IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WeThungelelwanohlanganiso WangeLesithathu Womhla Wo-08 KuNobayeni Wee-2021

A. Ezingundabamlonyeni

1. ILanga Lokulwa Nobukhohlakali Emazweni Ngamazwe

1.1. ISewula Afrika ihlanganyela nephasi loke esikhumbuzweni seLanga Lokulwa Nobukhohlakali Ephasini Loke ngeLesine womhla we-09 kuNobayeni wee-2021 ngaphasi kommongondaba othi “Ingomuso Elinganabukhohlakali Lithoma Namhlanje, Lithoma Ngami.” Ummongondaba weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko weLanga Lokulwa Nobukhohlakali wee-2021 ngaphasi kommongondaba othi “Ilungelo Lakho, Umsebenzakho: Ithi Awa Ebukhohlakalini.”

1.2. Ubukhohlakali, bukhulu namkha buncani, solo busese sitjhijilo esikhulu khulu ilizweli eliqalene naso begodu buriyadisa ukuhluma komnotho nokuthuthuka komphakathi.

1.3. IKhabinethi solo isakhuthazekile ukuthi ihlelo lezobulungiswa solo lisabathathela amagadango womthetho abonakalako labo abatholakala banesandla ezenzweni zobukhohlakali. IKomitjhini yezePhenyo ngeZwangobatjho yokuThunjwa komBuso, ubuKhohlakali nokuKhwabanisa eKorweni yemBusweni ekubalwa kiyo neenJamiso zomBuso, kufuze idlulisele umbiko wayo wokuphela kuMengameli u-Cyril Ramaphosa ngoMgqibelo ngomhla wo-01 kuTjhirhweni wee-2022.

1.4. IKhabinethi ilindele ukuthi ngaphandle kokuveza abaphehli bobukhohlakali tjhatjhalazi, umbiko lo uzakubuye usiphe neemphakamiso zokuqinisa amahlelo wethu wokukhandela ubukhohlakali.

1.5. Njengengcenye yepi yethu esaya phambili yokulwa nobukhohlakali, iPhiko lePhenyo eliKhethekileko (i-SIU) lise amacala amanengi eKhotho ePhakemeko neKundleni eKhethekileko, kanti-ke lawa alandelako bekusalindelwe umphumela wakhona ngomhla wama-31 kuNtaka wee-2021:

  • Amacala ama-56 eKhotho ePhakemeko aphathelene namakontraga wemali ema-R62 wamabhiliyoni;
  • Amacala ama-64 weKundla eKhethekileko aphathelene namakontraga wemali ema-R6.99 wamabhiliyoni. Lemali ekukhulunywa ngayo lapha yimali esetjenziswe ziinjamiso zombuso ngokungasimthetho, nje-ke iphenywa yi-SIU.
  • Emnyakeni weemali wee-2021/22, i-SIU seyiyivalile imali yepentjheni yabasebenzi bombuso balokhuya, yavala nama-akhawundi wabo wemali emabhanga, yavala namafa kunye namabhizinisi wabo; nasele iyoke imali nepahla yalokhu iyadlula ema-R43 wamabhiliyoni.
  • UMengameli utlikitle iiMemezelo ze-SIU ezilithoba emnyakeni weemali oqaliweko lapha.

1.6. IKhabinethi ibuyelele godu yaqinisela ukuthi ipumelelo yethu yokulwa nobukhohlakali isezandleni zabo boke abantu beSewula Afrika. Nakunelitho olibonako, iba nelitho olitjhoko; bika ubukhohlakali ngokufowunela iNomboro yokuLwisa ubuKhohlakali ku- 0800 701 701.

1.7. IKhabinethi izibophelele ngobutjha ekuvikeleni abahlabimkhosi, yabe yabuka nesibindi sabasebenzi bombuso abaveze ubukhohlakali nokukhwabanisa, kesinye isikhathi benza lokho ngokuzidela iingazi namathambo ngoba ukuhlaba kwabo umkhosi kufaka umthombo abaziphilisa ngawo engozini, kubeka nepilwabo engozini.

2. Ukuphakama Ngebelo Kwenani Labantu Abangenwe Sisifo Sengogwana I-Corona (i-COVID-19)

2.1. IKhabinethi ikutjhejile ukurhagala kokurhatjheka kwesifo se-COVID-19 eendaweni ezihlukahlukileko zeSewula Afrika, yabe yakhuthaza boke abantu abaseSewula Afrika ukuthi baqinise amagadango wokulwa nesifesi nemihlobohlobo yeengogwana zaso. Izinga lokuthelelana nge-COVID-19 ema-aweni ama-24 adlulileko liku-19 842, okutjho ukuthi bangezeleleke ngama-26.8% abantu abangenwe yi-COVID-19 kilama-awa ama-24 adlulileko. Ngaso lesosikhathi, esima-24 wama-awa adlulileko, bama-26 abantu ababulewe magulo aphathelene ne-COVID-19.

2.2. Ukujova akugcini ngokusilekelela ukuthi silwe nalesisifo esingumabhubhisa ngokuvimbela ukuthi singaguli khulu, singalaliswa esibhedlela namkha sibhubhe, kodwana kuphungula nengozi yeengogwana ezingasahlela ngomuso.

2.3. Kufuze siragele phambili sithobele imilayelo yezepilo yokukhandela ukugula ngokufaka imaski evala umlomo nepumulo; siqalangane nabanye abantu, sinande sihlamba izandla zethu ngamanzi nesibha namkha sihlikihle izandla zethu ngesihlanzekisi esine-alkhoholi ema-70%.

2.4. Singakubalekela nokurhatjheka kwengogwana le ngokuncipha ukuba semibuthanweni la ingogwana le irhatjheka khona lula, njengemafestivalini neminyanyeni yokuzithabisa. Ndawonye singazilwela ngokuzitjheja begodu sihlale soke isikhathi siqalelela ukuvikela ipilo yabathandiweko bethu kunye nesitjhaba sekhethu esifeni i-COVID-19.

2.5. IKhabinethi ihlanganyele noMengameli uRamaphosa ekubukeni abososayensii bekhethu ngokuyelelisa kwabo iphasi ngomhlobo omutjha wengogwana obizwa ngokuthi yi-Omicron erhatjheke nephasi lokeli. IKhabinethi solo isasisekela isibawo sokuthi kuvulwe khona nje ukuvalwa kwamakhambo wamazwe ngamazwe okuvalwe ngawo amakhambo weSewula Afrika ngokungakafaneli.

3. Ilima Leveke Yokuhlaba  I-Vooma Vaccination Week 

3.1. Nasele iyoke seyima-26, 781, 642 imithamo yomjovo esele siyisebenzisile bekube khathesi. Ngesikhathi sejima lokujova i-Vooma Vaccination Week engezelelelwe isikhathi ukusukela ngomhla we-03 ukuyokufika kumhla we-10 kuNobayeni wee-2021, babalwa ngeenkulungwana abantu abahlabako emaziko wokuhlaba ahlukahlukileko asabalele nelizweli loke nje. IKhabinethi ikhwezelela abantu beminyaka eli-12 nangaphezu kwalokho ukuthi bangabe basariyada, bakhambe bayokuhlaba.

3.2. Ziphephise, uphephise nabathandiweko bakho ngamaholideyi la, ngokuziyela eziko lokuhlaba eliseduze nawe uyokuhlaba, ngitjho nanyana ungakatjho ngaphambi kwesikhathi ukuthi uzayokuhlaba; uzakufika khona uzitlolise bese uyahlaba, simahla.

3.3. Ubuhle bepilo nawuhlabileko kukuthi iba yincani khulu ingozi yokuthi ungalaliswa esibhedlela emveni kobana ungenwe yi-COVID-19. IKhabinethi ikhuthaza boke abantu abaseSewula Afrika ukuthi balalele lomkhosi ohlatjwako wokuthi bahlabe, ngoba iimbalobalo zitjengisa ukuthi ubunengi babantu abalaliswa esibhedlela babantu abangakahlabi.

4. Ihlolo Yabantu Bokusebenza Qobe Kota (i-QLFS)

4.1. Urhulumende usancamile ngokurarulula umraro wokutlhogeka komsebenzi njengesinye seentjhijilo ezikulu ilizwe lekhethu eliqalene nazo. Iyaphazamisa imiphumela yamva nje ye-QLFS yeZiko leemBalobalo eSewula Afrika (i-StatsSA) etjengise ukuthi inani labantu abatlhoge umsebenzi likhuphuke nge-0,5 yecezwana lephesentheji ukusukela esilinganisweni sabantu abangasebenziko abama-34,4% ngekota yesibili  layokuba ma-34,9% ngekota yesithathu yomnyaka wee-2021.

4.2. Urhulumende uragela phambili ngomsebenzakhe osunduzwa ngaqothele ukukuphumelelisa nokukuzuza ukubuyisa ithemba emabhizinisini ngokurarulula imiraro esiliyo ekuhlumeni komnotho, nekuvulweni kwemisebenzi kunye nekurarheni ubuchaka. Ngamahlelo athileko anjengokusisisa ngobunengi ngomthangalasisekelo, usebenzela ukusekela amatjhuguluko aqakathekileko, ukuhluma komnotho kunye nokuvulwa kwemisebenzi.

4.3. NgomNyango wezeRhwebo, zamaBubulo nezePhaliswano, urhulumende uragela phambili nokusekela imikhiqizo yakhona lapha ekhethu, ekubalwa hlangana nalokho nokuvuselelwa kwamabubulo wemikhiqizo eSewula Afrika.  IKhonfrensi yezamaSiso yaqobe mnyaka yeSewula Afrika (i-SAIC) solo isabadosa abantu abangaba namandla wokusisisa lapha ekhethu. Solo kwangomnyaka eyathoma ngawo wee-2018, i-SAIC bekube nje seyithole iinthembiso zamasiso angaphezulu kwama-R770 wamabhiliyoni emakorweni ngamakoro kezomnotho.

4.4. IKhabinethi solo isazibophelele ekusebenzisaneni nawo woke amakoro ukurarulula imiraro encazintathu, yokutlhogeka komsebenzi, ubuchaka kunye nokutjhiyana ngendima. Urhulumende uzakwenza nanyana yini angakghona ukuyenza ukwakha ummoya omuhle wokuqalelela amasiso elizweni lekhethweli. Uzakubuye atjhayele ihlelo lamatjhuguluko kobanyana kuzokwanda amathuba womnotho ebantwini ababedimike amathuba phambilini.

5. IVakatjho LobeNgameli Lokuvakatjhela Amazwe Amane WeTjingalanga Afrika.

5.1. UMengameli Ramaphosa mhlapha ukhe wadosa phambili ibandla leenthunywa zombuso eziboNgqongqotjhe nabarholi bamabhizinisi ngomnqopho wokuqinisa ubudlelwano kezomnotho nokusebenzisana kwabantu hlangana kweSewula Afrika, ne-Nigeria, ne-Côte d’Ivoire, ne-Ghana kunye ne-Senegal.

5.2. Lelivakatjho lamazwe amane ukusukela ngomhla wama-30 kuSinyikhaba ukuyokufika kumhla we-07 kuNobayeni wee-2021 liqinise ubudlelwano hlangana kweSewula Afrika nawo lamazwe ngomnqopho wokuqinisa ubuhlobo bokusebenzisana ngezetuthuko e-Afrika nokusebenzisana eenkundleni zakho koke okhunye.

5.3. ISewula Afrika namazwe ebeyiwavakatjhele bafunisene iindlela zokusizakala ngamathuba avezwa yiKundla yokuRhwebelana ngeKululeko kwamaZwe we-Afrika (i-African Continental Free Trade Area) kobanyana azokusizakala ngokufana kilobubuhlobo, kusekelwe khudlwana amabhizinisi arhwebelana nasiselana namanye amazwe we-Afrika.

6. Ijima Le-16 Days of Activism LokuLwa NeNturhu EbaNtwini AbaSikazi NebaNtwaneni

6.1. Njengoba seliyela ngekupheleni nje ijima le-16 Days of Activism lokuLwa neNturhu ebaNtwini abaSikazi nabaNtwana, solo kusese yinto esihluphako ukubona ukuthi kusese kunengi ekusafuze bona kwenziwe ukuqeda inturhu phezu kwabantu abasikazi nabantwana (i-GBVF) emphakathini wekhethu.

6.2. Zinengi iindaba zobuhlungu obudabula ihliziyo eziphathelene ne-GBVF, hlangana nazo ekubalwa nokulahleka komphefumulo, esekhe zabikwa ngalesisikhathi nakiwo woke amanye amalanga wejima le-365 Days of Activism lokuLwa neNturhu phezu kwabaNtu abaSikazi nabaNtwana.

6.3. Siyehluleka thina njengesizwe lokhuya nasingezwa isililo sabantu abacaphazeka emphakathini namkha lokhuya nasiseqisa amehlo isililo sabo. Kufuze iphele imikghwa emimbi yomphakathi esekela amadoda wommoya wenturhu ebantwini abasikazi nomukghwa wokusozisa abantu abasikazi lokhuya nabakhuluma ngomtlhagwabo.

6.4. IKhabinethi ibawa woke umuntu, khulukhulu amadoda/abantu abaduna ukuthi babe nelitho abalenzako ekuqedeni umukghwa wokukhahlunyezwa kwabantu abasikazi nabantwana. Amadoda/abantu abaduna kufuze badose phambili ngokuvela tjhatjhalazi batjho ukuthi i-GBVF ayifuneki, babe bayibike kubathobelisimthetho. Kufuze baphandlulule nabantu, bafundise nabangani babo baphakamise nemizamo yokukhandela i-GBVF.

6.5. Nasizakuba nobungcono esibenzako ekulweni namacala wezomseme nawenturhu yobulili, urhulumende unamaKhotho wamaCala wezomSeme ali-106, kanti-ke nje selakhambela ngekuvuleni amaCala wokuKatwa kwabaNtazinyana abasese ngaphasi kweminyaka yobukhulu.

6.6. Ngenyanga kaMhlolanja wee-2020, indinyana 55A yomThetho oTjhugulula umThetho woBulelesi (amaCala wezomSeme namanye akhambelana nawo) watlikitlelwa ukuthoma ukusebenza, okutjho ukuthi kokuthoma kwanje amaKhotho wamaCala wezomSeme azakusungulwa ngokukhambisana nomthetho wePalamende. INdinyana 55A yomThetho lo inikela uNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa nezokuHlengwa kwesiMilo amandla wokuthi alayele hayi kwaphela ikhotho yesiphande ekhethekileko kwaphela, kodwana alayele nanyana ngiyiphi enye iKhotho ePhakemeko ukuthi isebenze njengeKhotho yamaCala wezomSeme.

6.7. IKhabinethi ikhuthaza woke amakoro womphakathi ukuthi asebenzisane ngokulekelelana norhulumende ukwakha umphakathi ophephileko, kuvikelwe nabongazimbi bokukhahlunyezwa. Koke lokhu kungatjhuguluka kwaphela nange soke singathatha amagadango sibe nelitho esilenzako, begodu isikhathi sokuthatha amagadango ngiso sonesi, khona nje!

B. Iinqunto ZeKhabinethi

1. Ukungezelelwa Kwesikhathi SeHlekelele YeliZwe

1.1. IKhabinethi isivumele isiphakamiso somKhandlu oLawula zeNgogwana i-Corona sokungezelela isikhathi seHlekelele yeliZwe godu ukuyokufika kumhla we-15 kuTjhirhweni wee-2022, ngokwesiGaba 27(5)(c) somThetho wee-2002 wezokuLawula iHlekelele (umThetho 57 wee-2002).

1.2. UbuJamo beHlekelele yeliZwe bunqophe ukuthathwa kwamagadango aqalene nobujamo obukhethekileko obuze nesifo esirhageleko i-COVID-19.

2. Ukuphepha Ngamaholideyi KaKresmesi 

2.1. Njengoba ubunengi bethu sizabe sisemalangeni wokuphumula asifaneleko ngamaholideyi kaKresmesi nje, kuqakathekile ukuthi sikhumbule ukuthi i-COVID-19 yona ayinaholideyi yokuphumula. Amaholideyi aphephileko kuwe nabathandiweko bakho angaqinisekiswa ngokuyokuhlaba eziko lokuhlaba eliseduze nawe.

2.2. IKhabinethi ibawa woke umuntu ukuthi aragele phambili ngokuhlala ayelele, abalekele ukuba hlangana nemibuthano yabantu abanengi. Ngokusebenzisana singenza amaholideyi kaKresmesi lawa abe mnandi, aphephe nokuphepha emuntwini woke ngokuthi singatjhayeli sisele. Asihloniphe yoke imithetho yendlela, ekubalwa hlangana nayo nokukhamba ngebelo elibekelwe indawo otjhayela kiyo ngesikhatheso endleleni. Soke asenze umzamo wokuFika Siphephile ngejima le-Arrive Alive.

2.3. IKhabinethi ibawa ababelethi nabatjheji babantwana ukuthi batjheje bayelele ngabantwana ababatjhejileko, khulukhulu emadanyaneni wokududela wemizini, emabhitjhi kunye nahlanu kwamanzi. Ukuqinisekisa amaholideyi kaKresmesi aphephileko, hlala soke isikhathi uyelele nawuseholideyini namkha nawuziphumuleleko. Nakube kukhona okukusolisako unga kubulelesi, bikela amapholisa khonokho ngokuwafowunela enomborweni ethi:  10111, namkha wazise abogadi abaseduze.

C. Imilayezo 

1. Siyabathokozisa

IKhabinethi ithokozisa beyithumela neemfiselabuhle kilaba abalandelako: 

  • UMengameli u-Cyril Ramaphosa ngokuhlonitjhwa ngeziqu zobudorhodere i-Honoris Causa eYunivesithi i-Cheik Anta Diop e-Dakar, e-Senegal, engenye yamayunivesithi aphambili e-Afrika nephasini zombelele. Eminyakeni ematjhumi amabilinethoba edlulileko, ilizwe lekhethu lingakatholi ikululeko, uMengameli walokhuya u-Nelson Mandela wahlonitjhwa ngazo zona leziziqu uMengameli Ramaphosa ahlonitjhwe ngazo.  Kuyafaneleka ukuthi uMengameli uRamaphosa ethweswe leziziqu ezirhanyazelako ngomnyaka esihlanganisa ngawo ama-25 weminyaka umThethosisekelo wekhethu watlikitlwa waba semthethweni.
  • Ama-Blitzboks ngokunqoba kwawo amahlandla amabili ngeempelaveke ezimbili ngesikhathi sephaliswano likamakhakhulwararhwe elirhanyazelako le-Dubai Sevens.

2. Silila Imbiko 

IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

  • UNom. Ebrahim Ismail Ebrahim (84), iSekela lalokhuya likaNgqongqotjhe wezobuDlelwano bamaZwe ngamaZwe nokuSebenzisana. U-Ebie, njengoba abangani bakhe namakhomreyidi wakhe bebamlonga njalo, wanikela ngepilwakhe yoke emzabalweni wokulwela ikululeko nentando yenengi, wasebenza ngokusiphalaza ukwakhela umuntu woke iSewula Afrika engcono.
  • UmZenda uLindiwe Mabuza (83), umakekere wakasomaqhinga, imbongi, umlwelimalungelo wabantu abasikazi kunye nomZabalazi osebenze eenkhundleni zobuzenda ezinengi.  Ngomnyaka wee-2014 wathokozwa ngonongorwana i-Order of Ikhamanga yeSiliva “ngomsebenzakhe omuhle okubabazekako wokukhwezelela ukusetjenziswa kobukghwari, nekusetjenzisweni kwabo ehlelweni lentando yenengi – ngaleyindlela kwatjengiseka ukuqakatheka kobutjhotjhozeli kezamasiko ekutholakaleni kwehlelo lentando yenengi.”

D. Ukuqatjhwa

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

1. UDorh. Sean Douglas Philips – umNqophisiZombelele (i-DG) womNyango wezaManzi nezeHlwengiso.
2. U-Adv. Alison Gay Bengtson – ISekela le-DG (i-DDG) ukuSekelwa komThethokambiso weKharikhiyulamu nokuTjhejwa kwawo emNyangweni wezeFundo esiSekelo.
3. UMm. uBusisiwe Iris Letompa – i-DDG: ZamaSebenzo eemFundeni emNyangweni wezokuLima, zokuHlelwa ngobuTjha kweNarha nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya.
4. Ukungezelelwa Kwamalunga WomKhandlu WeemBalobalo WeSewula Afrika: 

a. UPhrof. David Everatt (uSihlalo);
b. UNom. Ian Assam (iSekela likaSihlalo);
c. UNom. Faldie Esau
d. UMm. u-Reshoketswe Mokobane;
e. UMm. u-Blanche Motsosi;
f. UDorh. Jacky Galpin;
g. UDorh. Ariane Neethling;
h. UDorh. Thabi Leoka;
i. UNom. Ettiene le Roux;
j. UNom. Wandile Sihlobo;
k. UMm. uNompumelelo Nzimande;
l. UMm. uVuyelwa Mantyi (umjameli wePumalanga Kapa);
m. UMm. u-Zeenat Ishamial (umjameli weTjingalanga Kapa);
n. UNom. Kuberin Packirisamy (umjameli weTlhagwini Kapa);
o. UNom. Thulani Bhengu (umjameli waKwaZulu-Natal);
p. UPhrof. Andries Monyeki (umjameli weTlhagwini Tjingalanga);
q. UDorh. Nomusa Mlondo (umjameli weMpumalanga); kunye
r. noDorh. Modjadji Malahlela (umjameli weLimpopo).

5. Amalunga WeBhodi YeHlangano YezokuThuthukiswa KwezeemBaseli (i-South African National Energy Development Institute Board)

a. UNom. Sicelo Goodwill Xulu (uSihlalo);
b. UMm. uLungile Mtiya (iSekela likaSihlalo);
c. UMm. u-Abegail Boikhutso;
d. UMm. u-Mary Tumelo Mashabela;
e. UNom. Jongikhaya Witi (Ilunga elikhulu elibuya emNyangweni wezamaHlathi, zeenHlambi nezeBhoduluko (i-DFFE);
f. UMm. u-Olga Chauke (Ilunga ledlhego–DFFE);
g. UMm. u-Lize Baron (Ilunga elikhulu elibuya emNyangweni wezeRhwebo, zamaBubulo nezokuPhalisana [i-dtic]);   
h. UNom. Gerhard Fourie (Ilunga ledlhego–i-dtic);
i. UNom. Mthokozisi Mpofu (Ilunga elikhulu elibuya emNyangweni wezeNjiwa neemBaseli [i-DMRE]);  kunye                 
j. noMm. uNomawethu Qase (Ilunga ledlhego–DMRE).

6. IBhanga YeNarha 

(a) UMm. uKhensani Mukhari – umNqophisi oPhethe iBhanga yeNarha.  

IBhodi YabaNqophisi AbeLulekako EBhanga YeNarha

(b) UMm. u-Nyane Rethabile Nkosi (uSihlalo);
(c) UNom. Lehlogonolo Andrew Makenete (iSekela likaSihlalo);
(d) U-Mathane Makgatho;
(e) UMm. Dineo Maithufi;
(f) UDorh. Johann Frederick Kirsten;
(g) UMm. u-Thulisile Njapa Mashanda;
(h) UMm. uNonthuthuzelo Pinkie Motshegoa;
(i) UMm. u-Egashnee Pillay;
(j) UDorh. Monde Mbovu Tom; kunye
(k) noNom. Dimitri Wilhem van der Westhuizen.

7. IBhodi YesiKhatjhana Yakwa-Sentech

a. UMm. u-Sedzani Faith Mudau (uSihlalo);
b. UMm. u-Veronica Mmakoma Motloutsi;
c. UMm. u-Mapuleng Moropa;
d. UMm. uTshavhuyo Sesani;
e. UNom. Themba Phiri;
f. U-Adv. Nkhumeleni Anderson Mudunungu; kunye
g. noNom. Metusa Mbasa.

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Mm. Phumla Williams – UmKhulumeli weKhabinethi
Inomboro yeselifowuni:  083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore