindzawo temmango njengasemabhishi nasemapaki akukavunyelwa sanhlobo.

Kuko konkhe kuphendvula kwetfu kulolubhubhane, besisolo sitsatsa tinyatselo letifanele futsi naletihambisana nebungoti balokwesuleleka ngalolufu.

Nasitsatsa sinyatselo ngekushesha, nome sitsatse tinyatselo letimatima kakhulu, umnotfo wetfu utawulimala.

Ngalokufananako, nangabe siyephuta kakhulu kutsatsa sinyatselo, nome nangabe kuphendvula kwetfu kubutsakatsaka kakhulu, kunebungoti bekwehluleka kutsi sililawule leligciwane.

Ngako-ke siyeluse ngeliso lelibukhali mininingwane futsi sasilalela seluleko setati tetfu kanye netabososayensi betfu.

Letinyatselo lesititsatsa nyalo tifanele lelizinga lebungoti futsi tidzingekile kute tisindzise timphilo.

Kwengeta, tinyatselo letinyenti letibalulekile titawuhlala tikhona tinjalo.

Uphocelekile wonkhe umuntfu kutsi afake sifonyo lesivala njalo imphumulo nemlomo ngaso sonkhe sikhatsi nakasendzaweni yemmango.

Kulicala nawungakwenti loko.

Banikati kanye nebalawuli betakhiwo, tikhungo, titolo, tindzawo tekutsengisa kudla kudlelwe lapho, ematekisi kanye nemabhasi bonkhe banesibophelelo kucinisekisa kutsi bantfu labasetindzaweni tabo nome labakutigitjelwa tabo bafaka tifonyo.

Kufanele kutsi bacinisekise kutsi tinyatselo tekuchelelana lokufanele tiyagcinwa futsi tiyentiwa.

Kubalulekile kukhumbula kutsi kulicala nangabe linani lebantfu kuletindzawo lengca linanikhulu lemakhasimende nome tisebenti labavunyelwe kute kutsi lapho kube nekuchelelana lokufanele.

Kungena eSigabeni Sekucaphela se-3 kutawuba nemtselela etinhlangotsini letinyenti temphilo yetfu futsi kutawudzinga ingucuko kuloko besihlele kutsi sitakwenta.

Loku kufaka ekhatsi, sibonelo tinhlelo tekugubha Lusuku Lwelusha, lebeluhlelwe kutsi lutawugujelwa eMgungundlovu kusasa.

Loku nyalo sekutawuba ngumcimbi lotawuba ngumhlanganombici wevidiyo ye-inthanethi, lonelinani lebantfu labatawube bawuhambele lelincishiswe kakhulu, kanye nenkhulumo letakwetfulwa nguMengameli ngevidiyo ye-inthanethi.

Ngulowo nalowo unesibophelelo sekwenta loko lokufanele kute sitivikele futsi sivikele nalabanye bantfu.

Kusemahlombe alowo nalowo kutsi anciphise bungoti kitsi nakulabanye bantfu.

Sonkhe sibonile kutsi luhlelo lwetfu lwekujova lube nekubambeteleleka lokunyenti.

Sihibe setfu sekucala sibe ngemuva kwekufika kwemtfwalo wekucala wemijovo yekugoma, bososayensi betfu batfola kutsi umjovo wemutsi wekugoma i-AstraZeneca lesiwutsenge e-Serum Institute yaseNdiya bewute kuvikeleka lokwanele kuloluhlobo lolwehlukile lweligciwane lelikhona kakhulu ngebunyenti lapha eNingizimu Afrika.

Siphindze futsi saba nemtselela lomubi ngenca yekuswelakala kweluphakelo lwemijovo mhlaba wonkhe, lokukhinyabete tinhlelo tekujova e-Afrika yonkhana kanye nakulamanye emave lanemnotfo lophasi nalosemkhatsini.

Ngemuva kwesihibe se-AstraZeneca, umjovo wekugoma wabaka-Johnson & Johnson ubonakale unguloncono kakhulu live letfu lelingawukhetsa ngobe uvikelana kuleligciwane lelehlukile, ngobe usebentisa silinganisomutsi sinye kuphela futsi kulula kuwugcina nekuwuhambisa.

Nanome kunjalo, luphakelo lwemjovo wekugoma wabaka-Johnson & Johnson wavinjwa ngenca yeluphenyo lwekungcoliseka kwetitsako tawo efekthri yebaphakeli eBaltimore eMelika.

Kute kube ngunyalo, luhlelo lwetfu lolukhulu kakhulu kudzingeka kutsi lwetsembele kumjovo wemutsi wekugoma waka-Pfizer, lodzinga tilinganisomutsi letimbili.

Nanome kunjalo, tisebenti tetemphilo leti-480 000 setiwutfolile umjovo wemutsi wekugoma wabaka-Johnson & Johnson kute kube ngunyalo njengencenye yeSigaba Sekucala saloluhlelo.

Njengencenye yeSigaba Sesibili, tisebenti tetemphilo letingetekile letitigidzi le-1.5 kanye nebantfu labangetulu kweminyaka lenge-60 budzala sebasitfolile silinganisomutsi sekucala semjovo wemutsi wekugoma we-Pfizer.
Loku kwenta linani selilonkhe lebantfu labatfole silinganisomutsi salomjovo wekugoma labacishe babe tigidzi letimbili.

Litubane lekujova selenyukile kancane, nyalo sesijova bantfu labalinganiselwa ku-80 000 ngelilanga etindzaweni tekujovela letingetulu kwe-570 temkhakha wahulumende nemkhakha lotimele.
Lelinani litakwenyuka emavikini letako, njengaloku sihlose kuvikela bantfu labanyenti labahlaseleka lula ngalokusemandleni etfu.

Inkinga yemjovo wemutsi wekugoma wabaka-Johnson & Johnson nyalo seyisonjululiwe.

Ngenca yaletinkinga, tigidzi letimbili tesilinganisomutsi lebesetikhicitiwe atisebentiseki.

Sikhungomkhicito saka-Aspen lesiseGqeberha eMphumalanga Kapa nyalo sesiyakhona kutsi sichubeke sikhicite tilinganisomutsi letinsha.

Lenkampani itimisele kutsi yenyuse kakhulu umkhicito kanye nekucala kutsi iphakele lelive kulamaviki lambalwa letako.

Kute kube ngunyalo sisatfole cishe tilinganisomutsi temjovo we-Pfizer leticishe tilinganiselwe etigidzini leti-2.4.

Ekupheleni kwenyanga yeNhlaba, silindzele kutsi sibe sesitfole lilani lelilinganiselwa etigidzini leti-3.1 tetilinganisomutsi we-Pfizer.

Sitjelwe baka-Johnson & Johnson kutsi balindzele kudiliva imitsi yekugoma lelinganiselwa etigidzini letimbili lapha eNingizimu Afrika ekupheleni kwenyanga.

Tilinganisomutsi letitfolwe ekucaleni taka-Johnson & Johnson titawusetjentiselwa kujova bothishela etikolweni tetfu bese kutsi emva kwaloko sekuba tisebenti tetekuvikela letisembili lapho imphi ishisa khona.

Njengaloku nyalo lokubambeteleka ekuphakelweni kwalemijovo sekusonjululiwe, umsebenti wetfu lophutfumako kutsi siphotfule kujova bonkhe labo labaneminyaka lengetulu kwalenge-60 budzala ngaphandle kwekubambeteleka.

Kulinganiselwa ekutseni sinawo emandla kwanyalo kujova lokungenani bantfu laba-150 000 ngelilanga, futsi sesihlele kutsi sikwengete loko kufinyelele kubantfu labange-250 000 ngelilanga ngekushesha lokusemandleni.

Ngaleyo ndlela-ke ngicela wonkhe umuntfu lokulelive longetulu kweminyaka lenge-60 budzala kutsi abhalise – nge-inthanethi, nge-SMS, ngelucingo nome batibhalise bona matfupha – kute bajovwe ngaphandle kwekubambateleleka.

Ngicela wonkhe wonkhe, nangabe kukhona umuntfu lomatiko loneminyaka lenge-60 budzala losengakajovwa, ucelwa kutsi umsite kutsi abhalise kute atewujova.

Njengaloku sibona lelizinga lekwesuleleka ngalolufu lwenyuka eveni lonkhana, lunye kuphela lubalobalo lolunika sizatfu lesicacile lesinikana litsemba.

Ngesikhatsi lesifananako nakwenyuka lihlandla lesibili lekusuleleka ngalolufu ekucaleni kwenyanga yeNgongoni kulomnyaka lophelile, betinge-640 tisebenti letinakekela ngetemphilo letasuleleka nge-COVID-19 ngesikhatsi semalanga lasikhombisa.

Emalangeni lasikhombisa ekugcina, tinge-64 kuphela tisebenti letinakekela ngetemphilo letesuleleke ngalolufu.

Nanome kufanele kutsi kube kutinikela kwetfu lokungagucuki kucinisekisa kutsi kute sisebenti lesinakekela ngetemphilo lesesuleleka ngalolufu, loku kukhomba kwehla kwekwesuleleka ngalolufu, lokungenca yemphumelelo yesigaba sekucala seluhlelo lwetfu lwemjovo wemutsi wekugoma.

Loku kubufakazi bekutsi umjovo wekugoma uyasebenta.

Kufanele kutsi kusigcugcutele kutsi siphangise sikhiphe imijovo yekugoma kanye nekucinisekisa kutsi bonkhe bantfu labafanelekile bayabhalisa bese batfola umjovo wemutsi wekugoma.

Etinyangeni letilishumi nesihlanu letengcile, nangikhuluma nesive ngise-Union Building ngatsi:
“Lolubhubhane lutakwendlula.”

“Kodvwa kukitsi kutsi sincume kutsi lutawutsatsa sikhatsi lesingakanani, lutawube ludale umonakalo longakanani, nekutsi kutawutsatsa sikhatsi lesingakanani umnotfo wetfu kanye nelive letfu kuvuseteleka kabusha.

“Kuliciniso kutsi sibukene nesimo lesiphutfumako lesimatima kakhulu.

“Kodvwa nasingahlangayela, sitsatse sinyatselo nyalo, futsi sitsatse sinyatselo ngekuncuma, sitawuluncoba lolubhubhane.”

Ngemuva kwaso sonkhe lesikhatsi lesengcile, ngemuva kwako konkhe lesihlangabetane nako, ngemuva kwako konkhe lesikwentile futsi nalesikufezile njengesive, lamavi aliciniso sibili.

Sibeketelele lokukhulu njengesive futsi sancoba.

Ngeke sehlulwe kungatsita, kwesaba nome kudzangala.

Ngeke sesatjiswe bungako nome bunkimbonkimbo balomsebenti losembikwetfu.

Nyalo sesiyayibona indlela leya ekuncobeni lolubhubhane.

Kodvwa kusasekunyenti lokusamele kutsi sikwente.
Sikhombisile kutsi sinato tindlela kanye nemandla ekwenta kutsi silwe naleligciwane.

Futsi nginelitsemba lelikhulu kunakucala kutsi sitawuphumelela.

Nkulunkulu akabusise live laseNingizimu Afrika futsi avikele nebantfu balo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore