Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi WangaLesitfsatfu, Mhla ti-9 Indlovulenkhulu 2022

A.    Tindzaba Talelive

1.    Kungcubutana kwe-Russia ne-Ukraine
1.1.    Ikhabhinethi isatsintsekile kakhulu ngalokungcubutana lokuchubekako emkhatsini kwe-Russia ne-Ukraine. Tindleko tetenhlalo netemnotfo talokungcubutana tiyalimata futsi umtselela wato utawuviwa ngumhlaba wonkhe.  
1.2.    Ikhabhinethi yenta lubito lwekutsi kube nekucocisana lokunebudlelwano lobuhle lobutawuta nesisombululo futsi incusa onkhe emacembu kutsi awatsetsele etulu emalungelo eluntfu futsi awavikele, futsi alandzele tibopho letimayelana nemtsetfo wemave ngemave kanye newemtsetfo webuntfu wemave ngemave.  
1.3.    Hulumende uyachubeka kusita bantfu baseNingizimu Afrika  kute bakhone kuphuma e-Ukraine futsi linyenti labo selikhonile kubuya ekhaya. Siphindze savakalisa kutsintseka kwetfu mayelana nendlela baphatfwa kabi ngayo bantfu base-Afrika labatama kweca imincele yemave ngemave ngalesikhatsi. 
1.4.    Siyatsemba kutsi emave lasatfutfuka kufuneka aniketwe sigaba lesikhulu sekuba nelivi lelivakalako nalelitawuba nemtselela ekuphatfweni kwetikhungo tekuphatsa temave emhlaba. Ngaloko iNingizimu Afrika isekela kutsi kube neluhlelo lwekulingana lolwengetiwe lwemave ngemave kanye nelekuvuselela tikhungo temave ngemave kute kugcugcutelwe kulingana lokukhulu. 

2.    Inkhofa Yekutjala Timali yaseNingizimu Afrika (SAIC) 
2.1.    INingizimu Afrika itawubamba i-SAIC yayo yesine ngaLesine, mhla ti-24 Indlovulenkhulu 2022 e-Sandton Convention Centre eJozi. Lenkhofa iyincenye yemkhankhaso wahulumende wekuheha lutjalo timali lolumathriliyoni la-R1.2 ngesikhatsi lesiminyaka lesihlanu, futsi itawuhanjelwa malunga lavela eNingizimu Afrika newemave ngemave kute kucociswane ngematfuba ekutjala timali.  
2.2.    Kusukela kunkhofa yekucala yangemnyaka we-2018, iNingizimu Afrika ikhonile kuheha kutibophelela lokumabhiliyoni la-R774 lafaka imikhakha lehlukahlukene yetemnotfo. Lolutjalo timali lolusha lutasisita ekutseni sikhulise umnotfo, sakhe ematfuba emisebenti ledzingekako kakhulu nasekutfutfukiseni timphilo tebantfu. 

3.    Lokusha Mayelana Nesifo Seligciwane  Lekhorona (i-COVID-19)   
3.1.    Ikhabhinethi iyayibonga lemitamo yalelive yekulwa ne-COVID-19 kodvwa iyacwayisa kutsi lemphi isengakapheli, futsi icela bonkhe bantfu eNingizimu Afrika kutsi bahlale bacaphele nekutsi bachubeke bativikele kute bacedze lokusabalala kwaleligciwane lelibulalako. 
3.2.    Ikhabhinethi iyanetiseka ngekutsi cishe kusetjentiswe imitsamo yemutsi wekugomela i-COVID-19 letigidzi leti-32 nangekutsi bantfu labadzala labangetulu kwemaphesenti la-42 bagome ngalokuphelele.
3.3.    Kodvwa-ke, bantfu labangakagomi solo abakavikeleki ku-COVID-19 futsi imphilo yabo isebungotini betemphilo kubo nakulabo labasedvute kwabo. Kugoma kutawuhlala kuyindlela lencono kakhulu yekulwa ne-COVID-19, futsi Ikhabhinethi yenta lubito kubo bonkhe labaneminyaka le-12 nalengetulu kutsi bagome ngaphandle kwekuchubeka bacitse sikhatsi. 
3.4.    Imitsamo yemitsi yekugoma letikhutsati nyalo seyiyatfolakala mahhala kubantfu labanengi futsi Ikhabhinethi yenta lubito kulabo labavumelekile kutsi baye kuyotfola letikhutsati masinyane. Kufuneka futsi kutsi sichubeke kufaka tifonyo letivala kokubili umlomo nemphumulo, sihlale sigeze noma sisebentise sibulali-magciwane njalo,  sihlale ngekuchelelana nangekucinisekisa kutsi sihlala sivule emafasitelo kute kungene umoya ngalokufanelekile. 

4.    Inkhofa Yase-Afrika Yetemandla
4.1.    Ikhabhinethi iyakwamukela lokuphutfula ngemphumelelo Inkhofa Yase-Afrika Yetemandla lebeyibanjwe ngevidiyo nangekuhanjelwa ngebantfu eKapa kusuka mhla lu-1 kuya kumhla ti-3 Indlovulenkhulu 2022 ngaphansi kwalesihloko: Umhlangano Wetemabizinisi Lokhetsekile Wemkhakha Wetemandla We-Afrika”. Lomhlangano uhlanganise  bantfu labadlala indzima bemave emhlaba nebalapha ekhaya lababuya kumkhakha wetemandla kute bacocisane mayelana nekutsi livekati i-Afrika ingawasebentisa njani emandla njengesisombululo sekukhulisa umnotfo nesekutfutfukisa timphilo tebantfu. 
4.2.    INingizimu Afrika isatibophelele ekutfoleni kusebentisa emandla agezi lohlukahlukene lohambisana nemigomo yentfutfuko kanye nemigomo yayo yetesimo selitulu ibe icinisekisa kuvikeleka kwekuphakelwa kwawo.  

5.    Kucashwa kulitsimba letekuvikela
5.1.    Ikhabhinethi yamukela lokucashwa lokusezingeni lelisetulu lokusandza kwenteka Kuloluphiko Lwavelonkhe Lwetekushushiswa (i-NPA) naku-Ejensi Yahulumende Yetekuvikela (i-SSA). Mengameli Ramaphosa ucoke Ummeli Andrea Johnson kutsi ahole Luphiko Lwetekuphenya lwe-NPA Nelincusa Thembisile Majola abe nguMcondzisi-Jikelele (i-DG) we-SSA.  
5.2.    Mengameli futsi ucoke Ummeli Navill Somaru kutsi abe nguMphatsi Webashushisi Bahulumende (i-DPP) eFree State; Ummeli Matodzi Rachel Makhari-Sekhaolelo abe ngu-DPP eNyakatfo Nshonalanga neMmeli Nicolette Bell abe ngu-DPP eNshonalanga Kapa. 
5.3.    Laba labacashiwe batawukhulisa emandla ekuphenya nekushushisa tonkhe tehlakalo tebugebengu netenkhohlakalo. 

6.    Kuvakashela kuyohlola kwetfulwa kwetinsita
6.1.    Ikhabhinethi iyakwemukela lokuvakasha kwekuyohlola lokube nemphumelelo lokwentiwe Indvuna Yetemisebenti Yahulumende Neyesakhiwonchanti, Mk Patricia De lille kanye neNdvuna Yelihhovisi Lamengameli, Mnu Mondli Gungubele, ku-N2 Nodal Project KuMasipala we-Nelson Mandela Bay eMpumalanga Kapa ngalesibili, mhla ti-8 Indlovulenkhulu 2022.
6.2.     Lokuvakasha kuyincenye yemitamo yahulumende yekutsi ekuhambeni kwesikhatsi kube neluhlolo-ngco lwahulumende lwenchubelekembili leyentiwe mayelana nekufezekisa Lisu Lwesakhiwonchanti Lwekutjala timali lwekuvusa umnotfo kabusha kanye nekwakha imisebenti. 
6.3.    Lomklamo ufaka ekhatsi ematfuba ekwakhiwa kwetindlu letinsha leti-12 100  lonendzawo le-500 000 m² yetitolo, yemabhizinisi, yemahhovisi kanye neyetikhungo tetimboni, kanye nemgamu lophelele wetikhungo temmango netenhlalo.

7.    Lilanga Labomake Lemave Emhlaba 
7.1.    INingizimu Afrika ihlanganyela kanye nemmango wemave emhlaba ekukhumbuleni Lilanga Lemhlaba Labomake ngaLesibili, mhla tinge-8 Indlovulenkhulu 2022. Lelilanga leli lekubuyeketa kutsi sesihambe libanga lelingakanani ekutfutfukiseni tekulingana ngekwebulili nekutsi yini ledzinga kwentiwa kute kutsi sibe sive lesilingana kakhulu ngekwebulili.  
7.2.    Kuyayijabulisa Ikhabhinethi lokuphumelela lokunyenti lokufanele kutsi kubungatwe kusukela kwacala intsandvo yelinyenti. INingizimu Afrika yente inchubekelembili ekukhutsateni kulingana kwabomake etindzaweni letifanana nahulumende, tinhlangano temmango, ekulawulweni kwetebulungiswa, kutemidlalo netemasiko. Nanoma kunjalo, Ikhabhinethi iyagcizelela kutsi kusesekunyenti lokufanele kutsi kwentiwe kucinisekisa kuhlanganyela kwabomake emnotfweni wase Ningizimu Afrika ngalokuphelele nalokulinganako.
7.3.    Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela kubekwa esikhundleni kweNingizimu Afrika kutsi ibe nguSihlalo weseshini yemashumi lasitfupha nesitfupha wekhomishini yeNhlangano Yamhlabuhlangene lemayelana neSimo Sabomake letakubanjwa kusukela ngeMsombuluko, mhla ti-14   Indlovulenkhulu kuya kuLesihlanu, mhla tinge-25 Indlovulenkhulu 2022.

8.    Kuvikeleka kwembuso 
8.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuboshwa kwebantfu nguMgcinimafa waseMelika labasolakala kutsi bayabandzakanyeka ekushushumbiseni imali. Siyachubeka nekusebentisana nebalingani betfu bemave emhlaba kutsi silwe sicedze kuhanjiswa kwetimali ngalokungekho emtsetfweni. 
8.2.    Imibutfo yetfu lebukene netekuvikela igadze ngalokusezingeni lelisetulu futsi ihlala njalo ibonisana nebetinsita tetinhloli, tangekhatsi kweNingizimu Afrika netangaphandle.  Umsebenti wabo ufaka ekhatsi kuntjintjiselana ngelwatiso mayelana nekwesatjiswa lokwentiwa ngebudlova nebuphekula lobubi kakhulu.

9.    Budlova bemmango
9.1.    Ikhabhinethi iyatigceka tehlakalo tebudlova netekungcubutana kwemmango lokusandza kwenteka e-Alexandra dvutane neSandton. Kute lizinga lekungenetiseki lelingatsetselelwa ekubeni yimbangela yekunyatsela emalungelo ebantfu kulelive.
9.2.    Ikhabhinethi ikwemukele kungenelela ngekushesha kwema-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo, lokuholele ekutsini kubuyiselwe letintfo esimeni lesifanele kulendzawo kanye nekuboshwa kwalabanye labanyenti labasolwa ngekubhebhetsela lobudlova bemmango.  
9.3.    Imimango icelwa kutsi isebentise tindlela letikhutsata kuthula kusombulula kungcubutana kanye nekubika kuma-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo yonkhe imisebenti lengekho emtsetfweni.  
 
10.    Temnotfo 
10.1    Ikhabhinethi iyatibona letinombolo talemikhicito yalelive seyiyonkhe (i-GDP) letisandza kukhishwa Telubalobalo TaseNingizimu Afrika letikhomba kutsi i-GDP ikhule ngemaphesenti la-1.2 kukota yesine yemnyaka we-2021, emva kwekuncipha ngemaphesenti la-1.7 kukota yesitsatfu yemnyaka we-2021. Loku kwenta kutsi lizinga lemnyaka lekukhula kwemnotfo lemnyaka we-2021 libe maphesenti la-4.9. Tintfo letibangele lokukhula kwalomnotfo kwatfolakala kutsi tekulima, tekukhicita, tinsita, netekutfutsa. 
10.3 Ikhabhinethi isatibophelele ekuchubekeni kusebentisana nebalingani bayo kute ikhulise umnotfo lofaka wonkhe wonkhe nasekwenteni simo lesingakhona kubukana netinseyeya tekuswelekala kwemisebenti, tebuphuya netekungalingani. 

11.    Kufakwa endalini kwebuchwepheshe bekuchumana ngemagagasi emoya lafunwa kakhulu 
11.1.    Ikhabhinethi ihalalisele Umtimba Lotimele Wetekuchumana waseNingizimu Afrika  ngekucala kwendali yekutsengisa kwebucwepheshe bekuchumana  ngemagagasi emoya lafunwa kakhulu.  
11.2.    Iphindze futsi yahalalisela bafakiticelo labebahlanganyele kulendali ngaLesibili, mhla ti-8 nangaLesine, mhla ti-10 Indlovulenkhulu 2022, lokukhombisa inhloso yemboni yetekuchumana ngemakhebuli yekuchubeka nekutjalimali kusakhiwonchanti setedijithali salapha eNingizimu Afrika. 
11.3.    Hulumende uyachubeka nekutinikela ekwakheni simondzawo lesivumelako sekusetjentiswa ngalokuphelele sebucwepheshe bekuchumana ngemagagasi emoya, hhayi-nje kutsi kube timboni tetekuchumana ngemakhebuli kepha kuphindze futsi kuzuzise umnotfo nemmango.  
11.4.    Kunikwa imvume bucwepheshe bekuchumana ngemagagasi emoya kutawenta kancono likhono lebasebentisi betekuchumana ngabomakhalekhikhini kutsi bakhe tekuchumana ngemakhebuli lokunemandla kakhulu lokufinyela tindzawo kakhulu kuphindze futsi kutfolakale. Tinzuzo letinkhulu talenchubo lebeyibukwe ngalabovu tifaka ekhatsi kuncishiswa kwetindleko tedatha kanye nekuchumana ngeliphimbo.  
11.5.    Lobucwepheshe betekuchumana futsi kulindzelwe kutsi kufake ligalelo ekushintjweni kwetemnotfo emikhakheni leminyenti leyehlukene kantsi futsi imali letawutfolwa kulendali itawufaka imali lengetulu kwetigidzigidzi leti-R8 kumalingena yavelonkhe. 

12.    Luphenyo Lwekhomishini Yavelonkhe Yemalothari (i-NLC)
12.1.    Ikhabhinethi iyicaphele inchubekelembili lenkhulu lezuzwe Luphiko Lwetekuphenya Lolukhetsekile eluphenyweni lwalo lolukhulu lwekuphatfwa kabi kwetimali kanye nenkhohlakalo ngekhatsi kwe-NLC, yaphindze futsi yacela lamanye ema-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo labukene naloludzaba kutsi aphotfule umsebenti wawo masinyane. Loku kutawucinisekisa tinyatselo letifanele kutsi titsatselwe bantfu noma tinkampani letitsintsekako lokuphatfwa kabi kwetimali ngalokungekho emtsetfweni lebetibekelwe kusita labaphuyile.

B.    Tincumo TeKhabhinethi
1.    Lisu Lesakhiwonchanti Lavelonkhe (i-NIP) 2050

1.1.    Ikhabhinethi ivumile kutsi kufezekiswe i-NIP yanga-2050. Le-NIP iniketa imiklamo letinjini leyentelwe kufaka ligalelo kumigomo yalelive yetekutfutfukisa yetemnotfo netenhlalo yesikhatsi lesidze. 
1.2.    Leluhlelo lutfole tincomo letiyenti ngemuva kwekushicilelwa ngeNgci nga-2021 kute kutsi ummango uphawule ngalo. Emagalelo atfolwa ekubonisaneni nesive kanye nalabanyenti labatsintsekako kulomkhakha walesakhiwonchanti. Lokubonisana kwafaka ekhatsi imitimba yesigodzi neyalelivekati njengeNhlangano Yetekutfutfukiswa Kwemave LangaseNingizimu Ye-Afrika kanye neKhomishini Yetebunye Be-Afrika Yesakhiwonchanti. 
1.3.    I-NIP yenta kutsi kube nekutfutfukiswa kwemanethiwekhi esakhiwonchanti salelive lahambisana neLuhlakamsebenti Lwekutfutfukisa Tindzawo kanye neLuhlelo Lwekutfutfukiswa Kwetigodzi (i-DDM). Igcile ekhwakhiweni kwesakhiwonchanti sekutfutfukisa temnotfo netenhlalo, kanye nekukwakha ematfuba emisebenti kanye nekuhlonyiswa kwebantfu labamnyama ngemakhono etemnotfo labanti.

2.    Kucala Kusebentisa Lisubuciko Legesi Lengemanti (i-LPG) langa-2022
2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kuGazethi yaHulumende kweLisibuciko Lekucala Kusebentisa i-LPG langa-2022 kute kutsi ummango uphawule ngalo. Lelisubuciko lihlose kufaka ligalelo ekulungiseni ludzaba lwetinsayeya tekuphakelwa kwemandla agezi. 
2.2.    Lelisubuciko libukene, emkhatsini walokunye, tiphawukuma temakethe ye-LPG yamanje, sakhiwonchanti lesikhona, sikhungo sekuncuma tintsengo kanye nemandla lakhona kwamanje ekukhicita emasilinda e-LPG. Lelisubuciko liphindze futsi libukane nemkhankhaso wetekuphepha nekucaphelisa kuphakamise bungibo begesi yalapha ekhaya njengemafutsa langalimati simondzawo.

3.    Lisubuciko Lekwehlwaya Lemboni Yetetimbiwa LaseNingizimu Afrika
3.1.    Ikhabhinethi ilivumile Lisubuciko Lekwehlwaya Lemboni Yetetimbiwa LaseNingizimu Afrika. Lelisubuciko, emkhatsini waletinye tintfo, liniketa kungenelela masinyane kwelisu layo lekufezekisa kuhlela lokukhulu kwesayensi yekuma kwemhlaba kwenta kancono imininingwane yalelive yetesayensi yekuma kwemhlaba.  
3.2.    Lelisubuciko liphindze futsi lihlongote lubanjiswano emkhatsini weLitiko Letimbiwa Nemandla neKoporasi Yetekutfutfukiswa Kwetimboni kucinisekisa kutsi lokwehlwaya kufaka ekhatsi tinkampani tekwehlwaya letisacatfuta. Liphindze futsi licinise indzima yelucwaningo lefanele kutsi idlalwe tikhungo telucwaningo njenge-MINTEK neMkhandlu Wetesayensi Nelucwaningo Lwetetimboni, kanye neluhlelo lwetekutfutfukiswa kwemakhono.
3.3.    Lelisubuciko liyincenye yemkhicito wekubonisana lokubanti emkhatsini wahulumende, timboni kanye nalabanye balingani betenhlalo. Tetimbiwa tinchubeka nekuba ngumgogodla wetemnotfo walelive.  

4.    Kwenta Lisubuciko Letekuvuselela Luhlelo Lwe-Batho Pele Lwanga-2021 Kutsi Lisebente 
4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwenta Lisubuciko Lwetekuvuselela Luhlelo Lwe-Batho Pele Lwanga-2021 Kutsi Lisebente. Lelisubuciko lingumphumela welucwaningo lolunyenti lolwentiwe nguhulumende netikhungo letitimele mayelana nekusebenta ngemphumelelo kweNchubomgomo Ye-Batho Pele yanga-1997.  
4.2.    Lelisubuciko liniketa tinsika letisihlanu letikhombindlela emazingancane lafanele kutsi atfotjelwe nguwo onkhe ematiko. Letingenelelo letiphakanyisiwe titawunika luhlelo lwekwetfulwa kwetinsita lokugcile kutakhamuti emandla ekusebenta.  
4.3.    Lelisubuciko litawenta kutsi kuciniswe umbuso lonelikhonokwenta, lonenkhambo lefanele nalotfutfukisako, lichubeka nekuba singenelelo lesibalulekile ekusebenteleni takhamuti taseNingizimu Afrika. Litawuphindze futsi licinise kufezekiswa kwemitsetfomgomo lesiphohlongo ye-Batho Pele. Ekugcineni, luhlose kuchuba kwenta tigucuko kutekutiphatsa ngekhatsi kuTemisebenti Yahulumende. 

5.    Kuchitjelwa kwenchubomgomo yebucwepheshe betekuchumana ngemagagasi emoya nekusetjentiswa kwenchubomgomo mayelana nekwenta ilayisense yenetiwekhi yekufinyelela levulekile lete tintsambo (i-WOAN) 
5.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kuchitjelwa kwenchubomgomo yebucwepheshe betekuchumana kanye nekucondziswa kwenchubomgomo mayelana nekuniketwa ilayisense kwe-WOAN kutsi kushicilelwe kute kutsi ummango uphawule ngako. Letichibelo letiphakanyiswako tisusa tidzingeko tekutsi i-WOAN ibe nelayisense. 
5.2.    Ikhabhinethi nga-2019 beyiyivumile lenchubomgomo yebucwepheshe betekuchumana nekusebenta kwenchubomgomo mayelana nekutsi i-WOAN ibe nelayisense kunika emandla ekusebenta Umtsetfo Wetekuchumana ngekwe-Elekthroniki, wanga-2005 (Umtsetfo wema-36 wanga-2005). Kwentiwa kwelayisense yebecwepheshe betekuchumana kutachubeka nekuba yintfo lebalulekile emkhankhasweni wekuvusa umnotfo walelive. 

6.    Sikhwama Sekuhhamuleka Kutematekisi (i-TRF) sekunciphisa lifutse le-COVID-19 
6.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwelulwa kwesikhatsi sekuvala kufakwa kweticelo te-TRF ye-COVID-19, sesuswa kumhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2022 sayiswa kumhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2023. Le-TRF, lenesabelomali lesilinganiselwa kutigidzigidzi leti-R1.135, saphakelwa njengenkhokhelo leyentiwa kanye kuphela kute kutsi kuncishiswe umtselela lomubi etimalini lobangelwe yi-COVID-19 embonini yematekisi.  
6.2.    Sikhwama Savelonkhe Sekuhlomisa Ngetemnotfo ngiso lesokukhipha lesincephetelo kunikwe bonkhe bosomatekisi labasemtsetfweni labanemalayisense lasebentako,  bosomabhizinisi bemakhumbi, ematekisi lamancane ema-metered taxis kanye nematekisi labitwa nge-App ema–e-hailing. 

C.    Imitsetfosivivinyo
1.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Temaposi AseNingizimu Afrika (i-SAPO) wanga-2021


1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchitjelwa we-SAPO kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uhlose kuchibela Umtsetfo we-SAPO, wanga-2011 (Umtsetfo wema-22 wanga-2011).
1.2.    Letichibelo letiphakanyisiwe tihlose kwenta i-SAPO isebentise lelitfuba lekutfutfuka kwetebucwepheshe emkhakheni wayo. Itawukwati kubuyeketa imisebenti yayo iphindze futsi ikhulise ligunyakwenta layo. Itawuba ngumtfulitinsita wetekuposa nekuhambisa emaphasela lokwehlukahlukene; tekusebenta letihlanganisiwe; temnotfo wetebucwepheshe, kantsi futsi itawuba sikhungo setedijithali semabhizinisi nemimango. Letichibelo letiphakanyisiwe, letihambisana neMtsetfosihlongoto Wenchubomgomo Yavelonkhe Ye-ICT Lehlanganisiwe yanga-2016, iphindze futse yente kancono imogomo yetekwengamela ye-SAPO.

2.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Libhange Leliposi LaseNingizimu Afrika wanga-2021
2.1     Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Libhange Leliposi LaseNingizimu Afrika. LoMtsetfisivivinyo uchibela Umtsetfo weLibhange Leliposi, wanga-2010 (Umtsetfo we-9 wanga-2010) kuwenta uhambisane neMtsetfo weTemabhange, 1990 (Umtsetfo wema-94 wanga-1990). Wenta kutsi kusungulwe iNkampani Lenkhulu Lephetse Libhange Leliposi eNingizimu Afrika ngekwemibandzela yeMtsetfo weteMabhange wanga-1990. 
2.2    Ummango sewubonisene ngaloMtsetfosivivinyo kute kutsi uwucinise. Utawutsi ungemukelwa njengemtsetfo, Libhange Leliposi litawukwati kusebenta njengesikhungo lesitimele lesineluhlakamsebenti lwaso lwekulawula lolungekho ngaphasi kwe-SAPO.

3.    Umtsetfosivivinyo Wetekuphatfwa Kwenkhukhuma Leyingoti
3.1    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wesikhwama Setekuphatfwa Kwenkhukhuma Leyingoti kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kusungulwe sikhwama njengekubeka kweNchubomgomo Yetekuphatfwa Kwenkhukhuma Leyingoti.
3.2    Letimali titawugcogcelwa kusetjentiswa maleyana nekuphatfwa kwetenkhukhuma leyingoti. Itawusita ekwakheni sakhiwonchanti lesitawubukana, sinikete silondvoloti kanye nekwengamela kulahlwa kwalomphelo kwenkhukhuma leyingoti. Lesikhwama sitawulawulwa ngeSikhungo Savelonkhe Setekulahlwa Kwenkhukhuma Leyingoti. 
3.3    INingizimu Afrika izuza emandla agezi lahlobile lakhicitwa kuSiphehligezi Senuzi  eKoeberg. Lokunye futsi, iNingizimu Afrika ichubeka nekuba ngumkhiciti lomkhulukati wemikhicito yetekulapha lecilonga iphindze futsi yelaphe mdlavuta emhlabeni. 

D.    Imikhosi Letako

1.    Luvakasho Lwetemsebenti LwaMengameli waseMozambique
1.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa utawube angenise umlingani wakhe waseMozambique, Umhlonishwa Mengameli Filipe Nyusi ngaLesihlanu, mhla ti-11 Indlovulenkhulu 2022. 
1.2.    Loluvakasho lutawucinisa lubanjiswanobubili, lwetigodzi kanye nelwelivekati emkhatsini waletive letimbili. Luphindze futsi lucinisa budlelwane kanye nekubambisana emkhatsini weNingizimu Afrika neMozambique, ngekwetepolitiki netemnotfo. 

2.    Imbizo Yelihhovisi laMengameli eNyakatfonshonalanga 
1.1.    NgeMgcibelo, mhla ti-12 Indlovulenkhulu 2022, Mengameli Ramaphosa utawuhola litsimba leliya eNyakatfonshonalanga kuyobamba Imbizo yeLihhovisi laMengameli. Ngesikhatsi salomkhosi, Mengameli kanye nebaholi bato totintsatfu tinhlaka tahulumende batawukhulumisana nemimango yaseNyakatfonshonalanga. 
1.2.    LeMbizo yaMengameli yanga-2022 yekucala inika Mengameli inkhundla yekukhulumisana nemimango mayelana naloko labahlangabetana nako onkhe malanga ekuphila kwabo kanye nekwetfulwa kwetinsita nguhulumende. Bahlali nabo batawuhlanganyela-ngco ngetiphakamiso tabo mayelana nekutsi iNingizimu Afrika singayikhulisa kanjani sikanyekanye, ngaphandle kwekutsi kube khona labasalela emuva.
1.3.    Kwakhela etukwe-DDM, lokubita kutsi kube nekubambisana lokukhulu emkhatsini wetakhamuti kanye nebameleli bemmango, Ikhabhinethi icela imimango yaseNyakatfonshonalanga kutsi ikhulumisane-ngco naMengameli futsi bente loko lokubakhatsatako kanye netiphakamiso tabo tivakale. 

2.    Lilanga Lemalungelo Eluntfu
2.1.    Ikhabhinethi iyalwemukela luchungechunge lwetinkhulumiswano nemikhosi ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka Webunye Nekuvusetela: Kuvikela neKulondvolota Emalungelo Eluntfu Etfu Lesiwatfolile” lechutjwa njengencenye yekukhumbula Lilanga Lemalungelo Eluntfu kulomnyaka ngeMsombuluko, mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2022. Loku kuphindze futsi kufake ligalelo ekuhloleni inchubekelembili yemklamo wesive wentsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo. 
2.2.    Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise leNyanga Yemalungelo Eluntfu kwakha lubumbano lolukhulu lwenhlalo, kwakha sive kanye nekutatisa kwawonkhewonkhe. Kungumsebenti wetfu njengesive kwenta siciniseko sekutsi siphokophela kutfutfukiswa kwemnotfo lokufaka wonkhe umuntfu ekhatsi, sibe kepha sicinisekisa silwa nelubandlululo lwelibala, kukhetsa, kutondza bekuchamuka kanye nako konkhe kungabeketelelani.  

3.    Liviki Lavelonkhe Lemanti  
3.1.    Umkhankhaso weLiviki Lavelonkhe Lemanti utawubanjwa kusukela ngeLisontfo, mhla tinge-20 kute kube nguMgcibelo, mhla tinge-26 Indlovulenkhulu 2022, futsi ugcile kusidzingo sekuvikela kanye nekulondvolota imitfombo yetfu yemanti.
3.2.    Nanoma-nje kunetimvula letinyenti letetayelekile etindzaweni letinyenti takulelive kuletinyanga letimbalwa letendlulile, iNingizimu Afrika iyachuba nekuba live leleswela emanti. Lingulelinye lemave lange-30 lomisile emhlabeni futsi emanti alo lamanyenti awemvula. 
3.3.    Ikhabhinethi imisa takhamuti sibindzi mayelana nekutsi emanti empopi aphephile kutsi bantfu bangawasebentisa, njengobe kucinisekiswe Sikhungo Savelonkhe Setetifo Letitsatselwanako, kutsi imibiko lemayelana nebungoti bemanti lanatfwako lekutsiwa abanga i-typhoid fever ayisiloa iciniso. Hulumende uphutfumisa kutfunyelwa kwemanti emimangweni.

E.    Imilayeto

1.    Kuhalalisa
Ikhabhinethi indlulisela kuhalalisa netilokotfo letinhle ku: 

  • Licembu Lekhilikithi Labomake laseNingizimu Afrika, labaphakamisa ligama leNingizimu Afrika kuMchudzelwano we-ICC yeNdzebe Yemhlaba Yekhilikithi Yabomake eNew Zealand. 
  • Umsubatsi Stephen Mokoka, locophe lirekhodi lemhlaba labobabe la-50 km ngesikhatsi sema-awa lamabili, imizuzu lenge-40 nemasekhondi la-13, kumchudzelwano we-Nedbank Runified Breaking Barrriers lobewubanjelwe eGqeberha, eMphumalanga Kapa, ngeLisontfo, mhla ti-6 Indlovulenkhulu 2022. 

2.    Kudvudvuta 
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani ba:

  • Mnu. Mandla Ka-Mabuza (47), liciko, ligagu  lekukhuluma kanye nalobekadze anguMengameli weNhlangano Yebafundzi eNingizimu Afrika i-South African Students’ Congress. Bekangumsebenti waphambilini kuLitiko Letemisebenti Yahulumende Nesakhiwonchanti.
     

F.     Kubekwa Etikhundleni 
Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.

1.    Mnu. Zane-Udien Dangor njenga-DG kuLitiko Letebudlelwane Bemave Emhlaba Nekubambisana. 

2.    Mk. Phindile Patronella Mkwanazi njengeLisekela-DG: Kufundza Nekutfutfuka Ngekwebungcweti kuSikolwa Savelonkhe Sahulumende. 

3.    Mnu David Mamphitha njengeMphatsihhovisi Lomkhulu weMkhandlu Wetemphilo Netekuphepha Emayini.   

4.    Bantfu labatawusebenta kuMkhandlu Wetinsita Tetindizamshini Temave emhlaba: 
(a)    Mk. Nomveliso Ntanjana (Sihlalo);
(b)    Mnu. Nare Thupana (Lisekelasihlalo);
(c)    Mnu. Grant Reagon Son;
(d)    Mnu. Tumelo Chipfupa; kanye na
(e)    Mk. Pfumelani Dorcas Mbulayeni.

5.    Bantfu labatawusebenta kuMkhandlu Wetemalayisensi Etetindizamshini: 
(a)    Mnu. Leroy Musa Nsibande (Sihlalo);
(b)    Mk. Raesibe Sharon Kekana (Lisekelasihlalo);
(c)    Mnu. Rickie Rodger Rennie; 
(d)    Mk. Zonica Leanda Mtshali; kanye  na
(e)    Mnu. Ramovha Emmanuel Mbuwe.

Imibuto:
Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore