Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi Wakuvidiyo-inthanethi WangaLesitsatfu, Mhla ti-10 Indlovulenkhulu 2021

A. Tindzaba Letibalulekile Talelive
1. Kuhlaselwa nekubulawa kwemaphoyisa kuyagcekwa


1.1. Ikhabhinethi ikugcekile kuhlaselwa nekubulawa kwemaphoyisa lokuchubekako hhayi ngoba kubulwane kuphela kepha ngobe kuphindze futsi kubeke tekutevikeleka kwavelonkhe engotini. Emaphoyisa AseNingizimu Afrika (i-SAPS) nalamanye ema-ejensi ekucinisekisa tekuphepha, kufaka ekhatsi tinkampani tetekuphepha letitimele, babeka timphilo tabo engotini onkhe malanga kute basigcine siphephile; futsi nabo bayakudzinga kwesekelwa nekuvikelwa ngitsi. 
1.2. Ikhabhinethi ilwemukele luphenyo lolwentiwe ngekushesha loluholele ekuboshweni kwemsolwa losolwa ngekubulala emaphoyisa lamabili aseNshonalanga Kapa ngeLisontfo, mhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2021, laphindze futsi antjontjelwa tibhamu tawo. Tonkhe tento tebugebengu, kufaka ekhatsi kubulala, angeke kubeketelelwe, futsi babhebhetseli batawufunwa bate batfolwe baphindze futsi bajeziswe.   
1.3. Ikhabhinethi iphindze futsi yancoma sento se-SAPS sekubamba tidzakamiva, ikhokheyini lelinganiselwa ngekwemakethe yasekhwace kutigidzi letinge-R500 esikebheni sekudweba tinhlanti elugwini lwaseSaldanha. Lomsebenti bewuholwa baseshi beLuphiko Lwetebugebengu Betetidzakamiva Lobuhlelekile, lubambisene naletinye timphiko te-SAPS.  
1.4. I-SAPS iphindze futsi yanconyelwa kubamba emabhodlela lange-400, lalinganiselwa kumijovo le-2 400, lemijovombumbulu yekugoma Sifo seLigciwane leKhorona (i-COVID-19) endzaweni yekugcina imikhicito eGermiston, eGauteng. Emaphoyisa aphindze futsi atfola netifonyombumbulu abese abopha bantfu labatsatfu.
1.5. Ikhabhinethi icela sive kutsi sigweme kutsenga imijovombumbulu yekugoma kubatsengisi labangekho emtsetfweni labangenasimilo lababeka engotini timphilo tetakhamiti letingasoli lutfo. Ngekusebentisa Litiko Letemphilo, hulumende sewucalile kufezekisa luhlelo lwekugonywa mahhala lolutawufinyelelwa ngubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labatinikela kutsi bagonywe. Kute kube ngulamuhla, Sigaba se-1 seluhlelo lwekugonywa etindzaweni tekugonywa letikhetsiwe kulo lonkhe lelive lakitsi selutfolwe bantfu labangetulu kwalaba-100 000. 

2. Kufa lokulishwa kwendvodza eBraamfontein, eJozi

2.1. Ikhabhinethi ibuhlungu ngekubulawa lokulishwa kwendvodza lebulewe ngesikhatsi setibhelu tebafundzi beNyuvesi yaseWits eBraamfontein eJozi ngaLesitsatfu, mhla ti-10 Indlovulenkhulu 2021, futsi yendlulisela emavi ayo endvudvuto emndenini nakubangani bemufi. 
2.2. Luphiko Lwekuphenya Lwemaphoyisa Lolutimele seluvele luyaphenya kute kutsi lutfole timbangela letiholele kulokufa. 
2.3. Ikhabhinethi icela kutsi emaphoyisa atibambe ngesikhatsi acinisekisa kutinta kwesive ngesikhatsi setibhelu futsi angasebentisi tinhlavu tesibhamu mbamba. 

3.    Umkhuhlane Wetingulube Wase-Afrika (i-ASF)

3.1. Kubhedvuka kwe-ASF kubikiwe emapulazini lamabili eMfuleni eNshonalanga Kapa. Litiko Letekulima laseNshonalanga Kapa selivale kutsengiswa nekuhanjiswa kwetingulube letiphilako taseMfuleni kunciphisa kubhebhetseka kwalesifo.
3.2.  I-ASF sifo lesitsatselwanako lesihlasela tingulube tesiganga netekufuywa, kepha asibahlaseli bantfu. Nanoma kunjalo, Ikhabhinethi icela kutsi kucashelwe kakhulu kute kuvikelwe kubhebhetseka kwalesifo kuletinye tincenye talelive.
3.3.  Balimi belulekwa kutsi babocale bakupheke kudla kwetingulube ngembi kwekutsi batinike, kucinisekisa kubulala ligciwane le-ASF kanye naletinye tifo letikhatsatanako.

4. Emanani Emkhicito Sewuwonkhe Walelive (i-GDP) wekota yesine yanga-2020 

4.1. Ikhabhinethi iwemukele lamanani e-GDP ekota yesine yanga-2020 lakhululwe beteLubalobalo LwaseNingizimu Afrika ngaLesibili, mhla ti-9 Indlovulenkhulu 2021. I-GDP mbamba ikhule nge-6.3%, kakhulu ngenca yekuchubeka nekucekisa imikhawulo yekuvalwa kwemisebenti nekuhamba kwebantfu kwe-COVID 19. Lomphumela ukhombise kukhula lokunemandla ekusetjentisweni lokuphelele kwemakhaya kanye nemikhicito lekhicitiwe. Umphumela waloko, wemnyaka wonkhe wa-2020, i-GDP mbamba itfole-7.0% – umphumela loncono kunalowo bewulindzelwe.
4.2. Umkhakha wekukhicita ukhule nge-21.1% ekoteni yesine ya-2020. Imikhakha lemincane leyimfica kulena le-10 ibhalise kukhula (lokuholwa kudla netinatfo, timoto neticu tetimoto, kanye nemikhicito yesinyitsi nensimbi), ngesikhatsi umnotfo ukhula (9.8%) uholwe luhwebo lwetekutsengisa, luhwebo lwetimoto, tekupheka nendzawo yekuhlala. Tekulima titfole kukhula lokusezingeni lelisetulu (13.1% nga-2020) ngenca yesimo selitulu lesihle nekusebenta kahle kwemikhakha lemncane yemmbila, titjalo tekudla kanye nemkhakha wetekufuya.
4.3. Ngekwetindleko, tindleko telikhaya letisetjentiswako setiphelele tikhule nge-7.5%, tiholwa tindzawo tekudlela nemahhotela; kudla netinatfo letingesito tjwala; kanye nemikhakha lemincane yetekukhibika netemasiko. Sambakhulu lesimisiwe kusakhiwo setemnotfo sikhule nge-12.1%, siholwa lutjalomali lolukhulile kutisetjentiswa tetitfutsi kanye nemisebenti yekwakha ngesikhatsi kuba ncono kusebenta kwetebagibeli labahamba ngemgwaco nemphahla leyetfwalwako kanye nekucala kwemisebenti yetebunjiniyela bekwakhiwa kwemigwaco. 
4.4. Ikhabhinethi iyachubeka nekutetsemba kutsi umnotfo utawuvuka ngetingenelelo tetemphilo letibekwa embili kanye nemitamo yekubambisana lechubekako yahulumende, emabhizinisi, tisebenti kanye nemimango ekufezekiseni Lisu Lekuvuka Nekwakha Umnotfo.

5. Umbukiso neNgcungcuthela Yeligcabho laseNingizimu Afrika Lekutsenga Imikhicito Yakuleli

5.1. Mengameli Cyril Ramaphosa wetfule Inkhulumo Yelusuku yakuvidiyo-inthanethi ngaLesibili, mhla ti-9 Indlovulenkhulu 2021 kuMbukiso Nengcungcutsela Yeligcabho LaseNingizimu Afrika Lekutsenga Imikhicito Yakuleli we-9, lebewubanjwe ngaphasi kwalengcikitsi: “Umkhicito wakuleli njengemgcugcuteli weKukhula Kwemnotfo”. I-Proudly South African yi-ejensi yeLitiko Letekuhwebelana Netimboni kanye neMncintiswano.
5.2. Lengcungcutsela beyisakatwa etinkhundleni tekuchumana letinyenti kwentelwa kutsi lizinga lekuhlanganyela kuletingcoco libe banti. Umbukiso wakuvidiyo-inthanethi wavumela tinkampani kutsi tikhangise ngemikhicito netinsita tato kuvidiyo lemfishane leyenta kutsi kube nemhlangano waku-inthanethi walabo labafuna kuhwebelana.  
5.3. Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele imikhicito lelinywa kuleli netinsita takuleli, ikakhulu ngalesikhatsi sekuvuswa kwemnotfo nekwakheka kwemisebenti

6. Luvakasho Lwekuya Esikhungweni Sekulondvolota se-Biovac  

6.1. Sekelamengameli David Mabuza, uvakashele Sikhungo se-BioVac Sekugcina Imijovo Yekugoma, eGauteng ngaLesibili, mhla ti-2 Indlovulenkhulu 2021 njengencenye yemsebenti weLikomidi Letindvuna leMijovo yeKugonyelwa i-COVID-19, lekungusona sengamele kuchuba ngemphumelelo luhlelo lwekugoma.
6.2. Sikhungo i-Biovac, inkampani yekudidiyelwa kwemitsi letinte eKapa, ngeyahulumende futsi uyihlanyele nemkhakha lotimele. Yasungulwa nga-2003 kute ibukane netinhlelo tekugonywa taseNingizimu Afrika kutekutfutfukisa imijovo yekugoma, kanye netinchubo tekulondvolota nekusabalalisa imijovo yekugoma etindzaweni tekugonywa letehlukene.
6.3. Kuleminyaka leyendlulile, i-Biovac yakhe indzawo leyenele yekulondvolota nekusabalalisa imijovo yekugoma.  Ikhabhinethi yenetisekile ngeligalelo layo mayelana neluhlelo lwekugonywa kanye nemsebenti lowentiwe naletinye tindzawo tekudidiyelwa kwemitsi kute kutsi kukhicitwe imijovo yekugonyelwa i-COVID-19.
6.4. Ikhabhinethi imema wonkhewonkhe kutsi kucashelwe futsi kuchutjekwe nekugcina tindlelanchubo tetemphilo tekugcoka tifonyo uma sisetindzaweni temmango, kugeza tandla njalo-nje ngemanti nensipho noma kugeza tandla ngesibulalamagciwane lesine-alkhoholi lenge-70%, kukhweshelana ngalokungenani ngalokungemamitha la-1,5 kanye nekugwema imibutsano lemikhulu. Kuvikelwa kwekucubuka kwesitsatfu kusetandleni tetfu.

B. Tincumo TeKhabhinethi
1. Sikimu Savelonkhe Sekusita Titjudeni Ngemali (i-NSFAS)

1.1.  Ikhabhinethi yetfulelwe inkhulumo yiNdvuna yetemfundvo Lephakeme, Tesayensi neTheknoloji, Dkt. Blade Nzimande, mayelana netinsayeya i-NSFAS lebukene nato tesikhebesi lesikhona kwamanje ekusiteni ngetetimali. Letinsayeya setibambelele kuphotfulwa kwelubhaliso lwetitjudeni tasenyuvesi temnyaka wekucala. 
1.2. Lubhubhane lwe-COVID-19 setente letinsayeya taba nemandla kakhulu. Letinye tato ngumnyaka wekufundza lowengetiwe nelinani lebafundzi labafanelwa kutfola lolusito ngenca yekutsi batali babo balahlekelwe yimisebenti yabo. Kusombulula lensayeya, Ikhabhinethi ivume timali letengetiwe futsi imininingwane yakhona itawucaciswa yiNdvuna Nzimande masinyane ngemuva kwalenkhulumo. 
1.3. Ikhabhinethi seyikhiphe umyalo wekutsi kufanele kutsi kwentiwe umsebenti lochubekako kute kutsi kutfolwe indlela letse tinta kakhudlwana yekusita titjudeni kutemfundvo yato lephakeme. Ikhabhinethi iyachubeka nekutinikela kutsi kufanele kwentiwe umsebenti lochubekako wekutsi tonkhe titjudeni letifanelwe kusitwa atishiywa ngaphandle ngenca yekweswelakala kwetimali.  

2. Luhlakamtsetfo Lwetekulawulwa Kwemhlaba Kanye Nekuhlelwa Kabusha Kwelilungelo Lekuba Sendzaweni Letsite Etindzaweni Tawonkhewonkhe

2.1. Ikhabhinethi ilivumile luhlaka lweLiphephambiko mayelana neKulawulwa Nekuhlelwa Kabusha Lilungelo Lekuhlala Kumhlaba lotsite eTindzaweni Letabelwanako kutsi kuchutjekwe kuboniswane nebadlalindzima labafanele. Lokuhlelwa kabusha lokuhlongotwako kuniketa luhlakamsebenti lwetemtsetfo lwekucala inchubo yekwendlulisa umhlaba lowabelwanako wendluliselwe kubantfu noma kumimango lilungelo labo lekuhlala kulowo mhlaba alikavikeleki ngekwemtsetfo. 
2.2. Lokuhlela kabusha kutawuphindze futsi kukhulise bubanti imphahla leyabelwanako kute kutsi kuhlonyiswe imimango ikwati kuhlanganyela kumisebenti yetemasiko, tenhlalo kanye netemnotfo labatikhetsela kona.  Lokubonisana kutawuphetfwa ngekubanjwa kweNgcungcutsela Yavelonkhe Yetemhlaba lelindzelwe.

3. Kutsengwa kwemijovo yekugoma

3.1. Ikhabhinethi yetfulelwe inkhulumo yiNdvuna yeTemphilo Zweli Mkhize neNdvuna yeTetimali Tito Mboweni mayelana netinkhulumo tekucela nekubonisana tekontileka yekutsenga imijovo yekugoma kuletinye tinkampani letididiyela imitsi letehlukile. Ikhabhinethi ibuke lamanye emagama lalukhuni kulamakontileka langahambisani neMtsetfo Wetekuphatfwa Kwetimali Tahulumende, 1999 (Umtsetfo-1 wanga-1999) yaphindze futsi yacaphela kwekuhlukahlukana lesevele kuniketwe ngeTemafa Avelonkhe ngekucabangela timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika. 
3.2. Lokwehlukahlukana kufake ekhatsi imigomo yekukhokhela phambilini kucinisekisa kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bayayifinyelela lemijovo yekugoma masinyane. Ikhabhinethi iyesekele lemitamo yeTemafa Avelonkhe nekutsi Litiko Letemphilo Lavelonkhe lichubeke netinkhulumo tekucela nekubonisana liphindze futsi licinisekise kutsi wonkhewonkhe uyafinyelela masinyane kumijovo yekugoma.

4. Simo Setenhlekelele Yavelonkhe 

4.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwelulwa kwesikhatsi seSimo Senhlekelele Yavelonkhe saya kumhla ti-15 Mabasa 2021. Loku kwentiwa ngekuya kwemibandzela yeSigaba se-27(5) (C) seMtsetfo Wekulawulwa Kwenhlekelele, 2002 (Umtsetfo-57 wanga-2002). Sive sicelwa kutsi sichubele silandzele tonkhe tinchubo tetemphilo te-COVID-19 nemikhawulo yekuvikela kubhebhetseka kwaleligciwane.

C. Imitsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo weTemphilo Nekuphepha Emsebentini (i-OHS) wanga-2020


1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo we-OHS-2020 kutsi kuboniswane ngawo nesive. LoMtsetfosivivinyo ufuna kuchibela Umtsetfo we-OHS, 1993 (Umtsetfo-85 wanga-1993) bese iwenta uhambisana netindlelanchubo temave emhlaba. Uphindze futsi ufuna kucinisa tinyatselo tetekuphepha tetisebenti etindzaweni tato tekusebenta letehlukene.
1.2. LoMtsetfosivivinyo ungenisa imigomo lehlomisa tisebenti kutsi tingasebenti nangabe tiva kutsi simondzawo siyingoti kantsi futsi asikaphephi, ngaphandle kwekutsi tihlushekiswe bacashi. 

2. Umtsetfosivivinyo Wekuvikela Bahlali Betindlu 

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuvikela Bahlali Betindlu.  LoMtsetfosivivinyo ucitsa lomtsetfo lokhona kwamanje Umtsetfo Wekuvikela Bahlali Betindlu, 1998 (Umtsetfo-95 wanga-1998). Letichibelo letiphakanyisiwe tifaka ekhatsi kukhulisa lizinga letekuvikeleka lelinikwa bahlali betindlu – kufaka ekhatsi kulungiswa kwato, kwentiwa tibe ncono, kuntjintjwa kanye nekwengeta kulikhaya lelikhona. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi uphakamise tinhlelo letiletsa tingucuko embonini yekwakhiwa kwemakhaya. 
2.2.  Kutfolwe emagalelo lamanyenti kulabatsintsekako balomkhakha ngekubonisana nesive. LoMtsetfosivivinyo utawendlula kulokunye kubonisana lokunyenti ngenchubo yasephalamende ngembi kwekutsi uphasiswe ube ngumtsetfo.  

D. Imikhosi Letako
1. Lilanga Lemhlaba Lemanti


1.1. INingizimu Afrika itawuhlanganyela kanye nemmango wemhlaba ekugubheni Lilanga Lemhlaba Lemanti ngeMsombuluko, mhla tinge-22 Indlovulenkhulu 2021. Lelilanga liphakamisa kucaphela simo lesimatima semhlaba semanti liphindze futsi ligcile ekuzuzeni Umgomo-6 Wekutfutfuka Lokusimeme: Emanti Lahlantekile Nekuhanjiswa kwendle kwawonkhewonkhe nga-2030.
1.2. Litiko  Letemanti Netekuhlanta seletfule umkhankhaso i-#SaveWater kukhumbuta bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika lonkhe lintfonsi libalulekile. Nanoma-nje lisandza kuna kahle, live lelinendlala yemanti lingaba esomisweni lesichubekako lokuchutjiselwa embili tingucuko kutesimo selitulu.
1.3. Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise kahle emanti ngekuwonga ngoba kuwamosha kwetfu lamuhla kungaba nelifutse etitukulwaneni letitako. Asibeni situkulwane lesinesibopho lesifake likusasa etandleni tawonkhewonkhe ngekuvala impompi lemosha emanti. 

E. Imiyaleto
1. Kuhalalisa


Ikhabhinethi ihalalisela:

  • Mk. Tshepho Faith Koopa, sosayensi wekwelashwa wendzawo losebenta ku-Pathology LabOne lotfole i-antigen yekuhlola i-COVID-19. Le-antigen iyincenye yemakhithi ekuhlola i-COVID-19  lesetjentiswa ngemalabhorethri e-LabOne eKhayelitsha, eNshonalanga Kapa kanye naseMidstream, eGauteng. I-Pathology LabOne yatsenga lamakhithi ekuhlola ibambisene naPrince Amon Moagi weluhlanga lweBakgatla eNyakatfo Nshonalanga, i-Africapacity Investment Group kanye ne-Brawne Capital.
     

2. Kudvudvuta 

Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulila newendvudvuto kulemindeni nebangani banaba labalandzelako: 

  • Mk. Karima Brown (54), intsatseli lesigayigayi nesishikashiki.   
  • Mnu. Peter Matlare (61), somabhizinisi naSekela-CEO we-Absa labaphindze futsi badlala tindzima letinyenti ngetulu kwemabhizinisi aseNingizimu Afrika ne-SABC.
  • Mnu. Azwifarwi Dick Ralushi (71) sigayigayi setenkhululeko. Ralushi bekalilunga le-Black Peoples Convention (i-BPC ) futsi asebenta njengeMabhalane Webantfu.  Bekalilunga leLikomidi le-Northern Transvaal Action kanye futsi nalongaphasi kwe-UDF, kanye neSishikashiki semshoshaphasi seluphiko lwetemphi lwe-African National Congress Umkhonto WeSizwe ngaphasi kwe-Northern Transvaal Rural Machinery. 


F. kubekwa Etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.

1. Mk. Mamogala Jennifer Musekene – Lisekelamgcondzisi Jikelele: Kulawulwa Kwemakhemikhali Nenkhukhuma, Litiko Letesimondzawo, Temahlatsi Netekudoba. 

Imibuto:
Mk. Phumla Williams – loKhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 709 0139
 

Share this page

Similar categories to explore