Isitatimende Somhlangano WeKhabinethi Obanjwe Ngethungelelwano Le-inthanethi ngeLesithathu Womhla Wama-31 kuRhoboyi Wee-2022

A.    Ezingundabamlonyeni 
1.    Zomnotho  


1.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukuphunguka kancani kwenani labantu abangasebenziko, abaphunguke nge-0.6%, ukusukela ku-34.5 ekoteni yokuthoma yomnyaka bayokuba yi-33.9% ekoteni yesibili yomnyaka wee-2022.  Iimbalobalo ezimenyezelwe liZiko leemBalobalo (i-StatsSA) zitjengisa ukuthi lapho imisebenzi ivuleke khona ngobunengi ukudlula kezinye iindawo kube seKorweni yemiSebenzi yomPhakathi (276 000), kezeRhwebo (169 000), kezeeMali (128 000) nemaGontrageni (104 000).                                 
1.2.    Inani elipheleleko labantu abasebenzako belijame eengidini ezili-15,6 ngekota yesibili yee-2022, kwathi inani labantu abangasebenziko lakhuphuka ngee-132 000 layokuba zii-8.0 yeengidi ngekota yesibili yee-2022, nakulinganiswa nekota yaphambilini.                                     
1.3.    Ukukhuphuka kancazana kodwana okukarisako kwaleziimbalobalo, kutjengisa ukuthi ithoma ukuthela iinthelo imizamo karhulumende nabasebenzisani bakhe bomphakathi yokuhlumisa umnotho bekwakhiwe nemisebenzi edingeke khulu.                 
1.4.    Lobu-ke bufakazi bokuthi nasisebenzisana ngokubambisana soke ngokuhlanganisa amandlethu wokusebenza, singazinqoba iintjhijilo esiqalene nazo emnothweni welizwe lekhethu.                                
1.5.     IKhabinethi iyawuzwisisa umraro wokujanyelwa ziinhloko kwamaSewula Afrika lokhuya nakalinga ukuphila ipilwawo yangamalanga, ngenca yokudura kwezinto nokukhuphuka kwenani labantu abangasebenziko. Njengorhulumende otjhejako, solo sisazibophelele ngokusebenzisana neenhlangano zomphakathi ukwakha ingomuso elingcono kiwo woke umuntu.  Urhulumende solo uzibophelele ngokusekela amabhizinisi welizwe lekhethu ngokuthenga ipahla nezenzelwa ezenziwe khona lapha eSewula Afrika.                            

2.    Umthangalasisekelo Womphakathi  

2.1.    IKhabinethi ikusolile ukugirizwa komthangalasisekelo ogirizwe zizakhamuzi zeThongathi KwaZulu-Natala lokhuya nazitjhagalela ukuthola amanzi. IKhabinethi ikhombele izakhamuzi ukuthi zizincenge, zehlise ummoya, njengoba phela nakhu sewuthomile umsebenzi wokulungisa ubuTsengelo baManzi beThongathi.                 
2.2.    IKhabinethi iyakuzwisisa ukujanyelwa ziinhloko kwezakhamuzi ezikateleleke ukuthi zisebenzise iinlori ezithutha amanzi isikhathi eside, solo kwasahlela iinkhukhula phambilini nonyaka. Nokho-ke nanyana kunjalo, inturhu nokudungeka kwezinto akusizinto ezingaba sisombululo, kanti nokugirizwa komthangalasisekelo womphakathi kunomthelela omumbi phezu kwabantu bendawo le kwaphela.                      

3.    UmThetho Wee-2022 WamaTjhuguluko Wamahlelo WaboMasipala BeeNdawo  zemaKhaya    

3.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukutlikitlelwa emthethweni nguMengameli Cyril Ramaphosa ukutjhugululwa komThetho wee-2022 wamaHlelo waboMasipala (umThetho 3 wee-2022). UmThetho lo unqophe ukwenza ngcono amandla wokusebenza newokuziphatha kwaborhulumende beendawo.  Umthetho lo uyingcenye yemizamo karhulumende yokwenza  iKoro yabaSebenzi bemBusweni irage umsebenzi wayo ngekambiso yamakghonofundwa ibe iqinisekise ukuthi abantu bahlala benzelwa izenzelwa ekufanele benzelwe zona, njengelungelo elisisekelo elimumethwe mThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996.                            
3.2.    UmThetho lo uhlathulula ikambiso ekumele ilandelwe nakuqatjhelwa iinkhundla eziphakemeko.  Nje awusavumi ukuthi iimphathimandla zembusweni zeenkhundla eziphakemeko ziphathe neenkhundla eziphakemeko eenqhemeni zepolitiki.  Okhunye, njengoba sekusebenza lomThetho nje, iinkhundla ezivulekileko zabaphathi babomasipala  kulindeleke ukuthi zikhangiswe elizweni loke kobanyana zizokudosa abafakiimbawo abafaneleko babe banengi ngokungakghonakalako.                      
3.3.    IKhabinethi inesiqiniseko sokuthi amatjhuguluko la azakuqinisekisa ukuthi labo abazakuqatjhelwa iinkhundlezi bazakukghona ukugcina iinthembiso zabo kobanyana woke umuntu azokuphila ipilo engcono.                    

4.    Ubulelesi  

4.1.    IKhabinethi ibuke iimphathimandla zeZiko eliButhelela umThelo leSewula Afrika (i-SARS) eziqalene nezomthelo wepahla ekuthengiselanwa ngayo namazwe wangaphandle ngokubamba isidakamizwa i-crystal meth ema-785 kg ebeyingathengiswa ngemali eziingidi ezima-R236, edoyelweni laboflayi i-OR Tambo International ngoSondo nakama-28 kuRhoboyi wee-2022. Ukubanjwa kwalesisidakamizwa kuzakuthumela umlayezo ozwakala kuhle eenqhemeni zehlanganyela yeenlelesi ukuthi siqinile isandla sevikeleko emasangweni wokungena nokuphuma elizweni lekhethu, nokuthi iimphathimandla zelizwe lekhethu zisebenza ngokukhuthala ukucitha nanyana kungaba ngebamhlobobani ubulelesi.                       

B.     Iinqunto Zekhabinethi 

1.    Umbiko Wephenyo Womkhandlu Wezefundo Ephakemeko (i-CHE) Ngomrholo Wama-Vice Chancellor Kunye Neenkhulu Eziphethe Iinkhundla Eziphakemeko ESewula Afrika                                                                                                                                 

1.1.     IKhabinethi ibikelwe ngomphumela wephenyo le-CHE elatlanywa nguNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko, zeSayensi nezaMandla wokuSungula uDorh. Blade Nzimande ngomnyaka wee-2020, kobanyana kuphenywe ngezinga lemirholo yeenkhulu eziphethe amayunivesithi esikhathini seminyaka eli-15 ukusukela ngomnyaka wee-2005 ukuyokufika kowee-2019.                               
1.2.    Umnqopho wephenyweli kuthola ukuthi amayunivesithi namkha ikoro yefundo ephakemeko elizweni lekhethu anobubambelelo obungangani, akghona kangangani ukwenza izinto ekufanele azenze nokuthi athuthuka kangangani. Umbiko lo uveza amaphuzu aqakathekileko walokho okutholwe nabekuphenywa, okuphekelelwa ziimphakamiso zokuthi kungenziwani ukulungisa lapho kunetlhayelo khona.                      
1.3.    Hlangana nokhunye okuphakanyiswako, kuphakanyiswa nokuthi kuqiniswe iindlela zokurhola, nehlelo lemirholo libe yinto eyenzelwa emkhanyweni. Ukusungulwa kwesijamiso sangaphandle esizijameleko esizakwengamela ihlelo lokuthathwa kweenqunto zemirholo.  Kuphakanyiswa godu nokuqiniswa kwamahlelo wokuhlunga amazinga wokusebenza kilamaziko wezefundo ephakemeko.  Iphenyweli godu liqalelele nobukhulu obuhlukahlukako bamaziko wezefundo la, godu  lalinganisa nangamazinga wamazwe ngamazwe.                        
1.4.    UNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko, zeSayensi nezaMandla wokuSungula kulindeleke bona abonisane nabarholi bamayunivesithi njengegadango lokuqinisa leziinjamiso zefundo.  Ngalokho-ke umbiko lo uzakumenyezelwa kubunzinzolwazi bomNyango wezeFundo nokuThwasisa: www.dhet.gov.za.           

2.    ITjhuguluko Elikhanjiswa Msinyana Lephenyo Nekghono Lokufundisa Ekorweni Yezefundo Ephakemeko      

2.1.    IKhabinethi iyazisekela iimphakamiso zamaphenyo amabili la athunywe ukuphakamisa amagadango angasetjenziswa kobanyana azokukhambisa msinyana umsebenzi wokwenza amatjhuguluko werhubhululo namandla wokufundisa emaziko wefundo ephakemeko.               
2.2.     Umbiko wokuthoma uhlanganiswe siQhema somSebenzi saboNgqongqotjhe ebesiphenya ngezinto ebeziliya ukuqatjhwa, nokuhlala kunye nokuthuthuka kweemfundiswa zabantu abanzima eSewula Afrika.  Umbiko wesibili ¬–   olayelwe mNyango wezeSayensi nezaMandla wokuSungula kunye nehlangano yezerhubhululo i-National Research Foundation – uhlanganiswe yiYunivesithi yeSewula Afrika (i-UNISA), eyona yengamele nejamele  amayunivesithi womphakathi ama-26 welizwe lekhethu.                    
2.3.    Yomibili imibiko le iphakamisa iindlela ezingasetjenziswa ukukhambisa amatjhuguluko msinyana emakorweni amahlanu angamakhulu, weemfundo ezitholakala ngemva kweziqu zokuthoma zeyunivesithi; ukuhlanganyela kwabasebenzi bemayunivesithi; isiko nejayelo yamaziko wezefundo;  umthethokambiso namahlelo wokwenza izinto, kunye nemithombo yamandla elinganiselweko nofana eyimbijana.                         
 
3.    Isivumelwano Samazwe Ngamazwe Ngemithombo Yamandla Yeentjalo Zendabuko Ekugomeni Nakezokulima (isiVumelwano)

3.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa kwesiVumelwano ePalamende kobanyana iyosiqinisa. Lokhu-ke kuzakwenza iSewula Afrika ibe yingcenye yeenqhema zalesisiVumelwano, sona esibonisa amazwe amalunga ngokulondwa nokuqinisekiswa kokubabalelwa kokusetjenziswa kwemithombo yamandla yeentjalo zendabuko ekugomeni nakezokulima.                        
3.2.    Ukuqiniswa kwalesisiVumelwano kuzakubuye kuqinise namandla welizwe lekhethu wokuzibophelela ekulondeni nekubabaleleni ukusetjenziswa kwemithombo yamandla yeentjalo zemvelo, kusekelwe nabantu beendawo zemakhaya.             

4.    Umtlamo Olungileko Wokweyamela Ematjhugulukweni ESewula Afrika     

4.1.    IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa komTlamo oLungileko wokweYamela emaTjhugulukweni. Umtlamo lo uza nenembombono ekuvunyelanwa ngayo, elungileko, yeSewula Afrika elungele ukujamelana nanyana yitlayimethi enjani. Uhlathulula ikambisolawulo nomthethokambiso wokuphumelelisa lokhu.  Umtlamo wokweyamela ematjhugulukweni lo uzakuthinta woke umuntu eSewula Afrika, kanti unjalo nje godu uvula nethuba lokulungisa okwakungakalungi kusukela eminyakeni eyadlulako, ube wakhe nomnotho ozakuhlomulisa boke abantu.                           
4.2.    IKomitjhini yobeNgameli ngezeTlayimethi ikhe yaphuma ijima elinabileko lokubonisana nababelani, yathola isekelo elikhulu ngomtlamo lo.   IKhabinethi ifakazele ukuthi ukweyamela ehlelweni elizakwenza ukuthi ilizwe lekhethu libe selinganammoya osilaphazekileko ngomnyaka wee-2050, kufuze kusekele iinrhuluphelo zetuthuko yelizwe loke, sekubalwa nemisebenzi ehloniphekileko kibo boke abantu, ukuqalelelwa kwabantu boke kunye nokurarhwa kobuchaka nomtlhago wabo.                 
4.3.    IKhabinethi ikhombele boke ababelani bomphakathi ukuthi basingathe bebasekele umtlamo lo. Kuzokuhlanganiswa ihlelo eliphelele ngemininingwana lokuphumelelisa umtlamo lo, kanti-ke lizakuthi lingatlanywa bese lihlanganiswa nehlelo likarhulumende lokulungiselela izinto nokuhlelela iimali. 

5.    Ikarada Lelayisense Yokutjhayela Elitjha ESewula Afrika    

5.1.     IKhabinethi ikuvumele ukujanyiselelwa kweKarada leLayisense yokuTjhayela esetjenziswa njenganje, ijanyiselelwe ngekarda eliphephe ngcono.              
5.2.    Ihlelo ekusebenza ngalo ilayisense yekarada yanje solo lathoma ukusebenza ngomnyaka we-1998. Ikarada elitjha ekuphakanyiswa ukuthi kujanyiselelwe ngalweli lizakwenza ilayisense yokutjhayela yekhethwapha ikhambisane nechwephetjhe lethekhnoloji yamazwe ngamazwe, i-International Information Technology Personal Identification Compliant Driving Licence (i-ISO18013).                  

6.    Umthethokambiso Wehlelo Elinabileko Lemisebenzi Yomphakathi (i-EPWP) 

6.1.    IKhabinethi ivumele ukugazedwa komtlamo womThethokambiso we-EPWP kobanyana kuyokubonisanwa ngawo nomphakathi.  I-EPWP ingelinye lamahlelo karhulumende aqakathekileko anqophe ukuphungula ubuchaka asize nangengeniso yemali ebantwini abadingileko, ngokwakha amathuba wemisebenzi wesikhatjhana, khulu khulu elutjheni nebantwini abasikazi.                       
6.2.    Umtlamo womthethokambiso omutjha lo uzakuqinisa ihlelo ube ulethe nomkhanyo eendabeni ezinjengomrholo, ihlelo lokusekela ngeemali nokuvikeleka komphakathi, ube uthomanise ne-EPWP neendlela zemisebenzi zanamhlanje (zesimodeni).  Uzakukhuthaza ukusebenzisana hlangana kwakarhulumende nekoro yangeqadi ngokuqinisekisa ukuthi i-EPWP iba nendima ebonakalako ekuvulweni kwemisebenzi ehloniphekako nekuphungulweni komtlhago. Umthethokambiso lo uzakubuye godu ukhuthaze amandla wokusungula ekuphunyelelisweni kwamahlelo wemisebenzi yomphakathi elizweni lokeli.   
            
7.    Amatjhuguluko Werherho Lesigaba Sesine Lemali YeSewula Afrika Eziinthoro 

7.1.     IKhabinethi iphasise ubungako, umtlamo kunye nokukhandwa kweMali eziinThoro yeSewula Afrika yomNyaka wee-2023, engeyeHlandla lesiNe lokukhandwa kwemali eziinthoro.  IKhabinethi ivumele irherho lehlandla lesine lokukhandwa kwalemali, elidlheganisa ukusetjenziswa kwamalimi weSewula Afrika kileziinthoro qobe mnyaka.                    
7.2.    Ibizo elithi “South Africa” lizakutlolwa ngehlangothini lethoro yemali bese itlolwa ngawo woke amalimi asemthethweni. Kuzakusetjenziswa amalimi amathathu ethorweni eyi-R5; kusetjenziswe amalimi amabili eenthorweni eziyi-R2; 50c, 20c, ne-10c, bese kuthi i-R1 itlolwa ngelimi linye.  Woke amalimi la azakusetjenziswa ngokudlhegana qobe mnyaka bekuyokuphela itjhumi leminyaka ezako.                 

8.    Umtlamo Olungelelweko WomThethokambiso Wezokulawulwa Kwekhwalithi Yamanzi (i-IWQM) Wee-2022 

8.1.    IKhabinethi ivumele ukugazedwa komTlamo womThethokambiso i-IWQM kobanyana umphakathi uyokuphefumula ngawo. Umthethokambiso ophakanyiswako lo uzakujamiselela umThethokambiso esele uphelelwe sikhathi i-WQM we-1991 kunye nehlelo lokusetjenziswa kwawo elathoma ukusetjenziswa ngomnyaka wee-2006.                       
8.2.    Umthethokambiso lo uhlathulula irhelo lekambisolawulo elizakuba sisekelo sokulawulwa kwekhwalithi yamanzi.  Uthomanisa yoke imithetho efaneleko ephathelene nezamanzi kunye nokuzibophelela kwelizwe lekhethu emazweni ngamazwe ukuthi lizakwenza ukuthi kuhlale kunamanzi beliwalonde njengoba amanzi amthombo wamandla oyindlala nje.                 

9.    Umtlamo Womthethokambiso Werherho Lezokurhatjha Ngamagagasi Wommoya  (i-Next Generation Radio Frequency Spectrum)

9.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana umphakathi uyokuphefumula ngawo umTlamo  weRherho lezokuRhatjha ngamaGagasi woMmoya.  I-Next Generation Radio Frequency Spectrum mthombo wamandla wemvelo olinganiselweko oqakathekileko ekuhlunyisweni komthangalasisekelo womnotho wehlelo ledijithali nezokuthintana.                          
9.2.    Umthethokambiso ophakanyiswako lo unqophe ukusekela ukunikelwa kwehlelo lezokurhatjha kunye nelayisense yamafowuni anzinzileko namafowuni aphathwako; ukurhatjha;  aboflayi kunye nemanzini; irhubhululo nezetuthuko, ukufikelela umphakathi, namanye amabubulo afaneleko.  Umthethokambiso lo unqophe nokukhuthaza ukulinganiseka nokwabelana okulungileko okuzakusiza ngamatjhuguluko wekoro nokutholakala kwethungulelwano elibudijithali ngitjho neendaweni ezililiqha zelizweli.                    

10.    Ubulunga BeSewula Afrika Emkhandlwini WeYuniyoni Yezethintanoliqha Emazweni Ngamazwe (i-ITU) NeBhodi Elawula Zemirhatjho   

10.1.      IKhabinethi ivumele isibawo sokuthi uNom. Mandla Samuel Mchunu kungaqalelelwa ukuthi kuphakanyiswe ibizo lakhe ebantwini abangathatha ubulunga eBhodini eLawula imiRhatjho (i-ITU Radio Radio Regulations Board {Region D} ).  UNom. Mchunu njenganje ulilunga lebhodi.  Ibizo lakhe liphakanyiselwa ukuthi abuyiselwe emKhandlwini we-ITU ukusukela emnyakeni wee-2023 ukuyokufika kewee-2026.              
10.2.     Ikhetho lokuthola ozakuthatha lesisikhundla lizakubanjwa ngeKhonfrensi ye-ITU Plenipotentiary ezokubanjelwa e-Bucharest, e-Romania ukusukela ngomhla wama-26 kuKhukhulamungu ukuyokufika kumhla we-14 kuSewula wee-2022.  ISewula Afrika solo isazibophelele eminqopheni ye-ITU yokuvala isikhala esihlukanisa abantu ngokuba nehlelo ledijithali nokungabi nalo, nelihlanganisa boke abantu bephasi.       

C.    Iminyanya Ezako   
1.    INyanga YamaGugu
 

1.1.    INyanga YamaGugu ngoKhukhulamungu nonyaka izokukhunjulwa ngaphasi kommongondaba othi: “Sigidinga Ilifa Lika-Solomon Linda Nomvumo Wendabuko WeSewula Afrika.”   IKhabinethi ikhwezelela woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzise iNyanga yamaGugu ukugidinga ilifa lamasiko wekhethu anothileko nokwahluka okunamandla wokubumbanisa isitjhaba selizwe lekhethu. Soke kufuze sizibophelele ngokusebenzisana kobanyana sizokutjhabalalisa ukuqalangana kwabantu nezinto ezingakalungi ezazenzeka ngeenkhathi ezidlulileko, sikhuthaze ngabomu ummoya wokuzikhakhazisa ngokuba maSewula Afrika.                   

D.    Imilayezo   
1.    Siyabathokozisa 


    IKhabinethi izwakalise amezwi wokuthokoza neemfiselabuhle kilaba abalandelako:

  • Boke abathumbileko, abathole iimendlela kunye nabaphalisani abangenele umgijimo we-Comrades Marathon weHlandla lama-95, odume ngokuthi “Yi-Ultimate Human Race,” ngoSondo womhla wama-28 kuRhoboyi wee-2022. Umgijimo wamadoda uthunjwe ngu-Tete Dijana (ngama-awa ama-5, nemizuzu ema-30, nemizuzwana ema-38), obuya e-Mahikeng eTlhagwini Tjingalanga, kwathi umgijimi we-Russia u-Alexandra Morozova (ngama-awa asi-6, nemizuzu eli-17, nemizuzwana ema-47) wathumba umgijimo wabasikazi.                        

1.    Silila Imbiko  

  •  Ikhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:
  • UMama Rita Alice Ndzanga (obekaneminyaka ema-88), umakekere womzabalazo nomhlahlandlela wamalungelo wabasebenzi owethweswa nonongorwana i-National Order of Luthuli ngomnyaka wee-2004 “ngesandla sakhe asifaka emzabalazweni wamalungelo wabasebenzi, nekuphumeleliseni iSewula Afrika engabandlululi ngokomhlobo, ngokobulili, ekhululekileko nephila ngehlelo lentando yenengi.”                     
  • •    Amapholisa amahlanu wakwa-SAPS abekakhamba ngoflayi wakwa-SAPS ophahlazeke e-Rand Airport, e-Germiston ngeLesibili, nakama-30 kuRhoboyi wee-2022.  I-SAPS isaphenya ngalengozi kaflayi. IKhabinethi imfisela ukululama kwamsinya  umtjhayeli kaflayi lo, olimele okubabazekako.            

E.     Ukuqatjhwa   

1.    Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

a.    UMma. uGugulethu Abigail Thimane oqatjhwe esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): UkuTjhejwa kweKoro yemBusweni nokwaKhelelwa kwaMandla wokuThuthukisa emNyangweni wezokuHlela, ukuTjheja nokuHlela.     
b.    UMma. uKwena Komape oqatjhwe esikhundleni sokuba ngu-DDG: UkuThuthukiswa kwezomNotho, zeRhwebo nezokuMaketha emNyangweni wezokuLima, zokuBuyekezwa kweNarha nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya.    
c.    UDorh. Bongani Elias Sithole oqatjhwe esikhundleni sokuba ngu-DDG: ZokuLawulwa kweHlekelele emNyangweni wezokuBusa ngokuHlanganyela.             

2.    IKhabinethi Ivumelene Nokuqatjhwa Kwalaba Abalandelako:    
a.    UNom. Songezo  Booi oqatjhwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO): EmKhandlwini wezokuTloliswa kokwaKhiwa kweziNdlu (i-National Home Builders Registration Council).             
b.    IBhodi Yezokuthungathela Ukumayina e-Afrika Nehlangano Esiza Ngezeemali (i- Board of African Exploration Mining and Finance Corporation)
(i)    UNom. Zacharias Bernardus Swanepoel (uSihlalo);
(ii)    UNom. Mzwandile Zwelinzima Themba Masondo; kunye no-
(iii)    Mma uPhumzile Mthombeni (umNqophisi oPhetheko).

c.    UNom. Patrick Dlamini oqatjhwe esikhundleni sokuba ngu-CEO (kungezelelwe isikhathi seKontragakhe yomSebenzi) kwa-Development Bank of Southern Africa.   

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma. uPhumla Williams – UmKhulumeli weKhabinethi 
Inomboro Yeselifoni: 083 501 0139 

Share this page

Similar categories to explore