Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi Wevidiyo-inthanethi WangaLesitsatfu, Mhla ti-25 Inkhwekhweti 2022

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive
1.    Imitamo yekuvuselela nekwakha kabusha ngemuva kwetikhukhula 


1.1.    Ikhabhinethi ivakalise kubonga lokukhulu kubo bonkhe bantfu netinhlangano letidlale indzima emitameni yekuvuselela kanye nekwakha kabusha ngemuva kwetikhukhula letisandza kwenteka kuletinye tincenye talelive, ikakhulukati KwaZulu-Natal. Ibonge tonkhe tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende, tinhlangano tetenkholo, imimango, bosomabhizinisi netinhlangano letisita imimango ngekudla, tingubo tekugcoka, tingubo tekulala, tinsita tekubuyisa sitfunti nekuhlonipheka kanye netinyifomu tesikolwa emindenini lekhahlabetekile kute kutsi ikhone kuhlangabetana netidzingo tayo letibalulekile. 
1.2.    Sikhungo Savelonkhe Setekulawula Kwetinhlekelele siyachubeka nekuchumanisa tonkhe tigaba tahulumende emitameni yaso yekusita ngelusito lwekuhhamula bantfu kuwo onkhe emakhaya latsintsekile. Tinsita tekukhosela tinikwa bantfu labangetulu kwe-7 000 etigodzini letine letikhahlabeteke kakhulu KwaZulu-Natal. 
1.3.    Sewucalile umsebenti wekwakhiwa kwetindlu tesikhashana temindeni lekhahlabetekile etindzaweni letingaphasi kwahulumende letikhonjiwe  KwaZulu-Natal kute kutsi tihlaliswe. Ikhabhinethi ikucinisekisile kutibophelela kwahulumende ekuphatseni timali telusito lwetikhukhula ngebuhlakani nangekungafihli lutfo. Umcwaningimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrika usita ngemsebenti wekulandzelela lowengetiwe kanye nekuhlela kabusha kusetjentiswa kwetimali lokufanele kutsi kubekwe embili ngekuhambisana neluhlelo lwahulumende lwesabelomali. 

2.    Takamuva mayelana neLigciwane leSifo seKhorona (i-COVID-19) 

2.1.    Ikhabhinethi incuse bonkhe bantfu labaseNingizimu Afrika kutsi batsatse tinyatselo tekuphepha kute kutsi bagweme kubhebhetseka kwe-COVID-19 ngemuva kwekutsi tibalo takamuva tibonise kwandza lokuphawulekako kwelizinga lalesifo kanye netifo letihlobene nesikhatsi sasebusika eveni. 
2.2.    Ikhabhinethi ikhumbute wonkhe umuntfu kutsi achubeke nekuzivikela tsine kanye nalabanye bantfu ngekugeza tandla tetfu njalo noma kusebentisa sibulali-magciwane, kufaka tifonyo uma singekhatsi kwetakhiwo, sikhweshelane nebantfu, kuvula amafasitelo kute kutsi kungene umoya lohlobile kanye nekugoma.
2.3.    Kugoma nguyona ndlela lencono kakhulu yekutivikela ku-COVID-19 ngoba kuvimbela kugula lokumatima, kulaliswa esibhedlela ngisho nekufa. Awudzingi likheli lasekhaya kute kutsi ugome. Nanoma ngubani, angaba namatisi noma abete, ugoma mahhala kuto tonkhe tindzawo tekugoma kulo lonkhe lelive.

3.    Vimba lubandlululo lwebuhlanga!

3.1.    Ikhabhinethi itigcekile kakhulu tonkhe tento tekubandlululana ngekwelibala eveni, lokufaka ekhatsi netehlakalo letibikiwe eSikolweni Semabanga Laphakeme sase-Good Hope Seminary kanye naseNyuvesi yaseStellenbosch eNshonalanga Kapa. Letento letidzabukisako tingcubutana nemagugu eMtsetfosisekelo lekwakhelwe kulo live letfu lentsandvo yelinyenti, lokufaka ekhatsi sitfunti semuntfu, kungabandlululani ngebuhlanga, bulungiswa betenhlalakahle, kulingana kanye nenhlonipho. 
3.2.    Umtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika wanga-1996 uyinkhombandlela yetfu yekucedza luchekeko lolunyanyekako kanye nekungabi nebulungiswa kwesikhatsi lesendlulile. Batali bayancuswa kutsi bafundzise bantfwana kwala kubandlululwa ngekwebuhlanga futsi bamukele kwehlukahlukana, njengencenye yemkhankhaso wetfu wekukhutsata kwakhiwa kwesive nekubumbana kwemmango.
3.3.    Asisebente ngekubambisana kute sibeke ebaleni lubandlululo nanoma ngukuphi lapho lutsatfwa njengentfo lefanele siphindze futsi sitfumele umlayeto locacile wekutsi kute indzawo yalo lapha eveni letfu; lentsandvo yelinyenti. 

4.    Budlelwane beNingizimu Afrika – neJalimane

4.1.    Ikhabhinethi ilwemukele Luvakasho Lolusemtsetfweni lwaShansela We-Federal Republic of Germany, Umhlonishwa Olaf Scholz, eNingizimu Afrika ngaLesibili, mhla tinge-24 Inhlaba 2022. 
4.2.    Kuvakasha Lokusemtsetfweni kwaShansela Scholz bekungesimemo saMengameli Cyril Ramaphosa, lohola umkhankhaso wahulumende wekugcugcutela budlelwano lobuhle besifundza kanye nemave emhlaba, kanye nekuheha batjalitimali labadzingeka kakhulu.
4.3.    Labaholi lababili bakhulume, emkhatsini walokunye, ngetindlela tekutfutfukisa kubambisana etindzaweni letifana namandla agezi nekuntjintja kwesimo selitulu, kuhwebelana nekutjalwa kwetimali, kanye nekubhekana ne-COVID-19 kanye nesidzingo sekugoma. Baphindze babuka intfutfuko kulelivekati lase-Afrika nakulamanye emave, kufaka ekhatsi kungcubutana kwe-Ukraine nemtselela wako emnotfweni wemave emhlaba kanye nekutfolakala kwekudla nemandla agezi. 
4.4.    Ijalimane ayigcini-nje ngekuba ngumlingani weNingizimu Afrika wesibili ngebukhulu kuteluhwebo, kodvwa futsi ingumtfombo wesitsatfu ngebukhulu wetivakashi tangesheya kwetilwandle, batjalimali labakhulu kanye nebalingani betfu ngetentfutfuko. 

5.    Inkhomfa Yesihlanu Yemave Emhlaba Lemayelana Nekucedza Kwenta Bantfwana Kutsi Babe Basebenti

5.1.    Ikhabhinethi isemukele siphetfo lesiyimphumelelo seNkhomfa Yesihlanu Yemave Emhlaba Lemayelana Nekucedza Kwenta Bantfwana Kutsi Babe Basebenti lebeyibanjelwe eThekwini kusukela mhla ti-15 kuya kumhla tinge-20 Inkhwekhweti 2022. Badlalindzima labavela kuwo onkhe emave emhlaba bayihambele lenkhomfa, lebeyibanjwe ngekubambisana neNhlangano Yemhlaba Yebasebenti. 
5.2.    Ngemuva kwekucocisana ngemikhuba lemihle leyentiwa ngemave lahlukene nekubona emagebe kanye netinyatselo letiphutfumako letidzingekako kute kutsi kusheshiswe kucedvwa kwenta bantfwana kutsi babe basebenti kanye nekusetjentiswa ngekuphocelelwa, bamukele ‘I-Durban Call to Action’ kute kutsi kubukwane nesihlava sekwenta bantfwana kutsi babe basebenti.
5.3.    Kwenta bantfwana kutsi babe basebenti kuveta sihlava lesibi kabi semmango kuphindze futsi kubeke bantfwana engotini. Kukuhlukubeta kanatsi futsi kuvimbela bantfwana kutsi bangakhoni kutfola imfundvo kanye nalamanye ematfuba ekutfutfuka. Wonkhe umntfwana eNingizimu Afrika unelilungelo lelingeke liphikiswe lekutsi avikeleke kumikhuba yekusetjentiswa ngekubacaphata.  
5.4.    Lilungelo lekutfola imfundvo lesisekelo licuketfwe kuMtsetfosisekelo wetfu futsi ngekweMtsetfo Wetikolwa waseNingizimu Afrika, wanga-1996 (Umtsetfo 84 wanga-1996), “wonkhe umtali kufanele ente kutsi wonkhe umfundzi ambophelele kutsi afundze esikolweni kusukela ngelilanga lesikolwa lekucala. Lusuku lwemnyaka lapho lowo mfundzi ufinyelela iminyaka lesikhombisa kute kube lusuku lwekugcina lwesikolwa lapho lowo mfundzi afinyelela iminyaka le-15 noma ebangeni lesishiyagalolunye, kuye ngekutsi ngukuphi lokwenteka kucala”. 
5.5.    Ngekwemibandzela yeMtsetfo Webantfwana, wanga-2005 (Umtsetfo 38 wanga-2005), “kute umuntfu longasebentisa, atfole, noma anike noma acashe umntfwana njengemsebenti”.

B.    Tincumo TeKhabhinethi
1.    Kungena Kusivumelwane Semave Emhlaba mayelana Nekuvikela Bonkhe Bantfu Ekunyamalaleni Ngekuphocelelwa (I-ICPPED)  


1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwe-ICPPED ePhalamende mayelana nekucutjungulwa kwekungena kweNingizimu Afrika kulesivumelwane. Lesivumelwane sivamise kuba sibopho saMhlabuhlangane (se-UN) lesibonelelanako lesibukene nekunyatselwa kwemalungelo eluntfu ngekusetjentiswa kunyamalala kwebantfu ngekuphocelelwa.  
1.2.    Lesivumelwane sichaza lokunyamalala kwebantfu ngekubaphocelela kute kutsi kufakwe ekhatsi kutfumba, kubopha, kutokisa noma-ke ngutiphi letinye tinhlobo letingabangela kutsi umbhebhetseli ale noma kwemukela noma-ke futsi afihle kutsi umhlukubetwa ukuphi. 
1.3.    Sitawutsi  singavunyelwa kutsi sibe ngaphansi kwemitsetfo yetfu, iNingizimu Afrika kulindzeleke kutsi ibike njalo ngeminyaka lemibili ku-UN mayelana nekutsi isicalisa kanjani sivumelwane. Lesivumelwane siniketa tinyatselo tekuvimbela emave langemalunga lokudzingeka kutsi atibeke kute kutsi avimbele kunyamalala kwebantfu ngekuphocelelwa emaveni abo. 

2.    Umbiko Wesine Welive LaseNingizimu Afrika Wekuvikela Nekukhutsatwa Kwemalungelo Ebantfu 

2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwembiko Wesine Welive LaseNingizimu Afrika Wekuvikela Nekukhutsatwa Kwemalungelo Ebantfu kuMkhandlu Wamhlabunhlangene Wemalungelo Eluntfu. Lubuyeketo Lwe-UN Lwanjalo Ngetikhatsi Letitsite lutawubuyeketa lombiko ekuhambeni kwalomnyaka. Kusukela yasayina Sivumelwano Semalungelo Ebantfu se-UN, iNingizimu Afrika seyibuyeketwe emahlandla lamatsatfu, lapho khona kubuyeketwa kwekugcina kwentiwa ngeNyoni yanga-2017.
2.2.    Lombiko uniketa takamuva mayelana netincomo letemukelwe leti-187 kusukela nga-2017 kunchubo yekubuyeketa. Imibono itsetfwe kumininingwane lecinisekisiwe, kulwatiso loluvela ematikweni lafanele, tikhungo teSahluko 9 kanye netinhlangano temmango letifanele. 
2.3.    Ikhabhinethi iyatfokota ngenchubekelembili leyentiwe ekuphumeleliseni letincomo kanye futsi naleto tindzawo letisasetjentwa. Lombiko utawentiwa utfolwe sive ngemuva kwekwetfulwa ku-UN ngeNgci 2022.

3.    Inchubomgomo Yekuphatsa Emanti Asemayini yanga-2022

3.1.    Ikhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yekuphatfwa Kwemanti Asemayini yanga- 2022 kutsi iphunyeleliswe. Lenchubomgomo iniketa timiso tekuvikela nekonga kusetjentiswa kwemanti. Isimamisa imisebenti yetemnotfo yasemayini ngeligunyakwenta lekuniketa lelive kusetjentiswa kwemanti ngalokusimeme.
3.2.    Emkhatsini waletinye tingenelelo, lenchubomgomo icacisa tibopho netindzima letidlalwa emkhatsini waletinhlaka letintsatfu tahulumende mayelana netindzaba temanti. Letingucuko letihlongotwako titawusombulula tinsayeya tekufaka lunswinyo kubangcolisi futsi kwente kube lula kubita umngcolisi akhokhe. Lenchubomgomo yentiwa ngekuhambisana neMtsetfo Wavelonkhe Wemanti, wanga-1998 (Umtsetfo 36 wanga-1998).

4.    Umbiko Weluhlakamsebenti Lwekuhlela Tekuphendvula Kutebulili, Kulandzelela, Kulinganisa kanye Neluhlakamsebenti Lwelucwaningomabhuku

4.1.    Ikhabhinethi itfole umbiko wenchubekelembili mayelana neLuhlakamsebenti Lwekuhlela Tekuphendvula Kutebulili, Kulandzelela, Kulinganisa kanye Neluhlakamsebenti Lwelucwaningomabhuku.   
4.2.    Ikhabhinethi iyitfokotele inchubekelembili leyentiwe ngematiko ahulumende lamanyenti ekufakeni loluhlakamsebenti etinhlelweni tayo lolwemukelwa nga-2019 kutsi luphunyeleliswe.   
4.3.    Kusukela ngaleso sikhatsi ematiko lamanyenti asemise ngemumo tinchubomgomo letibomabekwembili tekukhombindlela tinhlelo tekuhlanganisa leticondze bomake, lusha kanye nebantfu labaphila ngekukhubateka.  Ikhabhinethi seyimemetele kutsi kuciniswe sandla ekulandzeleleni nasekubikeni, ikakhulukati ngalamanye alamatiko lasengakabiki.

5.    Inkhulumomphendvulwane Yelusha Ka-Nelson Mandela (i-NMYD)

5.1.    Ikhabhinethi icinisekise i-NMYD kutsi yentiwe njalo ngemnyaka kusukela nga-2022. Kwetfulwa kwale-NMYD kutawuba mhla ti-7 kuya kumhla tinge-20 Kholwane 2022. Lona ngumtamo weLihhovisi laMengameli wekunika lusha lwaleLivekati inkhundla yekukhulumisana ngenkhulumomphendvulwane mayelana netindzaba letibatsintsako.  
5.2.    Letinkhulumomphendvulwane – letitawusima kulichawe letfu lemave emhlaba Mengameli  wesikhatsi lesengcile Nelson Rolihlahla Mandela – titawucala tinkhulumo tekujulisa lisiko lebuholi lobunenkhambo lenhle yekutiphatsa e-Afrika.
5.3.    Titawunika bantfu labasha ematfuba ekucobelelana ngelifa labo lelinemasiko lanotsile. Lomtamo utawuphindze futsi ucinisekise budlelwane bebantfu (kulomunye nakulomunye) emkhatsini welusha lwalelivekati. Litiko letaBomake, Lusha Nebantfu Labanekukhubateka litawuniketa imininingwane yeluhlelo lwalemikhosi esikhatsini lesitako. 

6.    Umbiko Wekulandzelela Kusebenta Wemnyaka 2021/22 lomayelana neKuhlonyiswa Kwabomake Nekulingana Ngebulili, Nekutfutfukiswa Kwelusha kanye neKukhutsatwa Kwemalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka
6.1.    Ikhabhinethi itfole umbiko wekulandzelela kusebenta wemnyaka 2021/22 lomayelana nekuhlonyiswa kwabomake, lusha kanye nebantfu labaphila nekukhubateka. Lombiko ulandzelela tinkhomba letinkhulu tekukhutsatwa kwetekulingana, lizinga lemisebenti nebuniyo kanye nekuhlanganyela kwalamacembu kumisebenti yematiko kanye nasetikhungweni tahulumende.
6.2.    Lombiko uhlanganiswa mayelana nelwabiwomali lwekuhlela tekuphendvula kutebulili, kulandzelela, kulinganisa kanye neluhlakamsebenti lweLucwaningomabhuku lolwemukelwa yiKhabhinethi nga-2019.

C.    Imitsetfosivivinyo
1.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Temphilo Netekuphepha Emayini


1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchitjelwa Kwetemphilo Netekuphepha Emayini kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uhlose kwenta kancono temphilo netekuphepha tebasebenti basemayini, kufaka ekhatsi simondzawo lapho kwentiwa khona imisebenti yasemayini. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wetemphilo Netekuphepha Emayini, wanga-1996 (Umtsetfo we-29 wa-1996).
1.2.    Letichibiyelo letibuyeketiwe tiniketa, emkhatsini walokunye, kucaciswa kwaleminye imicondvo lekuloMtsetfo, ucinise luhlakamsebenti lwekulawula temphilo netekuphepha uphindze futsi uwente uhambisane nekusebenta ezingeni lemhlaba leliphakeme kakhulu mayelana netekuphepha etimayini.   

2.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Umtsetfosisekelo Kwelishumi nasiphohlongo wanga-2022  

2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchitjelwa  KweMtsetfosisekelo Kwelishumi nasiphohlongo Kwanga-2022 kute kutsi sive siphawule ngawo nekutsi Indvuna Yetebulungiswa Nekucondziswa Kwesimilo, Mnu. Ronald Lamola, anikete tatiso nemininingwane mayelana naletichibiyelo teMtsetfosisekelo letiphakanyisiwe. 
2.2.    LoMtsetfosisekelo uchibiyela Sigaba 6(1) seMtsetfosisekelo waseRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika wanga-1996, lomemetela kutsi tilwimi taseNingizimu Afrika leti-11 letisetsetfweni Sepedi, Sesothoisutfu, Setswana, Siswati, Tshivenda, Xitsonga, Sibhunu, Singisi, Sindebele, siXhosa kanye nesiZulu. 
2.3.    Letichibiyelo temukela Lulwimi Lwetimphawu LwaseNingizimu Afrika (i-SASL) kutsi lulwimi lwe-12 lolusemtsetfweni lwalelive futsi lutawutfutfukisa kwemukelwa kwalo kutemasiko luphindze futsi lucinisekise kuba nemalungelo lalinganako kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ngekunganaki kubanekukhubateka kwabo. Litiko Letemfundvo Lesisekelo selivele lemukela i-SASL njengelulwimi lwasekhaya. 

D.    Imikhosi Letako

1.    Liviki Lekuvikelwa Kwebantfwana 
1.1.    INingizimu Afrika itawugubha Liviki Lekuvikelwa Kwebantfwana kusukela mhla tinge-29 Inkhwekhweti kuya kumhla ti-4 Inhlaba 2022 ngaphasi kwalengcikitsi: “Asivikele Bantfwana ngesikhatsi se-COVID-19 neKwendlula lapho”. 
1.2.    Kuleliviki, kutawunakwa kakhulu ngalokukhetsekile ludzaba lwavelonkhe lwekukhulelwa kwelusha, lokwakhuphuka ngemandla lokwandlondlobala kakhulu ngesikhatsi se-COVID-19 lapho khona batala kakhulu nga-2020.
1.3.    Ikhabhinethi icele kutsi kube khona kubambisana kubatali, kummango, emacembu ebetenkholo kanye nemmango ngebubanti bawo kutsi basite kube netingucuko ekukhulelweni kwelusha.

2.    Iforamu Yetemnotfo Yemhlaba (i-WEF) 

2.1.    INingizimu Afrika itawuhlanganyela ku-WEF eDavos-Klosters, eSwitzerland kusukela mhla tinge-22 kuya kumhla tinge-26 Inkhwekhweti 2022, ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Sisebenta Ngekubambisana, Sibuyisa Litsemba”. 
2.2.    INingizimu Afrika itfokotela litfuba lekuba yincenye yalesisombululo nekuphindze futsi yabelane kuleforamu yemave emhlaba ngaloko lesihlangabetene nako.  Bukhona betfu ku-WEF kukhulisa lidvumela letfu njengendzawo yekwenta lutjalomali, sabelana nemhlaba ngembononchanti wetfu welikusasa kanye nekuphakamisa tintfutfuko letinsha ngekhatsi kulelive.

3.    Inyanga Yelusha 

3.1.    Ikhabhinethi iluvumile Luhlelo Lwenyanga Yelusha lwanga-2022 ngaphasi kwalengcikitsi: “Kukhutsata tindlela tekutiphilisa letisimeme nekucina kwebantfu labasha kute babe nelikusasa lelincono”. Lilanga Lelusha Lelisemtsetfweni litawukhunjulwa eMphumalanga Kapa.  
3.2.    Lomnyaka lona utawuba ngumkhosi we-46 wekubungata umhla ti-16 Inhlaba 1976 wetibhelu tetitjudeni taseSoweto ngesikhatsi bantfu labasha balwa nekuhlisibetwa ngeSibhunu ngumbuso welubandlululo kutsi bafundziswe ngaso etikolweni.
3.3.    Ngekwemoya weNhlaba yanga-1976, Ikhabhinethi imeme bonkhe bantfu labasha kutsi babukane nensayeya yekukhula kwelizinga lekweswelakala kwemisebenti ngekutsi bahlanganyele etinhlelweni tekutitfutfukisa njengetemfundzamakhono emsebentini netekusebentela kutfola sipiliyoni emsebentini.  
3.4.    Hulumende uhlele tinhlelo tekwesekela kweswelakala kwemisebenti kulusha kanye nekwakhiwa kwemisebenti yesikhashana. Nebemabhizinisi nabo bakhutsatwa kutsi batsatse bantfu labasha labanyenti babacashe ngekutsi bakhe ematfuba emisebenti yelusha. 
3.5.    Luhlelo lwelusha lwayo yonkhe lenyanga yeNhlaba lufaka ekhatsi imisebenti leminyenti leyehlukene kusukela ekwetfuleni umkhankhaso wemavulandlela lamasha, kwetfula Luhlelo Lwelincusa Le-NYDA kanye nekuvuswa kweTinsita Tavelonkhe Telusha  kulo lonkhe lelive. 
3.6.    Indvuna eHhovisi laMengameli, letaBomake, Lusha Nebantfu Labanekukhubateka masinyane-nje litawuhlahlela loluhlelo ngalokuphelele. Yonkhe imisebenti yelusha itawulindzeleka kutsi ihambisane netindlelanchubo tetemphilo te-COVID-19.

4.    Ingcungcutsela Yemhlaba Wemmango 

4.1.    Hulumende, abambisene neNdlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko, utawubita Ingcungcutsela Yemhlaba Wemmango ngaLesihlanu, mhla tinge-27 nangeMgcibelo, mhla tinge-28 Inkhwekhweti 2022 kutewukhulunyiswana ngetindzaba letiphatselene nekuba nemhlaba. 
4.2.    Loku kufaka ekhatsi inchubo  yekwendluliselwa umhlaba wemmango uphume kuMbuso uye kulabo labanemalungelo awo labafanele, lokuyintfo lebalulekile ekuhlomiseni imimango yasemaphandleni ngemandla. Kweswelakala kwebuniyomhlaba etindzaweni temmango akufaki-nje kuphela umtselela lomubi kumalungelo ebantfu ekutsi babe nemhlaba labahlala kuwo kepha kuphindze futsi kunciphise ematfuba ekukhona kwabo kuwusebentisa kute bente kancono batfutfukise timphilo tabo tetemnotfo.       

E.    Imilayeto

1.    Kuhalalisa
Ikhabhinethi yendlulisela kuhalalisa netilokotfo letinhle ku: 

  • Mk. Leanne Manas, Umetfuliluhlelo lwe-SABC Morning Live, lohlonishwe ngendondo Yavelonkhe Levelele ye-Knight of the French National Order Merit ngaLesibili, mhla ti-17 Inkhwekhweti 2022, ngesizatfu seligalelo lakhe ekwetfulweni kwetindzaba, kutetindzaba kanye naleminye imisebenti yekwephana leminyenti.

2.    Kudvudvuta 

Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani ba: 

  • Mnu. Mpho Moerane (52), Sodolobha Lomkhulu wesikhatsi lesengcile weLidolobhakati laseJozi, futsi lobekasishikashiki setepolitiki semphilo yonkhe aphindze futsi abe ngumsebenti webantfu baseJozi. Ngembi kwekuba nguSodolobha Lomkhulu, bekasebenta njengelilunga leLikomidi Labosodolobha leTetinsita Tetemvelo Nesakhiwonchanti. 
  • Dkt. Deborah Fraser (56), sobuciko wemculo wetenkholo lobekanetindondo letinyenti lobekasandza kuklonyeliswa ngeTicu teBudokotela kuTemculo Longcwele yi-Christian Leadership Academy.
  • Dkt. Namane Magau (70), sifundziswa lebesihlonishwa lebesiphindze futsi sibe lilunga lelihloniphekile leBhodi Yavelonkhe YaseNingizimu Afrika Yemkhandlu Webaphatseli Bebhodi Yetengculazi.
  • Mnu. Mike Schüssler (60), Somnotfo waseNingizimu Afrika lowatiwa kakhulu lobekasigayigayi salemboni lobekatisa ngebunjalo betemnotfo waseNingizimu Afrika.
  • Mnu. Jamie Bartlett (56), umdlali waseNingizimu Afrika wemidlalo yamabonakudze neyasesiteji, lobekadvume kakhulu, labekatidlala angu-Mike O'Reilly ku-Isidingo aphindze futsi abe ngu-David Genaro ku-Rhythm City.
  • Ikhabhinethi iphindze futsi yahambisana naMengameli Ramaphosa ekulileleni hulumende kanye nebantfu base-United Arab Emirates (i-UAE) ngekushona kweSilo Sheikh Khalifa bin Zayed Al Nahyan (73), Mengameli wase-UAE.

 
F.     Kubekwa Etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.

1.    Mnu. Bongani Sinenhlanhla Dladla ubekwe njengeMphatsihhovisi Lomkhulu  weBhodi Yetekutfutfukiswa Kwemboni Yetekwakha.
2.    Mnu. Shabeer Hamid Khan njengeMhlolimabhuku Jikelele weTemafa Avelonkhe.
3.    Mk. Mendoe Ntswahlana njengeSikhulu Lesikhulu seTekutsengwa Kwetinsita kuTemafa Avelonkhe.
4.    Ikhabhinethi ikuvumile kubekwa etikhundleni kwalaba labalandzelako kute bagcwalise tikhala letikuleBhodi yeBacondzisi beSikhwama Lesikhulu Setemandla

(i)    Mnu. Mosimaneotsile Jim Besnaar; 
(ii)    Mk. Unati Nombakuse-Figlan. 

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore