Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla titi-5 Indlovulenkhulu 2014

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo netentakalo letitako

1.1 IKhabhinethi igcizelele simemo saMengameli Jacob Zuma kuhulumende, kumabhizinisi kanye nasetisebentini kutsi basebente ndzawonye ekwakheni umnotfo wetfu ube sezingeni lelingakwati kwakha imisebenti leyengetiwe. 

Inkhulumo Letfulelwa Sive kanye neNkhulumomcombelelo tibeke sisekelo sekucinisa kuphumeleliswa kweLuhlelo Lwentfutfuko Yavelonkhe kulethemu letako yekuphatsa lokusha.

Kwabiwa kweLiphakelo Lavelonkhe le-21 lalentsandvo yelinyenti kucoca indzaba lenhle mbamba yendlela lesintjintje ngayo live futsi sachubeka silwa netinsayeya letibalulekile tebuphuya, kungalingani kanye nekungasebenti – futsi, lokubalulekile, sikwenta loko ngemitfombotinsita  lelinganiselwe lesinayo. 

1.2 IKhabhinethi ivakalise kucasuka kwayo ngekugwazwa kwematfombatane lamancane lamabili etehlakalweni letihlanganiswa nenkholelo yebusathane.  Tento letinjalo atinandzawo eveni letfu.  Ngetulu kwaloko Umtsetfosisekelo uvikela lilungelo lekuphila, nobe ngumuphi umuntfu lotawutfolakala anelicala kutawubukwana naye ngekuya kwemtsetfo ngalokuphelele. 

1.3  IKhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye netinhlangano ngetinyatselo tekonga emandla, ikakhulu ngesikhatsi luhlelo lwagesi lwesive lungaphansi kwekucindzeteleka.  Nanobe live linemandla ekuhlangabetana netidzingo talo tanyalo, bonkhe basebentisi bagesi bacelwa kutsi bemukele konga emandla njengendlela yekuphila.  

1.4 IKhabhinethi ihalalisela tonkhe tikolwa kanye nabothishela labakhetselwe Imiklomelo Yekufundzisa Yavelonkhe yanga-2013:Ye-Via Afrika People’s Choice Awards letakuba mhla ti-6 Indlovulenkhulu 2014 eBirchwood Conference Centre eGauteng.  Le miklomelo ingulenye yetindlela Litiko Lemfundvo Lesisekelo lelibonga futsi likhutsata ngayo kutinikela kanye nekunakekela kwabothishela emitameni yabo yekutfutfukisa bafundzi njengetakhamuti letinesibopho teNingizimu Afrika lenentsandvo yelinyenti, lengabandlululi ngebuhlanga nangebulili.  IKhabhinethi iphindze yagcizelela emalungelo ebantfwana ekufundzela endzaweni lephephile kanye nalekahle.   

1.5 IKhabhinethi yemukela kusekela lokuchubekako kweLitiko Letesayensi Netheknoloji Umgubho Wesayensi Wavelonkhe, lowatiwa ngekutsi yi-Scifest Africa, lotakuba mhla ti-12 kuye kumhla ti-18 Indlovulenkhulu 2014 eRhini eMphumalanga Kapa ngaphansi kwengcikitsi: “Into the Space”.  Lomgubho waminyaka yonkhe utfutfukisa isayensi, itheknoloji, bunjinyela kanye netibalo njengematfuba emsebenti kulusha lwetfu futsi wakha kucondza lokuncono ngalemikhakha kubantfu baseNingizimu Afrika.  Hulumende uchubeka nekubeka embili kanye nekukhutsata kwentiwa kweTibalo neSayensi Yefiziksi njengencenye yekutfutfukisa emakhono labalulekile ladzingekako ekutfutfukiseni umnotfo wetfu.

1.6 IKhabhinethi yemukela simemetelo lesentiwe yi-CAPRISA Consortium sekutfola emasotja ekuvikela umtimba lamasha lanemandla.  Lolucwaningo lubuka indlela umtimba wemfati waKwaZulu-Natal losabele ngayo ekwesulelekeni ngeSandvulelangculazi (i-HIV) ngekwenta emasotja ekuvikela umtimba lanemandla.  Lucwaningo, lolushicilelwe kuyijenali lesembili, i-Nature, luchaza indlela licembu lelicwaningako lelitfole futsi labona ngayo lamasotja lavikela umtimba engatini yalomake futsi labese lakha emasotja ekuvikela umtimba elabhorethri.  Emasotja ekuvikela umtimba lakhiwe abese ayasetjentiswa ekwenteni luchungechunge lwekuhlola elabhorethri ekuhlahleni indlela leya embili leyalandzelwa luhlelo lwemtimba lwekutivikela lwalomake ekwenteni lamasotja ekuvikela umtimba lanemandla.  Lokucondza lokusha lokutfolakele kulomake waKwaZulu Natal kwekutivikela kwemtimba ekuhlaselweni yi-HIV kuletsa litsemba lekuvikeleka esikhatsini lesitako kanye nakumachinga ekwelapha i-HIV.  Loku lokutfolakele akusho kutsi sekulikhambi lekwelapha i-HIV neNgculazi (i-AIDS) futsi hulumende umema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babotihlolela i-HIV nobe bachubeke nekusebentisa sidzambisingculazi  sekuyitsintsibeta lenikwa bantfu labatfolakele kutsi banayo nabahlolwa.  

1.7  Mengameli Jacob Zuma utawetfula inkhulumo yemigubho Yelusuku Lwemalungelo Eluntfu mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2014 ngaphansi kwengcikitsi:  “Kugubha Iminyaka lenge-20 yeluntjintjo lwetimphilo ngemalungelo eluntfu!”  eTinkhundleni Tekhrikhethi taseSharpeville eGauteng.  IKhabhinethi imema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bagubhe kuphila eveni lelicinisekisa kutsi ngeke kuphindze kwenteke kutsi buntfu betfu butsatfwe kunobe ngubani muntfu waseNingizimu Afrika, kungakhatsaliseki buhlanga, bulili, inkholelo nobe bulili lotikhetsele bona.  Sonkhe sinesibopho sekucinisekisa kutsi lirekhodi letfu lemalungelo eluntfu kanye nemlandvo kuyagcinwa futsi kuciniselwe titukulwane letitako. 

1.8 Liviki Lemanti Lavelonkhe litawetfulwa e-Bushbuckridge mhla ti-14 Indlovulenkhulu futsi litawuchubeka nemigubho leminyenti kute kube mhla tinge-23 Indlovulenkhulu 2014.  Umgubho wekuletfula utawentiwa ngekwehliswa kwemishini yekudvonsa emanti Emgodzini Locondze Phansi eNingizimu yemayini lendzala yase-ERPM kute ilungise inkinga Yesimunyo se-Asidi Yasemayini e-Central Witwatersrand Basin.  Incenye lesele yeliviki futsi itawubona kwendluliselwa kwemisebenti yekuhlanta emanti langcolile kanye nemiklamo yekuniketwa emanti lamanyenti etifundzeni letinyenti.  Ingcikitsi yalomnyaka itsi “Emanti Ayimphilo – Iminyaka lenge-20 Yekwetfulwa Kwemanti Ekutfutfukiseni Tenhlakalahle kanye Nemnotfo”.  IKhabhinethi imema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bonge emanti futsi igcizelela sidzingo sekuphatfwa lokusimeme kwalensita lengatfolakali kalula, kute kwandziswe kutfolakala kwayo kubantfu labanyenti baseNingizimu Afrika.  

1.9 IKhabhinethi yatiswe ngekuvulwa ngemphumelelo kwe-Youth Indaba Lihhovisi LaMengameli labeyibanjelwe Ekurhuleni kusukela mhla tinge-28 Indlovana kuye kumhla ti-3 Indlovulenkhulu 2014.  Le Indaba beyingeniswe Lihhovisi LaMengameli, Litiko Lekutfutfukiswa Kwemnotfo (EDD) kanye neLuphiko Lwekutfutfukiswa Kwelusha Kuvelonkhe (NYDA).  Le Indaba ibe ngumphumela wekusebenta kweSivumelwano Sekucasha Lusha lesasayinwa ngaMabasa 2013 nguhulumende, ngemabhizinisi kanye netisebenti.  Mengameli Jacob Zuma wetfule inkhulumo lesihlutfulelo ye-Indaba, labeyetsanyelwe bantfu labasha labacishe babe nge-500 labavela kuto tonkhe tifundza.  Tindvuna letehlukene tahlanganyela etingcocweni tekwatisa bantfu labasha ngetinhlelo tahulumende tekucasha lusha.  Ngetulu kwaloko, kwemukelwa emachinga lacinile latawenta kutsi Mengameli neTindvuna letehlukene bahlale njalo basebentisana nelusha ekwenteni kwakhiwa kwemisebenti kube yintfo leyentekako.   

1.10 IKhabhinethi icaphele linani lelikhulu labelikhona kanye nekuba yimphumelelo kweNkhomfa Yekubonisana Yavelonkhe ngeNchubomgomo Yeliphepha Leliluhlata Leyinhlanganisela yeThekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana (i-ICT) Yavelonkhe, leyabanjwa mhla ti-3 Indlovulenkhulu 2014.  IKhabhinethi ikhutsata sive kutsi sihlanganyela ekulaleleni luvo lwesive ngeLiphepha Leliluhlata etifundzeni lokutawucala eRustenburg mhla ti-7 Indlovulenkhulu.  Liphepha Leliluhlata litawuholela ekuphetfweni kweLiphepha Lelimhlophe phakatsi nemnyaka, lokutawenta luhlaka lwekuntjintja imitsetfo ngetindlela letitawucabangela tingucuko letisheshako ku-ICT eminyakeni yamuva. 

1.11 IKhabhinethi iyajabula ngekucaphela kutsi kusukela ekwemukelweni kwe-“SA Connect”, Inchubomgomo neLichinga le-Broadband, mhla titi-4 Ingongoni 2013, tikolwa leti-782 tinekuchumeka ngabongcondvomshini kanye nema-cyberlab; Ikamva e-Skills Institute yetfulwa, futsi kwakhiwa Umkhandlu Wavelonkhe we-Broadband.       

1.12 Litiko Letesimondzawo litawungenisa Inkhomfa Yemacembu ye-11 (COP11) kusukela mhla ti-17 kuye kumhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2014, eCape Town Convention Centre, ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Promoting Blue Growth in Africa: Towards Sustainable Management of Marine Resources”.  Lomhlangano we-COP11 lowenteka kanye ngemva kweminyaka lemibili uhlanganisa ndzawonye tindvuna tesimondzawo letivela emaveni lange-22 lahlanganiswa nguMhlangano Wekubambisana Ekuvikeleni, Ekuphatseni naseKutfutfukiseni Taselwandle kanye neSimondzawo Selugu  Lwaselwandle eNshonalanga Yelugu lwe-Atlantic, Esifundzeni Lesiphakatsi kanye naseNingizimu ye-Afrika.  Inkhomfa yanga-2014 itawubuyeketa imisebenti kanye netincumo letitsatfwe phakatsi nesikhatsi sanga-2012/13; liphakelo langa- 2014/15, netinyatselo letidzinga kutsatfwa teMhlangano kanye neLuhlelo Lwalokutakwentiwa.  Futsi itawuphindze incume indlela emacembu lokufanele amukele ngayo umbono “Wekumila Kwalokuluhlata” njengendlela yekuphatsa lokusimeme imitfombolusito yaselwandle naselugwini lwelwandle.  

1.13 IKhabhinethi ihalalisele licembu lekhrikhethi laseNingizimu Afrika Lesive Lalabangaphansi kweMinyaka leli-19 ngempumelelo yalo lenkhulu yekuwina kwekucala Indzebe Yemhlaba ye-ICC Yalabangaphansi kweMinyaka leli-19 eDubai. Kudlala ngekutimisela kwelicembu kusikhutsato kubo bonkhe badlali labasha kutsi baphokophelele emphumelelweni. 

1.14 IKhabhinethi icaphele Lusuku Lwemakhosikati Lwemave Emhlaba – 8 Indlovulenkhulu 2014.  Lelilanga liniketa bantfu baseNingizimu Afrika litfuba kutsi bahloniphe imphumelelo kanye nekutinikela kwemakhosikati aseNingizimu Afrika emimangweni yetfu.  Bantfu baseNingizimu Afrika badzinga kutsi bake bacabange ngentfutfuko leyentiwa yimimango, sive kanye nelive lonkhe ekutfutfukiseni emalungelo emakhosikati.  

Nakuba Umtsetfosisekelo uniketa sisekelo lesicinile semagugu kanye netimisomtsetfo, kusibopho setfu sonkhe kuphephisa  nekuvikela emakhosikati nekutsi siciniseke kutsi aniketwa emandla ekuhlanganyela ngalokulinganako naletinye takhamuti ekutfutfukiseni umnotfo kanye nelive letfu.  

2. Tinkhulumiswano netincumo teKhabhinethi

2.1 IKhabhinethi ivume kusungulwa kwenchubo lebanti yekubonisana ngenhloso yokukhicita bafundzi labaneticu temsebenti.  Loku kutawenta kube neluhlaka lwekwandzisa kucocisana, kuchumana nekusebentisana emkhatsini wetihlangano tabochwepheshe, imikhandlu yelizinga, tekukhicita, tikhungo temfundvo lephakeme kanye nahulumende.

Loku kutawufaka ligalelo leliya ekutfutfukisweni kwetisebenti letinemakhono kanye nelwati kute kusekele kuhlanganiswa kwentfutfuko leya embili.  

2.2  IKhabhinethi ivume Sichibiyelo Semtsetfosivivinyo Wemshwalensi Walabaphelelwe Ngumsebenti kutsi setfulwe ePhalamende. Lesi sichibiyelo sesibili seMtsetfo Wemshwalensi Walabaphelelwe Ngumsebenti, Mtsetfo Nombolo 63 wanga-2001.

Letichibiyelo tichubeka nekuhhamula imiphumela lengemihle yekungasebenti kutemnotfo kanye nakutenhlalo, letivumelana netimiso Tenhlangano Yetisebenti Temave Emhlaba, letifaka ekhatsi bafundzi labasafundzela umsebenti kanye netisebenti tahulumende lokunyalo letingekho ngaphansi kwekuvikelwa nguMtsetfo.   

Kuphumeleliswa kweSichibiyelo Semtsetfosivivinyo, 2014 phakatsi kwaletinye tintfo kutawelula sikhatsi sekukhokhelwa timali kulowo lobekade anikela, kusukela etinyangeni letisiphohlongo kuye kuleti-12, lokutaweta akwati kufuna lomunye umsebenti futsi atfole kukhokhelwa sikhatsi lesidze. 

Lonikelako futsi utakuba nesikhatsi lesengetiwe sekufaka sincephetelo, kusukela etinyangeni letisitfupha kuye kuleti-12.  Loku futsi kutawuniketa litfuba lekukhetsa tindlalifa nangabe kwenteka ingoti yekufa.

3 Kubekwa etikhundleni
IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba labalandzelako:

3.1 Mnu. Daan du Toit njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Tekubambisana Kwemave Emhlaba Nemitfombolusito eTikweni Letesayensi Netheknoloji.
3.2 Mnu. Garth Strachan njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Kutfutfukiswa Kwenchubomgomo YekukhicitaeTikweni Letekuhwebelana Netetimboni.
3.3  Nks. Malebo Mabitje-Thompson Lisekela Lemcondzisi Jikelele: Kuphatsa Imihlomulo Yekutfutfukisa Kukhicita eTikweni Letekuhwebelana Netetimboni.
3.4  IBhodi yeNhlangano yeMshuwalensi Webungoti Lobukhetsekile yaseNingizimu Afrika (SASRIA) Leyinkhampani YaHulumende (i-SOC)
a) Uphindze uyakhetfwa futsi uMnu. Cedrick Mnwabisi Masondo njengeMcondzisi Lophetse nanjengeMcondzisi Kusigungu Lesiphetse kuBhodi.
b) Uphindze uyakhetfwa futsi Nks. Karen Pepler njengeMcondzisi Kusigungu Lesiphetse kuBhodi.
c) Kukhetfwa Nks. Tando Mbatsha njengeMcondzisi Longekho Kusigungu Lesiphetse.
d) Kukhetfwa Nks. Tshwarelo Moutlane njengeMcondzisi Longekho Kusigungu Lesiphetse.

Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Libambela Lasomlomo  weKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore