Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-16 Imphala 2019

Ikhabhinethi beyihlangene ngaLesitsatfu, mhla ti-16 Imphala 2019, eTuynhuys, eKapa.

A. Tindzaba letibalulekile taleLive

1. Inkhomba yeMhlaba yeKuchudzelana

1.1 Ikhabhinethi iyakwemukela loko lokutfolwe yiNkhomba yeMhlaba yeKuchudzelana yemnyaka yeMhlangano weTemnotfo weMhlaba lekhombisa kutsi iNingizimu Afrika seyikhuphuke ngetindzawo letisikhombisa; lokuyenta ihehe kakhulu batjalimali kanye nekwenteka kwekutsi ingakha ematfuba emisebenti ledzingeka kakhulu.
1.2 Lombiko ubeka kwekutsi iNingizimu Afrika seyibhalise ‘inchubekelembili lenhle kakhulu’ mayelana nekhwalithi yesikhungo, njengekubuyisela lutinto lwemandla etikhungweni tembuso letinyenti, kanye nekwenta kancono lulawulo lolunemandla futsi lolongako lwemkhakha wahulumende kanye nekubusa ngekubambisana.
1.3 INingizimu Afrika iphindze yatfola emaphuzu la-100 “etimakethe tayo tekulingana lokutfutfukisiwe, temshwalensi kanye netikweleti”, yaphindze futsi yaphuma yaba ye-19 emhlabeni wonkhe njengesikhungo setimali. Lombiko uphindze futsi unika lelive emaphuzu lasetulu ngekuba “nesakhiwonchanti setitfutsi lesihamba embili kulesigodzi” (liphume laba le-45) kwatsi ngebukhulu bemakethe (laba le-35).
1.4 Lokutfola emaphuzu lancono kucinisekisa kutsi tingenelelo tahulumende ekuciniseni titini tekwakha tekuvusetela umnotfo seticala kukhombisa imiphumela lemihle. Ikhabhinethi imema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bakhele kuloku lokuhle lesekuzuziwe lapho Sikhulisa iNingizimu Afrika Sikanyekanye. 

2. Lutjalomali

2.1 Ikhabhinethi iyalwemukela lutjalomali lwakaToyota yaseNingizimu Afrika eKenya lolutawenta lelive lihlanganise kabusha emakhithi eToyota Hilux lakhicitwe kusikhiciti salenkampani lesiseThekwini. Loku kuhambisana nekutfutfukisa kuhwebelana ngekhatsi e-Afrika kanye nekucinisa umkhakha wekukhicita timoto kulelivekati.
2.2 Njengencenye yekuheha batjalimali labanye labanyenti, Mengameli Cyril Ramaphosa kulelive uphindze wakhulumisana nebatjalimali nebaholi bemabhizinisi laseceleni lengeta kuNgcungcutsela ye-6 ye-Financial Times Africa eLondon. Wetfula inkhulumo yekuvula lengcungcutsela, lebeyigcile etindzabeni tebhizinisi nematfuba emaveni ase-Afrika.
2.3 Yesibili Ingcungcutsela yeLutjalomali yeNingizimu Afrika itawubanjwa kusukela mhla ti-5 kuya kumhla ti-7 Lweti 2019. Lekhomfa itawuphindze futsi ifune kugcogca ihlanganise tigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R1.2 kulutjalomali lolusha kuleminyaka lesihlanu letako iphindze futsi ikhutsate lelive kutsi libe yindzawo yekutjala imali lenconotwako. 

3. Kongiwa kwemanti

3.1 Lapho sisondzela etinyangeni telihlobo, Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise emanti ngekuhlakanipha nangekuwonga. 
3.2 Ikhabhinethi iphidze futsi incoma emalunga emmango ngekuchubeka nekubeketela ngesikhatsi sekuvalwa kweMklamo weManti weLesotho Highlands lebekuhlelwe Tiphatsimandla teKutfutfukiswa kweLesotho Highlands kanye neTiphatsimandla te-Trans-Caledon Tunnel ngeMphala nangeLweti 2019. Lokuvala bekwentelwe kutsi kwentiwe umsebenti lowetayelekile wekugcina lomklamo usesimeni sawo lesifanele, lokudzingeka kutsi kwentiwe njalo ngemuva kweminyaka le-10. 
3.3 Sekufezekiswe tingenelelo letiphutfumako kusita kunciphisa lifutse lesomiso lesichubekako eNyakatfo Kapa. Letingenelelo tiyincenye yeKuhlelwa Kabusha Kwemhlaba kanye neLuhlelo Loluhlanganisile Lwekusita Balimi. Imali lelinganiselwa kutigidzi letinge-R30 seyibekwe embili kute kungenelele ngayo masinyane kutsengwe kubuye futsi kusabalaliswe ifoda (kudla kwemfuyo) yebalimi labafuyile njengendlela yekusita yesikhashana.  Hulumende utawuphindze futsi akhulise lizinga lekunika lesifundza emanti ngekutsi kumbiwe lamanye emabhoholi lamanyenti etindzaweni letitsintsekako talesifundza.
3.4Kwengeta kulamasu ekuphalala eLitiko Letemanti Nekuhlanta, Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu kulelive lakitsi kutsi bachubeke bonge emanti, ngoba iNingizimu Afrika ilive leleswela emanti. 

4. Luhlolo Lwekuphela Kwemnyaka LweSitifiketi Lesiphakame Savelonkhe (i-NCS)

4.1 Ikhabhinethi ifisela bonkhe bafundzi imphumelelo lapho batilungiselela luhlolo lwabo lwekuphela kwemnyaka.  Luhlolo lwekuphela kwemnyaka lwe-NSC lwaMatikuletjeni wanga-2019 lutawucala kubhalwa mhla tinge-23 Imphala 28. Samba sebafundzi labafundza ngalokuphelele labange-629 197 nalabangafundzi ngalokuphelele laba-122 471 babhalisele kungenela loluhlolo lwekuphela kwemnyaka.
4.2 Umkhandlu weKucinisekisa Lizinga Lelifanele kuTemfundvo Leyetayelekile neMfundvo Lechubekako neKucecesha (Umalusi) sewukucinisekisile kulungela kweLitiko Letemfundvo Lesisekelo  (i-DBE) kanye nematiko ayo etifundza kuchuba i-NSC yanga-2019.
4.3 Ikhabhinethi ikhutsata batali nebalondvoloti bebantfwana kutsi besekele bantfwababo ngato tonkhe tindlela labangakhona ngato lapho balungiselela kuvala iminyaka yabo le-12 yekufundza esikolweni.  Imimango nayo icelwa kutsi yente simo sibe ngulesihle sivune bantfwana kutsi bakhone kubhala luhlolo lwabo lwekuphela kwemnyaka.

5. Sikimu Savelonkhe Sekusita Titjudeni Ngemali (I-NSFAS)

5.1 Ikhabhinethi icela tonkhe titjudeni letifanelekile kusitwa nge-NSFAS emnyakeni wekufundza wanga-2020 kutsi tifake ticelo tato. Umjikeleto we-NSFAS wekufaka sicelo sewuvulwe ngalokusemtsetfweni kutsi bafundzi labafisa kuchubeka netifundvo tabo emanyuvesi nasemakolishi eTifundvo teBuciko beMisebenti yeTandla kanye neKucecesha.
5.2 Lusuku lwekuvalwa kufakwa kweticelo tekusitwa nge-NSFAS ngusemkhatsini webusuku mhla tinge-30 Lweti 2019. Bonkhe bazuzi balesikimu bamanje bafanele kutsi bafake ticelo tabo.

6. Sikhatsi seKugcogcwa kweMtselo

6.1 Ikhabhinethi incoma bonkhe bakhokhimtselo lasevele bawafakile emaphepha abo ekugcogcwa kwemtselo. Kugogcwa kwemali lengenako lokungiko nalokongako kucinisekisa emandla emali lamakhulu.  
6.2 Luphiko lweKugcogcwa kweMtselo lwaseNingizimu Afrika (i-SARS) lutawuvula nangeMigcibelo kusukela ngensimbi ye-08:00 ekuseni kute kube yinsimbi ye-13:00 emini kulenyanga yeMphala 2019 kusita bakhokhimtselo kutsi bafake emaphepha abo ekugcogcwa kwemitselo yabo. 
6.3 Bakhokhimtselo bakhunjutwa kutsi bagcine konkhe kubala nemarisidi kute besekele inchubo yabo yekufaka emaphepha ekugcogcwa kwemtselo. Bakhokhimtselo bakhutsatwa kakhulu kutsi basebentise tindlela letidijithali te-SARS eFiling kanye ne-SARS MobiApp leniketa timphawu letentiwe kancono letifinyelelwa basebentisi-24/7.

7. Budlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwalabasikati (i-GBVF)

7.1 Ikhabhinethi incoma baseshi beLuphiko Lwetemaphoyisa lwaseNingizimu Afrika lweTebudlova beMndeni, Kuvikelwa kweBantfwana neMacala eTemacansi lwaKwaZulu-Natal, lolusebente ngekungaphelimandla kute lutfole silinganiso salabagwetjwe kudzilikelwa lijele labange-35 kanye nekuvalelwa ejele iminyaka lenge-621 kwetigilamkhuba tetemacansi ngenyanga yeNyoni iyodvwana.
7.2 Ikhabhinethi iyachubeka nekutinikela ekuciniseni tikhungo tahulumende kucinisekisa kutsi babhebhetseli be-GBVF baboshwa ngekushesha baphindze futsi babukane nemandla emtsetfo laphelele. Ikhabhinethi igcizelela sicelo sayo sekutsi ummango awuchubeke usebentisane nebacinisekisi bekugcinwa kwemtsetfo kuvimba budlova lobentiwa kubomake nebantfwana lapha eNingizimu Afrika.

B. Tincumo teKhabhinethi

1. Lisu Lemtfombolusito Lelihlanganisile (i-IRP)

1.1 Ikhabhinethi ikuvumile kuphasiswa  kwe-IRP2019, lokutawuba kuhlanganiswa kwemandla lokungukonakona kwalelive lakitsi kuleminyaka kute kuyofika ku-2030.
1.2 NgeNgci 2018, Ikhabhinethi yavuma kukhishwa kweluhlaka lwe-IRP2018 kute kutsi ummango ubonisane ngalo, lokwenteka emkhatsini weNyoni neLweti 2018. Linyenti lemagalelo lavele esiveni, kutifundziswa, kubogobela bemkhakha wetemandla kanye nalabatsintseko labafanele njeMkhakha waVelonkhe weTekutfutfukiswa kweMnotfo neweTisebenti neLikomidi leSigungu saVelonkhe leTemandla, lafakwa kule-IRP2019.
1.3 Lelisu liphakamisa tingenelelo letiyimfica kucinisekisa kutsi lelive lakitsi libukana netidzingo temandla kulelishumi leminyaka letako. Letingenelelo tisuselwe kusisekelo samanje sekufunwa ngemandla kwemandla nekuphakelwa kwemandla alelive kanye netibopho temave emhlaba talelive temazinga lamancane ekushunciswa kwemoya longcolile.
.4 Lelisu lichubeka nekuba kuluhlakamsebenti lwenchubomgomo lwekufuna emandla lahlukahlukene lahlanganisiwe lanciphisa kuncika kumunye umtfombo noma imitfombo lembalwa yemandla lasisekelo.  Litawubuyeketwa ngekuhambisana nesimondzawo semkhakha wetemandla logucukako.
1.5 Le-IRP2019 itawushicilelwa kugazethi iphindze itfolakale kuwebhusayithi yeLitiko Letimbiwa Nemandla: www.dmr.gov.za.

2. Sitatimende Senchubomgomo Yelwabiwomali Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTBPS)

2.1 Indvuna yeTetimali Tito Mboweni watise Ikhabhinethi nge-MTBPS. Ekuhambeni kwalenyanga, Indvuna itawetfula i-MTBPS ePhalamende, lokutawukhombisa tilungiso kulwabiwomali lwavelonkhe kucinisekisa kutinta kwetimali tahulumende. 
2.2 Ikhabhinethi icinisekile kutsi le-MTBPS itawukhombisa kubantfu baseNingizimu Afrika nakubatjalimali kutsi hulumende utinikele ekulawuleni temnotfo futsi ngendlela lesimeme nalenesibopho.

3. Luhlakamsebenti Lwekutfutfukisa Tindzawo (I-NSDF)

3.1 Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwe-NSDF kute kutsi sive siphawule ngayo. Loluhlakamsebenti luphakamisa tingenelelo tetingucuko kulamaphethini etekutfutfukisa lehlukene ngekwebuhlanga, lachubekako nekubhebhetsela kungalingani ngekwetindzawo kulelive lakitsi.  Lukhomba tindzawo tematfuba lubuye futsi luphakamise kulawula lokuhlelelwe phambilini imitfombolusito yemvelo kanye nenethiwekhi yetinchubo letichumene. 
3.2 Loluhlakamsebenti luphakamisa lisubuciko lekwenta mayelana nekutfutfukiswa lokusimeme kwetenhlalo netemnotfo walelive lakitsi, luphindze futsi luniketa indlela lesezingeni leliphakeme yemkhakha lohlanganisile nendzawo lechumene.

4. Umbiko Wenchubo Yelwatiso Lwetenhlalo Lwekuvikeleka Lwavelonkhe (i-NISPIS)  

4.1 Ikhabhinethi iyayemukela imiphumela yelubuyeketo lolwentiwe nga-2018 kubo bonkhe lwebazuzi besibonelelo sahulumende beLinga le-12. Lolwatiso lutfolwe kule-NISPIS, lelandzela bafundzi ngekusebentisa tinombolo tabomatisi babo, tinhlobo tesibonelelo saHulumende bebasitfola kanye netikolwa tabo.    
4.2 Ngekuya kwalenchubo, kulamakhandidethi lange-400 761 laphumelela kuloluhlolo lwe-NSC lwanga-2018, 237 114 wawo bekubazuzi besibonelelo saHulumende.  Labalinganiselwa ku-36% batfola emadigri eBubhashela, 38% watfola emadiploma kwase kutsi-26% watfola titifiketi letiphakeme. 
4.3 Lemiphumela icinisekisa imiphumela lemihle yetingenelelo tahulumende, kwenta kancono ikakhulu timphilo tebantfwana labaphuyile nalabahlaseleka kalula.

5.Likomidi Letindvuna (I-IMC) leKuhlelwa Kabusha Kwemhlaba

5.1 Ikhabhinethi yatiswa ngenchubekelembili leseyentiwe yi-IMC yeKuhlelwa Kabusha kweMhlaba mayelana nekusheshisa kuhlelwa nekwabiwa kabusha kwemhlaba ngekukhululwa kwemhlaba wahulumende kute kutfutfukiswe tindzawo tekuhlalisa bantfu. 
5.2 Ikhabhinethi iyemukele inchubekelembili leyentiwe yi-IMC. Iphindze futsi yavuma netiphakamiso temhlaba wembuso lokhonjiwe. Ulinganiselwa kutincenye leti-167 umhlaba wembuso longemahektha lange-14 105 longaphasi kweLitiko Letemisebenti Yesive Nesakhiwonchanti lovunywe kutsi ukhululelwe kutfutfukiselwa kuhlalisa bantfu ngekunika I-ejensi yeKutfutfukiswa kweTindlu (i-HDA) Ligunya Lelibhalwe Phasi lekulawula lomhlaba.  I-HDA yi-ejensi yavelonkhe yekutfutfukisa umkhakha wesive lotfola ubuye ulungise umhlaba iphindze iwutfutfukise iphindze futsi ilawule umklamo wekutfutfukiswa kwetindlu nekuhlaliswa kwebantfu.
5.3 Ikhabhinethi iphindze futsi yavuma kutsi kumiswe tinkampani naleminye imitimba yahulumende ekutsini ikhulule leminye imihlaba yayo.

C. Imitsetfosivivinyo

1.Kungcoliseka kweLwandle nge-oyili (Umtsetfosivivinyo wanga-2019 weKulungela, Kuphendvula neKubambisana)  
1.1 Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo wanga-2019 weKungcoliseka kweLwandle nge-oyili (Kulungela, Kuphendvula neKubambisana), lonika emandla Sivumelwane seMave Emhlaba seKulungela Kuphendvula neKubambisana sanga-1990.
1.2 Lesivumelwane semave emhlaba saselwandle sisungula tindlela tekubukana netehlakalo tekungcoliseka kwelwandle nge-oyili kuvelonkhe kanye nasekubambisaneni nemave emhlaba. INingizimu Afrika ililunga leNhlangano yeMhlaba yeTaselwandle, i-ejensi yaMhlabuhlangene lenemsebenti wekukhutsata tekuphepha tetitfutsi taselwandle kanye nekuvimbela kungcoliseka kwelwandle.
1.3 Kutawutsi lapho loMtsetfosivivinyo sewuphasisiwe waba ngumtsetfo, utawenta iNingizimu Afrika kutsi ikhone kuchuba letingenelelo, kucecesha kanye netinhlelo tekusebenta kanye netindlela letifanele tekwatisa ngekucitseka kwe-oyili kwentelwe imikhumbi leyendlula elugwini lwaseNingizimu Afrika.

D. Imikhosi Letako

1. Ingcungcutsela yeMadolobhakati Lahlangane kanye naBohulumende Bendzawo (i-UCLG): Ingcungcutsela yeMhlaba yeBaholi bendzawo nebeTigodzi
1.1Ingcungcutsela ye-UCLG: Ingcungcutsela yeMhlaba yeBaholi beNdzawo nebeSigodzi itawubanjwa mhla ti-11 kuya kumhla ti-15 Lweti 2019 e-Albert Luthuli International Convention Centre eThekwini. 
1.2 Ihlelwe yi-UCLG, lengcungcutsela ngulenkhulu kakhulu lenemtselela lomkhulu yekuhlangana kwabosodolobha, emakhansela, hulumende wendzawo kanye nebalingani bemave emhlaba. Itawuba yingcungcutsela yekucala ngemuva kweNkomfa ye-Habitat III futsi itawutfola umbiko wenchubekelembili ekufezekisweni kweMigomo Yentfuntfuko Lesimeme nelifutse layo ezingeni lendzawo.

2. Kwetfulwa nguMengameli kweModeli yeTentfutfuko kuMasipala waseThekwini

2.1 Kwetfulwa kwemodeli yentfutfuko yesigodzi/yelidolobhakati eThekwini kutawentiwa ngaLesihlanu, mhla ti-18 Imphala eNkhundleni yeTemidlalo ePrincess Magogo KwaMashu. 
2.2 Njengencenye yalokwetfulwa, Mengameli Ramaphosa utawuvula  Lucingo iMara, lekuyifekthri yelucingo loluhamba embili lolusha lolwakhiwa yi-pan-African conglomerate Mara Group. Lolutjalomali lwetebucwepheshe lobuhamba embili lutawuba yincenye yetitsembiso letentiwe kulomnyaka lophelile kuNgcungcutsela yeLutjalomali yaseNingizimu Afrika yekubekwa esihlalweni.
2.3 Mengameli Ramaphosa utawuphindze avakashele Siteshi seMaphoyisa saseNanda ayobuka tekuphepha bese kutsi Indvuna yeTemphilo, Dkt. Zweli Mkhize, yena avakashele tisetjentiswa tetemphilo.  

3. Umhlangano Wetemnotfo weRussia ne-Afrika

3.1 Mengameli Ramaphosa utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika libhekise emabombo eMhlanganweni weTemnotfo yeRussia ne-Afrika, lotawube ubanjelwe eSochi, eRussia kusukela mhla tinge-23 kuya kumhla tinge-24 Imphala 2019.
3.2 Lomhlangano utawugcila etindzabeni letibalulekile tekusebentisana emkhatsini weRussia kanye nemave ase-Afrika. Letingcogco titawugcila kutinsika letitingcikitsi letintsatfu: “Kwakha Budlelwane beteMnotfo”, “Kwakha Imiklamo Lehlanganyelwe” kanye “neKubambisana neBalweli Betenhlalakahle yeBantfu neMkhakha weTenhlalo”.

E. Imibiko

1. Ikhabhinethi ililela:

bantfu nahulumende waseJapan ngemuva kwesiphepho lesihlasele lonkhe lelive, sabangela kushona kwebantfu labanyenti saphindze futsi samosha nesakhiwonchanti.

2. Ikhabhinethi ihalalisele:

licembu leMabhokobhoko ngekufinyelela ikotafayinali yeNdzebe yeMhlaba yeLibhola leMbhoco yanga-2019 eJapan yaphidze futsi yabafisela kuncoba lapho lisachubekela embili nalomcudzelwano.
 Ndvunankhulu Abiy Ahmed Ali wase-Ethiopia, lowaklonyeliswa i-Nobel Peace Prize nga-2019 abongwa imitamo yakhe yekuzuza kuthula nekubambisana kwemave emhlaba futsi ikakhulu, imitamo yakhe yekucedza budlelwane lobumunyu emkhatsini we-Ethiopia ne-Eritrea.
Brigid Kosgei waseKenya ngekwephula lirekhodi lemhlaba labomake kuMaratoni yaseChicago. Kanye na-Eliud Kipchoge ngekuba ngumsubatsi wekucala wemaratoni lowephule sihibe sema-awa lamabili; logijime umchudzelwano wematubane we-42km ngema-awa lamabili. 
Bantfu baseRephabhuliki yaseMozambique ngekubamba lukhetfo lwaMengameli, lwePhalamende kanye nelweSifundza ngaLesibili, mhla ti-15 Imphala 2019. Ikhomishini yeBunye be-Afrika ikhiphe bacapheli nabogobela belukhetfo yabayisa kulela live ngemuva kwesimemo lesivela kuHulumende waseMozambique.

3. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

3.1 Emalunga eBhodi yeSikhwama seMandla Lesikhulu:

a. Dr Monde Mnyande (Chairperson);
b. Ms Nolubabalo Sondlo;
c. Mr Nkululeko Poya; and
d. Adv Priakumari Hassan.

3.2 Emalunga ebhodi lanikwe lulawulo lwe-Brand South Africa Trust:

a. Ms Thandi Tobias-Pokolo (Sihlali)
b. Ms Loretta Jacobus;
c. Prof Yiva Rodny-Gumede;
d. Ms Rashel Kalidass;
e. Ms Muditambi Ravele;
f. Dr Stavros Nicolaou;
g. Mr Mlungisi Lulu Johnson;
h. Mr Bushang Jacques Modipane;
i. Mr Johannes George Sebulela;
j. Dr Keabetswe Modimoeng;
k. Ms Tebogo Mamorobela;
l. Ms Sisanda Bukeka-Nkoala; 
m. Mr Andrew Madella.

3.3 Emalunga eBhodi yeBacondzisi beSikhungo saVelonkhe seBetindzaba tekwe-Elekthroniki taseNingizimu Afrika:

a. Mk. Molebogeng Leshabane (Sihlalo);
b. Mk. Bongekile Filana;
c. Mk. Tobeka Buswana;
d. Solwati Christian Adendorff;
e. Mnu. Melvyn Lubega
f. Mk. Nomonde Hlatshaneni;
g. neMnu. Lionel Adendorf

3.4 Emalunga eBhodi yeBacondzisi yeTemaposi taseNingizimu Afrika

a.Ms Tshikani Colleen Makhubele (Chairperson);
b. Mr Ismail Mamoojee;
c. Ms Nondumiso Pumela Ngonyama;
d. Mr Kgamedi Albert Ramoadi;
e. Ms Catharina van der Sandt;
f. Ms Nonzukiso Zukie Siyotula;
g. Mr Zolani Kgosie Matthews (ummeleli wenyonyane yetisebenti); 
h. Mr Thomas Sipho Nkese (ummeleli wenyonyane yetisebenti).

3.5 Kuphindvwa kukhetfwa kweMnu. Thobile Lamati njengeMcondzisijikelele (i-DG) kuLitiko Letekucasha Nebasebenti iminyaka lesihlanu.

3.6 Mk. Simone Constance Geyer njengeLisekela-DG e-DBE.

Imibuto ingacondziswa ku: 
Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore