Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi WangaLesitsatfu, mhla ti-8 Inhlaba 202

A.    Tindzaba letibalulekile telive
1.    Temnotfo
1.1.    Ikhabhinethi iyakwamukela lokungenelela lokuhle lokusandza kwenteka lokuhlose kuvuselela kukhula kwemnotfo. Ngekwetinombolo letisandza kukhishwa letikhishwe beteLubalobalo TaseNingizimu Afrika, kuswelakala kwematfuba emsebenti kunciphe kusuka kumaphesenti la-35.3 kulekota yesine yemnyaka we-2021 kwaya kumaphesenti la-34.5 kukota yekucala yemnyaka we-2022. Lokukhula kwemazinga ematfuba ekungacashwa kunciphe kwalandzelana emakota lamabili. Umkhakha wetematfuba emsebenti lozuze kakhulu ngilowetinsita temmango netenhlalakahle, tekukhucita netekuhwebelana.
1.2.    Linani lemikhicito yasekhaya likhule nge-1.9% kukota yekucala yemnyaka we-2022 lokutsatsa bukhulu bemnotfo wakitsi kuwuyise esikhatsini sangembi kwekucala kwalobhubhane.  Ngalesikhatsi salekota, umkhakha wetekukhicita ngiwo lowasebenta kahle lowaba nekukhula kumikhicito yetephethilomu neyemakhemikhali, yetekudla neyetinatfo, neyemamethali neyetemishini.
1.3.    Lokuzuza loku lokungakendluleli kukhomba kutsi umnotfo wakitsi usatawuhlala usebenta ngemandla nekutsi kungenelela lokufana neLuhlelo Lekwakha Kabusha Nelekuvuselela Umnotfo lutfola emandla. Ikhabhinethi yenta lubito kuwonkhewonkhe kutsi kusekelwe emabhizinisi asekhaya netimboni ngekutsenga imikhicito netinsita talapha ekhaya.   
1.4.    Ikhabhinethi iyasamukela futsi lesincumo se-ejensi yekulinganisa emazinga i-S&P Global sekubuyeketa simo seNingizimu Afrika sekukweleta – kusuka kulesinekusimama kuya kulesihle kakhulu. Le-ejensi yekulinganisa emazinga futsi icinisekisile kutsi lesimo semazinga ekukweleta esikhatsi lesidze semali yasekhaya neyemave angaphandle sihlala siku-BB minus naku-BB ngekulandzelana kwawo.   

2.     Tindleko tekuphila 
2.1.    Bhubhane Weligciwane Lekhorona (i-COVID-19) kanye nalokungcubutana lokuchubekako kwemave emhlaba kube nemtselela lomubi kutindleko tekuphila emhlabeni wonkhe. Bantfu baseNingizimu Afrika nabo bakhatsatekile ngalokwenyuka kwetindleko temafutsa etigitjelwa, tekudla netetintfo letimcoka. 
2.2.    Kufuneka sonkhe sibambisane, sisitane futsi sivikele tinsita takitsi kulesikhatsi lesimatima. Hulumende wenta konkhe lokusemandleni kunika lusito kuwo wonkhe umuntfu, kakhulu kulabo labaphuyile.
2.3.    Libhangengodla lakitsi LaseNingizimu Afrika lelisebenta kahle, lelinemandla nalelitimele liyancedza kuvikela ummango kulokucekelwa phansi kwekwehla kwemandla emali ngekuwagcina angekhatsi kwebubanti lobuncane lobuhlosiwe; lobungaphasi kakhulu kulabo lobentekako ngalesikhatsi kulamanye emave. 
2.4.    Ikhabhinethi iyasamukela sincumo Semgcinimfa Wavelonkhe sekungeta sikhatsi lesibekiwe sekunciphisa Intsela Yephethilomu Jikelele (i-GFL). Le-GFL yancishiswa nge-R1.50 ilitha enyangeni yaMabasa neyeNkhwekhweti, futsi itawuchubeka yelulwe kusuka mhla lu-1 Inhlaba kuya kumhla ti-6 Kholwane 2022. 
2.5.    Ikhabhinethi futsi isamukele sincumo Sekhomishini Yetekucudzelana sekuhlala icaphele kakhulu tindleko tetintfo letitsatfwa njengekudla lokumcoka, kakhulu sibonelelo sekutsi emabhizinisi kufuneka anikete bufakazi lobuvakalako bekwenyusa tindleko. 

3.    Umhlangano Wetemabhizinisi emkhatsini kweJapan neNingizimu Afrika
3.1.    Ikhabhinethi iyamukele lemiphumela yakamuva Yemhlangano Wetemabhizinisi emkhatsini kweJapan neNingizimu Afrika, lovumelene ngeluhlelo lwemsebenti lolunemandla lolufaka kusebentisana ekukhuliseni umnotfo ngekusebentisa emandla lahlantekile, buchwepheshe betimoto tagezi kanye neyehayidrojini lehlantekile. 
3.2.    Lomhlangano futsi uvumelene kutsi kube “nembukiso” we-inthanethi lotawuveta ematfuba eNingizmu Afrika kumabhizinisi lamanyenti aseJapan, kutfutfukiswa kwemakhono kulemboni yetetigitjelwa yalapha ekhaya, kumikhakha leyehlukene yetematfuba ekukhicita kanye nekutsi kube nekuniketana ngemakhono. 
3.3.    I-Japan ingulabanye bebalingani betfu labamcoka kakhulu kutekutsengiselana futsi ihamba embili ekutjaleni timali kumikhakha leminengi yaseNingizimu Afrika, lehlukahlukene lesukela kuyetetigitjelwa iye kutemishini yasetimayini lehamba embili, nalesuka kumabhizinisi etekulima kuya kuwetetinsita tetimali.
3.4.    Ikhabhinethi iphindze yamukela lokusungulwa kweNethiwekhi Yalabamnyama Yekutsengisela Emave Angaphandle lokucalwe Litiko Letekutsengiselana, Letimboni Nelekucudzelana (i-DTIC), kute kuhlanganiswe timboni tebantfu labamnyama lekungunyalo titsengisela emave emhlaba imphahla leyentiwe lapha ekhaya. Lenethiwekhi itawenta kutsi kube nekwabelana ngelwatiso, ngesipiliyoni kanye nengendlela yekwati kwenta tintfo, futsi yenta loku ikususela kulemphumelelo yaLoluhlelo Lwetimboni Tebantfu Labamnyama.

4.    Temandla
4.1.    Indlela yetfu yesikhatsi lesidze yekuvikela neyekutfola emandla itfole kusekelwa lokukhulu kulandzela lokuniketwa kwe-Unit 4 Esiteshini Setemandla Ikusile Empumalanga. Lokuniketwa kwaleyunithi kungulenye inchophamlandvo yemitamo ye-Eskom yekusimamisa luhlelo lwetemandla futsi kutawengeta emamegawatsi (MW) la-8000 kulegridi yagezi wavelonkhe. 
4.2.    Ikhabhinethi iyabonga kutsi kwakhiwa kwemayunithi ekukhicita gezi lamane kulasitfupha sekuphotfuliwe kulomklamo waleSiteshi Semandla iKusile. 
4.3.    Ikhabhinethi iyakwamukela lokungetwa kwalamanye emandla ekukhicita lamasha kulegridi, lokubangwe ngilesincumo sekuvumela bakhiciti labatimele kutsi bakhicite gezi. Hulumende usandza kusayina sivumelwano sekutsenga emandla la-150MW kumkhiciti losebentisa tindlela letehlukahlukene tekukhicita gezi, i-Scatec ASA. 

5.    Umkhandlu Wekululeka Ngekunika Emandla Langetiwe Etemnotfo Ebantfwini Labamnyama
5.1.    Ikhabhinethi iyakwamukela lokukhetfwa KweMkhandlu Lomusha Wekululeka We-B-BBEE nguMengameli Cyril Ramaphosa. 
5.2.    Lomkhandlu wakhiwe licembu lebantfu labavela kumabhizinisi lahlukahlukene, kutinyonyana, kutinhlangano temmango letitimele nakumkhakha wetifundziswa, lotawusebenta kweluleka hulumende mayelana nekugucula simo semnotfo.  
5.3.    Nanoma kube nemsebenti lomkhulu lowentiwe ekubuyiseleni emuva kudvukiswa kutemnotfo kwelubandlululo, mkhulu umsebenti lekusafuneka wentiwe kute kukhuliswe kuphatsa kwebantfu labamnyama, kwengeta kutfutfukiswa kwemakhono nekukhulisa litfuba lenchubo yekutsenga nekutsengiselana kute kunikwe bomake labamnyama nelusha ematfuba.

6.    Tikhukhula
6.1.    Imitamo lechubekako yahulumende yekunika lusito etifundzeni letitsintsekile mayelana neletikhukhula yenta mtselela lomcoka.  Hulumende ucalise embili kuniketa kudla, emanti nendzawo yekuhlala ebantfwini labasusiwe etindzaweni tabo kanye nekulungiswa kwesakhiwonchanti lesimoshakele. Umsebenti lomkhulu wekubuyisela tinsita letisisekelo letifana nemanti, nagezi, netekutfutfwa kwendle netibi uyachubeka. 
6.2.    Kusetjentiswe tigidzi letilinganiselwa ku-R189.217 kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Tindzawo Temikhukhu loluhlose kutfutfukisa lizinga lemphilo yebantfu labahlala etindzaweni temikhukhu. 
6.3.    Kunetigidzi leti-R733.086 letingetiwe letiniketwe ngekusebentisa Sibonelelo Sekutfutfukisa SeLitiko Lekuhlaliswa Kwebantfu kute tisite ekwakheni tindzawo tekuhlala letisimeme naletihlanganisa wonkhe umuntfu. 
6.4.    Ikhabhinethi iyalwamukela lolusito loluvela kuHulumende waseQatar lolufana nekudla, timphahla, emajeneretha, kokuhlanta emanti, emaventhiletha, emathende kanye nemitsi. Lomnikelo utawusita kwesikhashana bantfu labangetulu kwe-4 000 labahlaliswe etikhungweni tekunakekela ummango. Ikhabhinethi futsi iyalamukela lusito lwebuntfu loluvela ku-United Arab Emirates (i-UAE) lolufana nekudla nemanti kute kusitakale bantfu labantsintsekile kuletikhukhula letisandza kwenteka. 

7.    Kusungulwa Kwesikhwama Sekutfutfukisa Temisebenti
7.1    Ikhabhinethi iyakwamukela kusungulwa Kwesikhwama Sekutfutfukisa Temisebenti lesicalwe Yinhlangano Yekutfutfukisa Timboni (i-IDC) ngekubambisana nelihhovisi laMengameli ne-DTIC. Lokwesekelwa kutawuvula ematfuba emisebenti ebantfwini labasha labangafika ku-50 000 kumisebenti lebalulekile leyenteka kumimango yendzawo.  
7.2    Lokwesekelwa kutawufaka temphilo netekunakekelwa kwemmango, kudla kanye nekusekelwa ngetindlela tekuniketa kudla lokunemphilo letifana nemakhishi emasobho, ngekugcugcutela kufundza nekubhala, ngekulandzela tinhlelo tekungenelela letimayelana nekugucugucuka kwesimo selitulu netekuphila ngendlela lengabulali indalo kanye nangekuta netindlela tekusekelwa kwelusha. Lesikhwama sitawusekela imimango le-26 kanye netinhlangano letitimele letingenti inzuzo.

8.     Bugebengu nenkhohlakalo
8.1.    Ikhabhinethi iyakwamukela lokuboshwa kwebantfu labahlukahlukene mayelana nekukhohlisa nekukhwabanisa imali kanye nangekwenta inkhohlakalo. Loku kufaka ekhatsi basebenti baphambilini labebasetikhundleni letisetulu nalabo bebasebentela tinkhapani tahulumende, labanye babo babukene nemacala ekuphula Umtsetfo Wekuphatfwa Kwetimali Tahulumende, wemnyaka we-1999 (Umtsetfo we-1 wemnyaka we-1999). Lokuboshwa loku – lokufaka ekhatsi sisebenti SeLitiko Letasekhaya kuSikhungo Sekwamukela Tifikanemtfwalo   i-Desmond Tutu ePretoria lesisolwa ngekugwazelwa ngumuntfu lomchamuki – kuletsa bufakazi bekutsi akekho umuntfu longetulu kwemtsetfo nekutsi kute indzawo yebasebenti labangakatsembeki kumkhakha wahulumende.
8.2.    Ikhabhinethi iyawamukela futsi umsebenti lochubekako wekuletfwa eNingizimu Afrika letelamani temajaha takaGupta, Rajesh na-Atul. Loku kulandzela kuboshwa kwabo lokusandza kwenteka eDubai endzaweni yase-UAE emva kwekutsi Inhlangano Yemhlaba Yemaphoyisa Etebugebengu (i-Interpol) ikhiphe sicwayiso. Letelamani leti tiyafunwa eNingizimu Afrika mayelana netinsolo tekubandzakanyeka kulokubamba umbuso ngabhongwane, lokufaka ekhatsi kukhohlisa nekushushumbisa imali. Kuyachubeka kucocisana emkhatsini kwema-ejensi etemtsetfo ase-UAE newaseNingizimu Afrika kute baletfwe kulelive. Kuboshwa kwabo kukhomba kutibophelela kwahulumende ekulweni nebugebengu nenkhohlakalo ngaphandle kwekutsatsa luhlangotsi nangekungesabi.
8.3.    Lokuboshwa kwabo kukhombisa kutsi tinhlelo netinchubo tisebenta kahle kakhulu ekwenteni labo labagangako baphendvule kuletigameko tabo tebugebengu lobesabekako nekucinisekisa kutsi kute umuntfu longetulu kwemtsetfo.
8.4.    Ikhabhinethi iyayigceka lemitamo lesebaleni yekucekela phasi umnotfo nelive lakitsi kulandzela lokulinyatwa kwekhebuli kuYunithi 1 ye-Eskom Esiteshini iMatla eMpumalanga. Lesi bekusigameko sesine setinsolo tekucekela phasi titeshi takitsi tagezi emva kwekutsi kube naletinye tigameko letifana naleti etiteshini letintsatfu kulamaviki lamatsatfu lengcile.
8.5.    Letibalobalo takamuva tebugebengu tikhomba kutsi kufuneka sente kancono njengemmango kute sicinisekise kutsi imimmango yetfu iphephile. Loku kusikhumbuta kutsi kunciphisa bugebengu kungumsebenti wemmango wonkhe nekutsi sonkhe – lokufaka ekhatsi emaphoyisa, baholi betepolitiki, imimmango, imindeni, bosomabhizinisi, basebenti kanye netinhlangano temmango – kufuneka sidlale indzima yetfu.
8.6.    Ikhabhinethi inekutetsemba lokukhulu kutsi imali leyengetwe Yindvuna Yetemaphoyisa yacondziswa kutiteshi temaphoyisa letinemazinga lasetulu ekubulala, ekudlengula kanye nalamanye emacala lanebudlova itawusita kugucula simo bese kuba nemimmango lephephile. 

9.    Takamuva nge-COVID-19
9.1.    Ikhabhinethi ikhumbuta wonkhe umuntfu kutsi i-COVID-19 iyakapheli futsi bungoti bekutseleleka kabusha butawenyuka ngesikhatsi sasebusika. Kufuneka sichubeke kulandzela tonkhe tindlela tekutivikela netekuvikela labanye bantfu. Loku kufaka ekhatsi kuhlala sigeza tandla noma sisebentisa sibulalimagciwane, kufaka sifonyo uma sisendzaweni levalekile, sihlale ngekuchelelana, sivule emafasitelo kute kungene umoya nekutsi sigome.  

10.    Umhlangano weLubumbano Lwemave Ase-Afrika
10.1.    Ikhabhinethi iyasamukela lesimemetelo, titsembiso nekutibophelela letitsetfwe Emhlanganweni We-AU Longakavami Wetekuvukela Umbuso Newetingucuko Letingekho KuMtsetfosisekelo e-Afrika lobewubanjelwe eMalabo, eRiphabhlikhi Yase-Equitorial Guinea, NgeMgcibelo, ti-28 Inkhwekhweti 2022. 
10.2.    Baholi bemave ase-Afrika benta luhlolo kulobungoti lobuhlala bukhona, babuke tindlela tekuphendvula takamuva netekutibophelela kute kukhuliswe kuvikeleka lokuhlangene kwetive letimalunga nebuphekula kanye nekuvukela umbuso.

11.    Sifo se-Monkeypox
11.1.    Ikhabhinethi icinisekise bantfu baseNingizimu Afrika kutsi baphatsi bakitsi betemphilo bahlala bacaphele kute babukisise futsi bavikele lesifo se-Monkeypox, kulandzela lokucubuka kwaso emaveni lengakavami kuba nalesifo.  Nanoma kusete timphawu talesifo kute kube kunyalo noma letibikiwe eNingizimu Afrika, baphatsi betemphilo bayachubeka kugadza lesimo. 

B.     Sincumo Sekhabhinethi
1.    Kutfola imiva yemmango mayelana netindlela tekubukana nekutsengiselana ngalokungekho emtsetfweni ngemfucuta leyinsimbi  
1.1.    Ikhabhinethi ivumile kutsi kube nekucocisana nemmango mayelana netiphakamiso letitsetfwe tekucedza kutsengiselana ngemfucuta ngalokungekho emtsetfweni nangeletinye tintfo letentiwe ngensimbi. Kwebiwa kwemfucuta yensimbi nekwekhebuli yekhopha lokwenteka kusakhiwonchanti sahulumende kuvimbela kusebenta kahle kwemnotfo ngoba kuphoca kutsi kwenyuke tindleko.
1.2.    Letinye tintfo letiphatamisako tifaka kuphakelwa kwemandla kanye nekwetinsita tetitimela ngenca yekucekela phasi kwemizila yetitimela. Kubanga kutsi kuphoceleke kwenyusa tindleko tetigitjelwa ngenca yekuphatimeseka kwetigitjelwa temmango. Kucekela phasi imphahla kanye nemakhebuli agezi langakavikeleki kubanga nebungoti emmangweni, kakhulu ebantfwaneni.  
1.3.    Ikhabhinethi inikete i-DTIC umyalo wekutsi ihole loluhlelo lwekucocisana ngesikhatsi lesincane lesibekiwe, kute itfole imibono yemmango neyalabange balingani labakulomkhaka mayelana netindlela letikahle hulumende langatisebentisa kucedza kucekelwa phansi kwemphahla yesakhiwonchanti lesibucayi. Emva kwaloko, iKhabhinethi itawumemetela tindlela letivumile letitawulandzelwa. 

C.    Imicimbi Letako 
1.    Umhlangano Welubambiswano Yelubumbano Lwemave Emhlaba (i-UN) Lomayelana Nebuchwepheshe Bekugcina Kuthula (i-PTPS)
1.1.    INingizimu Afrika itawamukela tivakashi letitawubamba i-PTPS yesi-6 letawube ibanjelwe KuMkhandlu Weluphenyo Lwetesayensi Neletetimbono losePitoli kusuka ngaLesibili, mhla ti-21 kuya ngaLesihlanu, mhla ti-24 Inhlaba 2022. Kulindzeleke kutsi lomcimbi uhanjelwe malunga la-300 lavela emaveni la-50 lamalunga. 
1.2.    Lomhlangano uhlanganisa onkhe emaphoyisa asemasotjeni lanesifiso, emaphoyisa kanye netinhlangano temmango letivela Emaveni Lamalunga e-UN kute asebentisane mayelana nekusetjentiswa kwebuchwepheshe besimanje, nalobusezingeni nangendlela yemcondvo imisebenti leholwa yi-UN yenteka ngayo. Lomhlangano utawusetjentiswa njengendlela yekwabelana ngelwatiso nanjengenkhundla yekuhlanganisa imicondvo yemave lamalunga e-UN lasebenta ngetindlela tekuletsa kuthula uma kusetjentiswa buchwepheshe besimanje kumisebenti yayo yekuletsa kuthula.

2.    Umcudzelwano Wesine Wavelonkhe Wemakhono Emhlaba Lobanjwa Njalo Eminyakeni Lemibili (i-WSZA) 
2.1.    I-WSZA yesine lebanjwa njalo eminyakeni lemibili itawubanjwa E-Nkosi Luthuli International Convention Centre Kwazuku Natali kusuka mhla ti-7 kuya kumhla ti-10 Inhlaba 2022 ngaphasi kwalesihloko: “Kukhulisa Kukhicitwa Kwetingcweti Temakhono Temnyakakhulu we-21”.
2.2.    Lomcimbi usebenta kugcugcutela emakhono etingcweti njengemakhono longakhetsa kuwenta kanye nekuvula kusebentisana lokungahle kube khona kulemboni. Lomcimbi uphindze usentjentiselwe kuhlola emazinga eluhlelo lekufundzela umsebenti ngekusebenta nelekutfutfukisa tingcweti temakhono kute kugcugcutelwe kutsi umsebenti webungcweti bemakhono utsatfwe njengemisebenti lecala embili kutitjudeni.


D.    Umlayeto
1.    Emavi ekudvudvuta
Ikhabhinethi ihlanganyela naMengameli Ramaphosa kundlulisa kudvudvuta Kumndeni Wasebukhosini nase siveni Sebukhosi beMampondo ngekukhotsama KweNgwenyama Zanozuko Tyelovuyo Sigcau (Ah Zanozuko!). 

E.      Labacashiwe
Bonkhe labacashiwe kufuneka bayohlolisiswa ticu tabo futsi batfole kuvumeleka lokufanelekile.
1.    Mnu. Jacob Ganny Mbele njeMcondzisi Jikelele (DG) WeLitiko Letetimbiwa Netemandla.
2.    Nks. Pumeza Nwabisa Nodada njengeliSekela Lemcondzisi Jikelele: Tekuphatfwa Kwetemahlatsi kuLitiko Letemahlatsi, Tekudvweba NeleteSimondzawo. 
3.    Nks. Susan Mafanedza Masapu njengeMluleki Lomkhulu Wahulumende Kutemtsetfo kuLitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa KweMtsetfosisekelo. 
4.    Mk. Doris Tshepe njengaKhomishane kuKhomishini Yetekucudzelana. 
5.    Dkt. Alex Mahapa lotawusebenta ngalokugcwele abe nguMluleki Lokhetsekile Kulisekela LeNdvuna Yetemisebenti Yahulumende Netekuphatfwa kwayo. 
6.    Ummeli Rams Ramashia njengeMluleki Lokhetsekile Lotawusebenta Kwesikhashana Kulibamba Lendvuna Yetemisebenti Yahulumende Netekuphatfwa kwayo.    

Imibuto: Nks. Phumla Williams – Lokhulumela iKhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore