Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wevidiyo-inthanethi WangaLesitsatfu, Mhla lu-1 Inyoni 2021

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.    Kukhishwa kwemitsi yekugomela Sifo Seligciwane Lekhorona (i-COVID-19)

1.1.    Ikhabhinethi inconywe Litiko Letemphilo ngenchubekelembili yeLuhlelo Lwekukhishwa Kwemitsi yekugoma, lebekufaka ekhatsi i-ephidemaloji (ligatja lemitsi lelibukana netigameko, kusabalaliswa kanye nekulawulwa lokungenteka kwetifo kanye nekwaletinye tintfo letiphatselene netemphilo) kanye nekugadvwa. Ikhabhinethi ikucaphele kwehla kwekusuleleka lokusha, nekulaliswa esibhedlela kanye netehlakalo tekufa.  
1.2.    Ikhabinethi nanoma kunjalo ikucaphele kwandza kwemazinga ekuphindza usuleleke. Litiko Letemphilo licinisekise Ikhabhinethi kutsi munyenti umsebenti losasentiwa mayelana nekuvisisa nekulawula kucubuka lokubikiwe emacenjini etikolwa, kakhulu eMpumalanga Kapa.  
1.3.    Kwamanje, Ikhabhinethi incusa batali, bafundzi netigungu letengamele tikolwa kutsi ticinise sandla ekucinisekiseni kutsi kuyafotjelwa kugcokwa kwetifonyo, kubasendzaweni lengenisa umoya, kuhlala ngekuchelelana  kanye nekugeza tandla. Kutfotjelwa ngemandla kwentindlelanchubo tetemphilo letingesito temitsi kuyachubeka nekuba yindlela lesebenta ngemphumelelo ekuvikeleni kubhebhetseka kwaleligciwane.
1.4.    Kutsite nakushaya umhla tinge-31 Ingci 2021, besekusetjentiswe imitsamo yemitsi yekumgomela i-COVID-19 lengetulu kwale-12 568 525  kulo lonkhe lelive. Kwengetwa kwetindzawo tekugoma, nekwelulwa kwemalanga nekuniketwa kwetitfutsi tamahhala kuletinye tifundza, kutawenta kutsi kube nelinani lelikhulu lebantfu labatawugonywa ngalokuphelele. 
1.5.    Ikhabhinethi ikhutsata bantfu labangakagomi kulelive lakitsi, ikakhulu bantfu labadzala kanye nalabo labasengotini lenkhulu yekugula kakhulu, kutsi bagome masinyane. 
1.6.    Imitsi yekugoma inetinzuzo letinhle empilweni yetfu ngoba ivikela kugula lokumatima, kulaliswa esibhedlela kanye nekufa. Asilweni naleligciwane ngekubambisana ngekutsi sisabalalise lwatiso lolucinisekisiwe mayelana nemitsi yekugoma leniketwa Litiko Letemphilo likanye neNhlangano Yetemphilo Yemhlaba.

2.    Luklayo Lwekota Lwebasebenti (i-QLFS)

2.1.    Imiphumela yakamuva ye-QLFS lekhishwe teLubalobalo taseNingizimu Afrika yekota yesibili yanga-2021 ikhombise kutsi lizinga lekungasebenti lenyuke ngemaphesenti la-1.8 kusuka kulange-32.6% labhaliswe ngekota yekucala ya-2021 laya kulange-34.4% ekoteni yesibili. 
2.2.    Lemiphumela lengemihle iyachubeka nekugcamisa kuphutfuma kwayo yonkhe imikhakha lesebenta nahulumende kutsi isheshise icale kusebentisa Luhlelo Lwekuvuselelwa Nekwakhiwa Kabusha Kwemnotfo (i-ERRP) kute ibukane nalemiphumela lemibi ye-COVID-19. I-ERRP ingumgogodla wemitamo yahulumende yekwakha kabusha neyekugucula temnotfo kute kutsi kwakheke imisebenti leminingi, ikakhulu yebantfu labasha.
2.3.    Ikhabhinethi iyakhutsateka ngaleminye imikhakha lenjengeyekwakha, yetekuhwebelana kanye neyetitfutsi leseyakhe imisebenti lemisha ngalesikhatsi lesibuyeketwako.  Kusebentisana kwemmango ekwakhenikabusha nasekuguculeni umnotfo wetfu njengencenye yesibopho lesihlanganyelwe kutawucinisekisa kutsi silive selulama masinyane .

3.    Budlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwebesifazane (i-GBVF)

3.1.    Ikhabinethi yendlulisele kulila kwayo lokukhulu emindenini nakubangani babomake labasandza kubulawa ngesihluku lesibi kabi. Loku kufaka ekhatsi Mk. Nosicelo Mtebeni; Mk. Palesa Maruping, Mk. Pheliswa “Dolly” Sawutana kanye nalabanye bomake labanyenti labangenacala labangakabikwa betindzaba. 
3.2.    Lobugebengu lobubi kangaka bentiwe ngesikhatsi sekukhumbula Inyanga Yebesifazane ngeNgci, lebekuyinyanga yekugubha emagcatsi lesiwentile ekuvala ligebe lekungalingani ngekwebulili emmangweni wetfu.  
3.3.    Lobugebengu lobu busikhumbute sonkhe kutsi i-GBVF iyachubeka nekuba yinsayeya lenkhulukati live letfu lelibukene nayo. Kudzinga kutsi sonkhe sisebente ngekutikhandla kuciniswe kuvikeleka kwabomake.  
3.4.    Ikhabhinethi seyicele ema-ejensi lacinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo kutsi acinisekise kutsi labomake kanye nemindeni yabo batfola bulungiswa. 
3.5.    Hulumende sewukhiphe lokungenani emabhiliyoni lama-R21 kutsi kwefezekiswe Luhlelolisu Lwavelonkhe lwe-GBVF, loluhlose kucedza lenhlupheko.  Sekubekwe tindlela tekungenelela letinyenti tekucinisa inchubo yetfu yeluhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu. Loku kufaka ekhatsi kwandzisa tinkantolo tesigodzi letikhetselwe kubukana nemacala etemacansi, kucinisa imitsetfo yetfu yetemacansi kanye nekuhlomisa emaphoyisa etfu ngemakhono ladzingekako ekubukaneni ngemphumelelo nemacala lanjena.  Takhiwo tahulumende letinyenti tiguculiwe takhiwa taba tindzawo letinyenti tekukhoselisa bomake labasenkingeni.
3.6.    Ikhabhinethi isimema sonkhe kutsi sibambisane ekwakheni simondzawo lesiphephile nalesivikelekile sabomake balelive. Mayelana nekutfola kusitwa nekwelulekwa ngetindzaba te-GBVF, shayela Sikhungo Lesibukene Nete-GBV ku:0800 428 428 (0800 GBV GBV). Bantfu labashaya lucingo bangaphindze futsi bacele sonhlalakahle eSikhungweni Semibuto Nelusito kutsi abatsintse ngekushaya *120*7867# (kumahhala) kunoma ngumuphi makhalekhikhini.

4.    Umkhakhanso wekulwa nenkhohlakalo 

4.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuboshwa kwebasolwa labasikhombisa mayelana nekubulawa lokusandza kwentiwa kwaMk. Babita Deokaran, Libambela Lemcondzisi Lomkhulu Wetekugcinwa Kwetimali kulitiko letemphilo laseGauteng. Mk. Deokaran bekangumsebenti wahulumende losebenta ngekutikhandla lobekangahambisani nani nenkhohlakalo futsi bekangufakazi lomkhulu eluphenyweni lweLuphiko Lwetekuphenya Lolukhetsekile lwekukhwabaniswa ngalesikhatsi kutsengwa tintfo tekutivikela kanye nekwaletinye  tintfo letingekho emtsetfweni kulelitiko.
4.2.    Ikhabhinethi igcizelele kutsi tinhlabamkhosi tibanakekeli labamcoka bentsandvo yetfu yelinyenti nekwengamela lokuhlobile, yaphindze futsi yancusa bantfu kutsi bachubeke nekukhiphela ebaleni kanye nekubika inkhohlakalo nekukhwaphanisa ngaphandle kwekwesaba nekuvuna lomunye.  

B.    Tincumo TeKhabhinethi 

1.    Umbiko Wekuhlolwa Kwembutfo Wesinyatselo Sekusebenta Ngetimali (we-FATF)  

1.1.    Ikhabhinethi yatisiwe ngemiphumela yekuhlolwa kweNingizimu Afrika mayelana netinyatselo tayo tekulwa neKushushumbiswa Kwemali kanye neKulwa Nekwesekelwa Ngetimali Imisebenti Yekuvukela Umbuso.    
1.2.    Loluhlolo lwentiwe yi-FATF, lekuyinhlangano yabohulumende kusikhungo semave emhlaba lesasungulelwa kulwa nekushushunjiswa kwemali kanye nekwesekelwa ngetimali kwemavukelambuso.   INingizimu Afrika ililunga le-FATF kusukela nga-2003.
1.3.    Lombiko utawufakwa kuwebhusayithi ye-FATF (www.fatf-gafi.org), kanye nesitatimende lesiphelele lesichaza timphendvulo tahulumende mayelana netindzawo langenti kahle kuto letivetwe kuloluhlolo kanye netinyatselo tekucinisa letinyatselo takhe titawuniketwa. Ikhabhinethi iwutfokotele lombiko.

2.    Kucitfwa kweBhodi yeMkhandlu Wavelonkhe Wekubhalisa Bakhi (i-NHBRC) 
2.1.    Ikhabhinethi ivumelene nesincumo seNdvuna yeTekuhlaliswa Kwebantfu Mmamoloko Kubayi sekucitsa Ibhodi ye-NHBRC lekhona kwamanje lapho Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu lisaphetsa inchubo yekukhetsa Ibhodi lephelele. Sikhatsi sekusebenta saleBhodi lekhonamanje saphela mhla tinge-31 Kholwane 2021 futsi selulwe kusuka kumhla lu-1 Ingci 2021 kute kufike sikhatsi sekukhetfwa kweliBhodi lelisha.
2.2.    Ikhabhinethi iphindze yavumelana nekubekwa esikhundleni kwaMnu. Mphedziseni Alfred Radzilani njengemlawuli we-NHBRC. 

3.    Kwelulwa Kwesikhatsi Sesimo Senhlekelele Savelonkhe

3.1    Ikhabhinethi ikuvumile kuchutjelwa embili kwesikhatsi Sesimo Senhlekelele Savelonkhe saya kumhla ti-15 Ingci 2021, ngekwembandzela yeSigaba 
se-27(5) (c) seMtsetfo Wekuphatsa Inhlekelele, 2002 (we-57 wanga-2002). 

C.    Umkhosi Lotako

1.    Inyanga Yetekuvakasha

1.1.    Lelive litawube likhumbula Inyanga Yetekuvakasha ngeNyoni kanye neLilanga Lemhlaba Letekuvakasha ngeMsombuluko, mhla tinge-27 Inyoni 2021 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Tekuvakasha Kute Kube Nekukhula Lokuhlanganisile – Kuvuka ku-COVID-19 – Kwakha Kabusha Kancono.”  
1.2.    LeNyanga Yetekuvakasha itawukhutsata bantfu baseNingizimu Afrika kutsi badlale yabo indzima ekusimamiseni imisebenti ngekutsi bavakashe ngekhatsi kuleli futsi besekele kuvuka kwetekuvakasha ngekuhambisana neLisu Lekuvusa Umkhakha Wetekuvakasha, lolubeka tindlela tekungenelela kute kusekelwe kuvuka kwalomkhakha.
1.3.    Ikhabhinethi ikhutsatse bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bagome futsi beklwaye lelive lakitsi lelihle babe batfobela yonkhe imigomo yetemphilo, kufaka ekhatsi kugcoka tifonyo etindzaweni temmango, kugeza tandla njalonjalo baphindze futsi bahlale ngekuchelelana.  

D.    Imilayeto

1.    Kuhalalisa

Ikhabhinethi yendlulisela kuhalalisa netilokotfo letinhle ku: 

  • licembu lema-athilethi aseNingizimu Afrika Langaphasi Kweminyaka lenge-20 budzala, ngekudlala kahle kakhulu kwabo ku-Under-20 World Athletics Championship eNairobi, eKenya kusukela mhla ti-17 kuya kumhla tinge-22 Ingci 2021. Licembu lase-SA litfole tindondo letiyimfica, kufaka ekhatsi kwephula lirekhodi lemhlaba lerileyi  yemamitha la-4x100 yemadvodza Langaphasi kweminyaka lenge-20 budzala.
  • Licembu lase-SA ngekudlala kahle kwabo kuma-Paralympics aseTokyo. Ntando Mahlangu utfole ligolide ku-Long Jump yeMadvodza, futsi ucophe umlandvo lomusha wemhlaba ngekuzuba emamitha la-7.17. Anrune Weyers utfole ligolide kumamitha lange-400 aBomake. Umchubibhayisikili lonekukhubateka Pieter du Preez naye utfole ligolide. Louzanne Coetzee (nemsiti Erasmus Badenhorst) utfole indondo yelisiliva ye-Paralympic kumamitha la-1 500 aBomake.
  • Umdlali Thuso Mbedu, ngekutfola Indondo ye-TV Breakout Star ngendzima layidlalile kumovi i-The Underground Railroad ku-2021 Hollywood Critics Association TV Awards.
  • Mengameli weRiphabliki yaseZambia losandza kukhetfwa, Mnu. Hakainde Hichilema. Kuphumelela kwelukhetfo lwamengameli lolusandza kubanjwa kuniketa sisekelo sekuthula lokuchubekako nekutfutfuka kweZambia, nekwalesigodzi lesingaseNingizimu ne-Afrika.

2.    Kudvudvuta
     Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani ba:

  • Mnu. Kebby Maphatsoe (59), lobekaLisekelandvuna neSigayigayi seTemphi futsi loLilunga lePhalamende manje. BekanguSihlalo waVelonkhe weNhlangano Yetigayigayi Temphi teMkhonto weSizwe (i-MK). Wanikela ngemphilo yakhe ekutfutfukiseni lelive.
  • Umhlabeleli nelilunganchanti leMahotella Queens Nobesuthu Mbadu. Lesigayigayi semhlabeleli sifele esibhedlela eThelle Mogoerane Regional Hospital eVosloorus, eGauteng. Bekaneminyaka lenge-76 budzala. 

E.    Kubekwa Etikhundleni 

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.
1.    Mk. Andiswa Oyama Jass ubekwe waba Sikhulu Lesikhulu Setetimali kuLitiko Letemahlatsi, Kudweba Nemvelo (i-DFFE). 
2.    Umm Dinkie Portia Dube ubekwe waba nguMcondzisijikelele (i-DG) eHhovisi leKhomishini Yetemisebenti Yahulumende. 
3.    Mk. Devinagie Bendeman ubekwe waba nguSekela-DG: Kutfobela Lulawulo neKulandzela Umkhakha e-DFFE. 

Imibuto:
Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 709 0139

Share this page

Similar categories to explore