Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi Wevidiyo WangaLesitfatfu, ti-8 Ingongoni 2021

A.    Tindzaba Talelive 

1.    Lusuku Lwemhlabawonkhe Lekulwa Nenkhohlakalo

1.1.    Iningizimu Afrika ihlangana nalamanye emave emhlaba ekubungateni Lusuku Lwemhlabawonkhe Lekulwa Nenkhohlakalo ngaLesine, mhla ti-9 Ingongoni 2021 ngaphasi kwalesihloko lesitsi “Likusasa lelingenankhohlakalo Licala namuhla, licala ngami”. Sihloko Samhlabuhlangene Selusuku Lekulwa Nenkhohlakalo Lwemnyaka we-2021 sitsi: “Lilungelo lakho, umsebenti wakho: Tsani cha kunkhohlakalo”.
1.2.    Inkhohlakalo, noma kungaba ngulenkhulu noma lencane, itawuhlala ingulenye yetinseyeya letibukene nalelive futsi letivimbela kukhula kwemnotfo nekutfutfuka kutenhlalo. 
1.3.    Ikhabhinethi itawuhlala igcugcutelekile ngalokutsi luhlelo lwetfu lwetebulungiswa luyachubeka kutsatsa tincumo letibonakalako kwenta kutsi labo labatfolakala benta inkhohlakalo baphendvule. Ikhomishana Yekuphenya Tinsolo Tekubamba Hulumende Ngabhongwane, Inkhohlakalo neKukhwabanisa Kumkhakha Wahulumende, lekufaka ekhatsi Tinhlaka Tembuso, ihlele kutsi itfumele umbiko wayo wekugcina kuMengameli Cyril Ramaphosa ngeMgcibelo, mhla lu-1 Bhimbidvwane 2022. 
1.4.    Kwengeta kulokuveta ebaleni labo lababhebhetsekisa inkhohlakalo, ikhabhinethi ilindzele kutsi lombiko uphindze usinike tiphakamiso letingatfutfukisa tinhlelo tetfu tekuvikela inkhohlakalo.
1.5.    Njengencenye yetfu lechubekako yekulwa nenkhohlakalo, Luphiko Lekuphenya Lolukhetsekile (i-SIU) ifake emacala lamanengi eNkhantolo Lephakeme naseNkhantolo Lekhetsekile futsi lamacala lalandzelako asengakaphotfulwa kusuka mhla ti-31 Indlovulenkhulu 2021.

  • Emacala la-56 laseNkhantolo Lephakeme lafaka tinkhontileka letilingana linali lelimabhiliyoni la-R62;
  • Emacala la-64 laseNkhantolo Lekhetsekile lafaka tinkhontileka letimabhiliyoni la-R6.99. Lamanani noma letilinganiso timanani etinkhontileka letaniketwa tikhungo tahulumende ngendlela lengasiyo noma letingekho emtsetfweni futsi tiyincenye yemacala laphenywa yi-SIU. 
  • Kumnyakatimali we-2021/22, i-SIU seyivele ivale kukhokhelwa kwetimali temphesheni yebasebenti lebebasebentela hulumende, ema-akhawunti asebhange nemphahla yemuntfu ngamunye neyemabhizinisi lelingana emabhiliyoni la-R43. 
  • Mengameli usayine timemetelo temyalo leti-9 setitonkhe leticondziswe ku-SIU kulomnyakatimali lobuyeketwako.

1.6.    Ikhabhinethi iphindze yasho futsi kutsi kuphumelela kwetfu ekulweni nenkhohlakalo kuncike ekutsini bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bangenelele. Uma ubona lokutsite, khuluma; bika inkhohlakalo ngekushayela inombolo Yavelonkhe Lephutfumako Yekulwa Nenkhohlakalo letsi-0800 701 701.
1.7.    Ikhabhinethi iphindze yakucinisekisa kutibophelela kwayo ekuvikeleni labo lababika ngenkhohlakalo, futsi ikushayela tandla lokuba nesibindzi kwebasebenti bahulumende labatsembekile labaveta kukhwabanisa nenkhohlakalo, lesinye sikhatsi loku kungahle kube nebungoti etimphilweni tabo nakutindlela tabo tekuphila.

2.    Kukhula ngemandla kwekutseleleka ngeSifo Sekhorona (i-COVID-19) 

2.1.    Ikhabhinethi iyakubona lokukhula ngemandla kwekutselelalana nge-COVID-19 etindzaweni letehlukene teNingizimu Afrika futsi icela bonkhe bantfu labakulelive kutsi batsatse tinyatselo letinemandla tekulwa nalesifo kanye netinhlotjana taso. Kutseleleka ngale-COVID-19 lokutfolwe kulamahora la-24 lengcile kume ku-19 842, lokusho kutsi kunelizinga leli-26.8% lebantfu labatfolakale baneleligciwane. Silahlekelwe futsi bantfu laba-36 ngenca yetinkinga tekugula lokumayelana ne-COVID-19 kulamahora la-24 lengcile. 
2.2.    Kugoma akusincedzi kuphela kuvikela kugula lokunemandla, kulaliswa esibhedlela noma ekufeni ekulweni nalobhubhane lonemandla, kodvwa kuphindze kunciphise bungoti kutemphilo lobungeta naletinye tinhlotjana esikhatsini lesitako. 
2.3.    Kufuneka sichubeke kulandzela letindlela tekuvikela letingasito tetekulashwa tekufaka sifonyo lesivala imphumulo nemlomo; sichelelane emmangweni, futsi sihlale sigeza tandla njalo ngensipho nemanti noma ngekusebentisa isibulalamagciwane lesine-alkhoholi lema-70%.
2.4.    Singaphindza futsi sivikele kusabalala kweleligciwane ngekugwema kuya emicimbini lenekutselelana kakhulu lefana nemafestivali kanye nemaphathi. Sisonkhe singalwa nayo ngekwenta lokufanele futsi sihlale senta loko sikwentele kuvikela imphilo yalabo lesibatsandzako neyesive setfu ku-COVID-19.   
2.5.    Ikhabhinethi ihlanganyele naMengameli kuhalalisela bososayensi betfu ngekwatisa umhlaba mayelana nalenhlotjana yeligciwane i-Omicron lebesevele isabalala emhlabeni wonkhe. Ikhabhinethi iyachubeka kusekela lubito lwekutsi kususwe masinyane kuvinjelwa kuhamba lokubekwelwe iNingizimu Afrika. 

3.    Liviki Lekugoma i-Vooma Vaccination Week

3.1.    Sisebentise imitsamo yemutsi wekugoma le-26 781 642 kute kube kunamuhla.  Ngesikhatsi semkhankhaso Weliviki Lekugoma i-Vooma Vaccination Week kusukela mhla ti-3 kuya kumhla ti-10 Ingongoni 2021, tinkhulungwane tebantfu tagonywa etindzaweni letehlukahlukene tekugoma lebetivulwe eveni lonkhe. Ikhabhinethi icela kutsi bantfu labaneminyaka le-12 nangetulu bagome ngaphandle kwekucitsa sikhatsi.  
3.2.    Tigcine wena nalabo lobatsandzako nivikelekile kulesikhatsi semaholide ngekutsi uvele uye endzaweni yangakini yekugoma, nanoma ungakanikwa sikhatsi sekutsi ute, ufike ubhalise bese uyagoma mahhala.
3.3.    Tinzuzo tetemphilo tekutsi ugomile tifaka kuncipha lokukhulu kwebungoti bekulaliswa esibhedlela emva kwekutseleleka nge-COVID-19. Ikhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu labaseNingizimu Afrika kutsi basabele kulolubito lolucacile lwekutsi bagome ngoba tibalobalo tikhomba kutsi linyenti lebantfu labalaliswa etibhedlela ngilabangakagomi.

4.    Lucwaningo Lebasebenti Lekota (i-QLFS)

4.1.    Ikhabhinethi isatibophelele kubukana nekuswelakala kwematfuba emisebenti njengalenye yetinseyeya letimcoka letibukene nalelive. Imiphumela yakamuva ye-QLFS leyentiwe Telubalobalo TaseNingizimu Afrika ikhombise kutsi emazinga ekuswelakala kwematfuba emsebenti kukhule nga-0,5% kusuka ku-34,4% kukota yesibili kwaya kuma-34,9% kukota yesitsatfu yemnyaka we-2021 lekuyintfo lengasiphatsi kahle.  
4.2.    Hulumende uyachubeka ngemsebenti wakhe lawuhlosile wekubuyisela litsemba kutemabhizinisi ngekubukana nesimo lesivimbela kukhula kwemnotfo, kwakha ematfuba emsebenti nesekucedza buphuya. Ngekusebentisa tindlela tekungenelela letitsite letifana nekutjala timali kakhulu kusakhiwonchanti, hulumende unemsebenti wekusekela tingucuko tesimo, kukhulisa umnotfo nekwakha ematfuba emsebenti. 
4.3.    Ngekusebentisa Litiko Letekuhweba, Letetimboni Nelekuchudzelana hulumende uyachubeka kusekela imikhicito yasekhaya, kufaka ekhatsi kuvuselela imboni yekukhicita yaseNingizimu Afrika. Inkhofa Yelutjalotimali YaseNingizimu Afrika (i-SAIC) yeminyaka yonkhe iyachubeka kuheha labo labangahle babe batjalitimali. Kusukela kumnyaka wayo wekucala ngemnyaka we-2018, i-SAIC kute kube kunyalo itfole kutibophelela kwelutjalotimali lokungetulu kwemabhiliyoni la-R770 kumikhakha lebanti leyehlukahlukene yetemnotfo.
4.4.    Ikhabhinethi isatibophelele kusebentisana nayo yonkhe imikhakha kute ibukane nalenseyeya lemikhakha mitsatfu yekuswelekala kwemisebenti, buphuya neyekungalingani. Hulumende utawenta noma ngabe yini lesemandleni kwakha simo lesikahle sekutjala timali kulelive. Ikhabhinethi itawuphindze ichubekise tingucuko temnotfo kute yente kutsi kube nematfuba lamakhulu etemnotfo kulawo macembu bewancishwe ematfuba ngaphambilini. 

5.    Kuvakasha KwaMengameli Emaveni Lamane AseNshonalanga Ye-Afrika.

5.1.    Muva nje Mengameli Ramaphosa uhole litsimba leTindvuna nelebaholi bemabhizinisi ngenhloso yekukhulisa budlelwane kutemabhizinisi kanye nekucocisana kwaloyo naloyo muntfu emkhatsini kweNingizimu Afrika neNigeria, iCote d’Ivoire, iGhana kanye neSenegal. 
5.2.    Lokuvakashela lamave lamane kusuka mhla ti-30 Lweti kuya kumhla ti-7 Ingongoni 2021 kwacinisekisa budlelwane beNingizimu Afrika nalelo nalelo live lobutawukhulisa kusebentisana lokucondze kutfutfukisa i-Afrika kanye nasekusebentisaneni etinkhundleni letehlukahlukene. 
5.3.    Iningizimu Afrika ikanye netive lesebentisana nato yabuka tindlela lengatisebentisa kulamatfuba latfulwe Yindzawo Yekutsengiselana Mahhala Yelivekati Le-Afrika kute emave omabili azuze, futsi abe asekela kakhulu emabhizinisi lahwebelanako nalatjala timali emkhatsini kwemave ase-Afrika.

6.    Umkhankhaso We-16 Days of Activism Wekulwa Nebudlova lobucondziswe Kubomake nasebantfwaneni  

6.1.    Njengoba Lomkhankhaso We-16 Days of Activism Wekulwa Nebudlova Lobucondziswe Kubomake Nasebantfwaneni sewuphela, kusatawuhlala kuliciniso lelingasimnandzi kutsi kunengi lekusafuneka kwentiwe kucedza budlova lobucondziswe kutebulili nasekubulaweni kwebesifazane (i-GBVF) emmangweni wetfu.  
6.2.    Tindzaba letinyenti letikhatsatako letimayelana ne-GBVF, letifaka kuphuma kwemphefumulo, tibikiwe ngalesikhatsi futsi nangaso sonkhe sikhatsi lesengetiwe seMkhankhaso we-365 Days of Activism.
6.3.    Siyahluleka sisive uma ngabe sichubeka singakulaleli noma singakunaki kukhala kwalabo lababutsakatsaka emmangweni. Lemikhuba yemmango lengenangcondvo levumela kutiphatsa ngebudlova kwemadvodza nalomkhuba wekuhlukumeta bomake lababikako ngaloku kufuneka uphele.
6.4.    Ikhabhinethi icela wonkhe umuntfu, kakhulu emadvodza, kutsi atsatse sincumo futsi adlale indzima lenemandla ekucedzeni lomkhuba lomubi wekuba neludlame kubomake nasebantfwaneni. Emadvodza kufuneka ahambe embili akhulume ngekulwa ne-GBVF nangekubika ngayo kubetemtsetfo. Kufuneka ente i-GBVF yatiwe, futsi abe yincenye yekufundzisana neyekwenta imitamo yekuvikela kutsi i-GBVF ingenteki.
6.5.    Kute sente ncono indlela lesiphendvula ngayo kumacala etemacansi newebudlova lobucondziswe kutebulili, hulumende uneTinkhantolo Temacala Etemacansi leti-106 futsi nyalo uphokophele kwetfula Tinkhantolo Temacala Etemacansi Ebantfwaneni. 
6.6.    Ngenyanga yeNdlovana 2020, sigaba 55A Semtsetfo Wekuchibiyela Umtsetfo Wetebugebengu (Emacala Etemacansi Naletinye Tintfo Letimayelana Naloko) wasayinwa kute usetjentiswe lokusho kutsi kutawuba kwekucala ngca kutsi kusungulwe Tinkhantolo Temacala Etemacala tihambisane nemtsetfo lotsite. Sigaba 55A saloMtsetfo sinika Indvuna Yetebulungiswa Netemisebenti Yekulungiswa Kwesimilo kutsi iniketwe emandla ekutsi ingakhetsa, hhayi kuphela inkhantolo yesigodzi, kodvwa futsi noma ngabe nguyiphi iNkhantolo Lephakeme, ibe Yinkhantolo Yemacala Etemacansi.
6.7.    Ikhabhinethi Icele yonkhe imikhakha yemmango kutsi isebentisane nahulumende kute kwakhiwe imimango lephephile futsi kuvikelwe labo labahlukumeteka. Kutawuba netingucuko uma sonkhe senta lokutsite, futsi sikhatsi sekwenta lokutsi ngiso lesi! 

B.    Tincumo Tekhabhinethi

1.    Kwelulwa Kwesikhatsi Savelonkhe Sesimo Senhlekelele  

1.1.    Ikhabhinethi isivumile sincomo Semkhandlu Wavelonkhe Wekulawula Ligciwane LeKhorona sekutsi siphindze selulwe sikhatsi Sesimo Savelonkhe Senhlekelele siyofika kumhla ti-15 Bhimbidvwane 2022, ngekulandzela Sigaba (27) (c) Semtsetfo Wekulawula Inhlekelele, we-2002 (Umtsetfo 57 we-2002).
1.2.    Lesimo Savelonkhe Sesimo Senhlekelele sihlose kuphendvula kuletimo letikhetsekile letiletfwe ngulobhubhane we-COVID-19. 

2.    Kuphepha Ngalesikhatsi Semaholide 

2.1.    Ngalesikhatsi linyenti letfu litawube litsatse likhefu lelidzingekako kulesikhatsi semaholide, kufuneka sikhumbule kutsi i-COVID-19 yona ayilitsatsi liholide. Sikhatsi seliholide leliphephile kuwe nalabo lobatsandzako singacinisekiswa ngekutsatsa umtsamo wemutsi wekugoma endzaweni yangakini yekugoma. 
2.2.    Ikhabhinethi yenta lubito kuwo wonkhe umuntfu kutsi achubeke nekuhlala acaphele futsi agweme kuya emicimbini yemmango lemikhulu. Ngekusebentisana singenta lesikhatsi semaholide sibe ngulesijabulisako nalesiphephile kuwo wonkhe umuntfu ngekutsi singashayeli sidzakiwe. Kufuneka sihloniphe yonkhe imitsetfo yemgwaco, lefaka kushayela ngesivinini lesinemkhawulo lobekiwe. Asenteni sonkhe umtamo Wekufika Siphephile. 
2.3.    Ikhabhinethi yenta lubito kubo bonkhe batali nebanakekeli bebantfwana kutsi bahlale bacaphele kakhulu bantfwana lebabanakekelako, kakhulu emadamini ekubhukuda, emabhishi noma etindzaweni letisedvutane nemanti. Kucinisekisa kutsi siba nesikhatsi semaholide lesiphephile, kufuneka uhlale ucaphele sonkhe sikhatsi uma useholideyini noma ngetikhatsi tekutijabulisa. Bika noma ngutiphi tinsolo temisebenti yetebugebengu leso sikhatsi emaphoyiseni ngekushayela inombolo letsi-10111 noma ngekwatisa bonogadza labasedvutane nawe.

C.    Imilayeto

1.    Kuhalalisa 

Ikhabhinethi indlulisa kuhalalisela netilokotfo letinhle ku:

  • Mengameli Ramaphosa ngekutfweswa Ticu Tebudokotela te-Honoris Causa letivela eCheikh Anta Diop University eDakar, eSenegal, letsatfwa njengalenye yemanyuvesi lavelele e-Afrika nesemhlabeni wonkhe. Eminyakeni lemashumi amabili nemfica leyengca, Mengameli wakucala Nelson Mandela waniketwa leticu tebudokotela letifana naleti ngesikhatsi sive sakitsi sisengakayitfoli inkhululeko. Kufanelekile kutsi Mengameli Ramaphosa atfweswe leticu teludvumo loluphakeme ngemnyaka lapho sibungata iminyaka lema-25 uMtsetfosisekelo wetfu wasayinwa waba nguMtsetfo. 
  • Ema-Blitzboks ngekuwina kabili ngetimphelasontfo letimbili kulomcudzelwano weludvumo webhola yembhoco i-Dubai Sevens.

2.    Emavi Ekudvudvuta
Ikhabhinethi indlulisa emavi ekudvudvuta kumndeni nakubangani ba:

  • Mnu. Ebrahim Ismail Ebrahim (84), lowake waba Lisekela Lendvuna YeLitiko Letebudlelwano Nekusebentisana Nemave Emhlaba. Ebie, lekuligama bekateketiswa ngalo bangani nebalingani bakhe, wanikela ngemphilo yakhe kumzabalazo wentsandvo yelinyenti nenkhululeko, futsi wasebenta ngemandla kwakha iNingizimu Afrika lencono kuwo wonkhe umuntfu.
  • Lincusa Lindiwe Mabuza (83), lincusa lebelingumakadze abona, sonkhondlo, lobekalwela bomake futsi angumfanekiso Wemzabalazo lowatfunywa waba lincusa etindzaweni letehlukene. Ngemnyaka we-2014 waklonyeliswa ngendondo i-Order of Ikhamanga yeSiliva “ngeligalelo lakhe lelihamba embili ekugcugcuteleni kusetjentiswa kwebuciko nekusebentisa buhlakani kute kutfolakale intsandvo yelinyenti – akhombisa kutsi kuba sishoshovu setemasiko kwadlala indzima lemcoka ekutfoleni intsandvo yelinyenti”. 

D.    Kubekwa Etikhundleni

Bonkhe labacashiwe kufuneka bayohlolisiswa ticu tabo futsi batfole kuvumeleka lokufanelekile.

1.    Dkt, Sean Douglas Philips – Umcondzisi Jikelele (i-DG) WeLitiko Letemanti Nekutfutswa Kwendle.
2.    Ummeli Alison Gay Bengtson – Lisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG) Kusekela Umtsetfomgomo Wekharikhulamu Nekugadza kuLitiko Letemfundo Lesisekelo.
3.    Mk. Busisiwe Iris Letompa – Lisekela Lemcondzisi Jikelele: Kusebenta Netifundza kuLitiko Letekulima, Letetingucuko Temhlaba Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemakhaya. 

4.    Kululwa kwesikhatsi semalunga emkhandlu weteLubalobalo taseNingizimu Afrika: 
a.    Solw. David Everatt (Sihlalo);
b.    Mnu. Ian Assam (Lisekela Lasihlalo);
c.    Mnu Faldie Esau 
d.    Mk. Reshoketswe Mokobane;
e.    Mk. Blanche Motsosi;
f.    Dkt. Jacky Galpin;
g.    Dkt. Ariane Neethling;
h.    Dkt. Thabi Leoka;
i.    Mnu. Ettiene le Roux;
j.    Mnu. Wandile Sihlobo;
k.    Mk. Nompumelelo Nzimande;
l.    Mk. Vuyelwa Mantyi (Lomelele iMphumalanga Kapa);
m.    Mk. Zeenat Ishamial (Lomelele iNshonalanga Kapa);
n.    Mnu. Kuberin Packirisamy (Lomelele iNyakatfo Kapa);
o.    Mnu. Thulani Bhengu (Lomelele iKwaZulu-Natali);
p.    Solw. Andries Monyeki (Lomelele iNyakatfo Nshonalanga);
q.    Dkt. Nomusa Mlondo (Lomelele iMpumalanga); na-
r.    Dkt. Modjadji Malahlela (Lomelele iLimpopo).

5.    Emalunga Ebhodi YaseNingizimu Afrika Yekutfutfukisa Sikhungo Savelonkhe Setemandla: 
a.    Mnu. Sicelo Goodwill Xulu (Sihlalo);
b.    Mk. Lungile Mtiya (Lisekela Lasihlalo);
c.    Mk. Abegail Boikhutso; 
d.    Mk Mary Tumelo Mashabela;
e.    Mnu Jongikhaya Witi (Lilunga leliyinhloko lelibuya kuLitiko Letemahlatsi,Tekudvweba Netesimondzawo (i-DFFE));
f.    Mk. Olga Chauke (Lonebulunga besikhashana – DFFE);
g.    Mk. Lize Baron (Lilunga Leliyinhloko lelibuya kuLitiko Letekuhwebelana, Letetimboni netekuchudzelana ( i-dtic));
h.    Mnu. Gerhard Fourie (Lonebulunga besikhashana – i-dtic);
i.    Mnu Mthokozisi Mpofu (Lolilunga leliyinhloko kuLitiko Letetimbiwa Netemandla (i-DMRE); na-
j.    Mk. Nomawethu Qase (Lolilunga lesikhashana – DMRE).

6.    Libhangi Letemhlaba i-Land Bank
(a)    Mk. Khensani Mukhari – Mcondzisi weSigungu Lesikhulu Selibhangi Letemhlaba.
Bacondzisi Labangasiwo Emalunga Esigungu Lesikhulu Bebhodi Yelibhangi Letemhlaba: 
(b)    Mk. Nyane Rethabile Nkosi (Sihlalo);
(c)    Mnu. Lehlogonolo Andrew Makenete (Lisekela Lasihlalo); 
(d)    Mathane Makgatho;
(e)    Mk. Dineo Maithufi;
(f)    Dkt. Johann Frederick Kirsten;
(g)    Mk. Thulisile Njapa Mashanda;
(h)    Mk. Nonthuthuzelo Pinkie Motshegoa;
(i)    Mk Egashnee Pillay;
(j)    Dkt. Monde Mbovu Tom; na-
(k)    Mnu. Dimitri Wilhem van der Westhuizen;

7.    Ibhodi Yesikhashana Ye-Sentech
a.    Mk. Sedzani Faith Mudau (Sihlalo);
b.    Mk. Veronica Mmakoma Motloutsi;
c.    Mk. Mapuleng Moropa;
d.    Mk. Tshavhuyo Sesani;
e.    Mnu. Themba Phiri;
f.    Ummeli Nkhumeleni Anderson Mudunungu; na-
g.    Mnu. Metusa Mbasa.

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Sikhulumi Sekhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore