Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi WangaLesitsatfu, 12 Inkhwekhweti 2021

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.    Kucala Kusetjentiswa Kwemutsi Wekugomela Ligciwane leKhorona (i-COVID-19)

1.1.    Ikhabhinethi iphindze yacinisekisa kutsi kutawucala Sigaba se-2 seluhlelo Lwekucala Kusebentisa Umutsi wekugoma ngeMsombuluko, ti-17 Inkhwekhweti 2021. Lesigaba sitawucala ngekugoma bantfu labaneminyaka le-60 nangetulu futsi ematiko avelonkhe newetifundza etemphilo atawuniketa lwatiso lolumayelana nendzawo letitfolakala kuyo letikhungo tekugoma letingetulu kwetinkhulungwane letintsatfu (3000). 
Lokucala kwesigaba se-2 kutawenteka kanyekanye naloluhlelo loluchubekako lekugoma tisebenti tetemphilo (ama-HCW) letaphatamiseka ngenca yetindzaba letimayelana netinkinga tetinchubomgomo temutsi wekugoma we-Johnson & Johnson e-USA naseYurophu. Loluhlelo lwekugoma lweSisonke lolandziswa lwaba tindzawo leti-95 letisabalele eveni lonkhe nyalo selugome tisebenti tetemphilo (ama-HCW) leti-434 980 futsi lutawugcina mhla ti-14 Inkhwekhweti 2021. Ikhabhinethi iyakutfokotela kutsi tisebenti tetemphilo letisele titawugonywa ngemutsi i-Pfizer kute kube nalesinye simemetelo.
1.2.    Ikhabhinethi yenta lubito kubo bonkhe bantfu labaneminyaka le-60 nangetulu kutsi babhalise kuloLuhlelo Lwekubhalisela Kugonywa Le-Elekhtronikhi  ku-https://vaccine.enroll.health.gov.za. Labo labangenayo i-inthanethi noma makhalekhikhini lone-inthanethi bangabhalisa ngekushaya *134*832* faka inombolo yakho yamatisi bese ugcina nga-#. Uma ungenayo inombolo yamatisi, shaya *134*832#. Kubhalisa kungentiwa futsi ngekusebentisa inombolo ye-COVID-19 ye-WhatsApp ngekutfumela ligama lelitsi “REGISTER” kulenombolo letsi 0600 123456. Takhamuti kufuneka ticinisekise kutsi tifaka inombolo yato yangemphela yamakhalekhikhini kanye nelikheli lendzawo labahlala kuyo kute bakhone kutfola lwatiso lolumayelana neluhlelo lwekugoma, uma kunesidzingo. Labo labangakhoni kufinyelela kuthekinoloji, bangabhalisa endzaweni yekugoma lesedvute noma babhalise kutisebenti tetemphilo letitawuvakashela imimango leyehlukahlukene.
1.3.    Kubhalisa kumcoka kute bantfu bakhone kubamba lichaza kuloluhlelo lwekugoma futsi kutawenta kutsi kube malula kulandzelela kute kwentiwe kulandzelela kwetekulashwa uma kungahle kudzingeke lokunye kulandzelela esikhatsini lesitako.
1.4.    Awudzingi idatha noma i-airtime kute ukhone kushayela i-SMS ne-WhatsApp lengakhokhelwa kute ukhone kufinyelela kunsita yekubhalisa. Labo labahlangabetana netinseyeya ngalesikhatsi babhalisa bangashayela inombolo lephutfumako ye-COVID-19 letsi: 0800 029 999.
1.5.    Ikhabhinethi ibikelwe ngalesimo lesenteka eNdiya lesimayelana nekutseleleka nge-COVID-19 futsi iyasisekela sincumo sekunikelela baseNdiya ngetiphefumulisi njengencenye yekutibophelela kweNingizimu Afrika ekulweni ne-COVID-19 kuwo wonkhe umhlaba lokudzinga kutsi kube nekubambisana.
1.6.    Ikhabhinethi futsi iyakwati kukhatsateka kwebantfu baseNingizimu Afrika mayelana nalesimo saseNdiya se-COVID-19, futsi ifuna kucinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi Litiko Letemphilo nabososayensi betfu bayachubeka kugadza lokwentekako kulelo live nekutsi tinyatselo letidzingekako naletifanelekile tekucaphela netimiso tiyalandzelwa kute kuvikelwe bantfu baseNingizimu Afrika.
1.7.    Kwengeta, iKhabhinethi itjeliwe ngalokukhula kancane kwekutseleleka nge-COVID-19 lekukulelive kanye nangekusetjentiswa kwetindlela letidzingekako tekuphendvula kute kuvinjelwe kusabalala kwayo.
1.8.    Ikhabhinethi ikhumbuta bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke kulandzela timiso tetemphilo letingasito tetekwelashwa kute kuvikelwe kusabalala kwe-COVID-19 ngekutsi bachubeke bafake sifonyo uma basemangweni; kuvula ligeba uma usebantfwini lokungenani lelimamitha la-1.5; kuhlala njalo ugeza tandla ngensipho noma ngekusebentisa sibulalimagciwane lesine-alkhoholi le-70%; futsi nekugwema kuvakasha lokungenasidzingo nangekuhlala ekhaya.


2.    Kuvikeleka Kwemalungelo (i-IP) Ekuticambela Imphahla (i-TRIPS) Nekuyekelelwa Kwawo Emitsini Yekugomela i-COVID-19

2.1.    Ikhabhinethi iyakwamukela lokwesekelwa yi-United States ngekutsi i-WTO iyekelele i-TRIPS emutsini wekugomela i-COVID-19.
2.2.    INingizimu Afrika nelive laseNdiya bebahola lomcondvo kuNhlangano Yemave Emhlaba Yekuhwebelana (i-WTO) kute kuyekelelwe i-TRIPS. Lokuyekelelwa kwe-TRIPS kutawenta kutsi kube nekufinyelela kuthekinoloji letawuniketa umfutfo wekukhicita ngalokubanti imitsi yekugomela i-COVID-19. Lesinyatselo sente kutsi emave langetulu kwala-100, lafaka iChina, asekele lomtamo wekuyekelela letinye tincenye te-TRIPS ye-WTO. 
2.3.    Kungafinyeleli ngalokwanele emitsini yekugomela i-COVID-19 kuvimbele linyenti lemave lasatfutfuka kakhulu elivekati i-Afrika kutsi akhone kuba nenchubekela embili lebonakalako ekulweni ne-COVID-19. Umbono weKhabhinethi utsi kuvikela tive kutsi titentele imitsi yato yekugoma ngalesikhatsi lizinga lekushona kwebantfu linyuka ngenca yaleligciwane lekhorona kuyintfo lembi lengeke itsetselelwe. 
2.4.    Ngenca yaloku, iKhabhinethi iyakwamukelwa lokutibophelela kwaDkt. Patrick Soon-Shiong, longusomabhizinisi wetebucwepheshe betelufuto waseNingizimu Afrika – nase-America ngekunikela ngebucwepheshe bakamuva lobubita tigidzigidzi leti-R3 lobutawukhicita imitsi yekugoma netindlela tekulapha kuNingizimu Afrika.   
2.5.    Ikhabhinethi ikushayela tandla lokwesekelwa ngemandla nguDkt. Soon-Shiong kanye nalabanye labatsandza kusita ngekusabalalisa ngalokulinganako imitsi yekugoma, yekucilonga neyekulapha i-COVID-19.
2.6.    Ikhabhinethi futsi iyabonga kutsi Dkt. Soon-Shiong ngekubona intfutfuko yeNingizimu Afrika kutesayensi, kutekuphatfwa kwebantfu, emandla lenawo nesifiso sekukhicita imitsi yekugoma lesitukulwane sesibili kute ilwe nemanye amagciwane lavela kuligciwane lekhorona langahle ente kutsi imitsi yekugoma lekhona nyalo ingabi nemandla ekulivikela.

3.    Kunikwa kwemmango waseCovie Umhlaba  

3.1.    Ikhabhinethi iyakwamukela lokunikwa kwetincwadzi tebunikati lokwentiwe Lisekela Mengameli David Mabuza – njengaSihlalo Welikomiti Lekusebentisana Kwetindvuna (i-IMC) Letekubuyiselwa Kwemhlaba – kummango waseCovie Enshonalanga Kapa ngaLesihlanu, mhla ti-30 Mabasa 2021.  
3.2.    Lokuniketwa kwemhlaba kulommango waseCovie kuyincenye lechubekako ye-IMC Kutekubuyiselwa Kwemhlaba yekuphutfumisa kutfolakala kwemhlaba njengencenye yekuletsa bulungiswa besikhatsi lesengca Selubandlululo.  

4.    Lusuku Lwetisebenti  (1 Inkhwekhweti)

4.1.    Ikhabhinethi iyavuma kutsi tisebenti titawuhlala tingumgogodla wemnotfo wemmango futsi timcoka ekwakheni likusasa lelincono kuwo wonkhe umuntfu.
4.2.    Ikhabhinethi iwubonile lomtselela lomubi lobangwe ngilobhubhane we-COVID-19 kutisebenti, lapho khona linyenti letisebenti lilahlekelwe misebenti, lancishiselwa imiholo ngoba bacashi bahlele kabusha tinsita tabukana nemiklamo yekusindzisa timphilo. 
4.3.    Nanoma kunebumatima kutemnotfo, hulumende utawuhlala eme ekutibopheleleni kucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iyachubeka kusimamisa nekuvikela emalungelo etisebenti.

5.    Lusuku Labonesi Lemhlabawonkhe (12 Inkhwekhweti)

5.1     Hulumende ukunakile kutsi umhlangano weKhabhinethi bewubanjwe ngelusuku lapho khona umhlaba wonkhe bewubeke kutsi kube Lusuku Labonesi Lemhlabawonkhe waphindza futsi wandlulisa umlayeto wakhe wekubonga kubonesi baseNingizimu Afrika nebemhlaba ngekutidzela nangekutinikela kulesikhatsi sekubukana nalobhubhane we-COVID-19 lebulalanako. 
5.2    Bonesi, kanye naletinye tisebenti tetemphilo, bayachubeka kucala embili ekulweni ne-COVID-19 babeka imphilo yabo neyemindeni yabo engotini. Hulumende utawuhlala anesikweleti lesikhulu ngekucina, kutidzela nangekuphikelela kwabonesi baseNingizimu Afrika ekulweni ne-COVID-19.

6.    Kunikela ngengati

6.1.    Ikhabhinethi yenta lubito kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labanemphilo kutsi banikele ngengati kuTemisebenti Yavelonkhe Yetinsita Tengati TaseNingizimu Afrika (i-SANBS), lekungunyalo tihlangabetene nekuswelakala lokukhulu kwengati. 
6.2.    I-SANBS ikhetse kulandzela tindlela tekucaphela kute icinisekise kuvikeleka kwebanikeli bengati ngekuhlala ibahlolisisa bonkhe bantfu labaya emitfolamphilo yebanikeli bengati.
6.3.    Kute utfole lwati lolubanti, labo labangahle banikele ngengati bangachumana ne-SANBS kulenombolo yamahhala letsi: 0800 11 9031 kusukela ngeMsombuluko kuya kuLesihlanu (07:00 – 17:00).

7.    I-Palestine

7.1    Ikhabhinethi iyakugceka kakhulu lokuhlaselwa kwebashuci basePalestine e-Al Aqsa Mosque nase Dome on the Rock kanye nalokususwa ngalokungekho emtsetfweni kwebantfu basePalestine emakhaya abo eSheik al Jarrah kulendzawo lengetiwe ye-East Jerusalem kute kube yindzawo yekuhlalisa bantfu base-Israel. Loku lokwentiwa yi-Israel kukwephula umtsetfo wemave emhlaba, nekubukela phansi Tivumelwano Temkhandlu Wamhlabuhlangene Wetekuvikela, (i-UNSC) lokufaka ekhatsi Sivumelwano 446 (Semnyaka We-1979) nesivumelwano 2334 (Semnyaka We-2016) lesibeka ngalokucacile kutsi akuphele kutsatsa indzawo ngenkani lokwentiwa bantfu base-Israel futsi kugcinwe emalungelo ebantfu basePalestine, lokufaka ekhatsi kutimela nenkululeko.    
7.2    Ikhabhinethi yenta lubito lekutsi i-Israel ayiyekele kuhlasela lokunelunya lokucondziswe ebantfwini basePalestine nekutsi itibophelele ekwenteni imitamo yemhlabawonkhe lehlose kuvuselela inchubo yetepolitiki, letawenta kutsi iPalestine ibe sive lesiphila kahle, lesiphila ngekuhlalisana ngekuthula ne-Israel ngekulandzela imincele yemhlabawonkhe leyatiwako, lesukela kuleyo leyatiwako yamhla ti-4 Inhlaba ngemnyaka we-1967, lapho khona i-East Jerusalem iyinhlokodolobha yePalestine. 

8.    Tinyatselo letitsetfwe yi-United Kingdom (i-UK) tekusekela imitamo yema-ejensi etemtsetfo aseNingizimu Afrika

8.1    Ikhabhinethi iyatamukela letinyatselo letitsetfwe yi-UK ngekusita iNingizimu Afrika ekulweni nenkhohlakalo ngekutsatsa tinyatselo kulabo labasolwa ngekutsi bente kukhwabanisa nenkhohlakalo eveni letfu. 
8.2    Ngenca yaloku, iKhabhinethi iyakwamukela kuboshwa kwaMnu. Michael Lomas e-UK mayelana nelicala laseNingizimu Afrika kulendzaba yekukhwabanisa nenkhohlakalo yaseKusile futsi iyakwamukela lokubekwa kwetimo leticinile tebheyili lokwentiwe tinkhantolo tase-UK.  
8.3    Lokunye, iKhabhinethi iyakwamukela kubekwa kwelunswinyo kuletelamani boMnu. Ajay neMnu. Atul kanye neMnu. Rajesh Gupta, kanye naloyo lebasebentisana naye uMnu. Salim Essa ngaloko lebakwenta “ngekuphikelela ngendlela lefanako yekwenta inkhohlakalo eNingizimu Afrika lokwabanga umonakalo lomkhulu” kumnotfo waseNingizimu Afrika nasebantfwini bayo.

9.    Kungcubutana KwaseMozambique  

9.1.    Ikhabhinethi isakhatsetekile ngalesimo saseMozambique futsi iyachubeka kugadza lokwentekako. Ngaleyo ndlela, iKhabhinethi ivakalise kutsi iyayisekela kakhulu lemitamo Yentfutfuko Yemave LangaseNingizimu Kwe-Afrika yekuletsa kuthula nekuvikeleka lokutawuhlala kume njalo, kanye nentfutfuko. 

10.    I-ACWA Power itfola kwesekelwa ngetimali tekwakha Sikhungo Sekuphehla iGezi i-Redstone 

10.1    Ikhabhinethi iyasemukela lesimemetelo sekutsi i-ACWA Power itfole imali letigidzigidzi le-R11.6 tekwakha Sikhungo Sekuphehla iGezi i-Redstone eNyakatfo Kapa. Lesikhungo siyincenye yemiklamo lemikhulu yesakhiwonchanti eNingizimu Afrika futsi ikusisa lokukhulu kakhulu lokuhamba embili kunako konkhe kwagezi longangcolisi simondzawo eveni letfu. 
10.2    Sikhungo i-Redstone kufuneka sikhicite 100 ema-Megawatts agezi longangcolisi simondzawo lokulindzeleke kutsi utfolakale ngasekupheleni kwemnyaka we-2023 futsi logezi utawutfolakala ngekwetsembeka nangekusimama emindenini lengetulu kwe-200 000.

B.    Tincumo TeKhabhinethi

1.    Luhlelo Lwavelonkhe Lwekubungata Iminyaka Le-25 YeMtsetfosisekelo WeRiphabhlikhi YaseNingizimu Afrika we-1996

1.1.    Kulomnyaka sihlanganisa ncamashi iminyaka le-25 kusukela iNingizimu Afrika yemukela Umtsetfosisekelo wayo mhla ti-8 Inkhwekhweti 1996, lokuMtsetfosisekelo losaloku ubabatwa njengalomunye lohamba embili emhlabeni. 
1.2.    Ngenca yaloku, iKhabhinethi ivumelene kutsi kube neLuhlelo Lwavelonkhe Lwekubungata Leminyaka le-25 YeMtsetfosisekelo WeRiphabhlikhi YaseNingizimu Afrika Yemnyaka we-1996 lolutawutsatsa umnyaka wonkhe lolutawuholwa Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa KweMtsetfosisekelo.

2.    Inkhofa YesiHlanu Yetindvuna Temhlaba Lemayelana Nekucedza Kusetjentiswa Kwebantfwana 

2.1.    Ikhabhinethi ivumile kutsi iNingizimu Afrika kube ngiyo indzawo lekutawubanjelwa kuyo Lenkhofa Yesihlanu Yetindvuna Temhlaba Lemayelana Nekucedza Kusetjentiswa Kwebantfwana kusukela Mhla ti-2 kuya kumhla ti-4 Inkhwekhweti 2022. Lenkhofa ibanjwa njalo emva kweminyaka lemitsatfu ngaphansi kwebuholi beNhlangano Yemhlaba Yetemisebenti. Ngenca yalobhubhane we-COVID-19, yahlehliswa yasuka kumnyaka we-2021 yaya kumnyaka we-2022. 
2.2.    Lenkhofa itawucocisana ngalemitamo yemhlaba yekucedza lenkinga yekusebentisa bantfwana. Tive letimalunga titawutfola litfuba lekuchaza ngekungenelela kwato ekucedzeni kusetjentiswa kwebantwana emaveni ato. Iningizimu Afrika inalo Luhlelo Lolutawulandzelwa Lwekucedza Kusebentisa Bantfwana, lolunika lelive indlela letawulandzelwa kucedza kusetjentiswa kwebantfwana. 

3.    Inchubo Yekulekelela Imimango Isebentise Kalula Imiklamo Yesakhiwonchanti 

3.1.    Ikhabhinethi iyivumile lendlelakwenta lehlongotwako Yekulekelela Imimango, indlela netinchubo tekusebentisa imiklamo yesakhiwonchanti, njengoba yetfulwe Litiko Letemisebenti Yahulumende Nelesakhiwonchanti (i-DPWI). Lenchubo yekwenta malula itawufaka ligalelo ekucinisekiseni kutsi kuba nendlela lehlelekile yekuchumana nemimango uma kwakhiwa imiklamo emimangweni.
3.2.    Lendlela iniketa tinchubo telizinga lekwenta umsebenti lekutawenta kutsi uma ilandzelwa ikhulise kubambisana nekwetsembana emkhatsini kwahulumende nemimango.

4.    Kwelulwa Kwesikhatsi Sesimo Senhlekelele Yavelonkhe

4.1.    Ikhabhinethi ivumelene kutsi kwelulwe lesikhatsi Sesimo Senhlekelele Yavelonkhe se-COVID-19 kute kube ngumhla ti-15 Inhlaba 2021. Lokwelulwa kwentiwe ngekulandzela Sigaba (5)(c) SeMtsetfo Wekulawula Inhlekelele, We-2002 (Umtsetfo 57 wemnyaka We-2002). Lokwelulwa kwesikhatsi kwentiwe ngekubuka lesidzingo sekuchubeka nekwelula lomtsetfo lokhona kanye nekulungiselela lokungahle kwenteke lokusukela kutinhlaka tahulumende kute tingenelele ekulweni nalomtselela walenhlekelele lesetimphilweni nalosetindleleni tekutiphilisa.

5.    Kungenelela Lokwenteke KuMasipala Wendzawo i-Lekwa

5.1.    Ikhabhinethi yetfulelwe umbiko lomayelana Nemyalo Wenkantolo lophoca Hulumende Wavelonkhe kutsi angenelele ekuphatfweni kwaMasipala Wendzawo i-Lekwa,  eMpumalanga lokuhambisana netibonelelo teSigaba 139(7) seMtsetfosisekelo lesibonelela kutsi kube nekungenelela  kwahulumende wavelonkhe kute kubukwe  kuphatfwa nekungasebenti kahle kwetinhlelo tetimali talomasipala.
5.2.    Lomyalo Wenkantolo lobewuniketwe ngekuvumelana kwawo onkhe emacembu ubeke umyalo lotsi, kulokunye, Hulumende WeRiphabhlikhi YaseNingizimu Afrika uyatjelwa kutsi angenelele kuMasipala Wendzawo i-Lekwa ngekulandzela sigaba 139(7) seMtsetfosisekelo lekufuneka sifundvwe kanyekanye  nesigaba 150(1)(b) seMtsetfo Wekuphatfwa Kwetimali Tamasipala (i-MFMA), 2003 kungakengci tinsuku letilishumi nakune Lomyalo Wenkantolo ukhishiwe.
5.3.    Ikhabhinethi emhlanganweni wayo wamhla ti-12 Inkhwekhweti 2021 ivumelene kutsi kubekwe Luhlelo Lwekutakula lomasipala, kuhlakatwe Umkhandlu Walomasipala bese kucashwa Umphatsi ngekulandzela sigaba 139(5)(a) na(b) seMtsetfosisekelo, sifundvwe kanyekanye nesigaba 146(3)(a) se-MFMA.
5.4.    Ikhabhinethi ichubekile futsi kusekela kuhlakatwa kwaLomkhandlu Walomasipala we-Lekwa. Totimbili Tindvuna Yetetimali kanye Neyetebuholi Lobuhlangene Netendzabuko titawumemetela ngekuhamba kwesikhatsi tinhlelo talesikhungo letitawulandzelwa kute tisimamise lomasipala futsi ticinisekise kutsi uyabuyela ekuphakeleni tinsita.

C.    Imitsetfosivivinywa

1.    Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Tetibhamu Wemnyaka we-2021

1.1.    Ikhabhinethi ivumelene kutsi kushicilelwe loMtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Tetibhamu Wemnyaka We-2021 kute bantfu baphawule ngawo. Lomtsetfosivivinywa uhlongota kutsi kube netindlela leticinile tekulawulwa nekuphatfwa kwetibhamu nekutsi kube neRegista Yavelonkhe Yetibhamu.  Letingucuko titawusita kunciphisa linani letibhamu letisetandleni tangasese futsi tiholele ekutsini kunciphe tigameko temacala ebudlova.

2.    Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Kuvikela Kuhlaselwa Mavukelambuso Kwentsandvoyelinyenti Lekumtsetfosisekelo Nekwaletinye Tehlakalo Letimayelana Naloku

2.1.    Ikhabhinethi ivumile kutsi kushicilelwe Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Kuvikela Kuhlaselwa Mavukelambuso Kwentsandvoyelinyenti Lekumtsetfosisekelo Nekwaletinye Tehlakalo Letimayelana Naloku kute bantfu baphawule ngawo. Lokubuyeketwa kufuna kucondzisa inchubomgomo yetemtsetfo waseNingizimu Afrika kute ihambisane neyemitsetfo yemave emhlaba lehlose kuvimbela kuvukelwa kwembuso.
2.2.    Umkhandlu Wetekuvikela we-UNSC wamukele tivumelwano letinengi letingetiwe tekukhulisa tindlela tekuvikela kuvukelwa kwembuso emhlabeni wonkhe. Tive letimalunga tinemsebenti wekwenta letindlela tisebente emaveni ato. 
2.3.    Letichibiyelo tichaza letinye tinchazelo letikuLomtsetfo futsi tiphindze tingete lamanye emacala, kakhulu ebantfwini labahambako, labantjintja tigitjelwa noma labafika kunoma nguliphi live ngesizatfu sekuba yincenye noma yekwesekela emacembu emavukelambuso. Tivikela kutsi kungashicilelwa igcikitsi lemayelana nekuvukela umbuso. Letichibiyelo futsi tiyimphendvulo yalamageba lakhona lachazwe Luphiko Lwe-UN Lwesigungu Lesikhulu Lekulwa Nemavukelambuso. 

3.    Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Lizinga Lemikhicito Yetekulima

3.1.    Ikhabhinethi ivumile kutsi Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Lizinga Lemikhicito Yetekulima wetfulwe Ephalamende. LoMtsetfo Welizinga Lemikhicito Yetekulima, wemnyaka we-1990 (Umtsetfo We-119 Wemnyaka We-1990) ubonelela kutsi kube nekulawula uma kutsengwa noma kutsengiswa emaveni angaphandle kuleminye imikhicito yetekulima nekugcugcutela kuphepha kwekudla. 
3.2.    Lokungenelela kuhlose kuvikela batsengi. Letichibiyelo letihlongotwako tinika emandla kunchubomgomo yekulawula imikhicito yetekulima, kutemphilo netekuphepha kwemikhicito yetekulima ekudleni lokutsite. Lomtsetfosivivinywa ucinisa letindlela tekulawula lapho khona kunekumangalelana mayelana nemalebuli ekudla lakumikhicito letsengiswako, futsi kulokunye, wetfula indlela lehlukile yekuhlola netindlelakwenta tekuhlola emabhuku.
3.3.    Lomtsetfosivivinywa sekucociswene ngawo kakhulu nemmango kanye nalabanye babambi lichaza futsi usatawundlula kuletinye tinhlelo letinemandla tePhalamende ngembi kwekutsi ushaywe ube ngumtsetfo.

4.    Umtsetfosivivinywa Wemphilo Lekahle Yetitjalo Wemnyaka We-2020 (Kuba nemphilo kwetitjalo)

4.1.    Ikhabhinethi ivumile kutsi Umtsetfosivivinywa Wemphilo Lekahle Yetitjalo Wemnyaka We-2020 wetfulwe ePhalamende. Lomtsetfosivivinywa ufuna kugcugcutela kuphepha mayelana nekuhanjiswa kwemikhicito yetitjalo uma ingena kulelive noma iya emaveni angaphandle. Uchibiyela tindlela letivimbela kungeniswa kwetinambutana letibulalako temave angaphandle netifo tato, futsi ulawula tinambutane letingabulali titjalo. Letichibiyelo leti ticondzaniswa naloko iNingizimu Afrika levumelene ngako nalamanye emave.
4.2.     Iningizimu Afrika ililunga Lesivumelwano Se-WTO Sekusebentisa Tindlela Letikahle Tekuphila Netetivumelwano Tetindlela Tekuba Nemphilo Kwetitjalo kanye Nenhlangano Yemave Emhlaba Yekuvikela Titjalo. 
4.3.    Lomtsetfosivivnywa utawuvala Lomtsetfo lokhona Wetinambutane Letibulalako, 1983 (Umtsetfo we-36 Wemnyaka we-1983) longasinaki Lesivumelwano se-WTO kanye Nalenhlangano Yemave Emhlaba Yekuvikela Titjalo. Utawugcugcutela kutsi titjalo titsengwe tibuye titsengiswe emaveni angaphandle ngendlela lephephile kuNingizimu Afrika.

5.    Umtsetfosivivinywa Wavelonkhe Wekuchibiyela Kulawulwa Kwenuzi 

5.1.    Ikhabhinethi ivumelene kutsi kushicilelwe Umtsetfosivivinywa Wavelonkhe Wekuchibiyela Kulawulwa Kwenuzi kute bantfu baphawule ngawo. Lomtsetfosivivinywa uhlose kulungisa lamageba lakhona nyalo kuloMtsetfo Wavelonkhe Wekulawulwa Kwenuzi, 1999 (Umtsetfo we-47 Wemnyaka We-1999). Ucinisa emandla emibandzela yebahloli kanye neyekuvuleleka kubungoti kwalabo labasebenta ngetindiza. Ufuna futsi kube nekuhambisana nemiyalo ye-Ejensi Yemhlabawonkhe Yetemandla E-athomi kanye nekusetjentiswa kahle kwayo. Iningizimu Afrika ililunga le-Ejensi Yemhlabawonkhe Yetemandla E-athomi.

6.    Luhlaka Lwekutfutfukisa Umtsetfosivivinywa Wetinsita Nemitfombo Yekukhicita Iphethilomu

6.1.    Ikhabhinethi ivumile kutsi Loluhlaka Lwekutfutfukisa Umtsetfosivivinywa Wetinsita Nemitfombo Yekukhicita Iphethilomu lwetfulwe ePhalamende. Lomtsetfosivivinywa uhlose kuniketa inchubomgomo yetemtsetfo neyekulawula kute kube nesimo lesikahle sekusisa, sentfutfuko nesekuvula ematfuba emsebenti kulemakethe yetintfo tekukhicita imitfombo yaphethilomu. Iphindze futsi icacise kuloku, kunalokunye, indlela yekufaka sicelo; kuniketwa kwetimvume nemalungelo; kundluliswa kwemalungelo; kubamba lichaza kwebantfu labamnyama; kubamba lichaza kwahulumende; tidzingo tekuntjintja kanye netidzingo temasu esitoko salabo labaphetse emalungelo aphethilomu kute batsengisele Inkapani Yahulumende Yaphethilomu liphesenti laphethilomu ngelinani letimakethe taleso sikhatsi.

D.    Imicimbi Letako

1.    Lusuku Lwe-Afrika

1.1.    Iningizimu Afrika itawuhlanganyela nalamanye emave alelivekati kubungata Lusuku Lwe-Afrika ngaLesibili, mhla ti-25 Inkhwekhweti 2021. Lolusuku luletsa litfuba lekugcugcutela kubumbana kwe-Afrika, likhulisa kuhlangana kwetigodzi futsi liphindze libophelela kabusha i-Afrika kute ibe nelikusasa lelifananako.
1.2.    Lusuku Lwe-Afrika Nenyanga Ye-Afrika luyasisita kute sikhone kuvisisana sima-Afrika, lakulelivekati kanye nalakuletinye tindzawo temhlaba. Njengoba sibungata Lusuku Lwe-Afrika, sikwenta loko sibona kutsi i-COVID-19 iyachubeka kuba nebungoti kuto tonkhe tive talelivekati. Kufuneka sonkhe sibumbane ekulweni naleligciwane futsi sicinisekise kutsi bonkhe bantfu betfu baphephile kulelivekati. 
2.    Ingcungcutsela Yemhlaba Yetemphilo 
2.1    Mhla ti-21 Inkhwekhweti 2021, Mengameli Ramaphosa utawubamba lichaza ngevidiyo kuNgcungcutsela Yemhlaba Yetemphilo letawube ibanjelwe ngekuhlanganyela yiKhomishini Yemave Aseyurophi kanye ne-Italy njengaSihlalo wemave e-G20. 
2.2    Lengcungcutsela iletsa litfuba lekutsi emave e-G20 nebaholi labatawube bamenyiwe, baholi betinhlangano temave emhlaba nebetigodzi, kanye nalabo labamelele imitimba yemhlaba yetemphilo, bakhone kwabelana ngaloko lebakufundzile ngalobhubhane we-COVID-19, futsi batfutfukise baphindze bavume timiso “te-Rome Declaration”.
2.3    Kulindzeleke kutsi letimiso tichubeke kubukana nekubambisana lokwehlukahlukene nekwenta tintfo ngekubambisana kute kuvikelwe kutsi kungabi nalenye inhlekelele yemhlaba lengenteka esikhatsini lesitako, kanye nekuhlanganyela ekutibopheleleni kute kwakhiwe live lelinemphilo, leliphephile, lelingavuni hlangotsi nalelinekusimama lokukhulu.   
3.    Mengameli utawuvashela e-France ngekwemsebenti 
3.1    Mengameli Cyril Ramaphosa utawuvakashela ngekwemsebenti eParis, eFrance, kusukela mhla ti-17 kuya kumhla ti-19 Inkhwekhweti 2021, kute abambe lichaza kuNgcungcutsela lemayelana Nekuchaswa Kweminotfo Yase-Afrika lotawube ubitwe nguMengameli Emmanuel Macron waseFrance mhla ti-18 Inkhwekhweti.
3.2    Lengcungcutsela isukela kulokubona kutsi lobhubhane we-COVID-19 ubange kutsi kube nenhlekelele lengaze ibonwe kutemphilo nakuteminotfo yawo wonkhe umhlaba. Noma kunjalo, iminotfo yase-Afrika, kakhulu i-Afrika lengentasi kweSahara, ishayeke kakhulu ngalomlandvo wekuwa kwemnotfo wemnyaka we-2020 emva kwekukhula kwemnotfo kweminyaka le-25, kanye nalokululama lokulindzelekile kwemnyaka we-2021 lokusaloku kungenawo emandla.  Ngaleso sikhatsi, lelivekati linetintfo letehlukahlukene letimcoka tekuletsa emandla nematsemba ekukhula kwemnotfo.
3.3    Lengcungcutsela itawuhlanganisa bantfu base-Afrika nebaholi lebabalingani babo, njengetinhloko tetikhungo tetimali temave emhlaba, ngenhloso yekuta nendlela yekusebentisana letawusita kutfutfukisa kululama lokunemandla nalokufaka wonkhe umuntfu. Lokululama loku kutawube kusukela kumkhakha wangasese lonemandla nalokhutsatako kanye nasekukhuliseni temabhizinisi. Loluhlelo lwekululama kwemnotfo futsi lutawube luhlose kukhutsata imphumelelo nekukhulisa ingucuko lengangcolisi imvelo naledijithali lehambisana Nemigomo Yentfutfuko Lenekusimama kanye Nakusivumelwano Sase-Paris Sekugucuka Kwesimo Selitulu.

E.    Imilayeto 

1.    Kuhalalisa 

Ikhabhinethi ihalalisela laba: 

  • Licembu laseNingizimu Afrika le-relay 4x100 emamitha ngekuwina indondo yegolide Kumcudzelwano Wemhlaba Wetingcwethu te-relay eSilesia, ePoland.
  • Bacondzisi be-Netflix original documentary baseNingizimu Afrika, letsi My Octopus Teacher, lewine i-Oscar ye-Best Documentary Feature.
  • I-Tshakhuma Tsha Madzivhandila Football Club, ngekwenta umlandvo ngekushaya i-Chippa United 1-0 emchudzelwaneni lohlonishwako wemancamu e-Nedbank Cup  e-Free State Stadium, eBloemfontein ngeMgcibelo, 8 Inkhwekhweti 2021, emnyakeni wabo wekucala ku-DStv Premiership. Lelicembu nyalo selitawumela live letfu ku-CAF Confederation Cup kulomnyaka lotako.

2.    Emavi Ekudvudvuta  
Ikhabhinethi indlulisa emavi ekudvudvuta kumndeni nakubangani ba: 

  • Mnu. Abderrahmane Benkhalfa (72), chwepheshe kutetimali futsi lowake waba Yindvuna Yetetimali e-Algeria. Ngesikhatsi Mengameli Cyril Ramaphosa anguSihlalo we-AU umnyaka wonkhe, wakhetsa Mnu. Benkhalfa njengalomunye kulabasihlanu Betitfunywa Letikhetsekile te-AU te-COVID-19 kutsi tiyocela kwesekelwa ngetimali emaveni emhlaba nangalenye indlela kumitamo yelivekati lase-Afrika yekulwa nalobhubhane we-COVID-19.
  • Nks. Nadia Goetham (46), umshicileli lowacala umsebenti wakhe ngekuba yintsatseli yeliphephandzaba wachubeka nemsebenti lomuhle enkhundleni yetekushicilela, lapho khona waba nemtselela lomkhulu. Bekalichawe lemabhuku nelekucoca indzaba, futsi bekakutsandza kakhulu kutfutfukisa labanye bantfu.
  • Mnu. Isaac Mogase (78), lowakhetfwa waba nguSodolobha wekucala wentsandvoyelinyenti Wemkhandlu Welidolobha LaseJohannesburg kusuka ngemnyaka we-1995 kuya ku-2000. Futsi bekangumakadze abona wembutfo wemmango futsi asigayigayi Semzabalazo.
  • Lohlonipheke kakhulu Indlovukati Shiyiwe Mantfombi Dlamini Zulu (65), Libamba lesive SemaZulu. Wakhetfwa wabaLibamba LeNkosi Yesive SemaZulu emva kwekukhotsama kwendvodza yakhe, iNkosi Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu (73) ngeNdlovulenkhulu 2021. 


F.     Kubekwa etikhundleni

Bonkhe labacashiwe kufuneka bayohlolisiswa ticu tabo futsi batfole kuvumeleka lokufanelekile.

1.    Emalunga Emkhandlu Wavelonkhe Wetekulima Netekutsengiselana 
(i)    Mnu. Gerhard Schutte;
(ii)    Mnu Angelo Petersen;
(iii)    Solw. Mzukisi Qobo;
(iv)    Mnu. André Jooste;
(v)    Nks. Thandeka Ntshangase;
(vi)    Mnu. Sifiso Julius Mhlaba;
(vii)    Nks. Nonie Mokose;
(viii)    Nks. Shandini Naidoo;
(ix)    Nks. Fezeka Mkile; na
(x)    Dkt. Sharon Thembi Xaba.

2.    Nks. Susan Clare Middleton njengelisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Umphatsi Wetekudoba kuLitiko Letemahlatsi Netekudoba kanye Netendzawo.
3.    Nks. Thembisa Futshane njenga DDG: Temfundvo Yemmango Netekucecesha kuLitiko Letemfundvo Lemfundvo Lephakeme Nekucecesha.
4.    Mnu. Khumbula Ndaba njenga DDG: Temisebenti Yekusekela Inhlangano kuLitiko Letekutfutfukiswa Kwemimango.
5.    Nks. Sebolelo Mercedes Zwane njenga DDG: Kuhlelwa Kwesikhungo Nekusekelwa kuLitiko Letesayensi Nelekucamba.
6.    Dkt. Kgosientso David Ramokgopa njengeNhloko: Sakhiwonchanti SaseNingizimu Afrika ku-DPWI. 

Imibuto: Nks. Phumla Williams – Sikhulumi SeKhabhinethi  
Makhalekhikhini: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore