Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wevidiyo-inthanethi wangaLesitsatfu, mhla tinge-31 Ingci 2022

A.    Tindzaba Letibalulekile telive
1.    Temnotfo 


1.1.    IKhabhinethi ikwamukele kwehla kancane kwelizinga lekuswelakala kwemsebenti kwalelive, lokwehle nge-0.6%, kusukela ku-34.5% ngekota yekucala kwaba ngu-33.9% ngekota yesibili ya-2022. Letinombolo tishicilelwe kuLuklayo Ngelinani Lalabasebentako Nalabangasebenti Ngekota lolwentiwe Lubalobalo lwaseNingizimu Afrika lukhomba kutsi imisebenti leminyenti ivele kuMisebenti Yemmango Netenhlalakahle (276 000), Tekuhweba (169 000), Tetimali (128 000) kanye nakuTekwakha (104 000). 
1.2.    Linani lonkhe selilonkhe lebantfu labacashiwe libe tigidzi leti-15.6 kukota yesibili yanga-2022, kantsi linani lebantfu labangasebenti lenyuka nge-132 000 laya kutigidzi le-8.0 ngekota yesibili yanga-2022 nakucatsaniswa nekota yaphambilini.
1.3.    Letinzuzo lesingeke sitikhukhumete ngato kodvwa letijabulisako tikhombisa kutsi imitamo leyentiwe nguhulumende nekuhlanganyela kanye nebalingani betenhlalakahle ekukhuliseni umnotfo  kanye nekudala imisebenti ledzingeka kakhulu seyicala kutsela titselo nyalo. 
1.4.    Lesi sitatimende lesikhombisa liciniso lelitsi nangabe sonkhe singasebenta ngekuhlanganyela ngekwemandla etfu, singatincoba letinsayeya letibukene nemnotfo wetfu.
1.5.    IKhabhinethi iyakucondza kukhungatseka kwebantfu baseNingizimu Afrika njengoba bashikashikeka ngekuphila kwabo kwemalanga onkhe ngenca yetindleko tekuphila kanye nelizinga lelisetulu lekuswelakala kwemisebenti. Njengahulumende lonakekelako, sihlala sitimisele futsi sitibophelele ekusebenteni ngekubambisana nebalingani betfu betenhlalakahle kuze kutsi sakhe likusasa lelincono lawo wonkhe umuntfu. Uhulumende usatibophelele ekwesekeni emabhizinisi endzawo ngekutsenga timphahla netinsita tendzawo.

2.    Takhiwonchanti Semphakatsi

2.1.    IKhabhinethi ikugcekile kulinyatwa kwesakhiwonchanti lokwentiwa takhamiti taseThongathi KwaZulu-Natal ngalesikhatsi kunembhikisho wekutfola emanti. IKhabhinethi icele kutsi kube nekwehlisa umoya nekubeketela njengoba kuchubeka umsebenti wekubuyisela iMisebenzi Yekuhlanta Emanti eThongathi. 
2.2.    IKhabhinethi iyakucondza kukhungatseka kwetakhamiti lokuze kwadzingeka kutsi tisebentise emathangi emanti sikhatsi lesidze kusukela kwaba netikhukhula ekucaleni kwalomnyaka. Kodvwa-ke, ludlame nekutitsetsela umtsetfo akusiso sisombululo, futsi kulinyatwa kwesakhiwonchanti semphakatsi kulimata kuphela imiphakatsi yaleyondzawo.

3.    UMtsetfo Lochibiyelwe Wetinhlelo Tabomasipala Bahulumende Wasekhaya wa-2022

3.1.    IKhabhinethi yemukele kusayinwa kweMtsetfo wekuChibiyela Tinhlelo taboMasipala beNdzawo wa-2022 (uMtsetfo Nombolo 3 wa-2022) nguMengameli Cyril Ramaphosa. Lomtsetfo uhlose kwenta ncono emandla kanye nemazinga ekutiphatsa lokwamukelekako kwabohulumende basekhaya. Lomtsetfo uyincenye yemitamo yahulumende yekwenta uMkhakha Wetemisebenti Yahulumende ube nebuchwepheshe kanye nekucinisekisa kuphakelwa kwetinsita kubantfu, njengelilungelo lelisisekelo lelicuketfwe nguMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika wa-1996.
3.2.    LoMtsetfo ucacisa tinchubo lekufanele tilandzelwe uma kucashwa etikhundleni letisetulu. Manje uvimbela tikhulu tahulumende letisetulu kutsi tibe netikhundla tembangave emacenjini etembangave. Futsi njengoba sewukhona loMtsetfo, tikhala tebumenenja tabomasipala letingakagcwaliswa kulindzeleke kutsi tikhangiswe kuvelonkhe kuze kuhehe incumbi yebantfu labafanelekile.
3.3.    IKhabhinethi inelitsemba lekutsi letingucuko titocinisekisa kutsi labo labacashiwe kumbe labakhetselwe kuletikhundla batokwati kufeza titsembiso tabo kuze kufinyeleleke emphilweni lencono yawo wonkhe umuntfu.

4.    Bugebengu

4.1.    IKhabhinethi ituse tikhulu teLuphiko Lolugcogca Umtselo eNingizimu Afrika ngekushaca emakhilogremu lange-785 e-crystal meth lenelinani lasemgwacweni letigidzi leti-R236 esikhumulweni i-OR Tambo International Airport ngeliSontfo, mhla tinge-28 iNgci 2022. Lokubanjwa kwetidzakamiva kutotfumela umlayeto locacile kutigilamkhuba tebugebengu kutsi tikhungo tetfu tekungena nekuphuma tivikelwe kahle futsi tikhulu tetfu tisebenta kamatima kucedza noma ngubuphi bugebengu.

B.    Tincumo TeKhabhinethi

1.    Umbiko weMkhandlu WeTemfundvo Lephakeme (i-CHE) Uphenya Ngekukhokhelwa Kwemasekela aboShansela Bemanyuvesi kanye Nebaphatsi Labasetulu eNingizimu Afrika.

1.1.    IKhabhinethi ibikelwe ngemiphumela yeluphenyo lwe-CHE lolwagunyatwa nga-2020 nguNgcongcoshe Wetemfundo Lephakeme, Isayensi Nekusungula, Dkt. Blade Nzimande, kuhlola emazinga emaholo kanye netinkhambiso tebaphatsi bemanyuvesi esikhatsini lesiminyaka lengu-15 kusukela nga-2005 kuze kube ngu-2019.

1.2.    Loluphenyo belilekukutfola kusimama, kusebenta kanye nekutfutfukiswa kwemanyuvesi noma umkhakha wetemfundvo lephakeme eveni. Lombiko uveta lokutfolakele lokubalulekile kanye netincomo tekulungisa letihlongotwako. 
1.3.    Letincomo tiphakamisa, phakatsi kwalokunye, inchubo yemaholo lecinisiwe nalesebaleni. Kusungulwa kwemtimba wekubukisisa lotimele lotokwengamela inchubo yekutsatsa tincumo ngemaholo. Iphindze iphakamise kuciniswa kwetinhlelo tekuhlola kusebenta etikhungweni. Lolu cwaningo luphindze lwabuka bukhulu lobuhlukahlukene baletikhungo lwaphinde lwenta nekulinganiswa ngekwemave ngemave.
1.4.    Indvuna Yetemfundvo Lephakeme, Isayensi Nekusungula  Lokusha ilindzeleke kutsi icocisane nebuholi benyuvesi ngalombiko njengesinyatselo sekucinisa letikhungo temfundvo lephakeme. Ngemuva kwaloko umbiko utoshicilelwa kuwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha: www.dhet.gov.za. 
   
2.    Ingucuko lephutfumako yeLucwaningo neLikhono Lekufundzisa eMkhakheni weTemfundvo Lephakeme

2.1.    IKhabhinethi isekele tincomo tetifundvo letimbili letajutjwa ngekweluleka ngetinyatselo lekufanele tibe khona kuze kusheshiswe kuguculwa kwemandla ekucwaninga newekufundzisa etikhungweni temfundvo lephakeme.
2.2.    Umbiko wekucala wentiwe liTsimba Langcongcoshe Lelijutjwe kutsi liphenye ngezitsiyo letivimbela kucashwa, kugcinwa kanye nekuchubekela phambili kwetifundziswa letimnyama taseNingizimu Afrika. Umbiko wesibili – lojutjwe Litiko leteSayensi nekuSungula kanye neSisekelo Selucwaningo Lwesive lolwentiwa yi-Universities South Africa, lokuyinhlangano lemele emanyuvesi emphakatsi lange-26 eveni.
2.3.    Yomibili lemibiko iphakamisa tindlelasu tekungenelela kuze kusheshiswe ingucuko emikhakheni lebanti lesihlanu, lowasebaneticu; kutibandzakanya kwebasebenti; lisiko nekusebenta kwesikhungo; inchubomgomo nendlelasu, kanye netinsita letinganelanga.

3.    Sivumelwano Semave Ngemave Ngemitfombo yeLufutotitjalo Lwekudla Netekulima

3.1.    IKhabhinethi igunyate kungeniswa kweSivumelwano ePhalamende. Loku kutokwenta kutsi iNingizimu Afrika ibe yincenye yemacembu kuleSivumelwano, lesicondzisa emave langemalunga ekongeni nasekucinisekiseni kusetjentiswa lokusimeme kwemitfombo yelufuto lwetitjalo ekudleni nasekulimeni.

3.2.    Kwemukela leSivumelwano kutophindze kucinise kutibophelela kwelive ekongeni nasekusetjentisweni ngendlela lesimeme kwemitfombo yelufuto lwetitjalo, futsi kunikete kwesekwa emiphakatsini yasemaphandleni.

4.    Luhlakamsebenti Lweluntjintjo Lolulungile lweNingizimu Afrika.  

4.1.    IKhabhinethi iphasise luHlaka Lwengucuko Lolufanele lokutsi lusetjentiswe. Loluhlaka lwetfula umbono wekwabelana, weNingizimu Afrika, lekwati kumelana ngalokulinganako nesimo selitulu. Luchaza imigomo netindzawo tenchubomgomo kuze kuphunyelelwe kuloku. Luhlaka lwengucuko lutotsintsa wonkhe umuntfu eNingizimu Afrika, futsi luniketa litfuba lokubukana nekungalingani ngekwemlandvo futsi ludale umnotfo lozuzisa wonkhe umuntfu.
4.2.    IKhomishana yaMengameli Yesimo Selitulu yente inchubo yekubonisana lebanti nebalingani betenhlalakahle futsi yatfola kwesekwa lokubanti kweluhlaka. IKhabhinethi ikucinisekisile kutsi kuntjintjela emnotfweni wekhabhoni lekuziro lekhicitwako nga-2050 kufanele kusekele tifiso tentfutfuko yavelonkhe, lokufaka umsebenti lohloniphekile wabo bonkhe bantfu, kufakwa kwenhlalakahle nekucedvwa kwebuphuya.
4.3.    IKhabhinethi yenta lubito kubo bonkhe lababambisene kutenhlalo kutsi basekele futsi balwemukele loluhlaka. Kutotfutfukiswa luhlelo lolunemininingwane yekusetjentiswa kwaloluhlaka, futsi lutodidiyelwa neluhlelo lwahulumende lwekuhlela kanye nelwesabelomali.

5.    Likhadi Lelisha Lelayisensi Yekushayela laseNingizimu Afrika

5.1.    IKhabhinethi igunyate kuntjintjwa kweliKhadi Lelayisensi Yekushayela lamanje kufakwe lelinemidvwebo yetimphawu tekuphepha letengetiwe.
5.2.    Luhlelo lolukhona kwamanje belusebenta kusukela nga-1998. Bucwepheshe sebusombulukile futsi sekuya ngekubita kugcina sakhiwonchanti lesikhona njengamanje. Likhadi lelisha lelihlongotwako litokwenta kutsi ilayisensi yekushayela yalelive ihambisane nobucwepheshe be-International Information Technology Personal Identification Driving Licence (i-ISO18013).

6.    Inchubomgomo Yeluhlelo Lolunwetjiwe Lwetemisebenti Yahulumende (i-EPWP).

6.1.    IKhabhinethi iphasise kushicilelwa kweluhlaka lwenchubomgomo ye-EPWP kuze kuboniswane nemphakatsi. I-EPWP ingulolunye lwetinhlelo tahulumende letibalulekile letihlose kuniketa lusito lokukhululeka kubuphuya nekungena kwemali ngekudala ematfuba emisebenti esikhashana, ikakhulukati kulusha nakulabasikati. 
6.2.    Luhlaka lwesikhashana lwenchubomgomo lensha lutocinisa loluhlelo futsi lunikete kucaciseleka ngetinhlangotsi letifana nemiholo, imodeli yekuchasa ngetimali nekuvikelwa kutenhlalo, futsi lucondzanise i-EPWP nekutayetisa kwesimanje kutemisebenti. Itogcugcuzela budlelwane emkhatsini wahulumende nemikhakha letimele ekucinisekiseni kutsi i-EPWP ifaka sandla kakhulu ekwakhiweni kwemisebenti lehloniphekile kanye nekucedza buphuya. Lenchubomgomo itophindze ikhutsate kusungulwa kwekusetjentiswa kwetinhlelo temisebenti yemphakatsi eveni lonkhe. 

7.    Tichibelo Teluchungechunge Lesine Lwetinhlavumali lwaseNingizimu Afrika

7.1.    IKhabhinethi igunyate bungako, idizayini kanye nekugcogcwa kweLuchungechunge Lesine Lwetinhlavumali lwaseNingizimu Afrika lwemnyaka wa-2023. Igunyate luhlelo lwekujikeleta lwaminyaka yonkhe lekusetjentiswa kwetilimi letisemtsetfweni eluchungachungeni Lwenhlavumali Yesine.
7.2.    Ligama “iNingizimu Afrika” litofakwa eluhlangotsini lunye lwetinhlavumali bese libhalwa ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni. Tilwimi letintsatfu titosetjentiswa kuluhlavu lwemali lwa-R5; Tilwimi letimbili R2; Tinhlavumali letingu-50c, 20c no-10c kanye na-R1 titoba ngelulwimi lunye. Tonkhe letilwimi titosetjentiswa ngekutjintjana njalo ngemnyaka eminyakeni leli-10 letako.

8.    Luhlaka Lwenchubomgomo Ledidiyelwe Yekulawula Lizinga Lemanti (i-IWQM) ya-2022

8.1.    IKhabhinethi iphasise kufakwa kugazethi kweLuhlaka lwenchubomgomo ye-IWQM kuze kuboniswane nemphakatsi. Inchubomgomo lehlongotwako itongena esikhundleni seNchubomgomo ya-1991 ye-WQM lephelelwe sikhatsi kanye nendlelasu yayo leyacalwa nga-2006.
8.2.    Lenchubomgomo iveta isethi yemigomo letoba sisekelo sekulawulwa kwelizinga lemanti. Iniketa ngekucondzisana nayo yonkhe imitsetfo lefanele lephatselene nemanti kanye nekutibophelela kwelive emhlabeni wonkhe ekuniketweni nekongiwa kwemanti njengemtfombo loyindlala.

9.    Luhlaka Lwenchubomgomo yeSitukulwane Lesitako Sekusakata Ngeligagasi Lemoya

9.1.    IKhabhinethi igunyate kushicilelwa kweluhlaka lweNchubomgomo Yesitukulwane Lesilandzelako yeTekusakata Kwemsakato kuze kutsi umphakatsi uphawule ngawo. Kusakata Ngemagagasi Emoya kuyinsita yemvelo lenemkhawulo lebalulekile ekukhuleni kwemnotfo wedijithali waseNingizimu Afrika nesakhiwoncanti yetekuchumana.
9.2.    Inchubomgomo lehlongozwako ihlose kwesekela kwabiwa kwemagagasi emoya kanye nekuniketwa kwelayisensi yemaselula langantjintji; kusakata; tetindiza netetilwandle; lucwaningo nentfutfuko; kufinyelela kwemphakatsi, naletinye timboni letifanele. Inchubomgomo iphindze ifune kuchubekisa kulingana nekwabiwa lokulungile kuze kufakwe sandla ekuguculeni umkhakha kanye nekufinyelela kwekuchumana kwedijithali ngisho nasetindzaweni letisemaphetselweni elive.

10.    Kukhetfwa kwalomele iNingizimu Afrika eMkhandlwini Wenyonyana Yemave Ngemave Yetekuchumana (i-ITU) kanye neBhodi Yetimiso Temsakato

10.1.    IKhabhinethi igunyate kukhetfwa kwaMnu Mandla Samuel Mchunu lomele iNingizimu Afrika kuleliBhodi le-ITU Letimiso Temsakato (isiFundza D). Mnu. Mchunu ulilunga lelisebentako lebhodi kwamanje. Kuhlongotwa kutsi aphindze akhetselwe esikhundleni seMkhandlu we-ITU kusukela nga-2023 kuya ku-2026. 
10.2.    Lukhetfo lutokwenteka ngesikhatsi seNgcungcutsela Yemancusa e-ITU letoba e-Bucharest, e-Romania kusukela mhla tinge-26 iNyoni kuya kumhla ti-14 iMphala 2022. INingizimu Afrika isatibophelele etinjongweni nasemigomeni ye-ITU tekucedza kwehlukana ngekwedijithali nekuchumanisa bonkhe bantfu bemhlaba.

C.    Imicimbi Letako
1.    Inyanga Yemagugu


1.1.    Inyanga Yemagugu ngeNyoni kulomnyaka itokhunjulwa ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Sibungata Umshiyandvuku Wa-Solomon Linda Nemculo Wemdzabu waseNingizimu Afrika”. IKhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise Inyanga Yemagugu kugubha lisiko lemagugu etfu lanotsile kanye nekwehlukahlukana lokunemandla ekuhlanganisa sive setfu. Kufanele kutsi sonkhe  sitibophelele ekusebenteni ngekubambisana kucedza kwehlukana nekungabi nebulungiswa kwesikhatsi lesedlulile futsi sikhutsate kutiva sitigcabha ngekuba waseNingizimu Afrika.

D.    Imilayeto
1.     Kuhalalisela


       IKhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo kanye netilokotfo letinhle ku:

  • Kubo bonkhe labaphumelele, labatfole tindondo nebachudzelani labatimbandzakanye kumncintiswano Wekugijima i-95th Comrade Marathon, lodvume ngekwatiwa ngekutsi “yi-Ultimate Human Race”, ngeLisontfo, mhla tinge-28 Ingci 2022. Umncitiswano wekugijima walabadvuna wanconywa nguTete Dijana (ngekugijima ema-awa la-5, imizuzu lenge-30, nemizuzwana lenge-38) odzabuka eMahikeng eNyakatfo Nshonalanga kwatsi umsubatsi waseRashiya Alexandra Morozova (ngekugijima ema-awa la-6, imizuzu lenge-47, nemizuzwana lenge-47 ) loncobe umncintiswano wekugijima wabomake.   

1.     Emavi Ekudvudvuta 
           IKhabhinethi idlulise emavi endvudvuto emndenini nakubangani:

  • baMake Rita Alice Ndzanga (88),  makadzebona eMzabalazweni futsi alivulandlela lwenyonyana yebasebenti lowaphindze wahlonishwa ngendondo i-National Order of Luthuli nga-2004 “ngesandla lasifakile imphilo yakhe yonkhe ngemshikashika wemalungelo ebasebenti kanye nasekufezekiseni. iNingizimu Afrika lengabandlululi ngekwelibala, ngekwebulili, lekhululekile nalenentsandvo yelinyenti”.
  • bemaphoyisa lasihlanu eLuphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) lebebagibele indiza ye-SAPS lephahlateke e-Rand Airport, e-Germiston ngaLwesibili, tinge-30 iNgci 2022. Emaphoyisa e-SAPS aphenya ngalengoti. IKhabhinethi ifisele umshayeli wendiza lolimele kakhulu kululama lokuphutfumako.

E.    Kucashwa

1. Konkhe kucashwa kweyame ekucinisekisweni kweticu kanye nemvume lefanele.

a.    Mk. Gugulethu Abigail Thimane njengeliPhini leMcondzisi-Jikelele (i-DDG): Kucaphela Umkhakha Wemphakatsi Nekutfutfukiswa Kwemakhono eLitikweni Letekuhlela, Kucaphela Nekuhlola.
b.    Mk. Kwena Komape njenge-DDG: Tekutfutfukiswa Kwemnotfo, Teluhwebo Netekumaketha eTikweni leTekulima, Kubuyiswa Kwemhlaba Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni.
c.    Dkt. Bongani Elias Sithole njenge-DDG: Sikhungo Savelonkhe Sekulawulwa Kwetinhlekelele eTikweni Letekulawula Ngekubambisana.

2.    IKhabhinethi ivumelene ngaletikhundla letilandzelako:

a.    Umnu. Songezo  Booi njengeSikhulu Lesisetulu (i-CEO): UMkhandlu Wavelonkhe Wekubhaliswa Kwebakhi Betindlu.
b.    IBhodi yeNhlangano Lesemtsefweni yeKucwaninga Timayini neTetimali e-Afrika:
(i)    Mnu. Zacharias Bernardus Swanepoel (Sihlalo);
(ii)    Mnu. Mzwandile Zwelinzima Themba Masondo; na
(iii)    Mk. Phumzile Mthombeni (Umcondzisi Wesigungu Lesiphetse).

c.    Mnu. Patrick Dlamini njenge-CEO (Kungetwa Kwenkontileka Yekucashwa) yeliBhange Lekutfutfukiswa Kwemave AseNingizimu ne-Afrika.

Imibuto: Mk. Phumla Williams –Lokhulumela iKhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore