Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhlaka -17 Inyoni 2014

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

1.1. ELesotho

IKhabhinethi ibonga umtamo waMengameli Zuma kanye Nemhlangano Wekutfutfukiswa Kwemave lase-Afrika leseNingizimu (i-SADC) ngekubuyisela kuthula eLesotho. IKhabhinethi yesekela tincumo Tengcungcutsela yakamuva nje tekutfuma Lisekela laMengameli waseNingizimu Afrika, Umhlonishwa Cyril Ramaphosa, ngekwesekelwa lihhovisi leTebubhalane kanye nelitsimba letati letivela Emaveni Langemalunga eTroika, kutsi babe Bachumanisi be-SADC eMbusweni waseLesotho. Lisekela laMengameli, lihhovisi leTebubhalane kanye netati baneMigomo Letawulandzelwa lecacile yekuchuba tindzaba tekubuyiselwa ngetepolitiki kanye natekuphepha eMbusweni waseLesotho, esikhatsini lesifishane nasesikhatsini lesidze lesitako. 

1.2. Umbukiso wetinkampani taseNingizimu Afrika eRussia

IKhabhinethi ihalalisela tinkampani taseNingizimu Afrika letiklonyeliswe ngekuba sembili ku-World Food Show eMoscow. Ngekubambisana neLitiko Letekuhwebelana Netetimboni Imikhicito Yekudla yaseNingizimu Afrika yemukelwe ngalelikhulu lisasasa kubemukeli beKudla baseRussia. Lomklomelo wemave emhlaba uta ngemuva nje kwekuvakashela eRiphabhulikhi yaseRussia kwaMengameli Zuma kwakamuva. Kulomnyaka babukisi labange-3000 bente umbukiso wemkhicito wabo. Ngaphansi kweluhlelo lweLusito lweTimakethe Tekutfunyelwa Kwemphahla kanye Nekusisa (i-EMIA), tinkampani taseNingizimu Afrika leti-21 tente umbukiso walokwentiwa ngulomkhakha wemikhicito yetekulima.

1.3. Umncintiswano wema-eseyi lamayelana naNat Nakasa kanye naloko lokuzuzwe yiNkhululeko Nentsandvo Yelinyenti   

IKhabhinethi ihalalisela labahambe embili emncintiswaneni wema-eseyi wekwetfulwa kwemphilo yaNat Nakasa, intsatseli yeludvumo lekubuyiswe sidvumbu sakhe eNingizimu Afrika mhla ti-19 Ingci 2014 ngemuva kweminyaka lengema-50. Lomtamo weLitiko Letebuciko Nemasiko ukhumbuta lusha lwakitsi ngemzabalazo wenkhululeko uphindze ulwembulele ekwatini ngemlandvo wekubhala netebuntsatseli eNingizimu Afrika. Bafundzi betifundvo tebuntsatseli boSbongakonke Mbatha, Qiniso Mbili kanye naNkamogeleng Lebeloane bazuze kunikwa tikhala tekuyewufundzela umsebenti kanye ne-laptop umfundzi ngamunye.

Lesinye sigaba salomncintiswane bekutinkhulumomphikiswane tebafundzi lebetiphatselene nenzuzo letfolakele ngeNkhululeko kanye Nentsandvo Yelinyenti. Tinjongo talomncintiswano betifaka ekhatsi kwatisa ngekucamba endzimeni yetintsatseli ngesikhatsi senkhululeko eNingizimu Afrika. Labahambe embili boMfundo Radebe, Dumisa Nzama, Danielle Dallas, Olivia Habonimana, Faith Marthinussen kanye na Cebisa Ncube batfole i-laptop umfundzi ngamunye.

2. Tincumo teKhabhinethi Letibalulekile

2.1. Kwendluliselwa kwemaSheya eLitiko Letemphilo eNkampanini i-Biovac

IKhabhinethi ivume kwendluliselwa kwemasheya eLitiko Letemphilo ku-Biological and Vaccines Institute (i-Biovac) ase-Afrika leseNingizimu kuya eLitikweni Letesayensi Netheknoloji.

I-Biovac ilubanjiswano lwahulumende netinhlangano tangasese emkhatsini kwaHulumende waseNingizimu Afrika kanye neNhlanganisela yetiNkampani te-Biovac. Emasheya aHulumende waseNingizimu Afrika abe-12,5%  eLitiko Letesayensi Netheknoloji kanye nema-35%  eLitiko Letemphilo.

Lokundluliselwa kwemasheya kulandzela kukhatsateka lokwavetwa yiNhlangano yeTemphilo Emhlabeni (i-WHO) kanye neSikhwama Sebantfwana saMhlabuhlangene (i-Unicef) mayelana nekutsi Litiko Letemphilo kulesimo lelikuso kwanyalo lingaba nekushayisana kwetinshisekelo njengoba libe ngumninimasheya kanye nemtsengi. I-WHO idzinga umlawuli (kuloku Umkhandlu Lolawula Imitsi loyincenye yeLitiko Letemphilo) kanye nendzima yakhe yekunaka emaphutsa kutsi yehlukaniswe kuleyo yekukhicitwa kwemitsi kuloku, i-Biovac.  Kwendluliselwa kwemasheya eLitiko Letemphilo eLitikweni Letesayensi neTheknoloji kutakwenta i-Biovac ikwati kutfumela imikhicito yayo emaveni lazuza etinhlelweni temitsi yekugoma te-WHO kanye ne-Unicef.

I-Biovac iyinkampani leyetfulela umkhakha wahulumende imitsi yekugoma lesezingeni lelisetulu, lephephile nalesebentako, iphindze ibe ngumetfuli lohamba embili wemitsi yekugoma bantfwana Eluhlelweni Lwekugoma Lolweluliwe (i-EPI) lwahulumende. NgeLitiko Letesayensi Netheknoloji, nyalo hulumende utakuba nemasheya lange-47% kumasheya e-Biovac kantsi emasheya lange-52% atakuba yiNhlanganisela yetiNkampani te-Biovac.

2.2. I-ESKOM

Njengobe kumenyetelwe evikini lelengcile, iKhabhinethi ivume inhlanganisela yetindlela tekucinisekisa kusimama kwemkhakha wagezi, kuciniswa kwetetimali ta-Eskom kanye nekucinisekisa kutsi kuba khona kwemandla agezi akutsikameteki.

Konkhe lokhu kutawumele kutsi kwentiwe ngendlela lengangeti kuncindzeteleka etimalini tesive. Kusenjalo, hulumende utsandza kucinisekisa kutsi emakhaya laphuyile ayanakekelwa ngendlela letawuvumelana nemitfombolusito yetetimali kumtselela lotawugucula emazinga awo ekukhokhela tindleko.

Sincumo seKhabhinethi seyeme etukwetincomo teLikomiti letiNdvuna Lelihlanganisile (i-IMC) letabuyeketa tindlela letinyenti letikhona tekucinisekisa kuba khona kwemandla agezi. I-IMC itawuchubeka nekubeka liso ngebudvutane kulomkhakha.

Imininingwane yenhlanganisela iyatfolakala kuwebhusayithi yeTemafa Avelonkhe.

Ngekufishanisa, lenhlanganisela icuketse phakatsi kwalokunye, kufaka kwahulumende lenye imphahla yakhe ka-Eskom kute asite ekusimamiseni ibhalansishidi ya-Eskom, lokuyintfo letakwenta kutsi akwati kuboleka lenye imali etimakethe tetimali. Kute kucinisekiswe kutsi imitfombolusito yemali yahulumende ayibi ngephansi kwencindzetelo, lokufakwa kwemphahla kutawuchaswa ngemphahla yahulumende lesiselwe kwenta inzuzo. Leminye imininingwane mayelana naloku itawunikwa ngesikhatsi iNdvuna Yetetimali yetfula Sitatimende Senchubomgomo Yemcombelelo Wasemkhatsini Kwemnyaka (i-MTBPS) mhlaka- 22 Imphala.

Letinye tincenye talenhlanganisela tifaka ekhatsi: kwentiwa kancono kakhulu kwekusebenta kahle kwa-Eskom lokutawunciphisa tindleko; kwenyuka kwesikweleti ngetigidzigidzi letinge-R50 lokwentiwa ngu-Eskom lokutakwesekelwa ticinisekiso tahulumende letikhona; kwesekela kwahulumende sicelo sa-Eskom kuMlawuli Wavelonkhe Wemandla Agezi eNingizimu Afrika (i-Nersa) kutsi kwenyuswe tindleko tagezi, lokutawuhambisana netinhlelo tekulawula letivamile; tindlela tekubukana nesidzingo sagezi; kulungiswa kahle kwenchubomgomo yetemandla agezi; kanye nekwelulwa kweluhlelo lolutimele lwekukhicitwa kwemandla agezi.

Mayelana nekwelekelelwa kwemakhaya laphuyile, hulumende utawulungisa kwentiwa kwemaphutsa esibonelelweni sagezi longakhokhelwa. Loku kutawucinisekisa kutsi kwetfulwa kwentiwa ngalokuphumelelisako kuphindze kugcugcutele bomasipala kutsi bente ncono kusebenta kahle labakwenta ekulungiseni tinhlelokuchumana kanye nasekwetfuleni kwabo emandla agezi kubasebentisi. Letindlela tiyadzingeka kute iNingizimu Afrika yenyuse kukhula kwemnotfo kufinyelele ezingeni lelenele lekusungula imisebenti, kunciphisa buphuya kanye nekungalingani.

2.3. Kwendluliselwa kwemisebenti yekuphatsa eHhovisi leLijaji Lelikhulu

IKhabhinethi yatiswe ngekucala kwesigaba sekucala sekwendluliselwa kwemisebenti yekuphatsa kanye netisebenti letiphatselene neMakhotho Laphakeme kusuka eLitikweni Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo kuya eHhovisi leLijaji Lelikhulu. Loku kwenta kucalisa kusebenta kweSichibiyelo seLishuminesikhombisa seMtsetfo weMtsetfosisekelo, wanga-2012 kanye neMtsetfo weMakhotho Laphakeme, uMtsetfonombolo 10 wanga-2013. 

UMtsetfo weMakhotho Laphakeme ukhutsata buphatsi babomantji ngekufaka ngalunye Luhlangotsi Lwekhotho Lephakeme ngephansi kwekulawulwa nguMengameli wemaJaji walolo Luhlangotsi lolutsintsekako. UMtsetfo unika emandla nemisebenti kuliHhovisi leLijaji Lelikhulu lokulihhovisi lelasungulwa njengesikhungo sembuso lesitimele lelilingana nelitiko ngekuMenyetelwa nguMengameli nga-2010. Loku kuvumelana nekutibophelela kwaHulumende ekutimeleni kweTebulungiswa njengoba kukhutsatwa kuMtsetfosisekelo wetfu.

2.4. Kusungulwa kwelihhovisi lekuphatfwa kwemiklamo yemtamo wekuchuba Sakhiwonchanti saboMengameli

IKhabhinethi ivume kusungulwa kweliHhovisi Lekuphatsa Imiklamo Yemtamo Wekuchuba Sakhiwonchanti saboMengameli beBunye be-Afrika leliholwa nguMengameli Zuma. Lolu luhlelo lwesakhiwonchanti loluchutjwa yi-Afrika loluhlose kuchuba imiklamo lewelela ngale kweminyele letawuvula emakhono etemnotfo welivekati luphindze lunike ematfuba entfutfuko kumimango, emadolobha lamakhulu kanye netigodzi.

IKhabhinethi ivume kusungulwa kweliHhovisi Lekuphatsa Imiklamo Yemtamo Wekuchuba Sakhiwonchanti saboMengameli ngekwesekelwa ngematiko ahulumende lafanele. LeliHhovisi Lekuphatsa Imiklamo litawesekelwa ngekusungulwa kweLikomiti letiNdvuna Lelihlanganisile Lemtamo Wekuchuba Sakhiwonchanti saboMengameli beBunye be-Afrika eNingizimu Afrika. Sihlalo walelikomiti kutakuba yiNdvuna Yekuhlela, Kubeka liso kanye NekuHlola eHhovisi laMengameli.

2.5. Kusungulwa kwelitsimba letati temisebenti yahulumende kutemtsetfo kanye nasetindzabeni tetisebenti

IKhabhinethi ivume kusungulwa kwelitsimba langekhatsi letati temisebenti yahulumende kanye nasetindzabeni tetisebenti kute libukane nemacala ekumiswa emisebentini yahulumende lesalele emuva langakaphotfulwa. Kungenela kuhlose kwenta kutsi Temisebenti Yahulumende tisebenta kahle kakhulu nangemphumelelo ngekutsi kuncishiswe sikhatsi sekuphotfula tinhlelo tekucondzisa tigwegwe, ikakhulukati tisebenti letimiswa emsebentini tibe tikhokhelwa ngalokugcwele.

Ngetulu kwaloko, lomtamo ucinisekisa kuphatsa ngalokufanele kwekucondziswa kwetigwegwe ngekutsi kunikwe sikhatsi lesingengci etinyangeni letintsatfu (tinsuku leti-90) tekuphotfulwa kwemacala. Lelitsimba letati kutemtsetfo nasetindzabeni tetisebenti litakwakhiwa tisebenti Tahulumende letitati kulomkhakha, letifaka ekhatsi baphenyi, bashushisi kanye netikhulu letengamele kute kucinisekiswe budlelwane lobuphelele eluchungechungeni lwetisebenti.

3. Umtsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ivume kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo Lochitjiyelwe
Wekusingatfwa Kwetinhlekelele, wanga-2002 (Umtsetfonombolo 57 wanga-2002). UMtsetfosivivinyo Wekusingatfwa Kwetinhlekelele Umtsetfonombolo 57 wanga-2002 ubeka indlela lehlanganisiwe nalehlelekile yekusingatfwa kwetinhlekelele kanye nekuncishiswa kwebungoti betinhlekelele kuto tonkhe tinhlaka tahulumende kanye nekubandzakanywa kwabo bonkhe labatsintsekako labafanele.

4. Kubekwa etikhundleni

4.1. IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwemalunga la-15 kanye naSihlalo weBhodi leSikhungo Savelonkhe Semkhatsi eNingizimu Afrika.
a) Nks. Joy-Marie Lawrence (Sihlalo)
b) Prof. Ramashwar Bharuthram
c) Mnu. Johan Prinsloo
d) Mnu. Willie van Biljon
e) Nks. Mbaliyethu Mfeka
f) Mnu. Eugene Jansen
g) Mnu. Potlaki Maine
h) Nks. Gaborekwe Khambule
i) Mnu. Lindelwa Simphiwe Hamilton
j) Mnu. Mmuso Riba
k) Mnu. Ashley Desmond Naidoo
l) Dkt. Nozibele Mjoli
m) Nks. Matsie Matooane
n) Mnu. Vincent Gore (uyaphindvwa kukhetfwa)
o) Mnu. Marius Rezelman (uyaphindvwa kukhetfwa)
p) Mnu. Omar Latiff

Imibuto ingabhekiswa ku:
Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekuchumana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore