IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ogade ubanjwe ngeThungelelwano leVidiyo ngeLesithathu nali-01 kuKhukhulamungu wee-2021

A. Ezingundabamlonyeni

1. IJima lokuHlabela iNgogwana i-Corona (i-COVID-19)

1.1. IKhabinethi ibikelwe mNyango wezePilo ngendima yeJima lokuHlabela i-COVID-19, ekubalwa hlangana nayo ne-ephidimiyoloji (ingcenye yezokwelapha eqalene nokwehla kwesifo, ukusatjlaliswa nekghonakalo yokulawula izifo kunye nokhunye okuphathelene nezepilo) nokulandelela.  IKhabinethi ilimukile ukuthi liyehla inani labantu abathelelekako, liyehla nenani labantu abalaliswa esibhedlela ngamagulo waso isifesi, ngokunjalo liyehla nenani lemibiko yabantu ababulewe ngilesisifo.
1.2. Nokho-ke iKhabinethi ilimuke ukwanda kokutjhuguluka kokwehla  kwengogwana le.  UmNyango wezePilo uqinisekise iKhabinethi ngokuthi uyakhwezelelwa umsebenzi wokuzwisisa nokulawula ukwehla kwesifesi eenkolweni njengoba kuvezwa mibiko, khulu khulu ePumalanga Kapa.   
1.3. Kusenjalo, iKhabinethi ibawa ababelethi, abafundi kunye nemikhandlu ephethe iinkolo ukuthi baqinisekise ukuthi amamaski ayafakwa, kubetha ummoya ngokwaneleko eendaweni ezivalekileko, kuqalanganwa kuhle nabanye abantu, kuhlalwa kugezwa izandla  njengokwemilayelo yezepilo.  Ukuthobela yoke imilayelo yezepilo solo kusese sikhali esinamandla ukudlula zoke zokuzivikela ekurhatjhekeni kwengogwana. 
1.4. Ngomhla wama-31 kuRhoboyi wee-2021 besele kusetjenziswe imithamo yomjovo we-COVID-19 engaphezulu kwee-12 568 525 elizweni lokeli. Ukwandiswa kwamaziko wokujova, nokungezelelwa kwamalanga wokujova kunye nokunikelwa komphakathi iinthuthi zasimahla ziimfunda, kuzokusiza ukulandisa khulu inani labantu abazakujova ngokupheleleko. 
1.5. IKhabinethi ikhuthaza abantu abangakajovi elizweni lekhethweli, khulu khulu abantu abakhulu nalabo abasengozini yokugandelelwa kugula khulu, ukuthi basize bajove msinyana ngokungakghonakalako.
1.6. Ukujova kunenzuzo ehle epilweni ngoba phela kukhandela ukugula okumbi, ukulaliswa esibhedlela kunye nokufa. Asihlanganyeleni ipi yokulwa nengogwana le ngokurhatjha ilwazi lemijovo elifakazelwe mNyango wezePilo neHlangano yezePilo ePhasini.

2. IHlolo yezomSebenzi yaQobe Kota (i-QLFS)

2.1. Imiphumela ye-QLFS esandukumenyezelwa liZiko leemBalobalo leSewula Afrika ngekota yesibili yomnyaka wee-2021 itjengise ukuthi inani labantu abangasebenziko likhuphuke nge-1.8% ukusukela ema-32.6% agadangiswa ngekota yokuthoma yomnyaka wee-2021 layokuba ma-34.4% ngekota yesibili.
2.2. Imiphumela emimbi le solo iphikelele ngokuveza ukurhabeka kokuliphumelelisa msinyana iQhinga lokwAkha nokuVuselela umNotho (i-ERRP) ukulwisana nemithelela eyibangamatlhuwo ye-COVID-19. I-ERRP iyisika yesisekelo semizamo karhulumende yokuvuselela nokutjhugulula umnotho kobanyana kuzokwanda ukuvuleka kwemisebenzi, khulu khulu ebantwini abatjha.
2.3. IKhabinethi ikhuthazekile ngamanye amakoro anjengeyokwakha, yezerhwebo nezokuthutha wona avule imisebenzi emitjha ngalesisikhathi esibuyekezwako.  Isivumelwano sezehlalakuhle sokuvuselela nokutjhugulula umnotho wekhethu njengengcenye yesibopho esabelana ngaso sizakuqinisekisa ukuthi ilizwe lekhethu libuyela msinyana endimeni ejayelekileko.                      

3. INturhu eQothele bobuLili obuThileko nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF)

3.1. IKhabinethi izwakalise ubuhlungu bayo yaduduza yoke imindeni nabangani babomma ababulewe ngesihluku mhlapha. Laba-ke nguMm. uNosicelo Mtebeni; uMm. u-Palesa Maruping, u-Mm. uPheliswa “Dolly” Sawutana nabanye abomma abanengi abamsulwa abangakhange babikwe ziimbikiindaba.
3.2. Amacala welunya lawa enziwe ukube ngahlanye kugidingwa iNyanga yaboMma uRhoboyi, ebekuthokozelwa ngayo amaqha esiwenzileko ekuqedeni ukutjhiyana ngendima kobulili emphakathini wekhethu.
3.3. Amacala la soke asikhumbuze ukuthi i-GBVF solo isese sitjhijilo esikhulu kinazo zoke elizweni lekhethweli. Kunesidingo sokuthi soke sisebenze ngokukhuthala khudlwana ukuqinisa ukuvikeleka kwabomma.
3.4. IKhabinethi ikhombele ama-ejensi aqalelela ukuthotjelwa komthetho bona benze isiqiniseko sokuthi kwenziwa ubulungiswa kilababomma nemindenini yabo.
3.5. Urhulumende ukhuphe imali ema-R21 wamabhiliyoni ubuncani bakhona, ukuraga iHlelo lamaQhinga weliZwe nge-GBVF, elinqophe ukuqeda lomukghwa. Ambadlwana amagadango esele athethwe ukuqinisa ihlelo lethu lomthetho eendabeni zamacala wobulelesi. Hlangana nalokhu-ke kubalwa amakhotho akhethekileko asebenza ngamacala wezomseme endaweni, ukuqiniswa kwemithetho yamacala wezomseme kunye nokuhlomisa amapholisa wekhethu ngamakghonofundwa afunekako wokusebenza kuhle ngamacala la.  Minengi imakho karhulumende esele iphendulwe yaba ziindawo zobuphephelo babomma abasemtlhagweni, ngehloso yokwandisela abomma abatlhagako leziindawo ezinje.
3.6. IKhabinethi isibawa soke ukuthi sibambane ngezandla ekwakheni ubuphephelo babomma elizweni lekhethweli.  Ukuthola isizo nokuthotjwa umkhumbulo ngeendaba ze-GBVF, sibawa ufowunele iZiko lezokuLawula i-GBVF (i-GBV Command Centre) ku-0800 428 428 (0800 GBV GBV).  Ababawi besizo bangabawa isizo nesisebenzini somphakathi ngokufowunela ku: *120*7867# (simahla) ngokusebenzisa nanyana ngiyiphi iselifoni.                      

4. IJima lokuLwa nobuKhohlakali

4.1. IKhabinethi ikuthokozele ukubotjhwa kwabasolwa abalikhomba ngecala lokubulawa kukaMm. u-Babita Deokaran, obekamJaphethe kamNqophisi womPhathi weeMali emNyangweni wezePilo e-Gauteng. UMm. u-Deokaran bekasisebenzi sombuso esithembekileko ebesiphikisana nobukhohlakali ngamandla, kanti anjalo nje ube ngufakazi ophambili ephenyweni eliphethwe yi-SIU ebeliphenya ngomgunyathi wokuthengwa kwepahla yokuvikela isisebenzi ngasinye emsebenzini nangeminye imisebenzi ephambene nomthetho emnyangweni wezepilo lo. 
4.2. IKhabinethi ibuyelele yezwakalisa igama elithi abatjeleli babelusi abaqakathekileko behlelo lethu lentando yenengi nokuphathwa komsebenzi wombuso ngendlela ehlanzekileko; iKhabinethi ibe yakhwezelela woke umuntu ukuthi aragele phambili ngokuveza ubukhohlakali nezenzo zeemphathimandla zombuso eziphambana nomthetho, ngaphandle kwevalo nokwesabela ukusoziswa.                                                                                

B. IinQunto ZeKhabinethi

1. Umbiko Wokuhlolwa Kwesiqhema Sezeemali (i-FATF)

1.1. IKhabinethi ibikelwe ngomphumela wokuhlolwa kweSewula Afrika ngamagadango ewathathako wokuLwa nomuKghwa wokuKhukhuthiswa kweMali yomGunyathi nokuSekelwa ngeeMali kobuPhekula.
1.2. Ukuhlolwokhu kwenziwe yi-FATF, eyihlangano eyihlanganisela yaborhulumende eyasungulelwa ukulwa nomukghwa wokukhukhuthiswa kwemali yomgunyathi kunye nokusekelwa kobuphekula. ISewula Afrika ililunga le-FATF ukusukela ngomnyaka wee-2003. 
1.3. Umbiko opheleleko uzakumenyezelwa ngobunzinzolwazi be-FATF (www.fatf-gafi.org), kanti-ke kuzakunikelwa nesitatimende esipheleleko esendlala amagadango karhulumende ngetlhayelo ekhona evezwe nakuhlolwako namagadango athathwako wokuqinisa. IKhabinethi iwuthokozele umbiko lo.

2. Ukutlharululwa KweBhodi YomKhandlu WokuRejistarwa KwabAkhi BeziNdlu ZokuHlala (i-NHBRC)

2.1. IKhabinethi ivumelene nesiqunto sikaNgqongqotjhe wezokuHlaliswa kwabaNtu u-Mmamoloko Kubayi sokutlharulula iBhodi ye-NHBRC njengoba umNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu usaqedelela umsebenzi wokukhetha iBhodi epheleleko.  Isikhathi saleBhodi ekhona njenganje siphele ngomhla wama-31 kuVelabahlinze wee-2021, kodwana selulwa nali-01 kuRhoboyi wee-2021 bekube kulapho kwethulwa khona iBhodi etja.
2.2. IKhabinethi ivumelene nanokuqatjhelwa kukaNom. Mphedziseni Alfred Radzilani esikhundleni sokuba mPhathi we-NHBRC.                                    

3. Ukungezelelwa Kwesikhathi Sehlekelele YeliZwe

3.1. IKhabinethi ikuvumele ukungezelelwa kwesikhathi seHlekelele yeliZwe ukuyokufika kumhla we-15 kuSewula wee-2021, ngokwesiGaba 27(5) (c) somThetho wee-2002 wokuLawulwa kweHlekelele (umThetho Nomboro 57 wee-2002).

C. Umnyanya Ozako 

1. INyanga YezeVakatjhobukelo

1.1. Ilizwe lekhethu lizokugidinga iNyanga yezeVakatjhobukelo ngoKhukhulamungu neLanga lezeVakatjhobukelo lePhasi ngoMvulo nakama-27 kuKhukhulamungu wee-2021, ngaphasi kommongondaba othi: “IVakatjhobukelo Lokuhluma Ngokuqalelela Umuntu Woke – Ukuhluma Ngobutjha Ngemva Kwe-COVID-19 – Sakhelela Ngcono Ngobutjha.” 
1.2. INyanga yezeVakatjhobukelo yanonyaka izakukhuthaza amaSewula Afrika ukuthi alime yawo indima ekusimeleliseni imisebenzi ngokuvakatjha khona ngaphakathi kwelizwe lekhethweli asekele ukuhluma ngobutjha kwevakatjhobukelo ngokukhambisana neHlelo lokuVuselelwa kweKoro yezeVakatjhobukelo, elibeke amagadango wokusekela ukuhluma ngobutjha kwalekoro.
1.3. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi ahlabe/ajove bese akhamba avakatjha abukele ubuhle belizwe lekhethu ukube ngahlanye athobela imilayelo yezepilo ethi akufakwe amamaski avala umlomo nepumulo nakahlangana nabantu, ahlale ahlamba izandla, aqalangane nabanye abantu.                                                                     

D. Imilayezo 

1. Siyabathokozisa

IKhabinethi iyabathokozisa ibakhanukela nobuhle laba abalandelako: 

  • Isiqhema seSewula Afrika sabadlali bama-athletiki bemiNyaka engaPhasi kwama-20 ngokudlala kwaso kuhle emiDlalweni yabaDlali beenKutani zama-Athletiki abangaPhasi kwama-20 yemiNyaka ebeyidlalela e-Nairobi, e-Kenya, ukusukela ngomhla we-17 ukuyokufika nakama-22 kuRhoboyi wee-2021. I-Team SA ibuye neemendlela ezilithoba, ekubalwa hlangana nazo nemendlela yokwephula irekhodi lephasi labadlali abaduna bomgijimo wokumukezana kabangaPhasi kwama-20 wemiNyaka ebangeni elimamitha ama-4x100.
  • I-Team SA ngokudlala kwayo emiDlalweni yabanokuKhubazeka e-Tokyo. UNtando Mahlangu uthumbe igolide ephaliswaneni labaDuna lokwEqa ngoBude, wabeka irekhodi elitjha lephasi lomeqo wamamitha ali-7.17. U-Anrune Weyers uthumbe igolide kabaSikazi ephaliswaneni lamamitha ama-400. Umkhweli webhayisikili kabanokukhubazeka u-Pieter du Preez naye uthumbe igolide.  U-Louzanne Coetzee (nomtjheji u-Erasmus Badenhorst) uthumbe imendlela yesiliva yebanga eliyi-1 500 yamamitha kabaSikazi kabanokukhubazeka.
  • Umlingisi uThuso Mbedu, ngokuthumba unongorwana wakumabonakude i-TV Breakout Star Award ngendimakhe ayidlala ku-The Underground Railroad ku-2021 Hollywood Critics Association TV Awards.
  •  UMengameli osandukukhethwa weRiphabhligi ye-Zambia, uNom. Hakainde Hichilema. Ipumelelo yekhetho lobengameli lamhlapha lendlale isisekelo sokuraga kobunzinzo netuthuko e-Zambia, kunye nesiPhandeni se-Afrika eseSewula.

2. Silila Imbiko 

IKhabinethi iyililela  imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako: 

  • UNom. Kebby Maphatsoe (59) owakhe waba liSekela likaNgqongqotjhe nezaboMakekere bamaJoni olilunga lePalamende njenganje.  BekanguSihlalo weHlangano yaboMakadebona bamaJoni woMkhonto weSizwe (i-MK). Wazinikelela ngepilwakhe ekuthuthukiseni ilizwe lekhethweli.
  • Umvumi nelunga labasunguli besiqhema se-Mahotella Queens, uNobesuthu Mbadu.  Umakekere womvumi lo ubhubhele esibhedlela i-Thelle Mogoerane Regional Hospital e-Vosloorus, e-Gauteng. Bekanama-76 weminyaka yobudala.

E. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. UMm. u-Andiswa Oyama Jass, oqatjhwe esikhundleni sokuba siKhulu sezeeMali emNyangweni wezamaHlathi, zokuThiya iinHlambi nezeBhoduluko (i-DFFE).
2. U-Adv. Dinkie Portia Dube, oqatjhwe esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele (i-DG) e-Ofisini yeKomitjhini yeKoro yemBusweni.
3. UMm. u-Devinagie Bendeman oqatjhelwe esikhundleni seSekela lomNqophisi Zombelele: ZokuLawula ukuThotjelwa kwemiLayo nokuTjhejwa kweKoro kwa-DFFE.                           

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi           
Iselifoni: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore