Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi Wevidiyo Ye-intanethi wangaLesitsatfu, mhla ti-10 Indlovana 2021 

A. Tindzaba Letibalulekile Telive

1. Inkhulumo yaMengameli Yebunjalo Belive (i-SoNA)
1.1. Mengameli Cyril Ramaphosa utakwetfula Inkhulumo Yebunjalo Belive ngaLesine, mhla ti-11 Indlovulencane 2021 kusukela ngensimbi ye-19:00 kusihlwa. Lenkhulumo Yebunjalo Belive iyakuyetfula ngesikhatsi lapho sonkhe kufanele kutsi sihlangane kute sincobe umtselela welubhubhane lweligciwane lesifo se-COVID-19, kwentiwe ncono timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika kanye nekukhulisa umnotfo wetfu. Ikhabhinethi igcugcutela yonkhe imikhakha yemmango kutsi isebentisane kute kucinisekiswe kubumbana lokusha kwemmango lokutasibeka endleleni yekwenta iNingizimu Afrika kutsi ibe yindzawo lencono kitsi sonkhe.

1.2. Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayagcugcutelwa kutsi basebentise inkhulumo yaMengameli njengeliphuzu lekusihlanganisa kute sigucule umnotfo wetfu, sicedze budlova lobucondziswe kubulili lobutsite kanye nekubulawa kwabomake (i-GBVF) kanye nekubukana naletinsayeya letintsatfu tebuphuya, kungalingani kanye nekubete kwemsebenti. Umhlangano wekwetfulela betindzaba inkhulumo emva kwe-SoNA utawuchaza Luhlelo Lekwenta lwa-2021/22 lwahulumende.

2. Lutjalomali

2.1. Ikhabhinethi ilwemukele lutjalomali lwetigidzigidzi le-16 emarandi lolwentiwe yiNkampani Yetimoto yakaFord yaseNingizimu Afrika lelapha kusikhungomkhicito sayo lesiseSilverton. Lolutjalomali lutawukwandzisa timoto talelive letitfunyelwa ngaphandle kuleli futsi kutawudaleka ngco imisebenti le-1 200.

2.2. Lwakha incenye yeNdzawo Yetemnotfo Lekhetsekile Yetimoto yaseTshwane leyetfulwa nga-2019 kute idale inkhaba lenkhulukati e-Afrika yekwakha timphahla. Seyihehe baphakeli betincenye tetimoto laba-12 kantsi kwakhiwa kwemafekthri abo sekuvele kucalile, lokulizingagugu letigidzigidzi leti-4.33 temarandi. Lolutjalomali lucinisekisa kutsandzeka kweNingizimu Afrika njengendzawo lokuphokophelelwe kuyowutjala timali kuyo kanye nekukhombisa kutsi umhlaba wonkhe lokhicita timoto uletsembe kangakanani live lakitsi.

3. Kukhishwa kwesigomo se-COVID-19

3.1. Hulumende ubeke embili luhlelo lwalelive lwekugoma kuvikela kubhebhetseka kwe-COVID-19 njengentfo latawucala ngayo kuyenta. Ikhabhinethi icinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi loluhlelo lusatawuchubeka njengaloku kuhleliwe. Nyalo sekutawusetjentiswa sigomo seJohnson & Johnson esikhundleni sesigomo se-AstraZeneca.

3.2. Lengucuko ilandzela lucwaningo loluphelele lolwentiwe bososayensi betekwelashwa lolukhombise kutsi i-AstraZeneca inemandla lamancane ekulwa neligciwane i-501Y.V2 lelehlukile le-COVID-19. Sigomo seJohnson & Johnson sikhombise kuba nemandla ekulwa naleligciwane lelehlukile i-501Y.V2 lelitfolakala kakhulu kulelive.

3.3. Ikhabhinethi iwudvumisile umsebenti walabososayensi nebacwaningi labaphumelele kutfola emandla aletigomo ekulweni naleligciwane lelehlukile i-501Y.V2. Loku kucinisekisa likhono letesayensi lelisimeme kahle lalelive lelatiwa mhlaba wonkhe. 

3.4. Kutsengwa kwesigomo se-AstraZeneca kwakususelwa emandleni ayo lahlolwa ngembikwekutsi kutfolakale ligciwane lelehlukile i- 501Y.V2 kulelive. Lomtfwalo lowamukelwa lobuya eSerum Institute eNdiya mhla ti-01 Indlovulencane 2021 bewungakaphelelwa sikhatsi futsi bewusesikhatsini sekukhishwa kwesigaba sekucala seluhlelo lwemgomo.

3.5. Ikhabhinethi ivakalise kukwetsemba lokukhishwa kwesigomo lokuhleliwe lokutawucala ngetisebenti letinakekela ngekwemphilo letisembili lapho imphi ishisa khona letitigidzi le-1.2. Litiko Letemphilo, ngekusebentisana neTemafa aVelonkhe, litawuchubeka nekutsenga tigomo letinyenti kucinisekisa kutsi lelive liyakufezekisa kugoma nekuvikela linanibantfu lelanele.

3.6. Kucinisekisa kukhishwa kwalesigomo ngaphandle kwetihibe, Litiko Letemphilo letfule luHlelo Lwekugcina Mininingwane Yekugoma i-Electronic Vaccine Data System lokungafinyelelwa kulo ngekuvakashela ku: https://sacoronavirus.co.za/evds/tscs/. Ikhabhinethi ikhutsata labo labafanelekako kulesigaba sekucala kutsi batibhalise kute batfole kugonywa kwabo. 

3.7. Ikhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke ngekugcina tinyatselo tekuphepha kute kuvikelwe kubhebhetseka kwekutseleleka nge-COVID-19 ngekutsi bayigweme imihlangano yebantfu labanyenti, bageze tandla ngemanti nangensipho nome ngesibulalimagciwane lesinemaphesenti lange-70 e-alcohol, bafake tifonyo nabasetindzaweni temmango futsi bagcine libanga lekuchelelana lemamitha la-1.5.

4. Sikhwama Sekuphendvula ku-GBVF 

4.1. Ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kweSikhwama Sekuphendvula ku-GBVF lesakhiwe ngumkhakha lotimele. Lesikhwama sitawucinisa kuphendvula kwalelive etindzabeni te-GBVF kanye nekufezekiswa kweluhlelo lolwemukelwe lweLisubuciko Lwavelonkhe Lelimayelana ne-GBVF.
4.2. Lesikhwama sinika emandla kusinye setincumo seSivumelwano lesatsatfwa eNgcugcutseleni ye-GBVF leyabanjwa nga-2018, lecela bonkhe balingani betenhlalo kulelive – lokufaka ekhatsi hulumende, tinhlangano temmango kanye nalabanye labadlala indzima – kutsi basebente ngekubambisana kute kutfolakala tingenelelo tesiphelane tekucedza le-GBV.
4.3. Ikhabhinethi iyatemukela letigwebo tekudzilikelwa lijele letimbili letinikwe Lungile Nxelelwa eNkantolo yeMantji yasePalm Ridge ngekugagadlela nekubulala Keneilwe Pule loneminyaka lenge-27 waseSebokeng nga-2019.
4.4. Ikhabhinethi iphindze futsi idvumise ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngemsebenti wawo lomuhle ngemuva kwekutsi Inkantolo Yesigodzi saseLebowakgomo igwebe indvodza leneminyaka lenge-27 kudzilikelwa lijele yaseGa-Tamatis eLimpopo ngemuva kwekutfolakala anelicala lekugagadlela intfombatana lephila nekukhubateka leneminyaka le-14.

4.5. Ikhabhinethi iphindze futsi yasho kutsi itawuchubeka isebente ngekungaphumuli kucinisa luhlelo lwetebulungiswa lwalelive kute lucinise sandla kulabo labachubeka nekwenta budlova lobucondziswe kubulili lobutsite, kucinisekisa kutsi kwentiwa ngekushesha bulungiswa kulabo labahlukumetiwe kanye nekwenta kutsi kube nekuphepha emimangweni. Iphindze futsi yacela yonkhe imikhakha yemmango kutsi ihlanganyele ekulweni nekucedza lobudlova lobuchubekako lobucondziswe kubomake nebantfwana ngekutsi babikwe emaphoyiseni labo labenta loko. 

5. Lubumbano Lwe-Afrika (i-AU)

5.1. Sikhatsi seNingizimu Afrika sekuba nguSihlalo we-AU siphelile ngemuva kwemnyaka longakavami walelivekati kanye nemhlaba. Sikhatsi seNingizimu Afrika satsikametwa ngumtselela lomubi we-COVID-19, leyaba nemtselela kuwo onkhe emave alelivekati. Nanome kube netinsayeya letaletfwa ngulolubhubhane, iNingizimu Afrika yayichubeka embili imisebenti ye-AU, ikakhulu ekutseni lelivekati laphendvula njani kulolubhubhane lwe-COVID-19.

5.2. Ngesikhatsi live laseNingizimu Afrika lingusihlalo, kwetfulwa Indzawo Yekuhweba Ngekukhululeka yeLivekati lase-Afrika, lokuyintfo lebiketela sikhatsi lesisha sekuhwebelana ekhatsi e-Afrika kanye nekuhlanganiswa kwemnotfo. Live laseNingizimu Afrika lafaka ligalelo ngemfutfo emitameni ye-AU yekugcina kuthula eSouth Sudan nase-Ethiopia.

5.3. Ikhabhinethi yashayela Mengameli Ramaphosa lihlombe ngesikhatsi sekuba sehhovisi kwakhe kanye nekukhetfwa kwakhe ngaphandle kwekuphikiswa njengeLichawe Lesikhwama se-AU Sekuphendvula ku-COVID-19. Nome sekuphele sikhatsi seNingizimu Afrika, Ikhabhinethi itakusekela kulwa lokuchubekako kwekutfutfukisa bomake kutemnotfo e-Afrika kulolonkhe leLishuminyaka laBomake base-Afrika Lekubafaka Kutetimali Nakutemnotfo kuya ku-2030.

6. Simo selitulu lesibi kakhulu 

6.1. Ikhabhinethi itfole lokusha lokwentekako lokumayelana nekufezekiswa kwelisu lekuphalala lavelonkhe lesikhatsi lesitsite semnyaka lelulawulo lwavelonkhe lwetinhlekelele kanye nekuphendvula lokuhlanganisiwe ku-Tropical Cyclone Eloise kanye netimo tekuna kwemvula. Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubo bonkhe labo labalahlekelwa tihlobo tabo labatitsandzako ngesikhatsi saletimvula lebetina ngesiphepho lesikhulu futsi ifisela labo labalimele kululama masinyane. Hulumende uyachubeka nekusebentisana nemimango kanye netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende (ema-NGO) ngekusita labo labalahlekelwe ngemakhaya abo ngesikhatsi saletimvula letinkhulu.

6.2. Letimvula letinkhulu tibange umonakalo kusakhiwonchanti etifundzeni letahlukahlukene. Luphiko lwaseNingizimu Afrika Lwelwatiso Ngesimo Selitulu (i-SAWS) lucwayise ngetikhukhula letingabakhona futsi eLimpopo, eFreyistata naseNyakatfo Nshonalanga kulamalanga letako. Emalunga emmango ayalulekwa kutsi lokungenani ahlale etindlini ngesikhatsi saletimvula letinkhulu nesimo selitulu lesinesiphepho. 

6.3. I-SAWS itawuchubeka nekukhipha tibiketelo telitulu malanga onkhe, kanye nangeliviki futsi ichubeke ngekucaphelisa Sikhungo Savelonkhe Selulawulo Lwetinhlekelele (i-NDMC) nganome ngabe ngutiphi timo telitulu letibi kakhulu. I-NDMC itawusabalalisa lolwatiso lolufanele kubadlali bendzima labafanele kutsi bacaphelise imimango.

6.4. Hulumende usebentisana nema-NGO, licembu leTindvuna, emalunga emkhandlu wesigungu lesiphetse nebaholi bendzawo – lokufaka ekhatsi i-NDMC – kuchumanisa ngemphumelelo tinsita letiphutfumako etifundzeni letitsintsekile. 

B. Tincumo teKhabhinethi

1. Simo Savelonkhe Senhlekelele

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwenwetjwa kweSimo Savelonkhe Senhlekelele kutsi sifinyelele mhla ti-15 Indlovulenkhulu 2021, ngekulandzela Sigaba se-27(5) (c) seMtsetfo Welulawulo Lwetinhlekelele, wanga-2002 (we-57 wanga-2002).

C. Imilayeto

1. Kugutjwa kwemkhosi  wekuphela kwemnyaka

  
1.1  Ikhabhinethi igumbe umkhosi weminyaka lenge-24 wekukhumbula Umtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996, lowacala kusebenta ngamhla ti-04 Indlovulencane 1997 ngemuva kwekutsi umenyetelwe nguMengameli waphambilini Nelson Mandela. LoMtsetfosisekelo lobatjatwa mhlaba wonkhe wacinisekisa inkhululeko yetfu lesayilwela kamatima kanye nentsandvo yelinyenti lekufanele kutsi sonkhe siyitsandze etinhlitiyweni tetfu. 

2.  Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo netifiso letinhle ku:
2.1.Ummeli Dumisa Ntsebeza i-SC ngekukhetfwa kwakhe kutsi abe Lijaji leNkantolo yase-Afrika Yeluntfu Nemalungo Ebantfu.

3.  Kudvudvuta

Njengaloku bekukuhlala kwayo kwekucala Ikhabhinethi nga-2021, ivakalisa kudzabuka kwayo losekwendlulelwe sikhatsi kulemindeni nebangani ba:

3.1. Mnu. Jackson Mphikwa Mthembu, lobekadze ayiNdvuna eHhovisi laMengameli lekuphatsa kwesitfupha. Bekakadze asishikashiki lesitinikele futsi asebenta ngalokusezingeni lelisetulu kakhulu ehhovisi lahulumende.
3.2. Mnu. Jonas Gwangwa, lobekaluphawu lwetemasiko futsi atiwa mhlaba wonkhe njengemcambi, umhleli nemkhiciti nemdlali wemculo wejezi.
3.3. Dkt. Sibongile Khumalo, umdlali wemikhakhamnyenti kutebuciko nemfundzisi wemculo lofake ligalelo lelikhulu ekutfutfukiseni kutebuciko taseNingizimu Afrika nemasiko emikhakheni yetemiculo yejezi ne-opera.
3.4. Nkkt. Rebecca Kotane, loteketiswa ngekutsi nguMmaKotane, lowadlala indzima lemcoka emzabalazweni wenkhululeko yalelive. Ukhunjulwa ngekutimbandzakanya kuloMshuco waBomake wanga-1956 wekuya e-Union Buildings futsi ebakadze angunkhosikati wemholi longasekho weLicembu Lemakhomanisi aseNingizimu Afrika, Umnu. Moses Kotane.
3.5. Justice Khayelihle Kenneth Mthiyane, lowasebenta njengeLisekelamengameli weNkantolo Lephakeme Yekwendlulisa Emacala.
3.6. Mk. Thoko Ndlozi, lilunga lebesekukuphela kwalo leliphilako lelingumake lelihlabela ecenjini lemculo, iJoy lelacopha umlandvo ngengoma yabo leyaphuma phambili letsi, Paradise Road.
3.7. Mnu. Wandi Nzimande, umhlanganyeli wekusungulwa kweluphawu lwemphahla legcokwa nje nawukhibikile yaseNingizimu Afrika iLoxion Kulca, losikhombise luphawu lwemphahla yaseMzansi yekutigcokela nje nawukhibikile.
3.8. Mnu. Knowledge Simelane, lobekadze atinikele ekulondvolotweni kwetilwimi temdzabu. Ushiye sikhala lengeke siphindze sivaleke kutekushicilela emaphephandzaba.
3.9. Mnu. Welcome ‘Bhodloza’ Nzimande, lowajoyina umsakato Ukhozi FM nga-1978 kanye nelutsandvo lwakhe lwemculo woMaskandi wavumbulula emakhono lamanengi ebaculi bemculo wemdzabu lapha eNingizimu Afrika.
3.10. Mnu. Kabelo ‘KB’ Molopyane, umsakati lowatiwako umsebenti wakhe losukela emuva le nga-1996 futsi wadvuma kakhulu ngesikhatsi ajoyina iMotsweding FM.
3.11. Dkt. Sam Phillips, umlingisi wemafilimu nemzuzi wemiklomelo lodvume emaveni emhlaba, umbhali nemcambi wemculo nemcondzisi.
3.12. Mnu. Edwin De Lille, umyeni weNdvuna Yetemisebenti Yahulumende Netakhiwonchanti Patricia de Lille. 
3.13. Thulare Victor Thulare III Ingwenyama, Inkhosi yesive seBapedi, lowatfola sithifiketi kuMengameli Ramaphosa nga-2020 lesimcinisekisa kutsi uyiNkhosi.  

D. Tekubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu temfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1. Ummeli Doctor Mashabane – Umcondzisi Jikelele weLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukisa Umtsetfosisekelo.

Imibuto:
Mk. Phumla Williams – Sikhulumi SeKhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore