Isitatimende Somhlangano Wekhabinethi Wangomhla We-09 KuNtaka Wee-2022

A. Ezingundabamlonyeni

1. Irarano Le-Russia Ne-Ukraine

1.1. Ikhabinethi itshwenyeke khulu ngerarano eliragako hlangana ne-Russia ne-Ukraine.  Lelirarano  lenze umonakalo omkhulukhulu malungana neendleko zomnotho nezehlalakuhle kanti umthelela walo  uzokuzwakala  ephasini  zombelele.                                                                                                  

1.2. Ikhabinethi ikhombela kusetjenziswe amaqhinga wesikhozi  sokusebenzisana ngobuzenda bamazwe ngamazwe  ukufikelela ipengu  beyikhombela godu amahlangothi woke ukuthi ahloniphe abe avikele  namalungelo wobuntu, athobele iimbopho zomthetho weentjhabatjhaba nezemithetho  yamalungelo emazweni ngamazwe.  

1.3. Urhulumende uyaraga nokusiza izakhamuzi zeSewula Afrika ezifulathela ilizwe le-Ukraine kanti ezinengi zazo  sele zifikile ekhaya. Sizwakalise nokuphatheka kwethu kumbi ngokuphathwa kumbi kwabantu be-Afrika abalinga ukweqa imikhawulo yamazwe ngamazwe ngalesisikhathi. 

1.4. Sikholwa ukuthi amazwe asathuthukako kufuze nawo abe nesabelo selizwi esibonakalako  eenjamisweni zamandla wokulawula  ephasini. Ngebangelo iSewula Afrika itjhotjhozela ukwethulwa kwehlelo leentjhabatjhaba lokulingana nokutjhugululwa kwamaziko waborhulumende ukukhuphula ukulingana.  

2.  Ikhonfrensi Yezamasiso YeSewula Afrika (i-SAIC)

2.1. ISewula Afrika  izokusingatha Ikhonfrensi Yezamasiso (i-SAIC)  yesine ngeLesine, ngomhla  wama-24 kuNtaka wee-2022 e-Sandton Convention Centre eJwanisbhege.   Ikhonferensi le iyingcenye yejima lokubuthelela i-R1.2 yamathriliyoni esikhathini esiminyaka emihlanu, kanti idosa ikareko  yabajameli bangeSewula Afrika nebephasi  zombelele ukuzokukhulumisana ngamathuba  wamasiso. 

Ukusukela mhlana kubanjwa  ikhonfrensi yezamasiso yokuthoma ngomnyaka wee-2018, iSewula Afria sele idose  ama-R774 wamabhiliyoni ngeembopho zamasiso emakorweni  anabileko wezomnotho. Amasiso amatjha la  azosisiza  ukukhulisa umnotho, kuvulwe imisebenzi etlhogeka khulu godu  kwenziwe nepilo yabantu ibe ngcono. 

3. Zamva Nje NgeSifo SeNgogwana I-Corona (i-COVID-19)

3.1. Ikhabinethi  iyayithokoza  imizamo yelizwe yokulwisana ne-COVID-19, kodwana iyelelisa ngokuthi ipi ayikabukuphela, ngalokho-ke  ikhuthaza boke abantu eSewula ukuthi bahlale bayelele, bahlale bazivikela ukukhandela ukurhatjheka kwalengogwana engumabhubhisa.

3.2. Ikhabinethi ikarwa kukuthi pheze iingidi ezima-32 zomthamo womjovo sele  zisetjenzisiwe nokuthi godu amaphesenti angaphezulu kwama-42 wabantu  abakhulu selajove ngokuzeleko.

3.3. Nokho, abantu abangakabukujova bahlala bangakavikeleki ku-COVID-19 godu bayingozi kibo nakilabo abahlanu kwabo. Umjovo solo uyindlela engcono yokulwisana ne-COVID-19, begodu iKhabinethi ikhombela woke umuntu weminyaka eli-12 nangaphezulu ukuyokujova ngaphandle kokuriyada.     

3.4. Imijovo yokuzaliselela sele ifumaneka simahla kabanengi godu iKhabinethi ikhombela labo abalungelweko ukufumana umjovo wokuzaliselela ukuthi bayokujova msinyana. Kufuze sirage nokufaka amamaski avala kokubili umlomo nepumulo, sihlambe namkha sihlikihle izandla ngesihlanzekisi njalonjalo, siqalangane ngebanga elaneleko godu siqinisekise ukungena kommoya okwaneleko ngokuvula amafesdiri.

4.   Umhlangano Wokukhulumisana Ngeembaseli E-Afrika   

4.1. Ikhabinethi  ithokozele ukubanjwa ngepumelelo komhlangano  weemBaseli e-Afrika  ogade ubanjwe ngethungelelwano levidiyo eKapa  ukusukela ngomhla wo-01 ukuyokufika kumhla we-03  kuNtaka wee-2022 ngaphasi kommongondaba othi: “Umhlangano Owenyulwako  Wekoro Yeembaseli E-Afrika.”   Umhlangano lo   ubuthelele ababambindima ababosaziwako beentjhaba nebekhaya  ekorweni yeembaseli ukukhulumisana ngokuthi ikhonthinenthi ye-Afrika ingazisebenzisa bunjani  iimbaseli njengesikghonakalisi sokukhulisa umnotho nokuthuthukisa ipilo yabantu.  

4.2. ISewula Afrika ihlala izibophelele ukufikelela  umvango weembaseli okhambisana neminqopho yetuthuko yayo neyokutjhuguluka kwetlayimethi khibe kuqinisekiswa  ngokutholakala kweembaseli .   

5. Ukuqatjhwa Kweemphathimandla Esiqhemeni Sezokuphepha

5.1. Ikhabinethi  ithokozele  ukuqatjhwa mhlapha ezingeni eliphezulu emkhakheni weBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA) naku-Ejensi yezokuVikelwa komBuso (i-SSA). UMengameli uRamaphosa uqatjhe u-Adv. Andrea Johnson njengehloko yePhiko lezokuPhenya le-NPA nomZenda uThembisile Majola njengomNqophisi  Zombelele (i-DG) we-SSA. 

5.2. UMengameli uqatjhe godu u-Adv. Navilla Somaru njengomNqophisi wezokuTjhutjhisa (i-DPP) eFreyistata; u-Adv. Matodzi Rachel Makhari-Sekhaolelo njenge-DPP eTlhagwini Tjinglanga no-Adv. Nicolette Bell njenge-DPP eTjingalanga Kapa.

5.3. Ukuqatjhwa lokhu kuzokuqinisa ikghono lethu lokuphenya nokutjhutjhisa zoke izenzo zobulelesi nekohlakalo.

6. Ivakatjho Lokuhlola Ukuphakelwa Kwezenzelwa

6.1. Ikhabinethi  ithokozele ivakatjho  lokuhlola elibe yipumelelo likaNgqongqotjhe wezemiSebenzi kaRhulumende nomThangalasisekelo, uMma. Patricia de Lille noNgqongqotjhe nge-Ofisini kaMengameli, uNom. Mondli Gungubele, lapho  bebakhambele i-N2 Nodal Project kuMasipala we-Nelson Mandela Bay  ePumalanga Kapa ngeLesibili, ngomhla  wo-8 kuNtaka wee-2022.

6.2. Lelivakatjho liyingcenye yomzamo karhulumende wokuhlola ukuraga kwetuthuko yokuphunyeleliswa kweQhinga  lokuSisela kumThangalasisekelo ukuvuselela umnotho nokuvula imisebenzi.

6.3.  Iphrojekthi le iza namathuba amatjha wokwakhiwa kwezindlu ezili-12 100 nendawo yeentolo, iindawo zokuthengisela, iindawo zama-ofisi neendawo zamabubulo, kunye neendawo zeensetjenziswa zomphakathi nezokuzigedla ezizakuthatha indawo engaphezulu kwama-500 000 m²

7. Ilanga Labomma Lamazwe Ngamazwe

7.1. ISewula Afrika ihlanganyele nephasi loke ekugidingeni iLanga laboMma lePhasiloke ngeLesibili, ngomhla  wo-8 kuNtaka wee-2022. Ilangeli lilithuba  lokucabanga ngendima esele ikhanjiwe ekukhutjhulweni kokulingana ngokobulili nalokho ekufuze kwenziwe ukuba sitjhaba esilinganako ngokobulili.  

7.2. Ikhabinethi ikarwe yipumelelo enendima ebonakalako ekufuze igidingwe  solo kwathoma intando yenengi. ISewula Afrika ibe neragelophambili ekukhuphuleni ukulingana kibomma emikhakheni efana neyakarhulumende, emphakathini, ukusetjenziswa kobulungiswa, zemidlalo nezamasiko. Nokho, iKhabinethi iyabuyelela ukuthi kunengi ekusafuze kwenziwe ukuqinisekisa ukuzibandakanya ngokuzeleko nangokulinganako kwabomma emnothweni weSewula Afrika.       

7.3. Ikhabinethi  ibuye yathokozela nokukhethwa kweSewula Afrika ukuba nguSihlalo womhlangano wamatjhumi asithandathu nesithandathu weKomitjhini engobuJamo baboMma yeHlangano  yeenTjhaba eziBumbeneko ogade ubanjwe ngoMvulo, ngomhla  we-14 kuNtaka ukufikela ngeLesihlanu,  ngomhla wama-25 kuNtaka wee-2022. 

8.   Ukuvikeleka Kombuso

8.1. Ikhabinethi itjheje ukubotjhwa kwabantu abasolwa ngokukhukhuthisa iimali, ababotjhwe liZiko leeMali zeliZwe le-United States.   Siyaraga nokusebenzisana  nabasebenzisani bethu bamazwe ngamazwe  ukubulala umukghwa wokukhanjiswa kweemali zomgunyathi.   

8.2. Iimphathimandla zokuvikelwa kwelizwe zihlala ziyelele, begodu zihlala zikhulumisana namakoro wezobuhloli wamazwe, ngaphakathi kweSewula Afrika nangaphandle.   Umsebenzazo, hlangana nokhunye, kukwabelana ngelwazi ngengozi eza ngenturhu yobuzwi aliphikiswa neyobuphekula. 

9. Inturhu Yomphakathi

9.1. Ikhabinethi ikhalime izenzo zamhlapha zenturhu nokulwa tjhatjhalazi e-Alexandra hlanu kwe-Sandton. Akunalitho elingasekela ukwephulwa kwamalungelo wabantu elizweni lekhethweli.

9.2. Ikhabinethi  ithokozele  ukulamula msinyana  kwabathobelisimthetho  okwenze ukuthi kubuye ukuthula endaweni le  kwabe kwabotjhwa nabasolwa abambadlwana ekuzwakala ukuthi ngibo abaphehla inturhu.

9.3. Imiphakathi iyakhuthazwa ukurarulula imiraro ngokuthula  nokuthi ibikele abathobelisimthetho ngazo zoke izenzo zokwephulwa komthetho.

10. Zomnotho

10.1 Ikhabinethi itjheje iimbalobalo zePahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP)  ezikhutjhwe mhlapha liZiko leemBalobalo leSewula Afrika ezitjengise ukuthi i-GDP yeSewula Afrika ikhule nge-1.2% ekoteni yesine yomnyaka wee-2021, ngemva kokurhunyela nge-1.7% ngekota yesithathu yee-2021. Lokhu kuletha ukukhula komnotho weSewula Afrika kwaqobe nyaka kuma-4.9%.  Amakoro asiza khulu kilendima yokukhula kube  ngezokulima, zomkhiqizo, nezenzelwa,  nezokuthutha.

10.3 Ikhabinethi ihlala izimisele ukuraga nokubambisana nabasebenzisani bayo bomphakathi ekukhuliseni umnotho ohlanganyelweko nokwakha ibhoduluko lapho sizokukghona ukuqalana neentjhijilo zokutlhayela kwemisebenzi, umtlhago nokungalingani ngezomnotho.

11.   Ukuthengiswa Kwerherho Lokurhatjha Ngomrhatjho

11.1. Ikhabinethi ithokozise iBandla lezokuThintana leSewula Afrika elizijameleko ngokuthoma umsebenzi wokuthengisa irherho  lokurhatjha ngomrhatjho, nanyana  kusabangisanwa nje emakhotho.

11.2 Ithokozise nabathengi abazibandakanye kilefandesi yokuthengisa ngeLesibili,  ngomhla wo-8 nangeLesine, ngomhla we-10 kuNtaka wee-2022, okulitshwayo lomnqopho lebubulo lezokuthintana ukuraga nokusisisa kumthangalasisekelo wedijithali eSewula Afrika.

11.3. Urhulumende uhlala azibophelele ukwakha ubujamo obukghonakalisa ukusebenza ngokuzeleko  kwerherho lokurhatjha ngomrhatjho, ingasi  emabubulweni  wezethintaniswanoliqha kwaphela, kodwana  nekusizeni umnotho nomphakathi.

11.4. Ukunikelwa kwelayisensi yezinga eliphakemeko  yokurhatjha ngomrhatjho kuzokuthuthukisa zokuthintana nekghono lokungenelela nokufikelela. Inzuzo ekulu ngalelihlelo ekade lajanyelwa ifaka ukwehliswa kweendleko ze-data nokuthintana ngephimbo. 

11.5. Irherho lokurhatjha ngomrhatjho elitjheli lilindeleke ukusiza ekutjhugululeni zomnotho emikhakheni  ehlukahlukileko kanti imali efunyenwe ngokufandesa   izokkufaka imali engaphezulu kwama-R8 wamabhliyoni  esikhwameni seemali selizweloke.

12. Ukuphenywa KweKomitjhini Ye-Lotto YeliZweloke (i-NLC)

12.1. Ikhabinethi itjheje iragelophambili elenziwe yiYunithi yokuPhenya eKhethekileko ngephenyo labo elingeneleleko lokungaphathi ngefanelo nekohlakalo ngaphakathi kwe-NLCC, yakhuthaza abanye babathobelisimthetho  abaphethe indaba le ukuthi baqede umsebenzabo lo msinyana ngokungakghonakalako. Lokhu kuzokuqinisekisa ukuthi kuthathwe amagadango ngokuthi abasolwa namkha iinhlangano ziziphendulele  kuzwangobatjho yokusebenzisa butjhwileni iimali ezazibekelwe abantu abatlhagako.

B. Iinqunto Zekhabinethi 

1.  Ihlelo Lomthangalasisekelo Welizweloke (i-NIP) Lee-2050

1.1. Ikhabinethi ivumele ukusetjenziswa kwe-NIP 2050. I-NIP iqalelela amaphrojekthi anqophe ukusiza iminqopho yelizwe yokuthuthukisa zehlalakuhle nezomnotho. 

1.2. Leliqhinga lifumene  imibono etlolwe phasi ngemva kokukhutjhelwa kwalo emphakathini ngoRhoboyi wee-2021 kobanyana umphakathi uphefumule ngalo. Kwemukelwa  neemphakamiso emikhulumiswaneni nababambisani emkhakheni wemithangalasisekelo. Emikhulumiswaneni le bekukhona neenhlangano zesiphande nezekhonthinenthi yoke ezinjengeHlanganisela yezeTuthuko emaZweni we-Afrika eseSewula (i-SADC) kunye neKomitjhini yezomThangalasisekelo yeHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU).  

1.3. I-NIP iqalelela ukuthuthukiswa kwethungelelwano lomthangalasisekelo welizwe elikhambisana neTlhatlha lokuThuthukiswa kweeNdawo leliZweloke kunye nomFuziselo wokuThuthukiswa kweeNyingi (i-DDM). Linqophana godu nokwakhiwa komthangalasisekelo wokuthuthukiswa kwezehlalakuhle nezomnotho, godu nokuvula imisebenzi namathuba wokuThuthukisa ngobuBanzi abaNzima ngomNotho.      

2.  Ihlelo Lee-2022 Lokusatjalaliswa Kwerhasi I-Petroleum Eyenziwe Yaba Litlelezi (i-LPG)                  

2.1. Ikhabinethi ivumele ukumenyezelwa  eGazedeni kaRhulumende kweHlelo  lokuSatjalaliswa kwe-LPG lomnyaka wee-2022 kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngalo.   Ihlelweli linqophe ukusiza ngokulungisa ukutlhayela kwegezi elizweni lekhethweli.

2.2.  Lelihlelo liqalene, hlangana nokhunye, nobujamo bemakethe ye-LPG, umthangalasisekelo okhona njenganje, isakhiwo sokubeka iintengo nekghono lokukhiqiza iimphathi ze-LPG. Ihlelweli liqalene godu nejima lokuyelelisa ngokuphepha nokukhuphula ubujamo berhasi yangekhaya ngeembaseli ezingasilaphazi ibhoduluko.

3. Iqhinga Lokuthungatha Leemayini ZeSewula Afrika

3.1. Ikhabinethi ivumele iQhinga lokuThungatha   leeMayini zeSewula Afrika. Iqhingeli lizokunikela isizo lamsinyana ehlelweni lalo lokusebenza ukulandela zejiyosayensi, kuthuthukiswe ibuthelelo lemininingwana yejiyosayensi yelizwe lekhethu.  

3.2. Iqhingeli litjhukumisa godu ukubambisana hlangana nomNyango weZenjiwa nezaMandla kunye neHlangano yokuThuthukisa amaBubulo ukuqinisekisa ukuthi  emsebenzini wokuthungatha kuvulwa namasango wokufaka iinkhampani zokuthungatha ezisakhasako. Liqinisa nomsebenzi ekufuze wenziwe ziinhlangano zerhubhululo ezinjenge-MINTEK nomKhandlu wezeRhubhululo leSayensi namaBubulo (i-CSIR) kunye nehlelo lokwakha nokuthuthukisa amakghonofundwa.  

3.3. Leliqhinga limphumela wemikhulumiswano enabileko hlangana norhulumende, ibubulo nabanye  abasebenzisani bomphakathi. Ibubulo leemayini limgogodla wokulinganiseka kwehlelo  lomnotho welizwe. 

 4. Ukusetjenziswa KokuVuselelwa  Kweqhinga Le-Batho Pele Lomnyaka Wee-2021

4.1. Ikhabinethi iphasise iQhinga lokuVuselelwa kokuSebenza kwemigomo i-Batho Pele lomnyaka wee-2021. Leliqhinga limphumela wamarhubhululo enziwa ngurhulumende namaziko azijameleko ngokusebenza ngefanelo komThethomgomo we-Batho Pele womnyaka we-1997.   

4.2. Iqhingeli linikela ngeensika ezihlanu ezizakuba yikombandlela yobuncani bamazinga ekufuze alandelwe ngiyo yoke iminyango.   Iimphakamiswezi zizokuphumelelisa ihlelo lokulethwa kwezenzelwa elinzinze ezakhamuzini. 

4.3. Leliqhinga lizokuphumelelisa ukuqiniswa kwelizwe elikghonako, elisebenza ngefanelo nelithuthukako, okuyindlela yokungenelela eqakathekileko ekusebenzeleni izakhamuzi zeSewula Afrika. Lizokuqinisa godu ukuphunyeleliswa kwemigomo ebunane ye-Batho Pele. Ekugcineni, lizokuletha amatjhuguluko ngokuziphatha kwabaSebenzi bomBuso.   

5. Ukutjhugululwa Komthethokambiso Werherho Lokurhatjha Elifunwa Khulu Nendlela Yomthethokambiso Ngokutholakala Kwamalayisense Wethungelelwano Elinganamkhungo (i-WOAN)                                                       

5.1. Ikhabinethi ivumele ukumenyezelwa kokutjhugululwa komthethokambiso werherho lokurhatjha elifunwa khulu nendlela yomthethokambiso ngokutholakala kwamalayisense we-WOAN kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.   Amatjhuguluko aphakanyiswako la ayasisusa isidingo sokunikela i-WOAN ilayisense.  

5.2. IKhabinethi ngomnyaka wee-2019 yavumela lomthethomgomo wokurhatjha ophezulu ofunwa khulu nomthethomgomo wokunikela ilayisensi ye-WOAN ukusekela umThetho wezokuThintana  ngeenSetjenziswa zama-Elekthronikhi wee-2005, (umThetho Nomboro 36 wee-2005). Ukunikelwa kwelayisensi yokurhatjha yezinga eliphezulu solo kuqakathekile ejimeni lokuvuselela umnotho welizwe. 

6. Isikhwama Sokwethula Abosoteksi Umthwalo Ngomnqopho Wokuphungula Umonakalo Obangwe Yi-COVID-19          

6.1. Ikhabinethi ivumele ukwelulwa kwesikhathi esibekiweko sokwenza iimbawo ze- COVID-19 TRF, ukusukela ngomhla wama-31 kuNtaka wee-2022 ukufikela ngomhla wama--31 kuNtaka wee-2023.I-TRF, enesabelomali esilinganiselwa ku-R1,135 yebhiliyoni yabiwe njengembadela ephuma kanye enqophe ukulwisana nomthelela omumbi kezeemali ngonobangela we-COVID-19 ebubulweni lamateksi. 

6.2. IsiKhwama sokuNikela amaNdla sesiTjhaba siqalene nokusatjalaliswa kweenliliso kibo boke abosoteksi abasebenza ngokusemthethweni nabanamalalyisense wokusebenza asemthethweni, kufaka hlangana amakhumbi, amateksana amancani nalawo akhonjelwa ngobunzinzolwazi.

C. ImiThethomlingwa

1. Umthethomlingwa Wee-2021 Otjhugulula Umthetho Weposo WeSewula Afrika (i-SAPO)

1.1.  IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa we-SAPO kobanyana umphakathi uyokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukutjhugulula umThetho we-SAPO wee-2011 (umThetho 22 wee-2011).

1.2 Amatjhuguluko aphakanyiswako la anqophe ukulekelela i-SAPO ukuthi isizakale ngokuthuthuka kwetheknoloji ebhodulukweni layo. Izakukghona ukubuyekeza imisebenzi yayo ibe ikhulise nemisebenzi ethunywe ukuyenza.   Izokuba mnikeliinsiza ngokukhambisa ipahla neposo; imisebenzi ehlangeneko; zobunzinzolwzi, godu izokuba yindawo yokusiza amabhizinisi nemiphakathi ngeensetjenziswa zedijithali. Amatjhuguluko aphakanyiswako la, akhambisana noMbikomthethokambiso wee-2016 womThethokambiso we-ICT oLungelelweko weliZweloke, enza nobungcono emilayelweni yokulawula ye-SAPO.      Umthethomlingwa Wee-2021 Otjhugulula Umthetho Webhanga Yeposweni ESewula Afrika

1.1 Ikhabinethi ivumele ukwendlalwa ePalamende kwesitjhukumiso somThethomlingwa weBhanga yePosweni yeSewula Afrika yee-2021 (i-South African Postbank). LomThethomlingwa utjhugulula  umthetho weBhanga yePoso wee-2010 (umthetho Nomboro 9 wee-2010) ukuwulungelelanisa nomthetho wamaBhanga wee-1990 (umThetho 94 womNyaka we-1990). Uqalelela ukutlanywa kwe-South African Postbank Holding Company ukuya ngokomThetho wamaBhanga wee-1990.  

1.2 UmThethomlingwa lo sele udlule esigabeni sokukhulumisana nomphakathi ngomnqopho wokuwuqinisa. Nasele utlikitlwe waba mthetho, i-Postbank izokukghona ukusebenza njengeziko elizijameleko ibe  netlhatlha layo eliyilawulako  ngaphandle kwe-SAPO.   

2. Umthethomlingwa Wesikhwama Sokulawulwa Kwesila Ye-Radioactive

2.1 Ikhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini komThethomlingwa wokuLawulwa kweSila ye-Radioactive kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. UmThethomlingwa lo uqalelela ukuhlonywa kwesikhwama njengokomlayelo womThethomgomo wokuLawulwa kwe-Radioactive.

2.2 Iimali zizokubuthelelwa ukusetjenziswa ukulawula isila ye-radioactive. Izokusiza ukuhloma umthangalasisekelo ukulawula, ngokunikela ngobubeko nokuqalelelaukulahlwa kwesila ye-radioactive safuthi. Imali le izokulawulwa liZiko lokuLahlwa kweSila ye-Radioactive. Isikhwamesi sizakulawulwa  nge-National Radioactive Disposal Institute.

2.3 ISewula Afrika iyazuza ngamandla ahlwengileko aphehlwa siPhehlimandla se-Nuclear  i-Koeberg Nuclear Power Station. Godu, iSewula Afrika isese ngomunye  wabakhiqizi abakhulu bemikhiqizo ye-radiopharmaceuticals ehlahluba godu yelaphe ikankere ephasini. 

D. Iminyanya Ezako

1. IVakatjho  Lombuso LikaMengameli We-Mozambique

1.1. UMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokusingatha umlinganakhe ngokwesikhundla we-Mozambique, umHlonitjhwa uMengameli Filipe Nyusi ngeLesihlanu, ngomhla  we-11 kuNtaka wee-2022. 

1.2. Lelivakatjho lizokuqinisa ukusebenzisana kwamazwe amabili la ezingeni lesiphande nelekhonthinenthi.  Ivakatjhweli lizakubuye godu liqinise nesikhozi  samazwe amabili la,  iSewula Afrika ne-Mozambique,  ngezepolitiki nangezomnotho.

2. Imbizo KaMengameli ETlhagwini Tjingalanga 

1.1. NgoMgqibelo, ngomhla we-12 kuNtaka wee-2022, uMengameli u-Ramaphosa uzokurhola isiqhema esiya eTlhagwini Tjingalanga ukuyokubamba iMbizo kaMengameli. Kilombuthano, uMengameli nabarholi bemikhakha yomithathu karhulumende bazokukhulumisana nemiphakathi eTlhagwini Tjingalanga.

1.2. IMbizo kaMengameli ekungeyokuthoma yomnyaka wee-2022 inikela uMengameli ikundla yokukhulumisana nemiphakathi ngelemuko lawo malungana nepilo yaqobe langa nokulethelwa izenzelwa ngurhulumende. Izakhamuzi zizokukhuluma bunqopha ngemibonwazo neemphakamiso zazo ngokuthi singayikhululisa njani iSewula Afrika sisoke, kungatjhiywa namunye ngemva. 

1.3. Ukwakhela phezu kwe-DDM, okufuna ukusebenzisana okukhulu  hlangana nezakhamuzi nabajameli bakarhulumende ku-DDM, ikhabinethi ikhuthaza imiphakathi eTlhagwini Tjingalanga ukusebenzisa lelithuba ukuthintana bunqopha noMengameli nokubeka tjhatjhalazi nokuzwakalisa iinghonghoyilo neemphakamiso zabo.

2. Ilanga  Lamalungelo Wobuntu 

2.1. Ikhabinethi ithokozela ithungelelwano lemikhulumiswano neminyanya ngaphasi kommongondaba othi: “Umnyaka wobunye nokuvuselela: Ukuvikela nokulonda Inzuzo  Yethu YamaLungelo Wobuntu” ebanjwa njengengcenye yokugidinga iLanga Lamalungelo Wobuntu lanonyaka ngoMvulo, ngomhla wama-21 kuNtaka wee-2022. Lokhu kuyasiza nokuhlola iragelophambili yephrojekthi yesitjhaba eyethulwa yintando yenengi.      

2.2. Ikhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukugidinga iNyanga yamaLungelo woBuntu ukukhuthaza ukubuyisana, ukwakha isitjhaba netshwayo lobakhamuzi obubumbeneko. Kumsebenzethu njengesitjhaba ukulwela ituthuko yezehlalakuhle nomnotho ohlanganyelweko, godu siqinisekise ukukhandela ukubandlulula ngokobuzwe, ngombala  nakho koke ukungabekezelelani. 

3.  Iveke Yamanzi Yelizweloke

3.1. Ijima leVeke yaManzi yeliZweloke lizokuthoma ngoSondarha, ngomhla wama-20 ukufikela ngomGqibelo, ngomhla wama-26 kuNtaka wee-2022, litjheja isidingo sokuvikela nokuhlenga imithombo yamanzi wethu.  

3.2. Nanyana izulu line ngaphezudlwana kunokujayelekileko eendaweni ezinengana zelizwe lekhethu eenyangeni ezidlulileko, iSewula Afrika solo ililizwe elitlhayelelwa mamanzi. Lingelinye lamazwe ama-30 anesomiso ephasini godu elithembele kwaphela ekuneni kwezulu.

3.3. Ikhabinethi inikela izakhamuzi isiqiniseko sokuthi amanzi wethu wepompi aphephile ukuthi angaselwa, njengokutjho kweZiko eliHlola amaGulo aThathelanako eliZweloke,  imibiko eyizwangobatjho ethi amanzi la akaphephi godu anesifo sethayifoyidi ayisilo iqiniso. Urhulumende utjheja qangi ukukhanjiswa nokulethela imiphakathi amanzi.

E. Imilayezo

1. Siyabathokozisa

Ikhabinethi idlulise amezwi wokuthokoza neemfiselabuhle kabalandelako:

Isiqhema saboMma seKhrikhethi seSewula Afrika, abaphakamisa iflarha lelizweloke ephaliswaneni i-ICC Women’s Cricket World Cup e-New Zealand. 

Umgijimi u-Stephen Mokoka, owephule irekhodi labaduna lama-50km lephasi loke esikhathini sima-iri amabili, imizuzu ema-40 nemizuzwana eli-13, ephaliswaneni i-Nedbank Runified Breaking Barrriers eGqeberha, ePumalanga Kapa, ngoSondarha, ngomhla wesi-6 kuNtaka wee-2022.             

2.  Siyaduduza 

Ikhabinethi idlulise amezwi  wokududuza emndenini nebanganini baka: 

•Nom. Mandla Ka-Mabuza (obekaneminya ema-47), ingorho kezobukghwari, isikhulumi esinekghono nobekanguMengameli waphambilini we-South African Students’ Congress. Phambilini wayesebenzela umbuso emNyangweni wemiSebenzi kaRhulumende nezomThangalasisekelo.    

F. Ukuqatjha

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

1. Nom. Zane-Udien Dangor njengomNqophisi Zombelele (i-DG)  emNyangweni wezobuDlelwano bamaZwe ngamaZwe nokuSebenzisana.  

2. Mm. Phindile Patronella Mkwanazi njengeSekela lika-DG: Zefundo nokuThuthukiswa kwabaSebenzi esiKolweni sikaRhulumende seliZweloke.

3. Nom. David Mamphitha njengengomPhathi oyiHloko yomKhandlu wezePilo nokuPhepha eMayini.  

4. Abantu Abazokusebenza  Emkhandlwini Wezemisebenzi Yemmoyeni:

(a) Mm. Nomveliso Ntanjana (uSihlalo);

(b) Nom. Nare Thupana (iSekela likaSihlao);

(c) Nom. Grant Reagon Son;

(d) Nom. Tumelo Chipfupa; no

(e) Mm. Pfumelani Dorcas Mbulayeni.

5. Abantu Abazokusebenza Emkhandlwini Wamalayisensi Wezemisebenzi Yemmoyeni: 

(a) Nom. Leroy Musa Nsibande (Usihlalo);

(b) Mm. Raesibe Sharon Kekana (ISekela likaSihlalo);

(c) Nom. Rickie Rodger Rennie;

(d) Mm. Zonica Leanda Mtshali; no

(e) Nom. Ramovha Emmanuel Mbuwe.

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma. Phumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi

Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore