Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi ngaLesitsatfu, mhla tinge-28 Indlovulencane 2024.

A.    Tindzaba Letimcoka Telive 

1.    Temnotfo
1.1.    Inkhulumo Yesabelomali Savelonkhe

1.1.1.    Ikhabhinethi isemukele Sabelomali Savelonkhe sa-2024, lesikhombisa kutimisela lokungagucuki kwahulumende ekulawuleni ngekungagucuki umnotfo walelive kanye nekutsatsa tincumo letimatima letidzingekile tekubhalansisa kushoda ngakulolunye luhlangotsi sigcugcutela kukhula kutemnotfo.
1.1.2.    Sabelomali Savelonkhe siyachubeka nekuchubela embili bocalangaye kwentiwa labamcoka kanye nekwesekela labo labahlaseleka lula besive setfu. Siniketa Lusito lwetenhlalo kute kutfutfukiswe timo tekuphila talabo bantfu baseNingizimu Afrika labaphuyile, labahlaseleka lula labancishwe emalungelomusa. Loku kufaka ekhatsi bantfu baseNingizimu Afrika labangasebenti, netintsandzane kanye nebantfwana labahlaseleka lula labaphila emakhaya laphetfwe bantfwana.
1.1.3.    Kuhlanganiswa nekwetfulwa kweSabelomali Savelonkhe sa-2024 yincenye lebalulekile yeluhlelo lwentsandvo yelinyenti levulekile nalenekutilandza. Ikhabhinethi iyatsemba kutsi luphakelo lwesabelomali Savelonkhe lutawuba tinzuzo tetemnotfo letitawakha futsi simo setfu setemnotfo.

1.2.    Budlelwane emkhatsini Wahulumende Netinhlangano Letitimele
1.2.1.    Ikhabhinethi isemukele sivumelwane sekucala saloluhlobo emkhatsini wahulumende netinhlangano letitimele emkhatsini we-Sasol ne-Transnet Freight Rail kute kwentiwe ncono kwetsembeka kwetekutfutsa ngesitimela. 
1.2.2.    Ngaphasi kwesivumelwane seminyaka lesihlanu, i-Transnet Freight Rail itawusebentisa incumbi yemaloli emathangi e-amoniya la-128 kuletsa i-amoniya kumakhasimende lesuka kutisetjentiswa te-Sasol bese kutsi imbuyiselo yaloko, Sasol utawusita ngetimali luhlelo lwekugcina lencumbi yemaloli isesimeni lesisebentako kanye nekuwalungisa. 
1.2.3.    Lobudlelwane benta ncono umsebenti we-Freight Logistics Roadmap kute ugucule lomkhakha. Lobudlelwane bukhomba kutsi kusebentisana kungatincoba njani tinsayeya letimatima.

1.3.    Luklayo Lwekota Lwetebasebenti (i-QLFS)
1.3.1.    I-QLFS  lesandza kwentiwa yelubalobalo lwaseNingzimu Afrika ikhombe kutsi kube nekwenyuka lokuncane kwelizinga lekuswelakala kwemsebenti kulelive ekoteni yesine ya-2023 lisuka ku-31.9% ekoteni yesitsatfu laya ku-32.1% ekoteni yesine, kusikhutsata kutsi njengahulumende sente imitamo yetfu lephindvwe kabili kutsi sidvonse bantfu labanengi kutsi bangene ematfubeni ekusebenta. 
1.3.2.    Nanome umnotfo wetfu uchubeka ngekudala imisebenti, awukho ezingeni hulumende lahlose kutsi kukufezekisa kute kulungiswe insayeya yekuswelakala kwemsebenti. I-QLFS ikhombise kutsi tekucashwa lokungakahleleki kwemikhakha letimele kwenyuke nga-124 000, tetimali ngemisebenti le-128 000, tekutfutsa nga-57 000, tetetimayini ngemisebenti lenge-37 000 kwatsi temakhaya langasese ngemisebenti la-18 000.
1.3.3.    Ikhabhinethi icela yonkhe imikhakha kutsi yesekele Lisu Lekuvusetela Nekwakha Kabusha Umnotfo, lelisita ekunikeni imisebenti nematfuba ekutiphilisa kutigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika.

1.4.    Kugubha iminyaka lenge-20 kweLuhlelo Lolwengetiwe Lwemisebenti Yemmango (i-EPWP) 
1.4.1.    Umnyaka wa-2024 ngumnyaka we-20  i-EPWP solo yabakhona,  lemelela letinye tetindzaba letiyimphumelelo yeNingizimu Afrika yetinhlelo tekucashwa kwemmango ngebunyenti futsi inguleminye yemitamo lemikhulukati yekwehlisa buphuya.
1.4.2.    Ikhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana nekufezekiswa kanye nangemphumelelo ye-EPWP, lokuluhlelo lolumcoka lwahulumende lolunike bantfu baseNingizimu Afrika labangasebenti ematfuba emsebenti latigidzi kusukela nje lwasungulwa. 
1.4.3.    Kuleminyaka lenge-20 leyengca i-EPWP ibe nematfuba emsebenti langetulu kwetigidzi le-14, lokulente laba luhlelo lolukhulukati loluchubeka ngekucasha ummango emhlabeni. Lelibanga leselihanjiwe lelifezekise kusebentisa ngalokuchubekako budlelwane nemkhakha lotimele kanye netinhlangano temmango. Lamatfuba emsebenti afake ligalelo ekutfutfukisweni kwemakhono kulabo labatimbandzakanyile ngobe bekadalwa ngaphasi kwemiklamo leminyenti ye-EPWP kutekuvakasha, kutekulima, kutesakhiwonchanti, imiklamo yetenhlalo kanye nemiklamo leholwa besifazane.
1.4.4.    Ikhabhinethi itjelwe kutsi ematfuba emsebenti la-4 609 000 adalwa ngesikhatsi seSigama se-4 sethemu lesemkhatsini se-EPWP, leyenteke ngesikhatsi sa-2019/2020 kuya ku-2022/23. Lesibalo simelele imphumelelo ye-92% nakucatsaniswa nemgomo lowabekwa Kuphatsa Kwesitfupha wekudala tigidzi letisihlanu tematfuba emsebenti. Kunemasu lasentiwe ekutsi kufezekiswe lamatfuba emsebenti lange-390 973 lasele ngenyanga yeNdlovulenkhulu 2024.
1.4.5.    Kulamatfuba emsebenti la-4 609 000, tifundza letintsatfu letiphume embili lapho lamatfuba emsebenti adalwe khona kakhulu kuKwaZulu-Natal, lokubalwa ematfuba la-1 064 000 (23%), kwalandzela iMphumalanga Kapa, nge-903 789 (20%) kanye neNshonalanga Kapa nge-508 954 (11%). 
1.4.6.    Nanome linyenti lalamatfuba angematfuba esikhatsi lesifishane kuya kuthemu lesemkhatsini, labanye aholele ekutseni abe ngewekucashwa sikhatsi lesidze. Tibalo tiphindze futsi tikhombe kutsi labangetulu kwe-20% labo labatimbandzakanya batfola kucashwa ngale ngaphandle kwe-EPWP.  
1.4.7.    Labanengi labatimbandzakanya kuloluhlelo lwe-EPWP baphotfule ngemphumelelo ticu tabo emikhakheni lefanana nekupheka kwebungcweti labanye njalo sebacashwe kwesiphelane embonini yetekuhlalisa nekulalisa tivakashi. Ekwengeteni kumatfuba emsebenti, i-EPWP iphindze futsi ifake ligalelo kakhulu macondzana nekuletfwa kwetinsita, kanye nekutfutfukisa tindzawo tetinsita emimangweni kanye nemphilo lencono lesezingeni. 
1.4.8.    Tigidzigidzi letingetulu kwe-R52 tendluliselwe kulabatimbandzakanya ku-EPWP njengemiholo yemsebenti lowentiwe eSigabeni se-IV. 
1.4.9.    Kwengeta loko, emabhizinisi angetulu kwe-600 asunguliwe ngekusebentisa loluhlelo. 

2.    Tindzaba Tahulumende

2.1.    Lukhetfo Jikelele Lwanga-2024 
2.1.1.    Ikhabhinethi isemukele simemetelo saMengameli Cyril Ramaphosa sangaLesitsatfu, mhla tinge-29 Inkhwekhweti 2024 njengelusuku lweLukhetfo Jikelele, ngemuva kwekubonisana neKhomishini Yetelukhetfo yaseNingizimu Afrika kanye nabo bonkhe Bondvunankhulu betifundza tato tonkhe tifundza totiyimfica mayelana nesimo sekulungela lukhetfo lwavelonkhe nelwetifundza. 
2.1.2.    Ikhabhinethi icela wonkhe umuntfu, ikakhulu bantfu labasha, kutsi basebentise lilungelo labo bavote. Iminyaka yekutinikela lokukhulu kanye nemzabalazo wenkhululeko yetfu kwaholela kutsi linyenti lebantfu baseNingizimu Afrika kutsi bavote nga-1994. Umzabalazo wetfu wenkhululeko watfolela wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika kutsi atibandzakanye ngemfutfo eluhlelweni lwetfu lwenkhululeko.
2.1.3.    Lukhetfo lwalonyaka lwenteka kanye kanye nemgubho weMinyaka le-30 Yenkhululeko, lokulibanga lelimcoka leselihanjiwe njengaloku lisinika litfuba lekucabanga mayelana naloko lesiphumelele kukwenta kanye nekufuna tisombululo tekulungisa tinsayeya tetfu letincobekako.

2.2.    Licembu laMengameli Lekusebenta eThekwini 
2.2.1.    Ikhabhinethi ikubonile kuhlangana kwaMengameli Ramaphosa ngaLesihlanu, mhla tinge-23 Indlovulenance 2024 ne-Durban Chamber of Commerce and Industry kucocisana nemitamo leyahlukahlukene leholwa nguhulumende wavelonkhe kute kusitwe Masipala Welidolobhakati laseThekwini kulungisa letinsayeya letikhona kwanyalo temanti, gezi netesakhiwonchanti.
2.2.2.    Mengameli uphindze futsi wasungula Licembu laMengameli Lekusebenta eThekwini kute liphutfumise kusonjululwa ngekushesha tinkinga letitsintsa Masipala Welidolobhakati laseThekwini. Lelicembu – lelakhiwa Tindvuna, kanye naMasipala Welidolobhakati laseThekwini netiphatsimandla temabhizinisi – batakwetfula njalo imibiko yenchubekelembili kuMengameli.

2.3.    Inkhundla ye-14 Yenchubomgomo Yenkhulumiswano (i-PDF) Yembutfo Wemave Emhlaba Wekusebenta lemayelana naBothishela Betemfundvo
2.3.1.    Ikhabhinethi ikunakile kungenisa ngemphumelelo kwe-PDF ye-14 Yembutfo Wemave Emhlaba Wekusebenta lemayelana naBothishela Betemfundvo lapha eSandton, eJozi ngeMsombuluko, mhla tinge-26 Indlovulencane 2024. Lomhlangano uhlanganise ndzawonye labatsintsekako kutemfundvo emhlabeni wonkhe kute kugcugcutelwe, kube nekuntjintjiselana ngelwati kanye nekwelusa inchubekelembili yeMgomo Wentfutfuko Lesimeme we-4 lomayelana nekulingana kutemfundvo.
2.3.2.    I-PDF ikhiphe Umbiko Wephaneli Lesezingeni Lelisetulu lomayelana neButhishela Lobuceceshelwe yaphindza futsi yetfula Umbiko Wemhlaba Wonkhe lomayelana nekweswelakala kwabothishela.

3.    Kulwa nebugebengu
3.1.    Ikhabhinethi idvumisa Luphiko Lwetemaphoyisa aseNingizimu Afrika ngemsebenti wawo wekungapheli emandla, lokuholele ekubanjweni kwebantfu labasikhombisa mayelana nekubulawa kwaKiernan 'AKA' Forbes nemngani wakhe Tebello ‘Tibz’ Motsoane. Lababili balabasolwa babanjwe  Eswatini futsi batawutfwalwa baletfwe kulelive.
3.2.    Lokubanjwa kube ngumphumela wekusebenta kamatima kwemaphoyisa tinyanga letinengi. Kulabasolwa lababanjiwe kufaka ekhatsi umchumanisi, badubuli, inchapheli, kanye nemuntfu locashe imoto netibhamu.

4.    Tebudlelwane Bemave Emhlaba

4.1.    Ingcungcutsela yeLubumbano Lwe-Afrika (i-AU) ye-37
4.1.1.    Ikhabhinethi yayidvumisa inchubekelembili leyentiwe eNgcungcutseleni ye-37 ye-AU lebeyibanjelwe e-Addis Ababa, eTopiya mhla ti-17 kanye namhla ti-18 Indlovulencane 2024, leyachaza loko i-Afrika lekubeke embili letawucala ngako ikwente nga-2024 kanye nangale. Mengameli Ramaphosa ujoyine labanye baholi base-Afrika ekucocisaneni ngalokubekwe embili lokumcoka kutsi kwentiwe ngulelivekati lokufaka ekhatsi kuthula nekuvikeleka, ingucuko yesimomvama selitulu, intfutfuko kutemnotfo kanye nendzima ledlalwa yi-Afrika etindzabeni letitsintsa umhlaba wonkhe.
4.1.2.    Lengcungcutsela yavuma Luhlelo Lwesibili Leminyaka le-10 Yekufezekiswa  kwe-Ajenda 2063, lotawubona kuchubeka ngekushesha kwemiklamo lemcoka njengeNdzawo Yekuhweba Ngenkhululeko Kulelivekati Lase-Afrika, lapho live laseNingizimu Afrika lidlala khona indzima lemcoka.
4.1.3.    Mengameli Ramaphosa uphindze futsi wetfula umbiko lomayelana nekuphendvula kwalelivekati kulubhubhane lweSifo se-COVID-19 kanye nesimo sekulungela kulwa nebungoti kutemphilo esikhatsini lesitako, ngekwesikhundla sakhe sekuba Lichawe lekuphendvula kwe-AU ku-COVID-19. Lengcungcutsela iphindze futsi yagcizelela kubaluleka kuvusetelwa kwenhlalomnotfo ngemuva kwe-COVID-19, kanye netifundvo letitfoliwe ekulungeleni lubhubhane nekuphendvula, kanye nekuvikeleka kwelivekati. 
4.1.4.    Mengameli ucele baholi base-Afrika kusi bachubeke ngekwenta ncono emazinga ekucaphela kwemave awo macondzana nelubhubhane esikhatsini lesitako wakhutsata kutsi kwemukelwe Simo Lesicinile Lesifananako e-Afrika lesimayela Nekulungela Lubhubhane Nekuphendvula.
 
4.2.    INingizimu Afrika itawusingatsa Licembu Lemashumi Lamabili (i-G20) neLihhovisi Lamengameli nga-2025
4.2.1.    Ikhabhinethi yemukele futsi yacubungula umbiko lomayelana nemalungiselelo eNingizimu Afrika ekungenisa Ingcungcutsela Ye-G20 nga-2025 kanye nekutsatsa Lihhovisi Lamengameli. Loku kutawuba ngumcimbi loyinchophamlandvo eNingizimu Afrika njengaloku itawuba ilive lekucala kutsi lapha e-Afrika isingatse umhlangano waloluhlobo; hhayi kutsi awukavami nje kuphela ngenca yelinani lelilindzelekile kodvwa nangenca futsi yemtselela longapheli lokucatjangwa kutsi itawenta.
4.2.2.    Ikhabhinethi inelitsemba kutsi iNingizimu Afrika itayisingatsa ngemphumelelo leNgcungcutsela ye-G20, njengaloku ike yenta esikhatsini saphambilini emicimbini lemcoka lefanana neNgcungcutsela ye-Brazil, iRashiya, Indiya, iShayina neNingizimu Afrika (i-BRICS) kanye neKukhula kwe-Afrika Nenkhundla Yelitfuba Lekwenta. Sikhundla sekuba nguMengameli we-G20 sinika iNingizimu Afrika litfuba lekuhola embili tifiso tetimakethe letisafufusa. 
4.2.3.    Njengaloku itawusingatsa i-G20, kutimbandzakanya kweNingizimu Afrika kulenkhundla kutawuchubeka kuholwe kutinikela kwalelive ekuchubeleni embili timfuno tavelonkhe talelive kanye netelivekati i-Afrika.

B.    Tincumo Tekhabhinethi
1.    Kusingatsa umhlangano Wemfica wemnyaka weLibhange Lentfutfuko Lensha (i-NDB) 

1.1.    Ikhabhinethi yacubungula yaphindze yakuvuma kungeniswa kwemhlangano wemnyaka we-NDB lapha eNingizimu Afrika ngeNhlaba 2024. 
1.2.    Sekuphele iminyaka le-10 kusukela emave  e-BRICS asayina Imibhalo Yesivumelwane se-NDB eNgcungcutseleni Ye-6 ye-BRICS lebeyiseFortaleza, eBrazil mhla ti-15 namhla ti-16 Kholwane 2014. Loku kwaba sikhungo sekucala sentfutfuko yemave lahlukahlukene lasafufusa nalasatfutfuka. Kute kube ngunyalo, iNingizimu Afrika seyifake tigidzigidzi letinge-R25 kulelibhange ngemali lekhokhelwe Yekucala Umsebenti. INingizimu Afrika yetsemba kutsi itawungenisa lomhlangano lomayelana ne-NDB bese itinikela ekusebentisaneni nalelibhange kanye nemave langemalunga alo kute kufezekiswe intfutfuko lesimeme neKwakha livekati i-Afrika lelincono. 

2.    Lisubuciko Lekucasha Tingcweti Tetinsita Tenhlalo (ema-SSP)
2.1    Ikhabhinethi ilivumile Lisubuciko Lekucasha ema-SSP njengencenye yekwandzisa likhono lemtfombolusito webantfu lahulumende, letinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye nemkhakha lotimele kute tiphendvule ngekucabanga kucala ngetinkinga tetenhlalo lelive lelibukene nato. 
2.2    Lelisubuciko liyinhlanganyela yekutinikela lekwakha umkhakha wetinsita temmango lophendvula tidzingo temmango wetfu kanye nekuncoba tinkinga tetenhlalo njengebugebengu, budlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwabesifazane, kukhulelwa kwelusha, buhonga, emakhaya laholwa bantfwana, kuphila kwengcondvo kanye nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva. 
2.3    Lelisubuciko lihlose futsi ekubekeni sisekelo lesifaka wonkhe wonkhe ngekwenhlalo kanye nelikusasa lelicinile nesive lesinakekelako. 

3.    Umtsetfo Lohlongotwako lomayelana neTimphesheni 
3.1.    Ikhabhinethi  yacubungula yaphindze yavuma kushicilelwa nekucela kutsi ummango ungenise kuphawula kwawo lokumayelana naloMtsetfo Lohlongotwako lomayelana neTimphesheni kulelive. 
3.2.    Leliphepha lalomtsetfo lihlose kwetfula luhlelo lolusemtsetfweni lwemphesheni yetenhlalo leniketa umhlalaphasi, tinzuzo tekukhubateka nekufa kubo bonkhe basebenti. Labahola umholo lophasi inkhokhelo yabo itawulekelelwa ngekuhambisana netimiso letikhona. Leliphepha leMtsetfo liphindze futsi lichubeke liphakamise kutsi kube nekuhambisana kwendlela yekutselisa kwebantfu lasebakhulile kanye neluhlelo lwesibonelelo sahulumende kute kulungiswe kuphatfwa ngalokungalingani kwebantfu lasebakhulile kulemikhakha lemibili. 
3.3.    Kwengeta kuloko, leliphepha lweMtsetfo lihlose kuphakamisa tingucuko tesikhungo kute kugcugcutelwe bunye kunchubomgomo yekuvikeleka ngekwetenhlalo kute kube nekuphatsa ngelikhono, kwetfulwa kwetinsita lokuncono kanye nekucinisekisa kutsi kunekulawulwa ngemphumelelo, kuphatsa nekwengamela kuto tonkhe tinhlelembiso tekuvikeleka ngekwenhlalo.  

C.     Tekucashwa
Konkhe kucashwa kuncike ekucinisekisweni kweticu kanye nemvume yekufaneleka.

1.    Kucashwa kwaMnu. Snike Thulani Sibuyi njengaMabhalane weLuphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrika.
2.    Kucashwa kwaMnu. Xolile Sizani njengeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) se-PetroSA.
3.    Kucashwa kwaMk. Nombulelo Guliwe njengeSisebenti Lesikhulu seTekuvakasha taseNingizimu Afrika. 
4.    Kwengetwa kwenkontileka yaMk. Totsie Memela-Khambula njengeSisebenti Lesikhulu se-Ejensi Yesibonelelomali Sembuso. 
5.    Kucashwa kwaMk. Mapatane Elizabeth Kgomo njengeSisebenti Lesikhulu se-Ejensi Lesekela Takhiwonchanti Tamasipala.
6.    Kucashwa futsi kwiBhodi ye-Central Energy Fund (i-CEF) nekucashwa kwaMk. Ayanda Noah njengaSihlalo.

7.    Kucashwa kwemalunga eBhodi Yetekuvakasha yaseNingizimu Afrika: 
7.1.    Mk. Makhosazana Khanyile (Sihlalo); 
7.2.    Adv Lizelle Dominique Jordaan (Lisekela Lasihlalo);
7.3.    Dkt. Gregory J Davids;
7.4.    Mnu. Ikaneng Ephraim Pilane;
7.5.    Solwati Motlhago Stella Bvuma;
7.6.    Mk. Nqabomzi Haya;
7.7.    Mnu. Rajesh Mahabeer;
7.8.    Mnu. Ayanda V Mazibuko;
7.9.    Mk. Maija de Rijk-Uys; 
7.10.     Dkt. Mzolisi Michael Toni; kanye 
7.11.     naMk. Uveshnee Pillay njengemmeleli weLitiko Letekuvakasha. 

8.    Kukhetfwa kwaSihlalo neLisekela Lasihlalo we-Board of Trustees of the Independent Development Trust: 
8.1.    Adv Kwazikwenkosi Mshengu (Sihlalo); kanye
8.2.    naMk. Karabo Siyila (Lisekela Lasihlalo).

D.    Imicimbi Letako

1.    Inyanga Yemalungelo Eluntfu 
1.1.    Umgubho weNyanga Yemalungelo Eluntfu  Nelusuku   Lwemalungelo Eluntfu lonyaka mhla tinge-21 Indlovulenkhulu utakwendvulela umgubho wavelonkhe weMinyaka le-30 Yenkhululeko ngaMabasa.
1.2.    Ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Emashuminyaka Lamatsatfu eNhlonipho Nekugcugcutelwa Kwemalungelo Eluntfu”, Ikhabhinethi icela wonkhe wonkhe kutsi adlale indzima yakhe ekuciniseni emalungelo etfu eluntfu, kanye nekutsandza kakhulu inkhululeko yetfu nentsandvo yelinyenti, leyatfolwa ngelinani lelisetulu kakhulu.
2.    Imbizo Yamengameli Yekutfutfukiswa Kwesigodzi (i-DDM) 
2.1.    Mengameli utawungenisa Imbizo Yamengameli ye-12 ye-DDM ngaLesine, mhla ti-7 Indlovulenkhulu 2024 lapha eSigodzini saMasipala waseNkangala eMpumalanga.
2.2.    LeMbizo ihlanganisa ndzawonye baholi labavela kuyo yonkhe imikhakha lemitsatfu yahulumende kutsi icocisane nebahlali macondzana netinsayeya tekuletfwa kwetinsita kanye nekubeka emasu ekutfutfukisa kuletfwa kwetinsita endzaweni.
2.3.    Imbizo Yamengameli kanye neLuvakasho lwekwengamela umsebenti kwenteke kuto totiyimfica tifundza njengencenye yemitamo yekucinisekisa umsebenti lochubekako wekutfutfukisa timphilo tetakhamuti.
2.4.    Ikhabhinethi icela bahlali beSigodzi saMasipala waseNkangala kanye netindzawo letisedvute kutsi tihambele leMbizo kanye nekucocisana nalabamelele ummango mayelana netindzaba letibatsintsako.

3.    Ingcungcutsela Yekutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti Lesisimeme yaseNingizimu Afrika (i-SIDSSA) yanga-2024 
3.1.    Bonkhe bantfu bamatasatasa ngemalungiselelo e-SIDSSA ye-2024, letawube ibanjelwe eKapa kusukela mhla ti-17 kuya mhla ti-19 Indlovulenkhulu 2024. I-SIDSSA itawuhlanganisa ndzawonye labatawudlala indzima lemcoka kumkhakha wetesakhiwonchanti labamcoka kutsi basheshise litubane lelutjalomali kusakhiwonchanti kulelive.
3.2.    Kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kube ngulokubekwe embili lokumcoka kutsi kucalwe ngako kwentiwa nguhulumende kanye neKuphatsa Kwesitfupha, ngobe kufaka ligalelo ekukhuleni kwetemnotfo nekudala imisebenti. I-SIDSSA itawukhombisa lenye yenchubekelembili ekufezekiseni kweLisu Lekutfutfukisa Sakhiwonchanti lelavunywa yiKhabhineti ngeNkhwekhweti 2020.
4.    Inkhomfa Yesibili Yabosotimboni Labamnyama Nebatfumeli Bemphahla Emaveni Langaphandle
4.1.    Inkhomfa Yesibili Yabosotimboni Labamnyama Nebatfulimeli Bemphahla Emaveni Langephandle itawubanjelwa lapha eSandton Convention Centre eJozi ngaLesitsatfu, mhla tinge-20 Indlovulenkhulu 2024.
4.2.    Lenkhomfa itawuhlonipha kuphuma embili kutemabhizinisi kanye nekuhlonipha emabhizinisi laluphawu lwemoya wemphumelelo netintfo letinsha, kanye nekukhombisa kudala imisebenti, inchubo lenhle lemukelekile nelizingagugu. Emafemu langetulu kwe-600 abosotimboni labamnyama lasekelwe Litiko Letekuhweba, Timboni Nekuchudzelana akhombise inzuzo lelinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R80 ngemnyakatimali wa-2023/24, akhombisa imiphumela lephatsekako ekuheheni bosomabhizinisi labamnyama abaningi kumnotfo wetetimboni.

E.    Imilayeto

1.    Kuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo nekufisela lokuhle ku: 

1.1.    Mk. Michelle Phillips ekucashweni kwakhe njenge-Group CEO ye-Transnet kanye naMk. Nosipho Maphumulo njenge-CFO ye-Transnet. Lokucashwa kumcoka kulomsebenti lochubekako wekwakha kabusha likhono lekusebenta ku-Transnet njengencenye yemsebenti wekubuyisela esimeni likhono lalelive kutekutfutsa, tekuhamba ngesitimela nekuhambisa umtfwalo wemphahla.
1.2.    Mnu.   Wamkele Mene, ngekukhetfwa kwakhe njengaLobhala Jikelele weNdzawo Yekuhweba Lekhululekile Yelivekati Lase-Afrika.
1.3.    Mnu. Sibusiso Ngalwa, longuSihlalo kwanyalo weNkhundla Yavelonkhe Yebahleli baseNingizimu Afrika (i-SANEF), ngekucashwa kwakhe kuSigungu Lesiphetse Sekomidi Yenkhundla Yebahleli base-Afrika. 
1.4.    IBanyana Banyana, licembu Lavelonkhe lebhola letinyawo, ngekuncoba kwalo kusigaba sesibili seKuhlungela Ema-olimphiki Abomake e-CAF. Lelicembu liphumelele emlenteni wesibili ngemagoli asawonkhe nga-4-2, ngaleyo ndlela-ke litawubukana neNigeria emzuluswaneni wekugcina ngaMabasa 2024.

2.    Kudzabuka
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini, kubangani nalasebenta nabo: 

2.1.    Wakabuteni Simon Mkhulu Bobe naLance Corporal Irven Thabang Semono weMbutfo Wetekuvikela waseNingizimu Afrika, labashone eDemocratic Republic of Congo (e-DRC) mhla ti-14 Indlovulencane 2024. Bebayincenye yeMishini Yekutfutfukisa Ummango e-Afrika lengaseNingizimu e-DRC, leyatiwa ngalokwetayelekile kutsi yi-SAMIDRC, letfunyelwe kutsi ibuyisele esimeni kuvikeleka, kuthula nekutinta ngekulandzela i-Ajenda ye-AU “Yekubindzisa Tibhamu nga-2030.” Ikhabhinethi iphindze futsi yafisela kwelulama ngekushesha lamasotja lamatsatfu lalimele ngesikhatsi ahlaselwa.
2.2.    Webantfu labayimfica baseMpumalanga labalahlekelwe timphilo tabo engotini yebhasi ePaulpietersburg, KwaZulu-Natal ngesikhatsi babuya embutsanweni waKhongolose lobewubanjelwe eThekwini.

Imibuto:
Mk. Nomonde Mnukwa
Libambela leSikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485

More on

Share this page

Similar categories to explore