IsiTatimenede SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu nakali-12 kuMrhayili Wee-2021    

A.    Ezingundabamlonyeni                              

1.    Ukuragwa Komsebenzi Wokujovela  Isifo Sengogwana I-Corona (i-COVID-19)

1.1.    IKhabinethi ibuyelele godu yafakazela ukuthi siyathoma ngoMvulo nakali-17 kuMrhayili wee-2021 isiGaba sesiBili sokujovela i-COVID-19. Lesisigaba-ke sizokuthoma ngokujova abantu beminyaka ema-60 ukuya phezulu, kanti-ke imiNyango yezePilo eemfundeni nelizweni loke izakukhupha izaziso zokuthi akuphi amaziko wokujova angaphezulu kweenkulungwana ezintathu (3 000) arhatjheke nelizweli loke nje.                                                                                                                                     
Ukuthoma kwesiGaba sesiBili kuzakuthomana bekwenziwe ngasikhathi sinye nehlelo elisaragako njenganje lokujova abasebenzi bezepilo (ama-HCW) ukujova kwabo okuliywe burhiyarhiya bezokulawula obukhe babamba ihlelo lokujova lakwa-Johnson & Johnson e-USA ne-Europe.  Ihlelo lokujova leSisonke, elisatjalaliswe emazikweni wokujovela ama-95 elizweni lokeli selijove abasebenzi abaqalelela zepilo (ama-HCW) abama-434 980, kanti lizakuphela nakali-14 kuMrhayili wee-2021.  IKhabinethi ithokozile ngokuthi ama-HCW asaseleko lapho azakuqedelelwa ngomjovo we-Pfizer ukufikela lapho kuzakukhutjhwa khona esinye isaziso.                

1.2.    IKhabinethi ikhombele abantu beminyaka ema-60 ukuya phezulu ukuthi  bazirejistarele ukujova eHlelweni leButhelelomininingwana lokuHlabela i-COVID-19 (i-EVDS)  ku: https://vaccine.enroll.health.gov.za.   Labo abanganamakhomphyutha namkha ama-smartphone  bangarejistara nge-SMS ngokugandelela inomboro ethi: *134*832* ulandelise ngenomboro kamazisi wakho bese ugcine nge-#.  Nayibe awunayo inomboro kamazisi, gandelela inomboro ethi-*134*832#.  Ungarejistara nangenomboro ye-WhatsApp ye-COVID-19 ngokuthumela igama elithi “REGISTER” ku-0600 123 456. Izakhamuzi kumele zenze isiqiniseko sokobana zitlolisa iinomboro zefowuni ezingizo nezendawo lapho zihlala khona kobanyana zizokukghona ukuthola imilayezo efaneleko yehlelo lokujova, nakufanele ziyithole. Labo abanganansetjenziswa zethekhnoloji bangarejistara emazikweni wokujova abaseduze nawo namkha barejistare ebasebenzini bezepilo yomphakathi abazakukhamba bavakatjhela iindawo ngeendawo.                                
1.3.    Ukurejistara kuqakathekile ngobanyana kwenza abantu bakghone ukungena ehlelweni lokujova bekukghonakale nokuthi kwenziwe ilandelela ebantwini nayibe kunesidingo sokobana kube nento ephathelene nokwelatjhwa ezakwenza kufuneke balandelelwe ngomuso.                                        
1.4.    Akufuneki idatha namkha ummoya wefowuni (i-airtime) nawuzakukghona ukuthumela    i-SMS nofana i-WhatsApp yokurejistara ngoba kurejistarwa simahla. Labo abangahle            babe     nomraro nabalinga ukurejistara bangafowunela iNomboro yeSizo ngeze-COVID-19 ethi: 0800 029 999.                          
1.5.    IKhabinethi ibikelwe ngobujamo bezinto bamuva nje malungana nokuthelelana nge-COVID-19 e-India, yabe yasisekela isiqunto sokunikela ngeemphefumulisi elizweni le-India njengoba iSewula Afrika ikholelwa ekuthini ukulwisa i-COVID-19 ephasini loke kumelee kube msebenzi ohlanganyelwe liphasi loke.                 
1.6.    IKhabinethi iyalimuka nokuthi amaSewula Afrika akakahlaliseki ngobujamo be-COVID-19 e-India, begodu ifisa ukuqinisekisa amaSewula Afrika ukuthi umNyango wezePilo nabososayensi bekhethu solo babubeke ilihlo ubujamo bezinto e-India, begodu kuthathwa amagadango afunekako nafaneleko wokuvikela amaSewula Afrika.                                           
1.7.    Ngaphezu kwalokho, iKhabinethi ibikelwe nangokukhuphuka kancazana kwenani lokutheleleka kwabantu nge-COVID-19 ekhethwapha kunye nangokuthathwa kwamagadango afaneleko wokukhandela ukurhatjheka kwengogwana le ukuya phambili.                                      
1.8.    ISewula Afrika ikhumbuza woke amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili ngokuthobela imilayelo yezepilo ebekiweko yokufaka amamaski lokhuya nakahlangana nabantu ukukhandela ukurhatjheka kwe-COVID-19; nokuqalangana nabanye ngebanga eliyimitha nesiquntu; nokuhlala sihlamba izandla ngamanzi nesibha nofana sisebenzise isihlanzekisi esine-alkhoholi ema-70% ukuhlikihla izandla    zethu;   godu sibalekele ukukhambela butjhwileni, sizihlalele ekhaya.           

2.    Ukuvikeleka Kwamalungelo Wobuhlakani (i-IP) Nokukhanda okuTjha Okukhambisana Nobunikazipahla (i-TRIPS) Bemijovo ye-COVID-19
2.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukusekela kwe-USA iHlangano yezokuRhwebelana yePhasi (i-WTO) ekudeleni kwayo i-TRIPS ngemijovo ye-COVID-19.                  
2.2.    ISewula Afrika ne-India mamazwe amabili abekadosa phambili leligadango lokudelwa kwe-TRIPS ku-WTO. Ukudelwa kwe-TRIPS kuzakuvula amathuba wethekhnoloji ezakukhuthaza ukudidiyelwa kwemijovo ye-COVID-19.                         
Igadangweli lenze amazwe angaphezulu kwekhulu, ekubalwa hlangana nawo ne-China, asekele umzamo wokudela iingcenye ezithileko ze-TRIPS ye-WTO.                    
2.3.    Ukungatholakali kuhle komjovo we-COVID-19 sekube siqaba emazweni amanengi asathuthukako, khulukhulu kukhonthinenti ye-Afrika ukobana akghone ukuba nepumelelo ebonakalako emzamweni wokulwa ne-COVID-19. Umbono weKhabinethi kukuthi kuzabe kungasibubuntu ukukhandela amazwe ukuthi azididiyelele wayo imijovo njengoba abantu baphela kangaka nje.                                                                                          
2.4.    Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi iyasithokozela isibopho semali emabhiliyoni wamaranda ukudlulisela ithekhnoloji yamva nje yokudidiyela imijovo neendlela zokwelapha umzimba eSewula Afrika esimenyezelwe nguDorh. Patrick Soon-Shiong, ongusomabhizinisi kezecwephetjhe lokwelapha ngezinto eziphilako (i-biotechnology) omSewula Afrika osele ahlala e-Amerikha.              
2.5.    IKhabinethi iliwahlela izandla isekelo likaDorh. Soon-Shiong nabanye abanikeli abanommoya wobuntu ngokunikela kwabo ngemijovo ye-COVID-19 ngaphandle kokuthatha ihlangothi.          
2.6.    IKhabinethi iyakuthokozela nokuvuma kwakaDorh. Soon-Shiong ukuthi iSewula Afrika ithuthukile kezesayensi, nemandleni welwazi labantu, nekghonweni netjisakalweni yokudidiyela ihlandla lesibili lemijovo ezakusetjenziselwa ukulwa nemihlobo emitjha yengogwana i-corona engahle ibhedlhe lemijovo esele vele ikhona.                   
3.     Umphakathi We-Covie Unikelwa Ubunikazinarha    
3.1.     IKhabinethi ikuthokozele ukudluliselwa kobunikazinarha emphakathini we-Covie eseTjingalanga Kapa ngeLesihlanu nakama-30 kuSihlabantangana wee-2021; umsebenzi lo-ke wenziwe liSekela likaMengameli u-David Mabuza ngesikhundla sakhe sokuba nguSihlalo weKomidi yeHlanganisela yaboNgqongqotjhe (i-IMC) ngezokuHlelwa ngobuTjha kweNarha.                      
3.2.    Ukudluliselwa kobunikazinarha emphakathini we-Covie kuyingcenye yomsebenzi oragela phambili we-IMC ngezokuHlelwa ngobuTjha kweNarha okuzawukhambisa msinyana umsebenzi wokulungisa okonakala   ngesikhathi sombuso webandlululo (i-Apartheid).               

4.    ILanga LabaSebenzi (01 kuMrhayili)
4.1.    IKhabinethi iyavuma ukuthi abasebenzi bayisika yomnotho welizwe begodu baqakatheke khulu ekwakhiweni kwengomuso elingcono emuntwini woke.                                                     
4.2.    IKhabinethi iwatjhejile amacaphazela amambi i-COVID-19 ebe nawo phezu kwabasebenzi, njengoba ubunengi babasebenzi balahlekelwe msebenzi nje, abanye baphungulelwa umrholo njengoba abaqatjhi bebahlela amaqalontanzi wabo ngobutjha kobanyana baqalelele khudlwana amahlelo wokuhlenga ipilo.             
4.3.    Nanyana kubudisi kwenyukela nje kezomnotho, urhulumende solo ujame usimelele ngokuncamela ukuthi iSewula Afrika iragela phambili ngokuphumelelisa nokuvikela        amalungelo wabasebenzi.        
                                                     
5.    ILanga LabaHlengi LamaZwe NgamaZwe (12 kuMrhayili)

5.1   IKhabinethi itjhejile ukuthi umhlangano wayo uthomene nelanga labaHlengi ePhasini Loke, begodu ibuyelela imilayezo yokuthokoza ebahlengini beSewula Afrika, nebekhonthinenthini  ye-Afrika nephasini loke   ngokusebenza kwabo   ngokuzidela nokuzinikela baqalene nesifo esingumabhubhisa esirhatjheke kokapha.                  
5.2  Abahlengi, nebanye abasebenzi bezepilo, solo basazidele iingazi namathambo ekulweni ne-COVID-19 njengoba bafaka ipilwabo ngokwabo engozini kunye neyemindeni yabo. Urhulumende solo usathokozela ukubambelela, ukuzinikela nokungapheli amandla kwabahlengi beSewula Afrika ekulwiseni i-COVID-19.             

6.    Ukunikela Ngeengazi  
6.1.    IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika aphile kuhle ukuthi anikele ngeengazi eZikweni lokuNikela ngeeNgazi (i-SANBS), elitlhayelelwa ziingazi khulu njengoba sikhuluma nje.  
6.2.    I-SANBS ithethe amagadango wokutjheja nokuyelela ukuqinisekisa ukuphepha kwabanikeli ngeengazi ngokuhlolisisa boke abantu abaya emitholapilo yokunikela ngeengazi.                                                            
6.3.     Ukuthola eminye imininingwana, abantu abanganikela ngeengazi bangathintana ne-SANBS enomborweni yefowuni yasimahla ethi: 0800 11 9031, ukusukela ngoMvulo ukuyokufika kuLesihlanu (07:00-17:00).           

7.    I-Palestine
7.1     IKhabinethi ikusola ngamagama abukhali ukusahlelwa kwabatjhagali be-Palestine eSondweni lama-Mozlem i-Al Aqsa ne-The Dome-on-the-Rock kunye nokukhutjhwa ngokungemthetho    kwamaPalestina eendaweni zawo e-Sheik al Jarrah esePumalanga Jerusalema ethunjiweko, kobanyana kuzokuhlaliswa ama-Israyeli.      Izenzo zama-Israyeli ziphambana nomthetho wamazwe ngamazwe begodu  zeqisa amehlo iimVumelwano ekwaVunyelwana  ngazo emKhandlwini wezokuPhepha weHlangano  yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNSC) ekubalwa hlangana nawo ne-Resolution 446(1979) ne-Resolution 2334(2016) ekubeka ngamagama ezwakalako ukuthi awuphele umukghwa wama-Israyeli wokuthumba iindawo,   kuhlonitjhwe amalungelo wabantu bePalestina, ekubalwa hlangana nalokho nokuhlonitjhwa kokuzijamela     kwabo  ngekululeko babodwa.                                                                                                                                                                                                 
7.2      IKhabinethi ikhombela u-Israyeli ukuthi  akhawule ubuqaba bakhe bokusahlela amaPalestina abe azibophelele esibopheni samazwe ngamazwe esinqophe ukuvuselela ihlelo lezepolitiki, lona elizakwenza ukuthi kwakhiwe umbuso wamaPalestina ophumelelako, ozakusebenzisana ngokuthula no-Israyeli ngaphakathi kwemikhawulo yamazwe ngamazwe eyaziwako neyamukelekako, eyakhelwe phezu kwaleyo eyayikhona  ngomhla  wesi-4 kuMgwengweni  we-1967, la iPumalanga yeJerusalema izakuba mzimkhulu wePalestina khona.                                                

8.    Amagadango Athethwe yi-United Kingdom (i-UK) Ukusekela Imizamo Yabathobelisimthetho beSewula Afrika 
8.1     IKhabinethi iwathokozele amagadango athethwe yi-UK ekusizeni iSewula Afrika ekulwiseni ubukhohlakali ngokubathathela amagadango abasolwa ngobukhwabanisi nobukhohlakali elizweni lekhethweli.             
8.2    Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi ithokozele ukubotjhwa kwakaNom.  Michael Lomas e-UK malungana necala lokukhwabanisa nobukhohlakali ePhawa yeKusile eSewula Afrikapha, yakuthokozela nokubekwa kwemibandela yebheyili eqinileko makhotho we-UK.                                        
8.3    Ngaphezu kwalokho, iKhabinethi ithokozele nokubekwa kwemibandela yokusoziswa yi-UK phezu kwezelamani zakwa-Gupta uNom. Ajay noNom. Atul kunye noNom. Rajesh nomsebenzisani wabo uNom. Salim Essa ngesandla ababe naso “ekuphikeleleni ngokwenza ubukhohlakali eSewula Afrika obenze umonakalo omkhulu” emnothweni weSewula Afrika nebantwini bayo.                                                                                            

9.    Irarano elise-Mozambique 
9.1.    IKhabinethi solo isaphatheke kumbi ngobujamo bezinto e-Mozambique begodu solo ibeke ilihlo ngalobubujamo bezinto. Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi izwakalise ukuyisekela ngokupheleleko imizamo yeHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi yamaZwe we-Afrika engeSewula (i-SADC) yokuletha ukuthula nokuphepha okubambelelako, kunye nokubuyisana netuthuko e-Mozambique.          

10.    I-ACWA Power Ithola Imali Yokusekela IPhawa EPhehla Igezi NgeLanga (I-Redstone Concentrated Solar Power) 
10.1       IKhabinethi isithokozele isimemezelo sokuthi i-ACWA Power ithole imali emabhiliyoni ali-R11.6 yokusekela iPhawa ephehla igezi ngomtjhiso welanga i-Redstone Concentraded Sola Power Plant, eTlhagwini Kapa.  Lephawa-ke iyingcenye yamaphrojekthi womthangalasisekelo angamakhulu begodu ilihlelo elikhulu kinawo woke wegezi evuselelwako yeSewula Afrika.              
10.2    IPhawa ye-Redstone le izokuphehla igezi evuselelwako elikhulu lama-Megawatts ekulindeleke bona ithome ukusebenza ekupheleni komnyaka wee-2023, begodu izakukhanyisela izindlu ezingaphezulu kwama-200 000 ngokuthembeka nangaphandle kokuliyeka.                                                                                                             

B.    IinQunto zeKhabinethi  
1.    IHlelo LesiKhumbuzo Sama-25 WemiNyaka YomThethosisekelo WeSewula Afrika We-1996

1.1.    Umnyaka lo kuhlangana patsi ama-25 weminyaka solo iSewula Afrika yamukela umThethosisekelo wayo nakabu-08 kuMrhayili we-1996, umThethosisekelo nanamhlanje osabukwa njengohlangana nemiThethosisekelo ephambili ephasini loke.                            
1.2.    Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi ivumele iHlelo LeliZwe Loke LesiKhumbuzo SomThethosisekelo We-1996 WeRiphabhligi YeSewula Afrika Wama-25 WemiNyaka, elizakuthatha umnyaka woke; ukuphunyeleliswa kwehlelweli-ke kuzakuthwalwa mNyango wezoBulungiswa NezokuThuthukiswa KomThethosisekelo.                                        

2.    IKhonferensi YesiHlanu YaboNgqongqotjhe BePhasi Yokuqedwa KokuSetjenziswa KwabaNtwana 
2.1.    IKhabinethi ivumile ukuthi iSewula Afrika ingasingatha iKhonferensi YesiHlanu YamaZwe NgamaZwe YokuQedwa KokuSetjenziswa KwabaNtwana, ukusukela nakama-02 ukuya nakama-04 kuMrhayili wee-2022. IKhonferensi le ibanjwa qobe minyaka emithathu ngaphasi kweHlangano yabaSebenzi EmaZweni NgamaZwe (i-ILO). Itshwiliselwe ukuyokubanjwa ngomnyaka wee-2022 endaweni yobanyana ibanjwe emnyakeni wee-2021, ngenca yesifo esirhageleko i-COVID-19.                       
2.2.    IKhonferensi le izakubonisana ngemizamo yephasi loke yokutjhabalalisa umraro wokusetjenziswa kwabantwana. Imibuso emalunga weKhonferensi le izakuthola ithuba lokuveza ukuthi yona ithatha amagadango waphi ukuqeda ukusetjenziswa kwabentwana emakhabo.  ISewula Afrika ineHlelo LamaGadango WokuSetjenziswa KwabeNtwana, eliyikombandlela yokuqedwa kokusetjenziswa kwabantwana.                     

3.    Ihlelo Lokulungiselela Umphakathi Ukuphunyeleliswa Kwamaphrojekthi Wezomthangalasisekelo         
3.1.    IKhabinethi ivumele indlela yokuraga umsebenzi nekambiso yeHlelo LokuLungiselela UmPhakathi ngokuphunyeleliswa kwamaphrojekthi wezomThangalasisekelo, njengoba ethulwe mNyango wezemiSebenzi kaRhulumende nezemiThangalasisekelo (i-DPWI). Ihlelo lokulungiselela leli-ke lizakusiza ngokuqinisekisa ukuthi wenziwa kuhle ngendlela ehlelekileko umsebenzi ekuragweni kwamaphrojekthi emphakathini.                                           
3.2.    Indlela yokuraga umsebenzi ilayela ikambiso yokusebenza ezakuthi nayisetjenziswako iqinise ukusebenzisana nokuthembana hlangana kwakarhulumende nomphakathi.       
                             
4.    Ukungezelelwa Kwesikhathi Sobujamo Behlekelele Yelizwe 

4.1.    IKhabinethi ivumile ukuthi isiKhathi Sobujamo beHlekelele YeliZwe Nge-COVID-19 singezelelwe bekube kumhlana ali-15 kuMgwengweni wee-2021.  Singezelelwe ngokweNdinyana yama-27(5)(C) yomThetho Wee-2002 (umThetho 57 wee-2002) WezokuLawulwa Kobujamo beHlekelele. Ukungezelelwa kwesikhathesi kuqalelele isidingo sokuragela phambili ngokusekela umthetho okhona namahlelo akhona wokuqalelela umonakalo akhiwa ziinjamiso zombuso ngomnqopho wokuthundubaza amacaphazelo wehlekelele le epilweni yabantu nemithonjeni abantu abaziphilisa ngayo.                                               

5.    Kulanyulwa Umraro KaMasipaladi WeNdawo YeLigwa           
5.1.    IKhabinethi ibikelwe ngomLayo weKhotho olayele urhulumende weliZwe   ukuthi  alamule indaba yokuphathwa kwakaMasipaladi weLigwa, eMpumalanga, ngokukhambisana neNdinyana 139(7) yomThethosisekelo evumela   ukulamula okuhlanganyelweko kwakarhulumende welizwe alungise  iindaba zokuphatha nokulawula kunye nezokubhalelwa kulawula iimali kwamasipaladi.                                                                                                
5.2.    UmLayo weKhotho ovunyelwe ngokuvumelana kwazo zoke iinqhema, hlangana nokhunye, ulayele ukuthi uRhulumende weRiphabhligi yeSewula Afrika alayelwe ukulamula indaba kamasipaladi weLigwa ngokweNdinyana 139(7) yomThethosisekelo efundwa ndawonye nendinyana 150(1)(b) yomThetho wee-2003 wokuPhathwa kweeMali zikaMasipaladi (i-MFMA), kungakapheli amalanga ali-14 ukusukela ngelanga lomLayo weKhotho.   .   
5.3.    Emhlanganweni wayo wangomhla we-12 kuMrhayili wee-2021 iKhabinethi iqunte ukuthi kusetjenziswe ihlelo lokubuyisa iimali, uMasipaladi weNdawo yeLigwa atlharululwe bese kubekwa umPhatheli, ngokwendinyana 139(5)(a) no(b) zomThethosisekelo, ezifundwa ndawonye nendinyana 146(3)(a) ye-MFMA. 
5.4.    IKhabinethi ibuye yakusekela nokutlharululwa komKhandlu kaMasipaladi weLigwa. UNgqongqotjhe wezeeMali banoNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuHlanganyela nezeNdabuko khona duze nje bazakumemezela amagadango azakuthathwa wokunzinzisa umasipaladi lo bekuqinisekiswe ukuthi kubuyelwa ehlelweni lokulethela izakhamuzi izenzelwa.  

C.    ImiThethomlingwa

1.    UmThethomlingwa  Wee-2021 OTjhugulula UmThetho WeenGidi
1.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kobanyana umphakathi uphefumule ngawo umThethomlingwa wee-2021 oTjhugulula umThetho weenGidi. UmThethomlingwa lo uphakamisa ukuqiniswa kokuphathwa nokulawulwa kweengidi kunye nokuvulwa kweRejista YeenGidi EliZweni Loke.  Amatjhuguluko lawa azakusiza ukuphungula iingidi ezisezandleni zangeqadi ngalokho-ke bekuphunguke namacala wenturhu.  UmThethomlingwa lo godu ulenze laba ngcono ihlelo lokulawula iimbawo zokuthola iingidi.                                                                             

2.    UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho OVikela IHlelo LomThethosisekelo WeNtando YeNengi EmaPhekuleni Nakokhunye UkwEnza OkuKhambisana Nalokhu                                                                         
2.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana uphefumule ngawo umThethomlingwa oTjhugulula umThetho oVikela iHlelo lomThethosisekelo weNtando yeNengi emaPhekuleni nakoKhunye ukwEnza okuKhambisana nalokhu. Ukuqalwa ngobutjha komThetho lo kunqophe ukuthomanisa ihlelo lomthetho leSewula Afrika likhambisane nemithetho yamazwe ngamazwe enqophe ukulwisa ubuphekula.                                                                                                                       
2.2.     I-UNSC yamukele ezinye iimvumelwano ezimbadlwana zokuqinisa amagadango wokulwisa ubuphekula ephasini. Amalunga we-UNSC anesibopho sokwenza ukuthi amagadango la ayasebenza emazweni wawo.         
2.3.    Amatjhuguluko lawa ahlathulula ezinye zeenhlathululo zomThetho lo, abe angezelele namanye amacala, khulu khulu amalungana nabantu abakhambako (abasuka kenye indawo baya kenye), nabasendleleni namkha nabafikako elizweni abaya kilo ngomnqopho wokujoyina namkha wokusekela iinqhema zamaphekula. UmThetho lo walela ukumenyezelwa kwemitlolo namkha izaziso ezikhuluma ngobuphekula.  Amatjhuguluko ekukhulunywa ngawo lawa aphendula godu netlhayelo evezwe liBandla labaNqophisi leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko eliLwa nobuPhekula. 

3. UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho WamaZinga WemiKhiqizo YezokuLima 
   
3.1.    IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wamaZinga wemiKhiqizo yezokuLima. UmThetho we-1990 (umThetho 119 we-1990) wamaZinga wemiKhiqizo yezokuLima umalungana nokulawulwa kokuthengiswa nokuthengiselwa emazweni wangaphandle kwemikhiqizo ethileko, begodu ukhuthaza nokuphepha kokugoma.                                             
3.2.    Amagadango lawa anqophe ukuvikela abathengi. Amatjhuguluko aphakanyiswako lawa aqinisa ihlelo lokulawula ekukhiqizeni kezokulima, zepilo nezokuphepha kokugoma kwemikhiqizo yezokulima ethileko. UmThethomlingwa lo uqinisa ihlelo lokulawula ukulebulwa kwemikhiqizo ethengiswako, ubuye godu ulethe neendlela ezihlukileko zokuhlolwa kwekhwalithi nezokuhlolwa kweencwadi, hlangana nokhunye.                        
3.3.    UmThethomlingwa lo kubonisenwe ngawo ngokunabileko nabantu abanengi emphakathini nabo boke ababelani abafaneleko, kanti-ke usezakudlula nakelinye ihlelo elitjhubileko lepalamende ngaphambi kobana liphasiswe libe mthetho.                                

4.    UmThethomlingwa We-2020 WePilo YeenTjalo
4.1.    IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa ePalamende komThethomlingwa wee-2020 wePilo yeenTjalo. UmThethomlingwa lo unqophe ukukhuthaza ukuphepha kweentjalo nazithengiselwa emazweni wangaphandle nalokhuya nazithengwa emazweni wangaphandle.  Utjhugulula amagadango avimbela ukulethwa kweenunwana ezimaphandle nezilitshwenyo ekufuze zikhethelwe ngeqadi, namagadango avimbela izifo, ubuye ulawule iinunwana ezilitshwenyo ezinganasidingo sokukhatjhelwa ngeqadi. Amatjhuguluko lawa akhambisana neemfuneko zesivumelwano samazwe ngamazwe iSewula Afrika eyasitlikitlako.                                                                           
4.2. ISewula Afrika ingelinye lamazwe atlikitla isiVumelwano se-WTO ngokusetjenziswa kwesiVumelwano somThetho wePilo yeenTjalo nesiVumelwano sokuVikelwa kweenTjalo emazweni ngamazwe.     
4.3.    UmThethomlingwa lo uzakubulala umThetho osebenza njenganje oLawula iinuNwana eziliTshwenyo kezokuLima we-1983 (umThetho 36 we-1983) ongasiqaleleliko isiVumelwano se-WTO nesiVumelwano sokuVikeleka kweenTjalo. Uzakukhuthaza irhwebo eliphephileko leSewula Afrika lokuthenga nokuthengisela amazwe wangaphandle imikhiqizo yezokulima.                                  

5.    UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho OLawula Ze-Nuclear EliZweni Loke
5.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana uyokuphefumula ngawo umThethomlingwa otjhugulula umThetho oLawula ze-Nuclear eliZweni Loke. UmThethomlingwa lo unqophe ukulungisa iintlhayelo ezikhona emThethweni we-1999 (umThetho 47 we-1999) oLawula ze-Nuclear. Uqinisa amandla wabahloli ababathobelisi bomthetho kunye nokuphepha kweenqhema zemmoyeni nazisemsebenzini. Godu unqophe ukukhambisana nemilayelo ye-International Atomic Energy Agency neendlela zayo zokusebenza eziphambili.                                                    


6.    UmTlamo WomThethomlingwa WokuThuthukisa UmThombo We-Petroleum
6.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komTlamo womThethomlingwa wokuThuthukisa umThombo we-Petroleum. UmThethomlingwa lo uletha indlela yokubetha umthetho nokulawula kobanyana kuzokuvuleka amathuba amahle wamasiso, wokuhluma newokwakha imisebenzi emthonjeni wemakethe ye-petroleum.  Ubuye godu ukhanyise nangokusetjenziswa kwehlelo; nokukhutjhwa kwemvumo namalungelo; ukudluliseka kwamalungelo; ukuhlanganyela kwabantu abanzima kilomsebenzi; ukuhlanganyela komBuso kilomsebenzi; iimfuneko zokudlulela kesinye isigaba neemfuneko zamahlelo ajayelekileko kilabo abanamalungelo we-petroleum wokuthengisela iKhamphani ye-Petroleum yomBuso ingcenye ye-petroleum ngentengo evamileko emakethe njenganje.                                                                           

D.    Iminyanya Ezako  

1.    ILanga Le-Afrika 
1.1.    ISewula Afrika izokuhlanganyela nekhonthinenthi ye-Afrika yoke ngeLesibili nakama-25 kuMrhayili wee-2021 ukugidinga iLanga le-Afrika. Ilangeli lilithuba lokukhuthaza ukubumbana kwe-Afrika, kuqiniswe ukulungelelana kwesiphande bekuvuselelwe amandla wokukhambisa i-Afrika eya ndawo yinye.                           
1.2.    ILanga Le-Afrika neNyanga Ye-Afrika kusisiza ngokuthi sazane ngcono njengama-Afrika, khona ekhonthinenthini yekhethu le kunye nephasini lapho amanye ama-Afrika aphalalele khona.  Njengoba sigidinga iLanga Le-Afrika nje, senza lokho sisazi ukuthi i-COVID-19 solo iphikelele ngokuba yingozi kiwo woke amazwe e-Afrikapha. Kumele sibumbane soke ekulwiseni ingogwana le besiqinisekise nokuthi baphephe boke abantu abasekhonthinenthini le.      
                                                                                                                
2.    UmHlangano WeenKhulu NgezePilo EPhasini Loke

2.1    Mhlana ama-21 kuMrhayili wee-2021, uMengameli u-Ramaphosa uzabe asemHlanganweni weenKhulu ngezePilo ePhasini ozokubanjwa ngethungelelwano le-inthanethi; umhlangano lo-ke uzabe usingethwe ngokuhlanganyelwa yi-European Commission neTariyana njengoSihlalo we-G20. 
2.2    UmHlangano lo ulithuba le-G20 nabarholi abamenyiweko, iinkhulu zeenhlangano zamazwe ngamazwe nezeemphande ukwabelana ngelwazi nelimuko abalithole ebujameni bokuqalana ne-COVID-19, bese batlama babe bahlanganise ‘ikambisolawulo ye-Roma.’                                                                                      
2.3    Kulindeleke ukuthi ikambisolawulo ezakuhlanganiswa leyo izakulungisa amahlelo wokusebenzisana ahlukahlukileko ibe ijamise nehlelo elihlanganyelweko ukukhandela ezinye izehlakalo zemiraro yezepilo ezingehlela iphasi ngomuso, ijamise godu nesibopho esihlanganyelweko sokwakhisana iphasi eliphephe ngcono, nelilunge ngcono kunye nelinzinze ngcono.  
                                                                                                         
3.    IVakatjho LomSebenzi LikaMengameli Lokuya E-France 

3.1    UMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokuya e-Paris, e-France, ngeVakatjho lomSebenzi, ukusukela nakali-17 ukuya nakali-19 kuMrhayili wee-2021, ayokuhlanganyela nabanengi emHlanganweni weenKhulu WokuSekela NgeeMali ImiNotho Ye-Afrika obizwe nguMengameli u-Emmanuel Macron we-France wangomhla we-18 kuMrhayili.                                
 
3.2    UmHlangano lo ubizwe njengobanyana kubonakele ukuthi i-COVID-19 ibange umraro wezepilo newezomnotho iphasi loke elingakhange kheliyibone solo kwasako.  Nokho-ke iminotho ye-Afrika, khulu khulu e-Sub-Saharan Africa, icatjhazelwe khulu kufadalala komnotho okwenze umlando ngomnyaka wee-2020, ngemva kwama-25 weminyaka solo lesisiphande sihluma ngomnotho ngaphandle kokuqintelisa; nje-ke abonakala afiphele amathemba wokuvuka komnotho walesisiphande ngomnyaka wee-2021.  Nokho-ke ngakelinye ihlangothi ikhonthinenthi ye-Afrika inamandla aqakathekileko namathuba amahle wokuhluma.                                                                        

3.3    UmHlangano weenKhulu lo uzokuhlanganisa abarholi nabasebenzisani be-Afrika ngeenkhulu ezengamele iinjamiso zeemali zamazwe ngamazwe, ngomnqopho wokutlama amagadango ahlanganyelweko azakusiza ukukhuphula ihlelo lokuvuselela elinamandla neliqalelela umuntu woke.  Lelihlelo lokuvuselela lizakusekelwa yikoro yangeqadi nokukhula kwamandla wamabhizinisi.  Ihlelo lokuvuseleleli lizakubuye lifune ukukhuthaza ipumelelo belikhambise msinyana umsebenzi wokweyamela ehlelweni lebhoduluko elinganammoya osilaphazekileko nelikhamba ngekambiso ebudijithali, ngokukhambisana nemiNqopho yezeTuthuko eBambelelako kunye nesiVumelwano se-Paris ngezokuTjhugulukatjhuguluka kweTlayimethi.                                                       

E.    Imilayezo  
1.    Siyabathokozisa

          IKhabinethi Iyabathokozisa Laba Abalandelako:

  • Isiqhema seSewula Afrika somdlalo wokumukezana (i-relay) webanga eliyi 4x100 yamamitha ngokuthumba kwaso imendlela yegolide ePhaliswaneni leenKutani zePhasi emDlalweni wokuMukezana ebelibanjelwe e-Silesia, ese-Poland.                                                                          
  • Abavezi bedokhyumenthari yokuthoma i-My Octopus Teacher, ye-Netflix yeSewula Afrika, ethumbe unongorwana we-Oscar eKorweni yamaDokhyumenthari APhuma Phambili (i-Oscar for Best Documentary Feauture).  
  •  I-Tshakhuma Tsha Madzivhandila Football Club, ngokwenza kwayo umlando ngokubetha i-Chippa United nge-1-0 emdlalweni orhanyazelako wamafayinali we-Nedbank Cup eTatawini lemiDlalo leFreyistata, elise-Bloemfontein, ngoMgqibelo naka-08 kuMrhayili wee-2021, esizinini yokuthoma ye-DStv Premiership.  Isiqhemesi-ke nje siyokujamela ilizwe leSewula Afrika ku-CAF Confederation Cup ngesizini ezako.                                    

2.    Silila Imbiko  
         
IKhabinethi Iyililela   Imbiko Imindeni Nabangani Balaba Abalandelako: 

  • UNom. Abderrahmane Benkhalfa (obekaneminyaka ema-72), isazi sezeemali nesakhe saba nguNgqongqotjhe wezeeMali e-Algeria. Ngesikhathi uMengameli u-Ramaphosa anguSihlalo umnyaka woke ku-AU, wakhetha uNom. Benkhalfa njengesinye seenThunywa eziKhethekileko ze-AU eendabeni ze-COVID-19, kobanyana zibuthelele isekelo leemali emazweni ngamazwe nelinye isekelo lokusiza ikhonthinenthi ye-Afrika kumabhubhisa oyi-COVID-19.                          
  • UMm. u-Nadia Goetham (obekaneminyaka ema-46), umgadangisiincwadi owazakhela ubunzinzo emsebenzini wobubikiindaba, wadlulela phambili wayozivulela umsebenzi omuhle nowambuyisela mbala wokugadangisa iincwadi, lapho enza khona umehluko obonakalako. Bekayikutani yeencwadi (nokulandisa iindaba) kunye nokuthiya iintolwani, kanti bekanethando elinothileko lokuthuthukisa abanye abantu.                                                                                                                                                   
  • UNom. Isaac Mogase (obekaneminyaka ema-78), owakhethelwa ukuba yiMeyara yentando yenengi yokuthoma yedorobha leJwanisbhege ukusukela ngomnyaka we-1995 ukuyokufika kewee-2000.  Anjalo nje ubuye abe nguMakekere womZabalazo abe godu msekeli omkhulu wamalungelo weenqhema eziqalelela umphakathi.                                                                                                   
  • INdlovukazi uShiyiwe Mantfombi Dlamini Zulu (obekaneminyaka ema-65), uMjaphethe weKosi yamaZulu. Bekakhethelwe ukuba Mjaphethe weKosi yamaZulu ngemva kokucima kwelanga elinguSobentwabakhe, u-Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu (obekaneminyaka ema-73) ngoNtaka wee-2021.    
     

F.  Ukuqatjhwa              
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    Amalunga WomKhandlu WokuMaketha ZokuLima (i-National Agricultural Marketing Council)            
(i)    UNom. Gerhard Schutte;
(ii)    UNom. Angelo Petersen;
(iii)    UPhrof. Mzukisi Qobo;
(iv)    UNom. André Jooste;
(v)    UMm. uThandeka Ntshangase;
(vi)    UNom. Sifiso Julius Mhlaba;
(vii)    UMm. u-Nonie Mokose;
(viii)    UMm. u-Shandini Naidoo;
(ix)    UMm. uFezeka Mkile; kunye 
(x)    noDorh. Sharon Thembi Xaba.

2.    UMm. u-Susan Clare Middleton oqatjhelwe ukuba liSekela likamNqophisi Zombelele (i-DDG): UkuLawulwa KweenHlambi emNyangweni wezamaHlathi, zeenHlambi nezeBhoduluko.                                                      
3.    UMm. uThembisa Futshane oqatjhelwe ukuba ngu-DDG: IFundo yomPhakathi nokuThwasisa emNyangweni wezeFundo ePhakemeko nokuThwasisa.                                                  
4.    UNom. uKhumbula Ndaba oqatjhelwe ukuba ngu-DDG wemiSebenzi yeHlangano emNyangweni wezokuThuthukiswa kweHlalakuhle yomPhakathi.                                                                
5.    UMm. u-Sebolelo Mercedes Zwane oqatjhelwe ukuba ngu-DDG: ZokuHlela NokuSekela emNyangweni wezeSayensi nezaMandla wokuSungula.               
6.    UDorh. Kgosientso David Ramokgopa oqatjhelwe ukuba siKhulu se-Infrastructure South Africa emnyangweni i-DPWI.                    

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams – UmKhulumeli weKhabinethi            
Iselifoni:   083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore