24 Oct 2013
IKhabhinethi ibambe umhlangano wayo lowetayelekile eKapa mhla tinge-23 Imphala 2013.
1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo
1.1 IKhabhinethi yemukele lenchubekela embili lesiyibonako kumkhankhaso wekwetfulwa kwetakhiwonchanti temmango walelive lochunyaniswa yiKhomishini Yekucondziswa Kwesakhiwonchanti YeLihhovisi laMengameli (i-PICC). Mengameli Jacob Zuma usandza kwetfula imiklamo leminyenti leseyiphotfuliwe njengencenye yeLuhlelo Lwekutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti. Ifaka ekhatsi imigwaco i-R81 ne-R71 eLimpopo, siteshi sesitimela iBridge City lesitawuba yinsita e-Umlazi eDurban nemgubho wekusika lisoyi eMayini iDe Beers Venetia eVhembe, eLimpopo.
Mengameli futsi usatawetfula letinye tinhlelo tetakhiwonchanti njenge Kutfutfukiswa Kwendzawo Yetimboni (IDZ) eSaldanha Bay eNshonalanga Kapa; ahambe ayobona Lidamu i-De Hoop Dam, eLimpopo, etfule timoto tekucala letakhiwe eNingizimu Afrika eMphumalanga Kapa, letatiwa ngekutsi pheceleti automotive wagons abuye futsi avule ngalokusemtsetfweni Sibhedlela i-Ladybrand eFreyistata.
IKhabhinethi ibuye yemukela inchubekela embili yetinhlelo temabhasi asedolobheni lolwatiwa kakhulu ngekutsi pheceleti, Rapid Bus Transit (BRT) lwaseJozi, Tshwane, eKapa naseRusternburg. Loluhlelo lwesakhiwonchanti lolubita tigidzigidzi tetigidzi lumisa kabusha umnotfo walelive kanye nenchubo yetetitfutsi kulelive.
Lemiklamo ibenemphumela wekumisa kahle umnotfo, ukhule kakhulu futsi itawuchubeka ifake sandla ekutfutfukeni kwemnotfo nasekuvuleni ematfuba emisebenti.
1.2 IKhabhinethi yemukela Sitatimende Senchubomgomo Yelwabiwomali Lwethemu Lesemkhatsini lolwetfulwe yiNdvuna Yetetimali. IKhabhinethi yesekela tindlelasisombululo letiphakanyisiwe hulumende langacedza ngato kwehla kwelizinga lekuphila letemnotfo. Letindlelasisombululo titawenta umsebenti lomkhulu ekunciphiseni nanoma ngukuphi kusetjentiswa budlabha kwetimali tahulumende. Letindlelasisombululo titawenta siciniseko sekutsi hulumende usebentisa imitfombolusito yakhe ngalokunemphumelelo nangalokuceceshekile. IKhabhinethi imema onkhe ematiko avelonkhe newetifundza, bomasipalati, imitimba yahulumende kanye netikhungo temtsetfosisekelo kutsi tisebentise letindlelasisombululo.
1.3 IKhabhinethi ijoyine Mengameli Jacob Zuma kanye nemmango waseNingizimu Afrika ekugcekeni kuhlukumeta, budlova, kanye nekunganakwa kwebantfwana. IKhabhinethi income kakhulu ema-ejensi etekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngekutsatsa tinyatselo ngekushesha kulamacala lasandza kubikwa.
Njengoba sihlonipha Lusuku Lwebantfwana Lwavelonkhe mhla titi-2 Lweti, iKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bavikele bantfwana ngoba babaholi betfu bakusasa. IKhabhinethi iphindza futsi imema yonkhe imimango kutsi ichubeke isebentisane nema-ejensi etekucinisekisa kugcinwa kwemitsetfo ekulweni nebugebengu emimangweni.
Sifanele kutsi sikhumbule kutsi kuvikelwa kwebantfwana kusibopho sebatali kanye nemimango. Sifanele sisite bomake labadzinga lusito ekukhuliseni bantfwababo.
1.4 IKhabhinethi yemukele simemetelo lesentiwe ngu-Umalusi sekutsi lelive selililungele Luhlolo Lwekuphela Kwemnyaka Lwamatikuletjeni Lwavelonkhe kusukela mhla tinge-28 Imphala kuya kumhla tinge-29 Lweti 2013. IKhabhinethi ifisela bonkhe bafundzi lababhalako labati-707 136, kufaka ekhatsi labati-130 000 labebafundza ngetikhatsi letitsite, kutsi babhale kahle baphumelele eluhlolweni lwabo.
Batali nebalondvoloti bebantfwana bayacelwa kutsi basite bantfwababo lapho basalungisela luhlolo lwabo. IKhabhinethi icela Liklasi langa-2013 kutsi lente lelive litigcabhe.
1.5 IKhabhinethi yemukele kwetfulwa kweluhlelo lwe-Fetsa Tlala (Cedza Indlala) lwekucinisekisa kubakhona kwekudla lokwanele nguMengameli Jacob Zuma eKuruman eNyakatfo Kapa mhla tinge-24 Imphala 2013. Loluhlelo lutawusita imimango kutsi ikhicite kudla emhlabeni wemmango nakuleminye imihlaba lengasetjentiswa. Itawusita balimi labancane ngetakhiwonchanti, kutfutfukiswa kwekuchutjwa kwetekulima kanye nekuvetwa nekutfutfukiswa kwetimakethe letinsha, kufaka ekhatsi lokutsengwa ngumbuso.
1.6 IKhabhinethi yemukela kuba khona kwekucala kwemhlangano wase-Afrika lomayelana netindzaba taselwandle lobitwa ngekutsi pheceleti African Maritime Indaba lotawubanjela eSandton, eJozi, mhla tinge-24 kuya kumhla tinge-25 Imphala 2013. Lomhlangano utawube uphetfwe Tiphatsimandla Tetekuphepha Taselwandle TaseNingizimu Afrika kanye nemboni yetaselwandle. Lenkhomfa itawuvula inkhundla yebadlalindzima labanyenti kutsi bakhe tindlela tekutfutfukisa timboni tetaselwandle ibuye futsi isungule Budlelwane Bawo Onkhe Emave ase-Afrika kute kutfutfukiswe umnotfo we-Afrika wetaselwandle.
1.7 IKhabhinethi ivume Luhambo Lwekuvakasha Lolusemtsetfweni lolutako lolutawungenelwa nguMengameli Zuma alibhekise eDemocratic Republic of Congo (DRC) mhla tinge-29-30 Imphala 2013. Lokuvakasha kutawucinisa budlelwane betfu ne-DRC kutepolitiki netemnotfo lobumphacambili kwendlule futsi kwente kancono kutinikela kwetfu kumitamo yekugcina kuthula kanye neluhlelo lwalelive (i-DRC) lweKwakha Kabusha Ngemuva Kwetibhelu kanye Nekutfutfukisa (PCRD).
1.8 IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basekele Inyanga Yekwatisa Emalungelo Alabakhubatekile Yavelonkhe kusukela mhla titi-3 Lweti kuya kumhla titi-3 Ingongoni 2013, lokuphindze futsi kube Lusuku Lwalabaphila Nekukhubateka Lwavelonkhe. Lenyanga itawugujwa ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Susa tihibe, vula iminyango: yemmango wawonkhe wonkhe”.
1.9 IKhabhinethi icaphele ngelunako kucubuka kabusha futsi kwebudlova bebutsa eRepublic of Mozambique. IKhabhinethi ifisa kugcizelela kutsi iMozambique ibahulumende losemtsetfweni nekutsi futsi nanoma ngukuphi kucubuka kabusha kwebudlova kubukela phasi bukhulu bahulumende waseMozambique kanye nebantfu bakhe. IKhabhinethi igceka ngalokunemandla kuhlaselwa lokucubuka kabusha.
2 Tinkhulumiswano netincumo teKhabhinethi letibalulekile
2.1 IKhabhinethi ivume kuciniswa kweLuchitjelo lweDoha kuPhrothokholi yeKyoto. Lokuchibela loku kwenta incenye yemitamo yemnyaka wanga-2013-2020 yekunciphisa kutfunyiswa kwemoya longcolile leyentelwe kuvimbela kugucuka kwesimo selitulu lokuyingoti kube futsi kuvikelwa tintfo letibekwa embili tekutfutfukisa emave lasatfutfuka.
2.2 IKhabhinethi ivume kutsi Imibiko yeNingizimu Afrika Yasekucaleni Lehlanganisiwe Neyetikhatsi Ngetikhatsi Lengaphasi Kwesivumelwano Semhlaba Semalungelo Etakhamuti Newepolitiki kutsi yetfulwe kuMhlabuhlangene. Kubika kukuhlola kuzuza kanye netinselele letihambisana nekusebenta kwemalungelo etakhamuti netepolitiki lacuketfwe kuSivumelwano nakuMtsetfosisekelo. Inekugcila lokutsite kusitfunti semuntfu kanye nelilungelo letekulingana kusukela kwabakhona umbuso wentsandvo yelinyenti nga-1994.
3 Imitsetfosivivinyo
3.1 IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweluhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekukhutsata Nekuvikela Lutjalomali, 2013, kute kutsi ummango wente tiphakamiso. LoMtsetfosivivinyo uniketa luhlakamsebenti lwetemtsetfo lwelutjalomali ubuye futsi ulungise kuvikeleka ngekwemtsetfo kwabo bonkhe batjalimali ngekuhambisana netidzingo teMtsetfosisekelo. Lomtsetfo lolindzelwe utawenta kancono likhono letfu lekuheha lutjalomali lwangaphandle, lwalamanye emave nekukhula kwekutsengiswa ngaphandle kwemphahla kute kukhutsatwe kukhula lokunenchubekela embili lokungenamkhawulo nekutfutfuka eNingizimu Afrika. Loluhlaka lweMtsetfosivivinyo luhlose kuzuza kusimama lokumbalwa lokusemkhatsini wemalungelo netibopho tabo bonkhe batjalimali eNingizimu Afrika, sidzingo sekuniketa kuvikeleka lokwanele nalokulinganako kwebatjalimali bakulamanye emave nebaseNingizimu Afrika.
3.2 Ikhabinethi ivume kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Lochibela Kucashiswa Kwetindlu, 2013. LoMtsetfosivivinyo ulungisa kuhunyushwa lokutsite kanye netindzaba tekuphumelelisa letivele kusukela kwamenyetelwa Umtsetfo Wekucashiswa Kwetindlu, 1999 (Umtsetfo Nombolo 50 wanga-1999) (njengoba wachitjelwa nga-2008). Lomtsetfo uhlose kukhutsata imakethe lesimeme nalekhulako lehlangabetana nekuchubekela embili kwekufunwa ngemandla kwetindlu tekucashisa letingabiti kakhulu kubantfu labebancishwe ematfuba phambilini ngekubandlululwa ngalokungafanele.
3.3 Ikhabinethi ivume kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Lochibela Tebameli, 2013. Lomtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Webameli, 1979 (Umtsetfo 53 wanga-1979), njengesimiso samanje sesikhashana, kuseselindzelwe kushwaywa nekuphunyeleliswa kweMtsetfosiviviyo Webasebenti Betemtsetfo. Ulungisa kungalingani kwebameli kanye nebameli labangemakhandidethi ubuye futsi ucitse imikhandlu yetemtsetfo leyasungulwa ngekuya kwemincele yebuphatsimandla yenchubo lefile yetabelo (Transkei, Bophuthatswana, Ciskei neVenda). Lokuchitjelwa kutawucinisekisa kulawula lokufanako kwebungcweti bebumeli kulo lonkhe lelakitsi futsi kutawucinisa kwenganyelwa kwebungcweti betemtsetfo kuletindzawo letibaliwe.
3.4 Ikhabhinethi ivume kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Lochibela Tebameli Bembuso, 2013. Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kuchibela Umtsetfo Webameli Bembuso, 1957 (Umtsetfo 56 wanga-1957). Lokuchibela kuniketa kuhola ngalokunelisu kwekuphatfwa nekwenganyelwa kweLuphiko Lwetinsita Tetemtsetfo Lwembuso. Uhlose kuchuba kubekwa kweMmeli Jikelele lotawulawula bonkhe Bameli Bembuso abuye futsi abuke tindzaba letiphatselene naloko, njengesinyatselo sekucala sekuphunyeleliswa Kweluhlakamtsetfo Lwenchubomgomo yekuGuculwa kweLuphiko Lwetinsita Tetemtsetfo Lwembuso.
3.5 Ikhabhinethi ivume kungeniswa ePhalamende kweLuhlaka Lwemtsetfosivivinyo Wekuhlola Tindlu, 2013. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kusungulwe Lihhovisi Lemhloli Jikelele Wetindlu. Lelihhovisi litawuniketa tinsita tekuhlolwa kwetindlu letikhonjwe njengetindlu nemhlaba lekufanele kutsi hulumende awabe kabusha, kanye netinsita tekuhlola tindlu ngekutinikela kumatiko langacela lelihhovisi kutsi lente njalo.
3.6 Ikhabhinethi ivume kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekutfutfukiswa Kwetakhiwonchanti. LoMtsetfotfosivivinyo usungula ngekwemtsetfo i-PICC kanye neLisu Letakhiwonchanti Lavelonkhe njengetindlela letibalulekile tekuchumanisa nekuchuba kutfutfukiswa kwetakhiwonchanti eNingizimu Afrika. LoMtsetfosivivinyo Wekutfutfukiswa Kwetakhiwonchanti uniketa luhlakamsebenti lwetemtsetfo lweluhlelo lwekwakha, lubuye futsi lwente kancono imiphumela yalo yekutfutfukisa nekuphumelela.
3.7 IKhabhinethi ivume kutsi Luhlaka LweMtsetfosivivinyo Wekuhlonyiswa Kwabomake Ngemakhono Nekulingana Ngekwebulili, 2013 lwetfulwe ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo uhlose kusungula luhlakamsebenti lwetemtsetfo lwemagugu ekungabandlululani ngekwelibala, nangekwebulili kanye nekulingana njengobe kubekiwe kuMtsetfosisekelo. Ubuye futsi uhlose kukhutsata kuhlonyiswa kwabomake ngemakhono, kumelelwa kwabo ngekulingana etimisweni tekutsatfwa kwetincumo kanye nekuvikelwa nekutfutfukiswa kwabo njengoba kulindzelwe kuSigaba 9 (2) seMtsetfosisekelo.
3.8 Ikhabhinethi ivume kungeniswa ePhalamende kweLuhlaka Lwemtsetfosivivinyo Wekuphatfwa Nekulawulwa Kwemisebenti yaHulumende. LoMtsetfosivivinyo luhlakamsebenti loluhlose kutsi kukhutsatwe emagugu lasisekelo nemitsetfosimiso lekukhulunywa ngayo kusigaba 195(1) seMtsetfosisekelo ekulawulweni kwemisebenti yembuso; wenta kutsi kube khona kususwa kwesisebenti sembuso kulinye lihhovisi siyiswe kulelinye nekusekelwa kwaloko ekulawulweni kwetemisebenti yahulumende; kulawula kwalelwa kwetisebenti tembuso kutsi tichube tebhizinisi nembuso; kuniketa tindlelasisombululo tetinkambo tekutiphatsa kahle nesitfunti lokufaka ekhatsi kusungulwa kweLuphiko Lwemigomo Yenkambo Lenhle Yekutiphatsa Kwetisebenti Tahulumende futsi Lolutoniketa Lusito Lolufanele Lolumayelana Nekujezisa. LoMtsetfosivivinyo usebenta kutisebenti tembuso kuyo yonkhe imikhakha yahulumende.
4 Kubekwa etikhundleni
4.1 Ikhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwalamalunga lalandzelako kuBhodi ye-Ejensi Yekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane (i-Seda) sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu.
a) Dkt. Ivor Mzwandile Zwane (Sihlalo)
b) Dkt. Tebogo Job Mokgoro (lilunga lelingekho kusigungu lesiphetse)
c) Mnu. Thakhani Makhuvha (umcondzisi longekho kusigungu lesiphetse).
4.2 IKhabhinethi ivume kwelulwa kwekontileka yekucashwa yaNks. TE Radebe njengeMphatsi Lomkhulu kuSikhungo Semmango Setinsita Letinsha (i-CPSI).
4.3 IKhabhinethi ivume sikhatsi leseluliwe sekuba sehhovisi kwemalunga lange-21 kuMkhandlu WaseNingizimu Afrika Webungcweti Betesayensi Yetemvelo sikhatsi lesitinyanga letisitfupha:
a) Dkt. CJ Augustyn
b) Mnu. N Baloyi
c) Phrof. ELJ Breet
d) Phrof. NH Casey
e) Dkt. F Dilika
f) Dkt. MM Dyasi
g) Dkt. JF Eloff
h) Dkt I Gledhill
i) Mnu. OSD Garegae
j) Mnu. P Govender
k) Mnu. TP Govender
l) Dkt. G Henry
m) Dkt. BH Koch
n) Mnu. BS Maloka
o) Dkt. P Matutu
p) Dkt. S Naidoo
q) Phrof. BK Reilly
r) Phrof. HJ Siweya
s) Dkt. ME Stalmans
t) Phrof. C Van der Westhuizen, na
u) Dkt. G Botha.
Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams (Libambela Lasomlomo WeKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139
Issued by: Government Communications