IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu, 08 KuMgwengweni Wee-2022

A.    Ezingundabamlonyeni

1.    Zomnotho  

1.1.    IKhabinethi yamukele ituthuko ekarisako yamhlapha yokungenelela kwesizwe  ekuhloswe ngakho ukuqinisa ukukhula komnotho. Ukuya ngokweembalobalo ezikhutjhwe mhlapha mayelana nokutlhayela kwemisebenzi liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA), ukuphela kwemisebenzi kwehla ukusukela kumaphesende ama-35.3 ekoteni yesine yomnyaka wee-2021 ukuya kama-34.5 ekoteni yokuthoma yomnyaka wee-2022. Izinga elinabileko lokutlhayela kwemisebenzi lehlile emakoteni amabili ngokulandelana. Inzuzo ekulu ngemisebenzi kube semikhakheni yemisebenzi yomphakathi neyezehlalakuhle, yokukhiqiza neyerhwebo.     
1.2.     IPahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP) ekoteni yokuthoma yomnyaka wee-2022 ikhule nge-1.9% okubuyisela umnotho welizwe lekhethu esigeni sangaphambi kokwehla kukamabhubhisa oyi-corona. Kilekota, umkhakha wokukhiqiza ngiwo oqinise umnotho khulu ngokukhula ekukhiqizweni kweembaseli namakhemikhali, ukugoma neenselo, amamethali nemitjhini.  
1.3.    Lokhukuhluma okulingeneko kutjengisa ukuthi umnotho welizwe lekhethu usesenamandla nokobana amano wokufaka isandla njengeHlelo lokwAkha kabuTjha nokuVuselela umNotho (i-ERRP)  kungezeleleka amandla. IKhabinethi ikhombela woke umuntu ukusekela amabhizinisi namabubulo wangekhaya ngokuthenga imikhizo eyenziwe ekhayapha.          
1.4.    IKhabinethi yamukele godu isiqunto sesikhungo sokulinganisa i-S&P Global sokubuyekeza izinga lobujamo beemali zeSewula Afrika – ukusukela kobunzinzileko ukuya kobukarisako. Isikhungo sokulinganisa sivumelene namazinga wesikolodo semali yangaphandle neyangaphakathi ezingeni le-BB minus nele-BB ngokulandelana. 

2.    Iindleko Zokuphila    

2.1.    Umabhubhisa wesiFo seNgogwana i-Corona (i-COVID-19) nenturhu eragako ephasini zibe nomthelela omkhulu eendlekweni zokuphila ephasini zombelele. AmaSewula Afrika nawo akhulelwe yihloko ngokukhula kweentengo zeembaseli, ukugoma neensetjenziswa eziqakathekileko.       
2.2.    Sidinga ukubambisana soke, sisizane songe iinsetjenziswa zethu kilesisikhathi esibudisi. Urhulumende wenza ngakho koke okusemandlenakhe ukwethula woke umuntu umthwalo, khulukhulu labo abanganabuyo.
2.3.    IBhanga yethu eKulu esebenza kuhle nenamandla isiza ukuvikela umphakathi ekurhayilweni yi-infleyitjhini ngokuthi ihlale ezingeni eliqothelweko; ngaphasi khulu kunelamanye amazwe.  
2.4.     Ikhabinethi yamukele isiqunto seZiko leeMali zeliZwe ukwelula isikhathi sokwehlisa umThelo weemBaseli  (i-GFL). I-GFL yehliswe nge-R1.50 ilitha eenyangeni  uSihlabantangana noMrhayili, godu isikhatheso sizokwelulwa  ukuya phambili ukusukela ngomhla wo-1  kuMgwengweni ukufikela  ngomhla we-6 kuVelabahlinze wee-2022
2.5.    IKhabinethi yamukele godu isiqunto seKomitjhini yePhaliswano sokuqalisisa iintengo zokugoma okuphilwa ngakho, khulukhulu isiqalelelo esisekela amabhizinisi nakakhuphula iintengo.  

3.     Ikundla Yezamabhizinisi Hlangana KweSewula Afrika NeJapan

3.1.    IKhabinethi yamukele  umphumela weKundla yezamaBhizinisi weSewula Afrika neweJapan ebeyibanjwe mhlapha, evumelene ngehlelo lomsebenzi  oncamileko elifaka hlangana ukusebenzisana  ngokuvula amabubulo akhandela ukusilaphazeka kwebhoduluko, itheknoloji yeenkoloyi zegezi nehayidrojini ehlwengileko.  
3.2.     Ikundla le ivumelene godu  ‘ngomkhangiso’  wethungelelwano levidiyo ukuveza amathuba weSewula Afrika  nakabanye abosomabhizinisi be-Japan, ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa emabubulweni weenkoloyi walapha ekhethu,  imikhakha yezemisebenzi ekukhiqizeni nokwabelana ngelemuko lezecwephetjhe.  
3.3.    I-Japan ingomunye wabarhwebelani bethu abaqakathekileko nabasisimali abakhamba phambili emikhakheni yeSewula Afrika, ukuthoma ngeenkoloyi, imitjhinini yeemayini yezinga eliphezulu, zokulima nezeemali.  
3.4.    IKhabinethi yamukele godu  ukusungulwa kweThungelelwano labaThengiseli bangaPhandle babaNtu abaNzima (i-Black Exporters Network) elisungulwe mNyango wezeRhwebo, amaBubulo nePhaliswano (i-dtic), ukuhlanganisa amabubulo wabantu abanzima njenganje abathumela imikhiqizo yabo yangekhaya kamanye amazwe. Ithungelelwaneli lizokukghonakalisa ukwabelana ngelwazi, ilemuko namakghono, lakhela godu phezu kwepumelelo yeHlelo laboSomabubulo abaNzima.

4.    Zamandla 

4.1.    Amano wethu wokufumana amandla isikhathi eside asekeleke khulu ngemva  kokudluliselwa ephikweni lezerhwebo kwe-Unit 4 yePhawa iKusile  eseMpumalanga. Lokhukudluliswa kungelinye iliqhasilinganiso emizameni ye-Eskom yokunzinzisa ihlelo lokuphehlwa kwegezi, kanti lizokungezelela ama-800 wama-megawatt (MW) ethungelelwaneni lokuphehlwa kwegezi.   
4.2.    Ikhabinethi itjheje ukuthi ukwakhiwa kwamayunithi amane aphehla igezi kasithandathu sele kuphelile kilephrojekthi yePhawa  iKusile.   
4.3.    IKhabinethi yamukele ukungezelelwa okutjha kwamandla kilelithungelelwano lokuphehla igezi, okuphunyeleliswe siqunto sokuvumela abaphehli begezi abazijameleko ukuthi baphehle igezi. Urhulumende usandukutlikitla isivumelwano sokuthenga ama-MW ali-150  kumphehli wegezi ozijameleko, i-Scatec ASA.

5.    UmKhandlu Oweluleka Ngokuhlonyiswa Kwabantu Abanzima Ngamandla Womnotho (i-B-BBEE) 

5.1.    IKhabinethi yamukele  ukubeka kwakaMengameli Cyril Ramaphosa umKhandlu omutjha oLuleka nge-B-BBEE elizweni lekhethu.   
5.2.    Umkhandlu lo wakhiwe babantu abahlukileko ngokwamabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi, iinhlangano ezinzinze emphakathini nabosolwazi bezefundo, abazokuthwala umsebenzi wokubonisa  urhulumende ngokutjhugululwa komnotho.   
5.3.     Nanyana ibonakala nje indima esele yenziwe ukubuyisela emva ukudungwa komnotho njengoba wadungwa mbuso webandlululo (i-apartheid) nje, kodwana usesemnengi umsebenzi ekusafanele wenziwe ukwandisa isandla sokulawula sabantu abanzima, nokuphakamisa amakghonofundwa kunye nokunabisa ihlelo lokuthengwa kwepahla kobanyana abantu abasikazi babantu abanzima nelutjha bazokuvulekelwa mathuba.    

6.    Iinkhukhula 

6.1.    Inendima ebonakalako imizamo karhulumende esaragako yokubethula umthwalo abantu abacaphazelekileko eemfundeni lapho kusandukusahlela khona iinkhukhula.  Urhulumende ukwenze kwaba liqaloqangi ukunikela ngokudla, amanzi nobusithelo kilabo abasele banganabuyo nokulungiswa komthangalasisekelo owonakeleko.  Sewuthomile umsebenzi omkhulu wokulungisa nokuvuselela ukutholakala kweensetjenziswa ekuphilwa ngazo, njengamanzi, igezi kunye nokukhanjiswa/nokulahlwa kweenzibi.   
6.2.     Imali epheze ibe ziingidi ezi-R189, 217 isetjenziselwa iHlelo lokuVuselela iiNdawo zokuHlaliswa kwabaNtu ngazo okuzokwenziwa ngcono ipilo yabantu abahlala emikhukhwini.  
6.3.    Singezelelwe ngeengidi ezima-R733, 086 isiBonelelo sokuThuthukisa ukuHlaliswa kwabantu nokusiza  ekwakhiweni kweendawo zabantu ezihlalekako.    
6.4.    IKhabinethi yamukele isizo lemBusweni we-Qatar elikukudla, izambatho, amajenereyitha, iinhlanzekisi zamanzi, imitjhini yokuphefumula, amatende nemitjhoga. Lomnikelo uzokusiza izakhamuzi ezingaphezu kwee-4 000 ezisaje zifihliswe ihloko eendaweni zokutjheja umphakathi.   Ikhabinethi yamukele godu isizo lezehlalakuhle elibuya elizweni i-United Arab Emirates (UAE) ngokunikela ngokugoma namanzi ukusiza abongazimbi beenkhukhula zamhlapha.  


7.    Ukuvulwa Kwesikhwama Sokuthuthukisa Umphakathi   

7.1    IKhabinethi yamukele ukuvulwa kwesiKhwama sokuBonelela umPhakathi ongaSebenziko yiHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC) ngokutjhebisana ne-Ofisi kaMengameli kunye ne-dtic. Lelisekelo lizokuvulela abantu abatjha abapheze babe zii-50 000 amathuba wokuvala iinkhala emsebenzini olisizo emphakathini weendawo ngeendawo.    
7.2    Lelisekelo lizokufaka hlangana ukutjhejwa kwepilo nehlalakuhle yomphakathi, ukusekela amano wokunikela ngokudla okunepilo njengeendawo eziphekela abanganabuyo isopo, ukukhuthaza isiko lokutlola nokufunda, ukutjala namahlelo wokukhandela ukusilaphazeka kwebhoduluko kunye namano wokusekela ilutjha. Lesisikhwama sizokusekela  amabhizinisi womphakathi ama-26  angasebenzeli inzuzo.  

8.    Ubulelesi Nekohlakalo 

8.1.    IKhabinethi yamukele ukubotjhwa kwabantu abambadlwana mayelana nokukhwabanisa, ukukhukhuthiswa kweemali nekohlakalo. Hlangana nezaphulamthethwezi kubalwa nabasebenzi abakhe baba ziimphathimandla zeenkhundla eziphakemeko zembusweni nezamabubulo wombuso, abanye babo baqalene nemilandu yokuphula umthetho wokuphathwa kweeMali zomBuso (umthetho Nomboro 1 wee-1999). Ukubotjhwa kwabo – abafaka hlangana umsebenzi womNyango  wezaNgekhaya e-Desmond Tutu Refugee Reception Centre ePitori, ngezwangobatjho  yokufunjathiswa liphandle – kufakazela ukuthi akunamuntu ongehla komthetho godu nokuthi asinayo indawo yabasebenzi abakhohlakeleko eminyangweni yombuso. 
8.2.    IKhabinethi yamukele godu iragelophambili ngemizamo yokubuyiselwa ngeSewula Afrika kwezelamani zakwa-Gupta, u-Rajesh no-Atul. Lokhu kuza ngemva kokubotjhwa kwabo mhlapha e-Dubai e-UAE ngemva kobana iHlangano yezamaPholisa yePhasiloke (i-Interpol) yakhupha iinyeleliso eziburhaba ngokufunwa kwabo ziimphathimandla zomthetho zeSewula Afrika. Izelamanezi ziyafunwa eSewula Afrika mayelana neensolo ngendima yazo ekugolweni kombuso, okufaka hlangana ukukhwabanisa nokukhukhuthiswa kweemali. Iyaraga imikhulumiswano yokubuyiselwa kwabo eSewula Afrika hlangana nama-ejensi wokuthotjelwa komthetho e-UAE neweSewula Afrika. Ukubotjhwa kwabo kutjengisa ukuzimisela kukarhulumende ukulwisana nobulelesi nekohlakalo ngaphandle kokwesaba nokuthatha ihlangothi. 
8.3.    Ukubotjhwa lokhu kutjengisa ukuthi umsebenzi neendlela lezi zisebenza ngefanelo ukwenza abasolwa baziphendulele ngezenzo zabo ezihlubayezako nokuqinisekisa ukuthi akunamuntu ongehla komthetho.   
8.4.    IKhabinethi  isole umzamo  osemtarini  wokugiribeza umnotho wethu nelizwe ngemva kokulinyazwa kumbi kwekhebula e-Unit 1 ePhawa iMatla yakwa-Eskom  eMpumalanga. Ngalesisehlakalo kilephawa besele kusisehlakalo sesine esisolwa ngokugiribeza ngemva kokubikwa kwezehlakalo ezifanako ezibikwe kamanye amaphawa amathathu eemvekeni ezidlulileko.  
8.5.    Iimbalobalo ezikhutjhwe mhlapha ngobulelesi zilitshwayo lokuthi kufuze sikuqinise khudlwana esikwenzako simphakathi ukuphephisa umphakathi wethu. Lokhu kusikhumbuza ukuthi ukwehlisa ubulelesi kumsebenzi womphakathi nokuthi soke – kufaka hlangana amapholisa, abarholi bepolotiki, imiphakathi, imindeni, abosomabhizinisi, abasebenzi neenhlangano zomphakathi – kufuze silime indima yethu ekulwisaneni nobulelesi.   
8.6.    IKhabinethi  inesiqiniseko sokuthi iimali ezingezelelweko ezibekwe njengeqalontanzi mNyango wezamaPholisa ukuqalelela  amapolisteyitjhi ngalesisibalo esiphezulu sokubulawa kwabantu, ukukata nobunye ubulelesi obunelunya, zizokusiza ekutjhugululeni ubujamo nokwakha imiphakathi ephephileko kizo zoke iindawo.  

9.    Zamvanje Nge-COVID-19

9.1.    IKhabinethi ikhumbuze woke umuntu ukuthi i-COVID-19 ayikabukutjhatjalaliswa godu ingozi  yokutheleleka ngobutjha izokwanda ebusika nje. Kumele sirage nokuzivikela besivikele nabanye abantu. Lokhu kufaka hlangana ukuhlamba namkha ukuhlanzekisa izandla njalonjalo, ukufaka imaski lokha umuntu nakangaphakathi komakhiwo, ukuqalangana nabanye abantu, ukuvula amafesdiri kubethe ummoya nokuhlaba.  

10.    UmHlangano Weenkhulu WeHlanganisela YamaZwe We-Afrika (i-AU)   

10.1.    IKhabinethi yamukele isimemezelo, iinthembiso neembopho eziphasiswe mHlangano oKhethekileko we-AU onqophe ukukhulumisana ngezehlo zokuVukelwa kwemiBuso nokuTjhugululwa kwemiBuso ngokungasimThetho e-Afrika, ogade ubanjwe e-Malabo,  eRiphabhligi  ye-Equatorial Guinea, ngoMgqibelo, ngomhla wama-28 kuMrhayili wee-2022.  
10.2.    Abarholi be-Afrika baqalisise ukuthusela okuthuwelelako, batjheja iindlela zagadesi  zokuthatha amagadango wokuqalana nomraro lo, godu bazibophelela ukuqinisa ukuphepha kwamazwe amalunga aqalene nobuphekula kunye nenturhu yobuzwikaliphikiswa namavukelambuso.  

11.     Isifo i-Monkeypox 

11.1.    IKhabinethi iqinisekise amaSewula Afrika ukuthi iimphathimandla zethu zezepilo ziyelele khulu ukutjheja nokukhandela  isifo i-Monkeypox, ngemva kokwehla kwaso emazweni ambalwa lapho  isifesi  singakarhagali ngokurhatjheka nokho.  Nanyana singakabukuvez’ihloko eSewula Afrika namkha singakabukubikwa, iimphathimandla zepilo zitjheje ziyelele, zibeke ilihlo elibukhali ngobujamo bezinto.  

B.    IinQunto zeKhabinethi

1.    Imihlangano nemiphakathi ngamagadango wokulwisana nokuthengiswa kwamatlhere nokhunye okusasimbi nokusasenke      

1.1.    IKhabinethi ivumele ukubanjwa kwemihlangano yemiphakathi ngeemphakamiso zokwalelwa kokuthengiswa kwamatlhere nokhunye okusasimbi nokusasenke okutholakele ngokungasimthetho.  Ukwetjiwa kwamatlhere nokhunye okusasimbi nokusasenke neendrada zekoporo kumthangalasisekelo womphakathi kuliya ukusebenza komnotho ngoba kukhuphula iindleko zibe phezulu okwesabekako.    
1.2.    Okhunye ukuliyeka nokurarana kwezinto okubangwa kukwetjiwa kwezinto ezisasimbi, nezisasenke nekoporo kuliyeka kokuphakelwa kwegezi nokujama kweentimela ngenca yokugiribezwa kwesiporo.  Lokhu kungezelela iindleko zeenthuthi ebakhwelini ngokuphazamiseka kweenthuthi. Amakheyibuli wegezi agiribeziweko nangakavikelwa aba yingozi emphakathini, khulukhulu ebantwaneni.     
1.3.    IKhabinethi ilayele ukuthi i-dtic kufuze idose phambili imikhulumiswano nokufuna amazizo womphakathi nemikhakha ethintekako ngamagadango aqinileko angaphunyeleliswa ngurhulumende ukuphelisa  ukugiribezwa komthangalasisekelo womnotho oqakathekileko, ngesikhathi esibekiweko. Ngemva kwalokho iKhabinethi izokumemezela ngamagadango avunyelweko.    

C.    Iminyanya Ezako

1.    UmHlangano Wekulumiswanombono YezokuThula EmaZweningamazwe (i-PTPS) Wokusebenzisana Ngethekhnoloji KweHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko (i-UN)    
1.1.    ISewula Afrika izokubamba i-PTPS yesithandathu emacabazini womKhandlu wezokuRhubhulula ngeSayensi namaBubulo (i-CSIR) ePitori ngeLesibili ngomhla wama-21 ukufikela ngeLesihlanu ngomhla wama-24 kuMgwengweni wee-2022. Kulindelwe abantu abama-300 bamazwe ama-50. 
1.2.    Umhlangano lo uhlanganisa boke abanerhuluphelo kezokuvikela,  emapholiseni nezakhamuzi zamazwe amalunga we-UN ukuthi basebenzisane ngokusetjenziswa kwethekhnoloji ethuthukileko emisebenzini edoswa phambili yi-UN. Lomhlangano uzokusetjenziswa njengekundla yokwabelana ngelwazi nokubonisana emalangeni we-UN aqalene  nomsebenzi wokuletha ukuthula ngokusebenzisa ithekhnoloji yesimanjemanje.   

2.    Iphaliswano Lesine I-WorldSkills South Africa (WSZA) Laqobe Minyaka Emibili LeliZweloke  

2.1.    Iphaliswano Lesine i-WSZA laQobe miNyaka miBili leliZweloke libanjelwe e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre KwaZulu-Natala ukusukela ngomhla we-7 ukufikela  kumhla we-10 kuMgwengweni wee-2022 ngaphasi kommongondaba othi: “Ukukhutjhulwa Kwamandla Wokukhiqiza Kwabosokghonofundwa Bomsebenzi Wezandla BomNyakakhulu Wama-21.”    
2.2.    Lomnyanya usetjenziselwa ukukhuphula amakghonofundwa wemisebenzi yezandla  njengomsebenzi webizelo omuhle,  nokuvula itjhebiswano nebubulweli. Usetjenziselwa godu nokuhlola amazinga wamabhizinisi wethu nokuthuthukiswa kwemisebenzi yezandla ngaphezu kokukhuphula amabizelo womsebenzi wezandla uthathwe njengewokuthoma bafundi bethu.     

D.    Umlayezo

1.    Amezwi  Wokududuza

IKhabinethi ihlanganyele noMengameli uRamaphosa ekudluliseni amezwi wokududuza esiGodlweni nesitjhabeni soMbuso wamaMpondo ngemva kokucima kwelanga iNgwenyama   uZanozuko Tyelovuyo Sigcau (Ah Zanozuko!).     

E.      Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    UNom. Jacob Ganny Mbele esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele (i-DG) eMnyangweni weZenjiwa naMandla. 
2.    UMm. Pumeza Nwabisa Nodada esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: ZokuPhathwa kwamaHlathi emNyangweni wezamaHlathi, zokuThiya nezeBhoduluko.
3.    UMm. Susan Mafanedza Masapu esikhundleni sokuba mLuleki wezomThetho omKhulu womBuso emNyangweni wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo. 
4.    UMm. Doris Tshepe esikhundleni sokuba nguKomitjhinara weKomitjhini yezePhaliswano. 
5.    UDorh. Alex Mahapa esikhundleni sokuba Mluleki wasaFuthi kumJaphethe kaNgqongqotjhe wemiSebenzi yomBuso nokuPhatha. 
6.    U-Adv. Rams Ramashia esikhundleni sokuba mLuleki wesiKhatjhana kamJaphethe kaNgqongqotjhe wemiSebenzi yomBuso nokuPhatha.  

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi 

Share this page

Similar categories to explore